Naise tervis vol 37 - kaltsium ja luud

 

Kaltsium ja D vitamiin – kuidas nendega?

Piim on sulle hea, mis? (ikka veel) 

Gunter kirjutab:

„Paljud inimesed on üllatunud, kui saavad teada, et ükski uuring pole leidnud seost piima tarbimise ja osteoporoosi vähenemisega. Tegelikult kalkuleeris üks rühm teadlasi puusaluumurrud ja piimatarbimise riikide kaupa ning puusaluu murdude väiksema tõenäosuse ja rohkem piima tarbivate riikide vahel ei olnud seost. USA-s on piimatarbimise määr maailmas üks kõrgemaid ja puusaluu murdude määr üks kõrgemaid. On isegi andmeid, mis seovad piimatarbimise suurenenud luumurdude riskiga, mis võib olla tingitud piima joojate pikkuse suurenemisest, kuna pikemate luude luumurdude risk on suurem.“

Taimetoidumaailmas ringi liikudes see uudis ehk polegi, sest taimetoidulised on igati püüdnud seda piima ja luude tervise seost ehk seose puudumist kogu aeg esile tõsta. Kui Eesti on piimajoojate esirinnas, siis on meie naised Euroopas osteoporoosiga esiviisikus ja see näitab samuti seose puudumist või kui tahame siit seost luua - siis oleks järeldus, et piim aitab osteoporoosile kaasa. 

Pikad inimesed – pikad luud – kergemad murrud. See võib käia ka Norrakate kohta, kes on siis osteoporoosi osas maailma esikohti jagav.

Kaltsium on seda tüüpi mineraal, mille tarbimine üle päevase normi ei anna kasutegurit. Ületarbimine ei ehita üles rohkem luumassi ja seda ei koguta kehas varuks, pigem viiakse see kehast uriiniga välja.

Täna laias ilmas on ikka veel kehtiv rusikareegel on, et kuni 50 aastaste naiste kaltsiumi päevanorm on 1000mg ja üle 50 aastaste naiste oma 1200mg.

Eesti toitumissoovitused annavad naistele 10-30 eluaastas vajaminevaks koguseks 900mg ja üle 30 aastastele 800mg.

Eesti Osteoporoosi Selts soovitab osteoporoosi profülaktikaks postmenopausaalses eas naistele suuremat päevast kaltsiumi kogust, isegi 1200–1500 mg. Kaltsiumi omastamine on keeruline protsess ning seda soodustavad D-, C- ja A-vitamiinid, magneesium, fosfor, boor, mangaan, raud ja küllastumata rasvhapped. Sellepärast soovitatakse kaltsiumit kasutada kindlasti koos adekvaatse D-vitamiini kogusega ning toituda mitmekülgselt, et normaalse toiduga saaks organism kätte kõik teised vajalikud vitamiinid ja mikroelemendid Tsinki peetakse samuti D-vitamiini toime parandajaks. Fosfori vajadus on umbes 600 mg päevas, kuid tema hulk peab olema õiges vahekorras kaltsiumiga, muidu on oht kaltsiumi ladestumiseks lihastes, ka südamelihases ja neerudes neerukividena. Luukoe moodustumiseks on vajalik ka K-vitamiin.  Arenenud maades tarbitakse palju valke. Valkude seedimisel vabanevad happed, mida organismis neutraliseeritakse kaltsiumi abil. Seega võib valkude üleküllus ohustada luude tugevust ja soodustada osteoporoosi teket.

Tähelepanu vajavad ka valkudega koos saadavad rasvad ja sool. Liigne soola tarbimine suurendab kaltsiumi väljaviimist uriiniga.

Pole ilmselt üllatus, et paljud tervishoiu spetsialistid ei nõustu selle 1000mg soovitusega. Harvardi Department of Nutrition juhataja dr Walter Willett, et tõenäoliselt teenib teid sama hästi poole väiksem kaltsiumikogus: "Põhimõtteliselt arvan, et täiskasvanud ei vaja 1200 mg kaltsiumi päevas. WHO soovitus 500 mg on tõenäoliselt õige. Ühendkuningriik on seadnud eesmärgiks 700 mg, mis on ka hea."

On siis WHO soovitus tõepoolest 500mg? Leidsin WHO sellise voldiku: Suure luumurdude esinemissagedusega riikides on osteoporoosi vältimiseks vajalik kaltsiumi tarbimise kogus vähemalt 400–500 mg.

Hea tervise jaoks on vajalik piisavalt kaltsiumi ja mitte ainult sellepärast, et see on meie luude põhikomponent. Samuti mängib see elutähtsat rolli meie elundite ja skeletilihaste nõuetekohases töös. Keha saab põhifunktsioonide jaoks vajaliku kaltsiumi, vabastades luude ümberkujundamise kaudu meie luudes ladustatud kaltsiumi verre - protsess, mille käigus luu pidevalt laguneb ja uuesti taastub.

Luutihedus langeb, kui luude lagunemine ületab luukoe moodustumise, seega arvasid teadlased, et piisava kaltsiumisisalduse säilitamine veres võib ära hoida kaltsiumi luudest välja tõmbamist. 1970. aastate lõpus näitasid paar lühiuuringut, et 1200 mg kaltsiumi tarbimine päevas võib säilitada menopausijärgse naise kaltsiumi tasakaalu.

Nende uuringute põhjal tõstis Meditsiiniinstituudi teadlaste komisjon 1997. aastal soovitust kaltsiumi tarbimise 800 mg-lt 1200 mg-ni päevas üle 50-aastastele naistele. Dr Willett ütleb, et see polnud mõistlik otsus: "Soovitus põhines vaid mõned nädalad kestnud kaltsiumi tasakaalu uuringutel. Tegelikult määratakse kaltsiumi tasakaal aastate jooksul." Pealegi ei olnud tõendeid selle kohta, et sellise kaltsiumi koguse tarbimine oleks luumurdude ära hoidnud. Sellest hoolimata on soovitust sellest ajast alal hoitud.

Viimase kahe aastakümne jooksul on mitmed kliinilised uuringud, milles osales tuhandeid postmenopausis naisi, püüdnud kindlaks teha, kuidas kaltsiumi tarbimine mõjutab puusaluumurdude riski. Igas uuringus määrati naised juhuslikult ühte kahte rühma - üks sai kaltsiumi ja D-vitamiini (kaltsiumi imendumise soodustamiseks) lisandeid ja teine ​​platseebotablette. Mitu aastat hiljem uurisid teadlased puusaluu murdude arvu igas rühmas. Nad leidsid järgmist:

Kaltsiumi- ja D-vitamiinipreparaadid ei hoia ära luumurde. See järeldus pärines kahest Suurbritannia uuringust, mis avaldati 2005. aastal. Seda kinnitas omakorda 2006 aastal avaldatud uuring Women's Health Initiative, mis näitas, et 18 000 menopausi järgset naist, kes tarvitasid 1000 mg kaltsiumi ja 400 rahvusvahelist ühikut (RÜ) D-vitamiini, ei olnud puusaluu murdumine vähem tõenäoline kui platseebotablette võtnud naistel, kuigi puusaluude tihedus veidi kasvas. Isegi see väike muutus võis olla tingitud pigem D-vitamiinist kui kaltsiumist.

Suur kaltsiumi tarbimine - kas toidust või pillidest - ei vähenda puusaluu murdude riski. See oli Šveitsi ja Ameerika teadlaste 2007. aasta aruande järeldus, mis viis läbi enam kui tosina kaltsiumiuuringu analüüsi.

Suurema koguse kaltsiumi võtmine suurendas samas ka riski neerukivide tekkeks. Women's Health Initiative uuringus oli naistel, kes võtsid kaltsiumi ja D-vitamiini kombinatsiooni, suurem risk neerukivide tekkeks kui platseebot saanud naistel. Kuigi arvatakse, et toidus sisalduv kõrge kaltsiumisisaldus pakub mõningast kaitset neerukivide eest, võivad toidulisanditest saadud kaltsiumi suured annused soodustada kivide moodustumist, suurendades uriinis erituva kaltsiumi hulka.

Niisiis vaatad oma menüüd uuriva pilguga ja valid sa siis päevas 500mg või 1000mg. Pole vast eriti suurt vahet. Küll on kaltsiumi tarbimise ülemiseks piiriks märgitud 2000mg üle 50 aastaste puhul ja alla 50 aastaste osas 2500mg. 

Siin blogis on ka hiljutine artikkel Oxfordi uuringust, mis märkis, et veganitel on nõrgemad luud. Hilisem analüüs näitas küll, et veganid, kelle BMI on alla 22,5 on suurema riskiga luumurdude osas. See risk kaob, kui BMI on suurem, kui 22,5. Samas on alakaal osteoporoosi ohuna kirjas - seda nii veganite kui ka teiste toitumisviiside harrastajatel.

National Osteoporosis Foundation märgib oma lehel, et kaltsium EI OLE ravim osteoporoosi vastu ja kaltsium üksi ei tõsta vanemate inimeste luutihedust.

Neil on ka kaltsiumikalkulaator https://www.osteoporosis.foundation/educational-hub/topic/calcium-calculator kuhu sisestad oma nädalas tarbitud toite ja sulle arvutatakse siis välja, kas on piisavalt või mitte. Alguses saad valida riigi ja Eesti on nimekirjas, kuid tundub, et Eesti 800mg osas küll tabel ei arvuta, vaid ikka selle 1000mg ümber. Aga seda saad ise kokku arvutada.

Mida teeb liigne kogus kaltsiumi?

Reeglina toiduga liigset kaltsiumi ei saa, liig tuleb ikka toidulisandite ületarbimisest.

Liiga palju kaltsiumit võib põhjustada kõhukinnisust. See võib häirida ka organismi võimet rauda ja tsinki imendada, kuid see mõju pole piisavalt tõestatud. Täiskasvanutel võib liiga palju kaltsiumi (toidulisanditest, kuid mitte toidust ja jookidest) suurendada neerukivide riski. Mõned uuringud näitavad, et inimestel, kes tarbivad suures koguses kaltsiumi, võib olla suurem eesnäärmevähi ja südamehaiguste risk, kuid ka nende võimalike seoste mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid.

Gunter märgib oma sel aastal ilmunud raamatus, et seos südamehaiguste riski ja kaltsiumi lisandi vahel ei ole kinnitust leidnud. Nii et südamehaiguste riski siin tõenäoliselt ei ole.

 Kaltsiumi allikad

Kaltsiumi soovitatavat kogust ei peaks olema toidust raske kätte saada. Klaas apelsinimahla annab 300mg. 

Mõne naise jaoks võib allikaks olla piimatoode, kuid rikastatud soja- või mandlipiim, sardiinid, tofu, lõhekonservid, chia seemned, lehtkapsas, bok choi ja viigimarjad on samuti head allikad. Naistele, kes ei saa dieedist piisavalt, on soovitatav kaltsiumilisand ja sellises olukorras on kõige parem võtta kombineeritud kaltsiumi- ja D-vitamiinilisand, kuna D-vitamiin aitab organismil kaltsiumi omastada. Üleliigset kogust ei tasu lisandina võtta. Kui arvad, et sinu menüü sisaldab 500mg kaltsiumi, siis kaltsiumi lisandina piisab 500mg. Lisandimüüjad pakuvad muidugi teistsuguseid arve, kuid seal tõepoolest ei ole toetavaid uuringuid taga.

Vegan.ee lehelt taimsed allikad:

D vitamiin jääb siis järgmiseks korraks.

Taimetoitlaste luudest, kaltsiumist ja taimsest "lihast"

Paar kuud tagasi kirjutasin siin blogis korra Oxfordi uuringust (https://paikesetoit.blogspot.com/2020/11/veganite-suurem-luumurdude-arv-epic.html) , mis tõi välja, et erinevate luumurdude puhul on veganitel suurem risk puusaluu murruks (võrreldes omnivooridega). Tahtsin kohe lisada sinna ka selgitused, miks taimetoitlane seda väga kartma ei peaks ja mida selline uuring tähendab, kuid kuna mujal ilmas oli sellele uuringu tulemustele vastukaja pea olematu, siis kadus endalgi huvi seda uuringut üksipulki lahata.

Olematu vastukaja puhul pean silmas seda, et toitumisteadlased ja dieediarstid ei pidanud oluliseks seda isegi kommenteerida. Ainult keto dieedi eestkõnelejad ja netikuulsused hõiskasid vaimustusest. Mõned vihasemad veganid jõrisesid natuke ja oligi kõik.

Paar päeva tagasi saatis Liisa-Indra viite Eesti Arst artiklile. Meil arvata on, võetakse seda tõsisemalt. Võib olla ka mitte. Igal juhul ilmus Eesti Arsti lehel refereeritud artikkel news24.com lehelt. Eesti Arst tõlge lõpeb ainult lausega "Autorite hinnangul ei saa tänapäevaste teadmiste põhjal pidada taimetoitlust tervist soodustavaks harjumuseks." 

Originaal artikkel (kirjutatud Epic Oxfordi uuringu läbiviijatest 3 poolt) lõpeb aga nii: 

Ehk siis on kirjas, et saada kindlamaid andmeid nii lühiajalise, kui pikajalise vegan dieedi kohta, on vaja rohkem infot ja seetõttu tuleb andmeid koguda erinevate vegan dieetide kohta, erinevates riikides ja neid kauem jälgida. 

Kohe kindlasti need 3 Oxfordi teadlast ei ole väitnud ega saagi väitma, et taimetoitlus ei ole tervislik. Teadlased koguvad andmeid, annavad arvamuse, koguvad edasi, muudavad või kinnitavad arvamust ja koguvad edasi ja jne, jne

Tuleb kindlasti märkida, et neid artikleid teatud uuringutest - veganitel parem, veganitel halvem on ilmunud ja ilmub edaspidi, kuid need ei mõjuta riiklike toitumsisoovitusi. USA, Kanada, UK, Austraalia toitumissoovitused ja dieoloogide liidud on oma lehel kirjutanud juba pikka aega, et taimne dieet on sobilik ja tervislik igal eluetapil. Ja seda ei muuda üks uuring. Vastasel juhul tuleks riiklike soovitusi muuta iga nädal. 

Völjavõte näiteks UK dietoloogide assotsiatsiooni lehelt:

Kas Epic Oxfordi uuring oli puhta vale ja veganite kiusuks? Seda kindlasti mitte. Osad taimsed arstid on sellele kunagi laulnud omajagu kiidulaulu - kuna muud uuringu tulemused näitasid veganeid just paremas valguses. Kuigi metodoloogia pole kõige täpsem ja parem. Uus luumurdude uuring tõi esile teatud probleemid (nii uuringus, kui veganite toitumises), millest veganid saavad tegelikult õppida ja oma tervist paremini hoida. Mulle endale sobib hästi, et ka taimetoidu kohta tuleb selliseid uuringuid (sest iga dieedi kohta on posit. ja negat. uuringuid) - sest teadus liigub kogu aeg edasi, kogu aeg on võimalik asju kvaliteetsemalt teha ja toitumisest paremini aru saada. Ja see hoiab kindlasti ära selle, et me hakkaksime vegan dieeti pidama ainuõigeks, 100% tervist garanteerivaks. Igal toitumisviisil on omad nõrgad kohad ja inimestel on terviseprobleeme, mida ainult dieet ei lahenda. 

Ja ei maksa unistadagi omanivoorid 😏 - ka inimeste harjumuspärase toitumise kohta on alati midagi halba leida.

Kuna uuringu vanusele ja kehakaalule tuleb edaspidi vihjeid, siis siinkohal on toodud osalejate andmed:

Aga vaataks siis seda Oxfordi luumurdude uuringut läbi kriitilisemate arvamuste:

NanciS. Guest PhD, RD, CSCS on Ontario dietoloogide kolledžist kraadi saanud dietoloog, diplomeeritud personaaltreener ning NSCA sertifitseeritud tugevuse/liikumisspetsialist ning ta töötab selles valdkonnas erapraksises alates 1996. aastast. Dr Guest on lõpetanud Briti Columbia ülikooli bakalaureusekraadiga põllumajanduses/loomakasvatuses (1995) ja dietoloogias (1999), keskendudes treeningfüsioloogiale / kinesioloogiale, ning on saanud magistrikraadi toitumisteadustes ( 2004), kus ta viis läbi uuringuid söömishäirete, luude tervise ja naissportlaste osas. Ta lõpetas doktorantuuri geenide ja toitainete vastasmõju (nutrigenoomika) mõju kohta sportlikele tulemustele Toronto ülikoolis, kus ta jätkab toitainete ja geenide seose uurimist. Guest kirjutab:

Kas uus uuring tähendab, et #veganitel on luud nõrgad? Ei ❌

Kas uuring tähendab, et vajate liha tervete luude jaoks? Ei ❌

🗣️

Does new study mean #vegans have weak bones? No❌
Does study mean you need meat for healthy bones? No❌

A #thread on #new study:
Vegetarian & vegan diets & risks of total & site-specific fractures: results from the prospective EPIC-Oxford studyhttps://t.co/VajieZZTcv

— Nanci Guest PhD, RD, CSCS (@NanciGuestRDPhD) November 26, 2020

Peamine leid:

Andmed näitasid, et   puusaluu murdumise juhtumeid on veganitel vs lihasööjatel 1000 inimese kohta 10 aasta jooksul, 15 tükki rohkem. Siit ei tule välja, et ainult veganid murravad puusaluid ja omnivoorid on terved, mis terved. Vaid 10 aasta jooksul on tuhande vegani kohta 15 murdu rohkem.

Pane tähele ka seda, et Oxfordi uuringus vaadeldi erinevaid luumurde ja ainult puusaluu osas oli veganite näit veidi kõrgem. St omakorda, et omnivoorid murravad teisi luid veganitest enam.

👀👀👀Võtke arvesse: inimesed osalesid uuringus ajavahemikul 1993-2001, viimane dieedi hindamine toimus 2010

Miks see oluline on:

1. 10-15-20 aastat tagasi vs täna olid palju kehvemad teadmised veganlusest 

2. oli vähem teadlikkust valkude, RT/lihaste ja luude tervisest

3. #Taimsest valgust (proteiinist) tooted olid turul haruldased

Veganite suurenenud luumurdude põhjuste oluline väide: "Mõned murrud, eriti puusaluu omad, võivad samuti olla rohkem seotud osteoporoosi kui luumurdudega mõnes teises kohas, mis võivad olla tingitud õnnetusjuhtumitest. Selles uuringus ei eristatud luude haprust ja traumaga saadud luumurde. St murdude põhjuste kohta andmed  saadaval ei ole.

Tulemusi mõjutavad tegurid:

1. Kõrgem BMI (eesti keeles KMI - kehamassiindeks) = kõrgem BMD (luutihedus)

2. Madalam BMI (normaalne KMI  on kaitse raskemate haiguste vastu: #diabeet #kardiovaskulaarsed haigused  # vähk) ja on alati olnud ka osteoporoosi ja luumurdude riskifaktor. Luu tugevus / BMD on “kergematel” inimestel madalam, kuna raskusjõud ei ladesta nii palju luumineraali kui raskematel inimestel

3. Uuringus osalenutest oli alakaalus 24% veganeid   vs 8% lihasööjaid

4. ülekaalus oli 14% veganeid vs 37% lihasööjatest

5. Pea 28% alakaalulistest naistest oli söömishäirega ❗❗❗. Näis, et ei analüüsitud ka amenorröa osa (kuigi andmeid koguti). Kuna sel juhul on nõrgad luud ootuspärane tulem.

Vaatamata KMI korrigeerimisele: 49 luumurru juhtumit kokku - me ei tea, kui palju oli õnnetusi (traumasid) võrreldes nõrkade luudega tüüpilistes murdekohtades (randme/puusa piirkonnas) või hormoonide, söömishäirete jms stressimurdude tõttu (pidage meeles, et 28% naisveganeid oli alakaalulisi ).

Samas oli ainsaks oluliseks murekohaks puusaluumurrud. Nii et kogu uuringu tulemuseks on 14 veganit, kellel on puusaluumurrud - see on VÄGA väike arv inimesi, et rajada sellele ulatuslik üldistus, et veganid murravad luid kergemini. Me ei tea nende 14 vegani osas üksikasju.

5. Kõrgem BMI (KMI) lihasööjate osas ei ole hea, kuid tõenäoliselt kaitstakse on puusaluu rohkem kaitstud -- keharasva polster ☝

-Rasvarakkudest pärinev suurem östrogeen (on kasulik BMD-le (luutihedusele). Meenutage ülalmärgitud menstruaaltsükli puudumist = vähene östrogeen = nõrgemad luud

Raskem / lihaselisem kaitseb luid: veganitele oluline silmas pidada ☝☝☝

6. Pariteediasuhe suurema BMD-ga: 75% lihasööjatel naistel oli 1 või enam last vs 34% veganitest naistel

7. Veganitel oli madalaim lisandite kasutamine - oluline punkt:  15-20 aastat tagasi oli kriitiline kasutada lisandit puudujäägi korral, samas on täna saadaval rikastatud taimsed toiduvalikud.

Kokkuvõte

Jah, veganid = suurem riskiga, kuid .. Selles uuringus olevad veganid EI OLE tänapäeva veganite esindajad. Minu varasemad uuringud olid luu/stressimurrud ja see pole ainult veganprobleem, vaid üldine optimaalse dieedi, sobiva treeningu (liiga vähe/liiga palju on problemaatiline) kui ka elustiili probleem, nii et:

Kaks rühma on KÕRGE RISKIGA ☝☝☝

1. Istuv elustiil + vale toitumine = nõrgemad luud

2. Liigne treenimine, mensese puudumine, väga piiratud söömine = nõrgemad luud

3. Kaaluta koormus ei ole nii kasulik (jalgrattasõit, ujumine)

Üldiselt olen nõus, et veganitel on suurem risk, kuid selleks on lihtne lahendus:

Arvestades, et luumass vananedes väheneb, on oluline tegeleda luude tervist edendavate eluviisidega. Püüdke kaasata raskustega harjutusi enamikul nädalapäevadel, näiteks jõukõnd, jooksmine või meeskonnaspordis osalemine. Vastupanuharjutusi 3 või enam päeva nädalas.

Oma kehakaalu või raskuste kasutamine võib samuti aidata teie luid tugevdada. Igapäevased tegevused nagu trepist üles jooksmine, raskete toidukaupade tassimine ja aiatööd aitavad samuti luude tervist parandada. Luu optimaalse tervise tagamiseks on oluline ka piisav valgu-, kaltsiumi- ja vit D-tarbimine.

Kolm peamist nõuannet veganitele:

1. Tõstke raskusi

2. Tarbi rohkem kaltsiumi

3. Tarbi rohkem valku (võib-olla rohkem kcal)

4. Naised: hoidke menstruatsioonil silm peal

Kaltsiumirikkad toidud:

1. Rohelised lehtköögiviljad, näiteks lehtkapsas jms

2. Sojapõhised tooted, näiteks kaltsiumsulfaadiga valmistatud tofu

3. Kaunviljad nagu edamame, kikerherned, valged oad

4. Kaltsiumiga rikastatud taimepiimad / jogurtid

5. Kaltsiumiga rikastatud hommikuhelbed

6. Seesamiseemned või Tahini, pähklid, eriti mandlid

Erinevat tüüpi vastupanutreeningud hõlmavad järgmist:

1. vabaraskused - klassikalised jõutreeningu vahendid, nagu hantlid, kangid, kettlebellid

2. ravipallid või liivakotid - raskusega pallid või kotid

3. raskusmasinad  - raskustega trenažöörid

4. vastupanu treeninglindid - nagu hiiglaslikud kummilindid - need pakuvad venitamisel vastupanu. Need on kaasaskantavad ja neid saab kohandada enamiku treeningute jaoks. Lindid tagavad kogu liikumise vältel pideva takistuse

5. vedrustusvarustus - treeningvahend, mis kasutab erinevate harjutuste sooritamiseks gravitatsiooni ja kasutaja kehakaalu

teie enda kehakaal - saab kasutada kükitamiseks, surumiseks ja lõuatõmbamiseks.

6. Oma kehakaalu kasutamine on mugav, eriti pandeemia ajal!

Pidage meeles, et saate olla vegan ja saavutada KÕIKE.

MD Michael Albert - ülekaalu ja ennetusmeditsiini alal tegutsev arst märkis:

"Veganid, kelle BMI on alla 22,5 on suurema riskiga luumurdude osas. See risk kaob, kui BMI on suurem, kui 22,5.

 

It appears that vegans with low BMI (<22.5) are at increased risk for 🦴fractures. The effect disappears with BMI >22.5.

Do these people not work out (lack proper anabolic stimulus for their bones) or are they malnourished (lacking dietary minerals or cofactors)? H/t @AviBittMD https://t.co/YY1FrlJymc pic.twitter.com/d1qWDsyfEP

— Michael "Mike" Albert, MD (@MichaelAlbertMD) November 27, 2020

Hästi pikalt ja põhjalikult selgitab Oxfordi uuringu lahti ka Avi Bitterman MD, tuues välja, et luumurdude puhul tuleb kindlasti vaadata BMI (kehamassiindeks), Ca ja D vitamiini, osaleja sugu ja naiste puhul - kas tegemist on menopausi eelse või järgse osalejaga.

Postituse pealkiri mainib ka taimset liha - kuid see vist enam siia eriti ei mahu. Allolev link viib Michigani Ülikooli 46 lk uurimusele taimsetest lihadest (Beyond Burger - BB), nende valgusisaldusest ja keskkonnamõjust. Valgusisaldus on taimsel lihal sama, mis loomalihal. Taimne ei sisalda kolesterooli ja selle keskkonnamõju on palju, palju väiksem.

http://css.umich.edu/sites/default/files/publication/CSS18-10.pdf

Vihjati ju ka Eesti Arst artiklis, et sellised taimsed töödeldud toidud on alles vähe aega turul olnud, ei tea, kuidas need inimestele mõjuvad. Mina ka ei tea. Teab, et ka lihatooted: viinerid, igatpidi värvilised singid ja vorstid ei ole ka just väga kaua turul olnud. Ja kuigi neis ei soovitata palju süüa, ei näe, et lettidel oleks vähenemist toimunud. Kui vahet ei ole - tee eetilisem ja keskkonda vähem kahjustav valik:

Alloleval pildil on Loomaliha tootmise ja tarbijani jõudmise protsess. Punase joonega on ümbritsetud BB oma.

Allpool on sinisega loomaliha ja punasega BB mõju:

https://www.theveganrd.com/vegan-nutrition-101/vegan-nutrition-primers/calcium-a-vegan-nutrition-primer/