Kuivõrd reguleeritud ja ohutu on tervist ja ilu müüv lisanditurg.

Sel ajal, kui meil Eestis jätkuvalt aetakse taga "ohtlikke" taimetoite nagu õun ja maasikas, võiks vaadata, mis toimub lisandipurkides. Tarbija võiks teada ka seda, kui näiteks USAs, Kanadas, UKs jm on mõni toidulisand ära keelatud selle ohtlikkuse tõttu. Siis ära keelatakse müük aga mitte tootmine. Ja nii võib Eesti tarbija pahaaimamatult leida oma ostukorvist huvitavaid asju. 

Minu aia taimestik on väga mitmekesine ja ma arvan, et aed toetab minu tervist väga palju. Enamikku taimi ma sisse endale aga ei söö, need on niivõrd tugevad, et piisab aeg-ajalt nuusutamisest :). Ja mitte iga ravimtaim, mitte iga vili, mitte iga kahjur ei ole minu aias igal aastal. Mis toetab minu mõtet sellest, et liiga palju ja kogu aeg pole vajalik. Kui aga imetletud ravimtaimed jõuavad purkidesse ja pudelitesse, kuidas võivad nad toimida siis?

BusinessInsider artiklitest toidulisandi turu ohutusest leidsin alljärgnevat: 

Harvardi Ülikooli  T.H. Chan School of Public Health  professor  S. Bryn Austin, märgib, et kõige ohtlikumad lisandid, mille suhtes tuleb tähelepanelik olla on seotud: kaalulangusega, lihaste kasvuga (sportlike saavutustega) ja seksuaalse suutlikkusega.

Kui Weill Cornell Meditsiinikolledži Pouya Jamshidi oma residendiajal võttis vastu esimest sünnitust, käskis arst vastsündinu ema juurest ära viia.  Beebi – terve tüdruk roosa naha ja võimsa kopsukomplektiga pandi garantiini. Raseduse keskel oli ema saanud tuberkuloosi. Ta oli nakatunud kopsuinfektsiooni teismeeas, kuid haigus tuli tagasi ennetavate antibiootikumide ja regulaarsele sõeluuringule vaatamata. Põhjus: populaarne taimne toidulisand nimega naistepuna.

Jashidi märgib: "Probleem on selles, et enamik inimesi ei pea seda ravimiks, kuna te ei vaja selle jaoks retsepti ja seetõttu ei osanud ema ka seda meile öelda."

Liht-naistepuna on üks populaarsemaid taimseid lisandeid, mida USAs müüakse. Kuid 2000 aastal avaldas HNI  (National Institutes of Health) uuringu, mille kohaselt võib naistepuna tõsiselt pidurdada paljude oluliste farmaatsiaravimite - sealhulgas antibiootikumide, rasestumisvastaste ravimite ja HIV-vastaste retroviirusevastaste ravimite - tõhusust, kiirendades nende lagunemist kehas.   

Jamshidi ütleb: "Põhimõtteliselt toimus antibiootikumide ülemetaboliseerimine, nii et need polnud tema süsteemis õiges koguses,"  

Naistepuna ürdi leiud ajendasid USA toidu- ja ravimiametit hoiatama arste ravimtaime eest. Kuid sel oli liialt väike mõju, et peatada müüki või tarbimist. Viimase kahe aastakümne jooksul on USA mürgistuskontrolli keskused saanud umbes 275 000 teadet - umbes iga 24 minuti järel - inimestest, kes reageerisid toidulisanditele halvasti; kolmandik neist käsitles selliseid ravimtaimi nagu naistepuna.

Sestap JAH, ka taimset lisandit on võimalik üledoseerida.

FDA määratleb toidulisandeid kui tooteid, mis "on ette nähtud dieedile täiendava toiteväärtuse lisamiseks". Neid ei reguleerita, kui ravimeid – ja ainult juhul, kui toidulisand põhjustab märkimisväärset kahju, nimetatakse see ohtlikuks.

2000. aastate keskel läbiviidud uuringus pooled osalenud täiskasvanutest väitsid, et võtsid iga päev vähemalt ühe toidulisandi - peaaegu sama protsent, mis kaks aastakümmet tagasi. Seda hoolimata sellest, et uuringud on järjest leidnud, et pillid ja pulbrid on ebaefektiivsed ja mõnikord ohtlikud.

Novembris tuvastasid Harvardi meditsiinikooli ja sõltumatu tooteid testiv ettevõtte NSF International teadlased kuues toidulisandis neli heakskiitmata, loendisse lisamata stimulanti, mida praegu turustatakse kaalulanguse ja fitnessi jaoks. Tõendite kohaselt võiksid stimulandid olla sarnased efedriiniga - efedrast saadud ühendiga - ohtliku ja surmava kaalulangust lubava toidulisandiga, mille FDA keelas 2004. aastal.

Enam kui 150 toidulisandit ja muid ettevõtteid esindava Washington DC-s tegutseva kaubandusorganisatsiooni vastutustundliku toitumise nõukogu president ja tegevjuht Steve Mister ütles septembris Business Insiderile, et selline võltsimine kahjustab korralikke normidele vastavaid tooteid valmistavaid toidulisandiettevõtteid.

Mister märgib: "Need toidulisandid, mille sildil ei ole ära märgitud kõik koostisosad, on ebaseaduslikud.“  

Professor S. Bryn Austin märgib:  "Tarbijatel ei peaks toidulisandite suhtes erilisi ootusi  olema, kuna  meil pole selgeid tõendeid selle kohta, et nad on kasulikud, ja tuleks olla väga ettevaatlik, kuna võivad end nendega ohtu seada. Ükskõik, kas pudelikese sildil on kõik koostisosad märgitud või mitte - seal võivad olla koostisosad, mis võivad kahjustada."

Hoolimata paljudest taolistest hoiatustest, on mõne  hinnangu kohaselt toidulisanditööstuse turu käive 37 miljardit dollarit aastas. 

Reklaame leiate hüpikakendest Internetis, sotsiaalmeedias, ajakirjade lehtedel ja teleris. Neid müüakse nurgapealsetes tervisepoodides, apteekides ja suurtes toidupoodides.

Toidulisandid ei sisalda aga selgesõnalisi juhiseid selle kohta, kui palju ravimit võtta – on ainult soovitatav annus - või ravimite võimaliku koostoime kohta. Jamshidi patsiendil polnud aimugi, et ta seab ohtu oma või beebi elu.

Kuid ta polnud ainus. Kasutades 2004 - 2013 aastate andmeid, hindasid 2016 aastal ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu autorid, et toidulisanditega on seotud 23 005 traumapunkti külastust aastas. Ajavahemikul 2000–2012 kasvas negatiivne reaktsioon toidulisanditele 3,5 juhtumilt 9,3 juhtumile  100 000 inimese kohta.  

Ajakirja Journal of Medical Toxicology 2017. aasta uuringust selgub, et selle aja jooksul suri toidulisandite kasutamise tagajärjel 34 inimest. Kuus surmajuhtumit tulenes keelatud ephedra lisandist ja kolm inimest suri homöopaatiliste ravimite manustamisest. Üks inimene suri pärast yohimbe kasutamist yohimbe on taimne preparaat, mida kasutatakse kaalulanguse ja erektsiooniprobleemide korral.    

Toidulisandi puhul sa ei pruugi teada, millega on tegemist.

Jamshidi ütleb, et ta teab paljusid inimesi, kes võtavad igapäevaselt multivitamiine või ikka ja jälle ravimtaimede segusid, kui nad tundsid väsimust või halba enesetunnet, säilitades samas otsustusvõime. Kuid Jamshidi mäletab hetke, mil ta muutus lisandite suhtes ettevaatlikuks – see oli siis, kui tema poolt jälgitav rase naine hakkas köhima röga: "Ta oli olnud uskumatult koostööaldis patsient, väga huvitunud, tuli alati õigel ajal visiitidele, kõiki meie juhiseid arutas hoolikalt läbi - lihtsalt väga hea patsient."  

Kui Jamshidi ja tema meeskond mõistsid, et nende patsiendi tuberkuloos on tagasi tulnud, küsisid nad, kas ta on võtnud uusi ravimeid. Ta ütles, et ei, kuid järgmisel päeval tuli ta kliinikusse väikese pudeli naistepunaga.

Naise sõnul oli ta pärast viimast rasedust kogenud depressiooni ja  võtnud selle vastu ravimtaimi. Ehkki mõned väikesed uuringud näitasid kunagi naistepuna ürdi kasulikkust depressiivsete sümptomitega inimestele, ei suutnud NIH-i teadlased selle kinnitamiseks leida piisavalt tõendeid.

Nakkuse leviku vältimiseks tuli Jamshidi patsient isoleerida. Raseduse kolm viimast kuud veetis ta üksi. Jamshidi märkis: "See oli kohutav - ta oli kogu selle aja isoleeritud ja siis ei saanud ta isegi oma last hoida".

Tema arvates on üks põhjus, miks paljud inimesed pärast toidulisandite tarvitamist traumapunkti satuvad, see et nendes sisalduvate toimeainete kogused võivad dramaatiliselt erineda. 2013. aastal ajakirjas BMC Medicine avaldatud uuring leidis, et toidulisandite koostisosade annused võivad tablettides olla erinevad - see omakorda on raviarstile, kellel negatiivse reaktsiooniga tegemist tuleb teha, oluliseks takistuseks.

"On ka teisi ravimeid, millel võivad olla kõrvaltoimed, kuid patsiendid tulevad kohale ja ütlevad teile annuse ning saate seda ravida," ütles Jamshidi. "Kuid toidulisandite puhul ei pruugi teada, millega tegemist on."

 Vitamiinid disainiti algselt selleks, et peatada skorbuuti.

Kui Poola keemik Casimir Funk eraldades esimese "vitamiini" 1912. aastal, andis ta tahtmatult tuld keemikute kutsehullusele laboris vitamiinide sünteesida.

Aastatel 1929–1943 anti vitamiinide uurimisel tehtud töö eest 10 Nobeli preemiat. 1950. aastate keskpaigaks olid teadlased sünteesinud 13 olulisest vitamiinist 12. Neid lisati toitudele, nagu leib, teravili ja piim. Toiduainetesse, mis töötlemise ajal kaotasid toitained, lisati vitamiinid tagasi ja märgistati kui "rikastatud" toidud.

1917 aasta plakat USDA reklaamist 

  

Kui 1930ndatel ja 1940ndatel toidulisandeid alles hakati kasutusele võtma, tutvustati neid kui võimalust kõrvaldada toitainete puudus, mis põhjustas selliseid haigusi nagu rahhiit ja skorbuut. Neid loeti ka viisiks vältida tolleaegset kallist ja raskesti ligipääsetavat ravi.

Viimastel aastatel on aga tekkinud uus toidulisandite põlvkond, mis on suunatud peamiselt keskklassile ja jõukatele naistele. Tänane lisandite ookean torkab silma hetke elustiilitrendidega: minimalism (“kõik, mida sa vajad ja mitte midagi, mida sa ei vaja!”), erksad värvid, “puhas söömine” ja isikupärastamine.

Näitlejanna Gwyneth Paltrowi uus, 90-dollarise hinnaga vitamiinipakkide rivistus – mida pakutakse tema vastuolulise wellness-ettevõtte Goop kaudu – on purkidel sellised ahvatlevad nimed nagu  "Miks ma nii väsinud olen" ja "Keskkooli geenid". Firma väidab, et need pakuvad tervisega seotud eeliseid, näiteks energia suurendamine ja ainevahetuse hüppelised muutused.

Alejandro Junger,  kardioloog, kes aitas kujundada mitu Goopi multivitamiinipakki. Märgib: "Goopi poolt pakutu erineb selle poolest, et Goopi meeskonna arstid panid kokku erinevad kombinatsioonid." 

Kuid pilk multivitamiinipurgi "Miks ma nii väsinud olen"  koostisosadele (Jungeri kujundatud), annab alust arvata, et see valem ei põhine tunnustatud teadusel. Vitamiinipakendid sisaldavad 12,5 milligrammi B6-vitamiini - umbes 960% soovitatavast päevaannusest (ehkki Goopi etiketil on see kirjas 625%) - ning selliseid koostisosi nagu rosmariini ekstrakti ja hiina jamssi mõju inimestele ei ole uuritud ega pole sätestatud päevaseid norme.

 Mayo kliiniku andmetel on B6-vitamiini soovitatav päevane kogus "tõenäoliselt ohutu": 19-50-aastastel inimestel 1,3 milligrammi. Kuid toidulisandi liialt suures koguses võtmine on seotud häiritud südamerütmide, vähenenud lihastoonuse ja halvenenud astmaga. Suured B6 annused võivad põhjustada ka vererõhu langust, märgib Mayo kliinik, ning see võib reageerida selliste ravimitega nagu Advil, Motrin ( ärevuse ja Alzheimeri tõve korral välja kirjutatud ravimitega).

"Ükskõik milliseid ravimeid kasutavad inimesed peaksid kontrollima pakendi infolehte ja rääkima kvalifitseeritud tervishoiutöötaja, sealhulgas apteekriga, võimalike koostoimete teemal," seisab Mayo kliiniku veebisaidil.

Gwyneth Paltrow, ettevõtte Goop omanik.

Junger keeldus valemi konkreetsete koostisosade kommenteerimisest, kuid ütles, et paljud neist lisati "tänapäeva kõige levinumate toitainete-mineraalide puuduste kõrvaldamiseks: sealhulgas B-, C-, D- ja E-vitamiinid, jood, magneesium, molübdeen."

Hiljuti müügile tulnud läikivate uute pillide ja pulbrite hulka kuulub üks nimega „Ritual“, mis toimetatakse teie ukseni valge-kollase kasti sees, millele on sisse pressitud sõnad “Vitamiinide tulevik on selge”.

Terve kalendrikuu  klaasist kapslite - mis on täidetud pisikeste valgete helmestega, mis on suspendeeritud õlis - tellimus  maksab 30 dollarit. Kuid pillid ise ei erine oluliselt  tavalistest kõige odavamatest multivitamiinidest - neis on sarnases koguses magneesiumi, K-vitamiini, folaati, B12-vitamiini, rauda, ​​boori, E-vitamiini ja D-vitamiini.

Teine uus toidulisanditootja VitaMe tarnib 40-dollarilise kuumaksuga isikupärastatud teekottide jaoturit meenutavat päevapakki nimedega "Hea juuksepäev" ja "Pruudi ergutus".

Nende veebisaidil öeldakse: "Meie missiooniks on tipptasemel toitumine. Kohale viidud." Kuid ka nende koostisosad ei erine oluliselt tavapärastes vitamiinides sisalduvast.

Vitamiinid ei saa meid päästa meie endi käest.

Ükskõik kui värvikad nende pakendid või sõnumid ka poleks, ühendab kõiki neid toidulisandeid sarnane probleem: me lihtsalt ei vaja neid, et olla terve.

"Me kasutame vitamiine, kui kindlustuspoliisi selle vastu, mida me sööme või söömata jätame. Justkui päästaksid vitamiinid meid meie toitumisalastest pattudest." kirjutab teadusajakirjanik Catherine Price raamatus " Vitamania ".

Ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud ülevaates vaadeldi 27 uuringut vitamiinidega, milles osales üle 400 000 inimese. Teadlased järeldasid, et vitamiine võtnud inimesed ei elanud kauem või neil oli vähem südamehaigusi või vähki kui inimestel, kes neid ei võtnud.

Veel üks 2017 mais American Medical Associationi lehel avaldatud pikaajaline uuring jagas ligi 6000 meest rühmadesse ja andis neile kas platseebo või ühe neljast toidulisandist, mida reklaamiti aju võimeid kaitsvana. Tulemused ei näidanud dementsuse vähenemist ühegi toidulisandit võtva rühma seas.

Uuring uuringu järel on leidnud, et paljud populaarsed toidulisandid võivad olla kahjulikud. Meessoost suitsetajate suures, pikaajalises uuringus leiti, et need, kes võtsid regulaarselt A-vitamiini, said kopsuvähi tõenäolisemalt kui need, kes seda ei teinud. Ja 2007. aasta ülevaade mitut tüüpi antioksüdantsete toidulisandite uuringutest võttis tulemused kokku nii: "Ravi beetakaroteeni, A-vitamiini ja E-vitamiiniga võib suremust suurendada."

Kui arvestada ka muid riske, on uuringute põhjal tehtud järeldused, et meie keha töötleb tervislikus toidus olevaid vitamiine ja mineraalaineid paremini kui tablettides olevaid. Mahlase virsiku või krõmpsuva rooskapsaga sööme sissesisse kümneid toitaineid, sealhulgas fütokemikaale nagu isotiotsüanaadid, samuti ka karotenoide.

Austin märgib, et sellepärast "soovitavad toitumisspetsialistid saada oma toitained tervislikest toitudest, mitte asjadest, mis on pakendatud ja karpi pandud".

Praktiliselt iga registreeritud dietoloog, arst või rahvatervise ekspert kordab tõenäoliselt tervishoiutöötajate poolt aastakümneid antud nõuandeid: sööge mõõdukalt tõelist toitu, näiteks puuvilju ja köögivilju, ning hoidke eemal ülitöödeldud toitudest ja suhkrurikkatest jookidest. Või võtame ajakirjaniku ja toidukirjaniku Michael Pollani sõnade: "Sööge toitu. Mitte liiga palju. Enamjaolt taimi."

Kus on  FDA regulatsioonid?

Pärast isolatsioonis veedetud raseduskuid ja uue lapse esimesi elunädalaid, sai Jamshidi patsient koju oma pere juurde. Jamshidi sõnul muutis kogemus täielikult seda, kuidas ta hakkas suhtuma „headesse“ toidulisanditesse: "Minu suhtumine nendesse on väga negatiivne.“

Küsides FDA toidulisandiprogrammide direktori Steven Tave'i käest, miks amet ei saa  selliseid olukordi ära hoida, vastab ta lihtsalt: "Me anname endast parima."

1994. aastal võttis Kongress vastu suhteliselt vastuolulise seaduse, mida nimetatakse toidulisandi tervise ja hariduse seaduseks (Dietary Supplement Health and Education Act). Tave ütles, et enne seaduse vastuvõtmist hakkas FDA toidulisandeid rangemalt reguleerima, nagu seda tehakse farmaatsiaravimitega,  kuid ta sai "tööstuselt tagasilöögi". Seadus sundis agentuuri olema leebem.

Enne uue ravimi müüki peab seda valmistav ettevõte taotlema FDA luba ja agentuur peab tegema järelduse, kas ravim on ohutu ja kas ravimi mõju on selline nagu väidetakse.

"Nii et kui see ravim ütleb, teate," kasutatakse vähktõve raviks ", siis asutuse retsensendid vaatavad seda ja teevad kindlaks, kas on tõendeid, et see ravib vähki," ütles Tave.

Uutel toidulisanditel ei ole tõendamiskohustust. Tave ütles, et agentuur võib üle vaadata tooted, mis lisavad uusi dieettooteid, kui ta saab sellekohase teate, kuid tal pole "volitusi peatada millegi turuletoomist".

Kui toidulisandi seadus vastu võeti, oli Tave sõnul see selle aja kohta mõistlik seadus. 1994. aastal tootis umbes 600 toidulisandeid tootvat ettevõtet umbes 4000 erinevat toodet kogutuluga umbes 4 miljardit dollarit. Kuid see turg on alates sellest ajast täitunud nagu õhupall - tänapäeval on turul ligi 6000 ettevõtet ja umbes 75 000 toodet.

"Me kontrollime seda 26 inimesega ja meie eelarve on 5 miljonit dollarit," ütles Tave.

Lisandi eemaldamine kaupluste riiulitelt nõuab dokumenteeritud traumapunkti külastusi ja helistamist mürgistuskontrolli keskustesse. Agentuur saab tegutseda ainult siis, kui lisand on ühe sellise "kahjuliku sündmuse" tagajärjel ohtlik, nagu FDA neid nimetab.

Tave lisab: "Enamasti me isegi ei tea, et mõni toode on turule jõudnud, kuni saame kahjustavate sündmuste aruande ja leiame sellest tõendid. See on väga erinev sellest, kui täpselt teada, mis tooted turul on ja mida need sisaldavad. Me tahaksime olla ennetavad, mitte reageerivad. Kuid see ei ole olnud võimalik.“ 

Tarbijatel ei ole mingit võimalust teada saada

Enamus toidulisandeid, mis on osutunud  ohtlikuks, sisaldavad koostisosi, mida nende etikettidel pole märgitud - tavaliselt on need farmakoloogilsied ravimiained, millest mõned on FDA poolt keelatud.

2013. aastal ajakirjas Journal of the American Medical Association (Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni Teatajas) avaldatud toote tagasivõtmise uuringus leiti, et FDA poolt ajavahemikul 2009–2012 tagasi kutsutud 274 toidulisandist sisaldasid kõik keelatud ravimeid. 2014. aasta aruandes leiti, et enam kui kaks kolmandikku neist sisaldasid kuus kuud pärast tagasikutsumist endiselt keelatud ravimiaineid.

"Tooted, mida me näeme täna, on läinud palju kaugemale sellest tuumikgrupist, mis nad olid 1994. aastal," ütles Tave. "Nüüd reklaamitakse neid igasuguste asjade jaoks - mõned on pikaajalised, mõned lühiajalised, mõned on kemikaalid, mida keegi pole kunagi varem näinud. See on hoopis teistsugune universum kui tol ajal."

Austini sõnul on toidulisandite kolm "kõige seadusevastasemat" kategooriat: füüsiline tugevdamine, kehakaalu langus ja seksuaalne jõudlus: "Mõned neist ettevõtetest ei identifitseeri koostisosi, mida nad toodetesse sihikindlalt lisavad. Mõned kaalulanguse ravimid, näiteks turult leitud - leiame neid ikka pudelist, isegi kui nad seda sildile ei pane."

Tave 26-liikmelisel meeskonnal, kes on ainsad valitsuse töötajad, kes neid küsimusi käsitlevad, polnud umbes poolteist aastat tagasi selleks isegi spetsiaalset kontorit: „Kõik mida me saame teha on püda kaasa aidata parema seadsue vastuvõtmisele.“

Ohtlikud toidulisandid imbuvad aga endiselt läbi pragude turule.

2016 aastal oli maailma suurim toidulisandite tootja GNC Holdings Inc  nõus maksma 2,25 miljonit dollarit, et vältida föderaalse süüdistuse esitamist - väidete kohaselt müüsid nad sportlikku toimivust parandavat toidulisandit toimeainega dimetüülamüülamiin ehk DMAA, mis väidetavalt suurendas kiirust, tugevust ja vastupidavust mida nimetatakse. Kaks seda toidulisandit kasutanud sõdurit surid 2011. aastal, mis ajendas kaitseosakonda eemaldama sõjaväebaaside kauplustest kõik DMAA-d sisaldavad tooted.

Texases asuvat ettevõttet USPlabs süüdistati valeväidetes, et nende lisandid on valmistatud looduslikest taimeekstraktidest,  samas kui see tegelikult sisaldas Hiinas valmistatud sünteetilisi stimulante (amfetamiini laadset DMAA).

Probleemid jätkuvad. Selle aasta alguses kutsus FDA tagasi mitmeid toidulisandeid pärast seda, kui leiti, et need sisaldavad heaks kiitmata uusi ravimeid, ja veel kaks, kui leiti, et need sisaldavad loendisse mittekuuluvaid anaboolseid steroide. 2017 augustis, vahetult enne selle artikli avaldamist, kutsus FDA tagasi veel ühte toidulisandite partiid - seekord ettevõtte PharmaTech nime all toodetud pille - võimaliku saastumise tõttu bakteritega, mis võivad põhjustada tõsiseid hingamisteede nakkusi.

Terve vagiina ökosüsteem

Veidi J. Gunteri raamatust The Vagina Bible:

Vaginaalne ökosüsteem

Vagiina toodab 24 tunni jooksul tavapäraselt ca 1-3 ml eritist, kuid normaalseks loetakse ka kuni 4 ml eritist. 4 ml on kogus, mis teeb täielikult märjaks ühe pesukaitsme, 2 ml koguse puhul on pesukaitse osaliselt märg.

Minu enda töökogemus ja paljudelt teistelt kolleegidelt kuuldu kinnitab, et üha enam naisi usub ekslikult, et igasugune voolus tupest on ebanormaalne. Ma ei tea, kas see on seetõttu, et peavoolu (porno)filmitööstuses paistavad kõik olevat kuivad, et naised ei räägi sellest eriti palju, et üha enam naisi eemaldab oma häbekarvu ja voolus, mis tavapäraselt jääb karvadesse kinni, määrib nüüd pesu või et tervisetoodete letid apteekides on disainitud tervet niisket vagiinat „terveks tegema“.

Vaginaalne eritis koosneb: emakakaela nõrest, tupeavas paiknevatest näärmete (Bartholini ja Skene) närest, teatud substantse toodavad kasulikud bakterid, tupe pinnalt eraldunud rakud ja väike kogus transudaati (ekstravaskulaarne (sooneväline) madala valgusisaldusega kehavedelik (koevedelik).

Üks kõige enam tuntud vagiina bakter on Lactobacilluse (laktobatsill)  perekonna liikmed. Need on vagiinat kaitsvad head bakterid. Lactobacilli toodab piimhapet, mis hoiab vagiina pH 3,5 ja 4,5 vahel. Happeline keskkond ei lase kahjulikel bakteritel ja viirustel areneda. Laktobatsill toodab ka valke nimega bakteriotsiinid, mis tapavad või inhibeerivad patogeensete bakterite kasvu – neist võib mõelda, kui kodustest antibiootikumidest. Laktobatsill kinnitab end vagiina limaskesta rakkude külge ja takistab sellega teiste bakterite kinnitumist. Laktobatsill toodab ka vesinikperoksiidi, millel arvatakse olevat roll vagiina kaitsemehhanismides (kuigi see arvamus on oma populaarsuse kaotanud).

Laktobatsilli perekond on arvukas. Vagiinas kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L. iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Näiteks mina õppisin omal ajal, et L. Acidophilus on kõige levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris. Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse vagiina mikrobioomi paremini tundma õppida. Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki bakterit ja see domineerib 34% naiste vagiinades.

L. acidophilusel paistab olevat väike või isegi olematu roll. (Sille lisab, et eesti keeles  googeldamine näitab, et tooted (vagiinale) apteekides ja tervispoodides sisaldavad just acidophilust).

On viis erinevat vagiina bakterite kogukonda. Iga naise vagiinas on üks neist. Neljas kogukonnas domineerib laktobatsill (73% naistel), ülejäänud 27%on laktobatsilli vähem ning neil domineerib mitmete erinevate bakterite kooslus. Faktoreid, mis mõjutavad vagiina bakterite kooslust on palju ja tõenäoliselt on see keerukas geneetiliste ja keskkonna mõjurite kombinatsioon.

Valgetel ja aasia naistel domineerib vagiinas reeglina laktobatsilli perekond, ca 40% Aafrika- Ameerika ja Hispaania naiste vagiinades domineerib teiste bakterite kooslus (laktobatsilli on vähe). Mida rohkem laktobatsilli, seda happelisem on vagiina pH, seega naistel, kelle vagiinades laktobatsill ei domineeri, on vagiina ph 4,7-5,0 (jätkuvalt happeline).

See aga ei  tähenda, et 40% Aafrika-Ameerika ja Hispaania naiste vagiinas on ebatervislik bakteriaalne kooslus, lihtsalt see on omamoodi normaalne.

Vagiina pH tõuseb (st muutub aluselisemaks) mensese ajal, seda tänu verele. Veri seob endaga ka laktobatsilli, nii et selle bakteri arvukus väheneb. Sellega on selgitatav ka asjaolu, et mensese lõpus on naised kõige enam vastuvõtlikud infektsioonidele, kuna heade bakterite arvukus on vähenenud. Samas on veri ka bakteritele heaks kasvulavaks.

Vagiinas leidub rohkelt suhkrut glükogeeni vormis, et toita häid baktereid. Sellest saab lähemalt lugeda raamatu 7. peatükist.

Kas ma peaksin oma vagiina mikrobioomi analüüsi tegema?

Sellest, mis meile praegu mikrobioomi kohta teada on, siis analüüsi tegemisega on teatud probleemid. Esiteks on sinu mikrobioom üsna muutuv ja seda juba päevade lõikes. Erinevused on isegi ühe ja sama päeva hommikuse ja õhtuse mikrobioomi vahel. Ja selline üks konkreetse ajahetke pilt ei anna meile suurt midagi.

Uus raamat The Vagina Bible - Vagiinapiibel

Tellisin värskelt ilmunud Jen Gunteri raamatu "The Vagina Bible". Selline see on:

Üle 400 lk sellest, mida kõike võiks naine endast teada ja milliseid uskumusi ja müüte võiks kõrvale jätta.

Kunagi ammu rääkisin ühes oma töötoas seentest inimkehas ja olin tõlkinud selleks tarbeks  Sheri Winstoni Vaginaalse Ökoloogia. Winston kuulus nö alternatiivse poole peale, kuid ta ei müünud ühtegi toidulisandit ega vagiina tervendamise tarbeid. Ta märkis - Mida sa tead oma intiimpiirkonna tervisest? Teadvusta, et vagiina on ise-reguleeruv, ise-puhastuv, vastupidav, kuid samas õrn ökosüsteem, ja mida vähem sa loomulikku keskkonda rikud, seda parem saab sul olema! Winston soovis saada ämmaemandaks ja olla ametlikult kodusünnituste juures ja sestap läks ta med.kooli ja lõpetas selle kiitusega ning sai kraadi BSN (Bachelor’s degree in Science of Nursing) . Iga alternatiiv ei ole õnneks alati kauba või raviskeemi müük. Ning kui arsti ja nn alternatiivi arvamused ühtivad, siis võib kergemalt hingata :). 

Sünnitusabiarst ja günekoloog Jen Gunter kirjutab vagiina kohta sama - ise-reguleeruv, ise-puhastuv, vastupidav, kuid samas õrn ökosüsteem, sestap  on täiesti mõttetu osta kalleid  vahendeid ...

DrJennifer Gunter on üks tuntumaid ja  otsekohesemaid günekolooge. Tal on oma missioon – vabastada naised kõikvõimalikest tervisegurudest, vananaiste juttudest, patriarhaadist ja nefriitmunadest ja asendada põhjendamatud hirmud meditsiiniliste faktidega.

2017 kirjutas dr. Jen Gunter avaliku kirja Gwyneth Paltrowle. Tema kiri puudutas nefriidist  (jadeiidist) mune, mida Paltrow oma veebilehel Goop reklaamis (ka Eestis müüakse neid mune samasuguse reklaamiga). Paltrow väitis, et sellise muna vagiinasse panemine parandab naise elu vähemalt neljal viisil.

„See väide on üks suurimaid mõttetusi, peale vagiina aurutamise, mida ma olen teie veebilehelt leidnud. See on isegi hullem, kui väide, et rinnahoidjad tekitavad vähki. Aga mulle tundub, et kasu saamise eesmärgil, ei lase te ennast tegelikel faktidel segada“.

Nii see algas. See oli omamoodi sõda tervisegurude vastu. Terviseäri käive on nüüdseks kasvanud 4,2 triljoni US dollarini. Kõik need sõnalahingud leidsid laialdast kõlapinda ja Jen Gunterist sai maailma kõige tuntum günekoloog.

Kui üks Goopi “meditsiiniekspertidest” kirjutas, et Gunter oli nefriitmunadega seotud mõtetes “kummaliselt enesekindel”, vastas ta: “Ma ei ole vagiina tervise suhtes kummaliselt kindel; olen piisavalt enesekindel, sest olen ekspert. ”  Seda juhtub harva, et günekoloogist saab rahvusvaheline kuulsus ja seda ajal, mil on järjest enam hirmutamist, valeinformatsiooni ja rünnakuid  naiste kehalise autonoomia suhtes. Üks Goopi fänn nimetas Gunterit “vaginaalseks antikristuseks”.

Jen Gunter tähistas hiljaaegu oma 53 sünnipäeva, ta kasvatab üksi teismelisi poegi (ta kandis kolmikuid, kellest üks sündis 22 nädalal ja ei jäänud ellu; teised kaks sündisid enneaegselt 26 nädalal) .

Gunteri uus raamat The Vagina Bible sai koheselt bestselleriks. Ta on pühendanud selle raamatu „Kõigile naistele, kellele on kunagi öeldud – tavaliselt mõne jobu poolt – et nad on liiga märjad, liiga kuivad, liiga kitsad, liiga laiad, liigselt veritsevad, imelikult lõhnavad.“ Gunter märgib eessõnas, et ta on töötanud günekoloogina 25 aastat ja kuulanud paljude naiste lugusid ja teab paljusid küsimusi, mis naisi huvitavad ja ka neid küsimusi, mida tahetakse küsida, kuid ei osata sõnastada. Gunter iseloomustab oma tööd sõnaga  „vagenda“ (agenda –päevakava, reglement + vagiina =vagenda) -  ehk tema eesmärgiks on varustada kõik naised korrektse informatsiooniga vagiina ja vulva kohta.

Temalt küsitakse palju eksperthinnangut erinevate tervisetrendide osas. Kuu tagasi sattus haiglasse Goop terviseraklaamidega kaasa läinud 62 aastane naine, kes sai vagiina aurutamisega II astme põletuse. Kuid see ei ole ainult Paltrow "Goop", mille väidete kummutamisega Gunter tegeleb. Seda on kõikjal. Ka ajakirjas Teen Vogue anti soovitusi, kuidas saavutada „suvine vagiina“,  samuti ka vaktsineerimisvastaste väited või siis poliitikute püüd kontollida abordi keelustamisega naiste kehasid.

Patsiendid saadavad talle väga palju erinevat kräppi kõikvõimalikelt terviselehtedelt.  Nii kuulsin ma näiteks ka vagiina kung fust – raskuste tõstimine oma vagiinat kasutades. Palun ärge tehke seda järele.

Ma ei tea, kuidas on Eestis aga 2016 aasta uuringu kohaselt oskasid ainult 56% UK naistest näidata diagrammil vagiinat. 

Gunter väidab, et heaolu- ja tervisetööstus ja abordivastane liikumine tantsivad, kui mitte just koos, siis kindlasti samal laval. Esimesed manipuleerivad kogu selle segadusega, et võtta ära naiste raha, teised - selleks, et võtta nende jõud. "Ma hakkasin isegi tähele panema, et nende keel on sarnane."  Ebateadus tervisepakkujate/müüjate poolt ja ebateadus religioonis.  Teemade „puhtus“ ja „süütus“ sarnased rituaalid. See on röövellik. Ehk teise nimega - patriarhaat. See hoiab naisi tagasi ning nõrgendab, kui rääkida neile valesid nende keha kohta. Need võivad olla erinevad valed, kuid mõju on sama. Sestap tunneb Gunter vastutust neid väiteid kummutada.

Ta sündis Kanadas ja kolis USAsse 1990ndate lõpus. Siin tabas teda nö „poliitiline ärkamine“. Tema patsiendil oli raske meditsiiniline seisund, mis järsult halvenes, kuna patsient oli rase. Antud osariigis olid hiljaaegu abordid keelustatud. Haigla jurist ütles talle, et kui Gunter peaks naisele abordi tegema, siis ta vallandatakse.   Ta helistas seaduse koostajale ja too soovitas Gunteril teha seda, mida ta paremaks peab. Gunter oli maruvihane. Vihane, et seaduseandja avalikkuse ees mängib üht rolli ja privaatselt pakub teha midagi muud, vihane, et ta peab ennast kaitsma, kui ta võidakse arreteerida ja vihane seetõttu, et paljud naised surevad, kui selline seadus edasi jõusse jääb. 

Gunteris toimus teatud nihe. Tema töö hakkas väljuma haigla seinte vahelt. Ta hakkas tähele panema poliitkas toimuvaid naiste tervisega seonduvaid arutelusid. 2003 aastal, kui ta ootas kolmikuid, tulid tema veed ootamtult ära. Järgmisel päeval sündis üks kolmikutest liiga vara 22 nädalal.  Hiljem enneaegselt sündinud, kuid ellu jäänud kaks last said tugevaid tervisekahjustusi. Pärast seda loobus ta sünnitusabi arstina töötamisest.   

Kogemused olid traumatiseerivad, kuid silmi avavad.   

 See aitas tal ka mõista, millist mõju avaldavad sellised tervist müüvad veebilehed nagu Goop. Arstina ta oli teadlik, et  need pakutavad ravimeetodid on aja raiskamine, kuid emana tahtis ta uskuda imesse.  “Need saidid pakuvad teile seda emotsionaalset sidet, millest arstid sageli üle hüppavad. Ja ma arvan, et see on meditsiini suur viga. Kui ma koolis  käisin, õpetati meile, et te ei räägi patsientidega endast, vaid hoiate oma suu kinni. Kuid osa minu edust tuleb just sellest, et inimesed tahavad, et nende arst oleks inimene. Nad tahavad, et nende arst oleks autentne. Nad tahavad teada, et arst hoolitseb nende eest.”

Gunteri autentsus tulebki koos tema isikliku traumaga, mis on käsikäes suurepäraste ametioskustega. Oma raamatus märgib ta ära ka oma eksi, kes ütles talle, et tema vagiinal on imelik lõhn. Gunterile on olulised faktid – kristallid on jama, samuti ei peaks toppima vagiinasse sätendavaid asju ja raseerijad muutuvad nüriks. Gunter oskab oma faktide ja teaduse tundmise panna kokku isiklike kogemustega. Ta koorib tervisemüüjate tagamaid lahti nagu apelsine.    

“Kui ma sain aru, et inimesed tegelikult ka usuvad Goopi poolt jutustatud muinasjutte, siis ma mõtlesin, et ma vaatan seda asja lähemalt.“   Esimene Goopi vastane kirjutis hõlmas vagiina aurutamist – see toetub ideele, et naine on ebapuhas ja seda uskumust on hoitud väga kaua aega. See on patriarhaadi alustala. Naised on sisemiselt räpased. Ja samas müüb Goop seda ideed, kui naiste ülendamist.   „Hippokratese ajal arvati, et emakas kõnnib kehas ringi, põhjustades kaost, ja te meelitate selle tagasi oma kohale, pannes lõhnavad ürdid jalgade vahele. See on sama asi. Nii paljudes kultuurides usutakse, et emakas on mürgine. Ma ei suutnud uskuda, et sedasama müüakse nüüd kui naiste mõjuvõimu suurendamist. See on halb feminism. Naistevihkamine. Ja see on halb teadus. ”

Eelmisel aastal pani ta end oma nime all kirja Goopi üritusele. Peeti kolm loengut sellest, et surm pole tõeline. Kui sa sured, siis võid kasutada armastust oma ajus, et ennast surmast tagasi tuua. Kas te teadsite seda? Üks kõnelejatest rääkis, kuidas ta armastusega sai terveks vähist, kuid ei öelnud kellelegi, et läbis ka kemoteraapia. Naine ütles, et ta sai vähi seetõttu, et ta kartis vähki. See on üsna levinud teema – hirm põhjustas haiguse ja armastus on ravimiks. 

Goopi üritus hämmastas teda ja tegi vihaseks. „Paltrow on suuteline saama iga ajakirja kaanele kogu maailmas. Ja mida ta teeb oma priviligeeritud võimalustega – irvitab meeleheitel naiste üle“. 

Gunter ütleb samas, et Goop ei ole esimene, kes väärinfot kasutades tervist müüb. 1885 aastal sündinud John Brinkley käis „etendusi“ andmas väikelinnades, müües seksitoonikut. Ta ostis omale „eklektilise meditsiini“ diplomi ja pani püsti värvitud vee süstimise äri – värvilist vett süstiti veeni meestele, kes olid mures oma mehelikkuse pärast.   Pärast linnast lahkumist, jättis ta maha hulgaliselt võlgu. Kuid sellest hoolimata avas ta kliiniku, kus püüdis siirdada kitse munandeid inimestele, kes olid seksuaalselt nõrgad. Tema äri tugines inimestele, kel oli neerupealsete väsimus (adrenal fatigue).   Ta teenis üsna lühikese ajaga palju raha, ostis kohaliku raadiojaama, maksis poliitikutele. See ei ole palju erinev sellest, mis toimub praegu. Tema ohvrid surid temasse jätkuvalt uskudes. 

Mis on muutunud? “Ma arvan rohkem inimesi küsib küsimusi. Rohkem inimesi on hakanud mõtlema: „Keda ma peaksin selles asjas eksperdina usaldama?“ ja ka „Mida see inimene saab, kui ta mulle infot annab?“. Me oleme teadlikumad. 

Petersell vagiinas

Kasutades seda vagiinas kolm või neli õhtut järjest, kutsub esile mensese. Teate, ma ei mõtle neid asju ise välja – inimesed saadavad neid mulle. Mõned inimesed – need kes eksivad – usuvad, et selline teguviis stimuleerib emaka kokkutõmbeid.    Puuduvad tõendid, et peterselli vaginaalne kasutamine võib seda teha, kuid isegi kui see oleks võimalik, ei tekita see teile mensest. Progesterooni tootmise taandumine põhjustab mensese, mitte emaka kokkutõmbed.

Nefriitmunad sinu „yonile“

On arvamus, et sa paned nefriidist muna oma vagiinasse ja see viib sind kuidagi sinu naiseliku olemuse juurde. Seda reklaamiti välja, kui iidset meetodit Hiina keisri konkubiinidelt. Ma olen seda lähemalt uurinud ja minu uuring on ka meditsiiniajakirjas avaldatud – Hiina kesrinnad ja konkubiinid seda ei kasutanud. Ainus asi, mis selle väite juures iidne on – on teaduse puudumine.  

Rasedusvastased tabletid põhjustavad ülekaalu.

Seda on hästi uuritud ja vastus on, et ei - tabletid ei põhjusta ülekaalu.  Ja see ei tähenda, et naisi lihtsalt ei usuta. Uuring võttis arvesse nende väited kaalu tõusu kohta ja uuris neid põhjalikult. Tulemused olid kirja pandud arstide poolt, kes tõesti kuulasid naisi. Elustiil, millega seondus tablettide võtmine võis viia kaalutõusuni aga mitte tabletid ise. 

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid põhjustavad viljatust

Ei. Kuid  patriarhaat, kes üritab teid eemale peletada reproduktiivtervise kontrollimisest, investeerib sellesse müüti. Süstimisega võib viljakuse taastamine viibida mitu kuud, kuid ühe aasta jooksul on kõik naised jõudnud tagasi baastervise juurde. Kõigi muude rasestumisvastaste meetoditega, kui need on peatatud või eemaldatud, on võimalik rasestuda juba järgmsiel kuul.

Imevett
Viimane müügihitt „aluseline vesi“. Vee loomulik pH on 7, ja aluselist vett on muudetud nii, et selle pH on 8 või 9. Tegemist on aluselise dieedi täiendusega, mille reklaam lubab „neutraliseerida happed sinu kehas“ ja ravida mistahes haigust sh ka vähki. Kuid see ei tee seda mitte. Kuna inimesed on jälginud aluselist dieeti ja selles hoolimata surnud vähki. Mees, kelle raamat aitas aluselist trendi populariseerida mõisteti süüdi ilmalitsentsita ravimises ja talle määrati vanglakaristus 3 aastat ning 8 kuud. (Gunter ei nimeta küll nime, kuid tegemist on Eestiski tuntud Robert Joungiga. Samuti on terve vagiina kergelt happeline, aluselise vagiina puhul on terviseprobleemid).    

Magnetid vagiina lähedal, et vältida kuumahoogusid

Mõnikord ma kardan, et nihestan ära oma kaela, kui taaskord pea kuklasse viskan ja silmi pööritan, lugedes järjekordset „teaduslikku“ ja „looduslikku“ võimalust ennast huvitavate meetoditega ravida. 

Jogurt seeninfektsioonide puhuks

 Jogurt ei sisalda tupe tervise jaoks olulisi laktobatsillide tüvesid. Kui naine paneb jogurtit tuppe, paneb ta sinna ka teisi baktereid ja tagajärjed pole teada. Võib tunduda esmalt rahustav, kuna see on kreemjas, kuid riskid pole teada ning see on osutunud ebaefektiivseks.

Kohviklistiir
Palun ei. Inimesed ja isegi mõned arstid on seda reklaaminud, kui ravi depressiooni vastu.  Mina. Lihtsalt. Ei. Saa. Seda. Teha. Meditsiiniliselt võttes – uskuda, et kohvi, mida on sinu jämesoolde lastud, suudab midagi ravida on absurdne. Ma mõtlen, et joomine peaks ju andma sama efekti.

Vagiina aurutamine

Seda reklaamitakse, kui emaka „puhastamist“. See on seotud hävitava uskumusega, et emakas on oma olemuselt ebapuhas ning seda on paljudes kultuurides kasutatud naiste eraldamiseks ühiskonnast. Selline patriarhaalse süsteemi üleval hoidmine.

Mõtteid lõpetuseks

Tervis ja jõud käivad käsikäes. Ei ole võimalik patsiendile enesekindlust tagasi anda ja tema tervises mingeid eesmärke saavutada, kui tulla välja väärinfo ja pooltõdedega.   Mind on rünnatud selle eest, et olen vastu astunud valeinformatsiooni ja libatoodete vastu, mida naistele pakutakse kui midagi väärtuslikku. Tõeline valik - oma isikliku riski-kasu suhte kaalumine ja selle teabe põhjal oma keha osas otsuse tegemine - nõuab fakte. Ja see minu püüdlus anda naistele fakte hoiab mind öösiti üleval. Sellepärast ma tegutsen edasi. Patriarhaadi ja imerohtude müüjatel läheb hästi, kuid olen näinud, kuidas need naiste tervisele negatiivselt mõjuvad. Nii et ma ei lõpeta oma püüdeid enne, kui kõigil on olemas vahendid selleks, et olla arukas patsient ja need, kes püüavad naisi oma kehaga seotud faktidest eemale hoida, on vaigistatud või kohtusaali saadetud. See on minu vagenda.

Miks on reproduktiivtervishoius teie arvates nii ekslikku infot?

Siin võib anda nii uskumatult pika, kui ka ühesõnalise vastuse: patriarhaat. Naiste kehasid on nõrgestatud aegade algusest peale. Pidite olema neitsi, seejärel oli vaja võimalikult vaikselt ja tõhusalt palju järglasi anda. Edasi olite "vana teenijanna", kellel polnud mingit väärtust. See palju sajandeid kestnud suhtumine on vaja ümber pöörata.

Ma olen näinud neid, kes arvavad, et nad on oma tee lõpus ja neile pole enam kuhugi minna. Neil on seennakkus või valu, mis ei kao ja nad on tulnud minu juurde, sest nende arst kas tunneb, et meditsiiniliselt on ta kõik juba teinud, ta pole arstiga nõus või vihkavad nad oma arsti. Ütlen kõigile, et peame alustama nullist, sest ma ei tea tegelikult, mida on tehtud ja mis juhtub [väljaspool objektiivsete tõendite olemasolu]. Esitage mulle oma patoloogiaaruanne, kirurgiline aruanne ja laboritulemused ning alustame siis algusest. Veendugem, et räägime samadest sümptomitest.

Patriarhaalses süsteemis on väga lihtne öelda: “Ma tean, mis sul viga on.” Sellepärast on mul raamatus peatükk, kuidas suhelda arstiga, ja loodan tutvustada seda ka meditsiinivaldkonnas. Mõnikord ei ole see, mis patsienti häirib, see, mis minu arvates peaks teda häirima või mille pärast nad on mures. Teil on vaja plaani ja ma ei tea, kas inimestele valmis plaani ette söötmine või  öeldes, et  „Ma tean, mida siin teha. Ma olen seda juba ennegi näinud. Hakkate kõike seda, mis ma ütlen järgima,” on õige, pigem on see lihtsalt patriarhaalne. Olen alati olnud keskendunud plaanile, kuid puudu ongi planeeritusest (mis tuleneb sellest, et ei kuulata patsiente].

Olen väga haaratud sellest teadliku valiku kontseptsioonist, sest nii see peaks meditsiinis käima. Te räägite inimestele riskidest ja eelistest ning siis nad otsustavad, mis nende jaoks kõige paremini sobib. Mõned inimesed tahavad ette võtta kiireima teekonna ja teha kõik testid korraga, kuid see võib minna kalliks maksma. Hinnaks  võivad olla mitte ainult raha, vaid ka valu või töölt vaba päeva võtmine arsti juurde minekuks. Inimesed on sellega üldiselt nõus, kui nad teavad, et just selle on nad valinud.

 Loodan, et arstid samuti loevad mu raamatut. Naiste elu kohta - naiste valitud aluspesu, naha puhastamise viisid, seksimise viisid, kasutatavad määrded, häbemekarvade eemaldamise viis – arstidele ei õpetata nende asjade kohta. Selle kohta pole palju uuringuid ja neid peetakse pigem kvaasikosmeetikaks. Kuid kõigil neil asjadel on tervisega seotud tagajärgi siis, kui neid on tehtud valesti või kui kasutatakse valesid asju. Mõnikord on tervisega seotud asjaolusid, millest me isegi ei tea. Meil on tõesti väga vähe ettekujutust sellest, kuidas häbemekarvade eemaldamine võiks muuta teie naha ökosüsteemi. Kas muudab? Jah? Ei? Ei tea. Paljud arstid ei mõtle nendele asjadele.

Ma tahan, et inimestel oleksid kindlad faktid ja siis saavad nad teha otsuseid (selle kohta, mis neile kõige paremini sobib). Me ei tea, kas tupes on kannabinoidiretseptoreid. Keegi pole seda uurinud, ja ei saa uskuda neid, kes väidavad, et alternatiivsed meetodid (muudavad seksuaalse erutuse taset) on tõhusad. Kui soovite proovida enda jaoks alternatiivseid meetodeid, siis palun. See on teie keha ja teie valik. Ja te peaksite selle otsuse tegema, teades, et neid meetodeid ja vahendeid pole uuritud ja et on olemas andmeid, mis viitavad sellele, et sellel võib olla potentsiaalne roll pärmseente koloniseerimise suurendamisel, kuid me ei tea, mida me ei tea. Väidetakse tõhusust, kuid seda pole tõestanud.

Ma vaatan kõiki inimesi, kes müüvad „alternatiivset ravimit”, nii nagu ma vaatan ka farmaatsiatööstust - ja kui sa hindad neid samade standardite järgi, on [alternatiivsed ravimid] halvemad, kuna nad ei pea tõestama oma toote tõhusust ja ohutust. Kui ravim on FDA poolt heaks kiidetud, võib FDA minna sellesse tehasesse, peatada liini, testida ravimit ja kasutada proovi turvalisuse proovides. Nad lähevad ja kontrollivad kogu aeg. On ülioluline, et nii [farmaatsiatooteid kui ka alternatiivtooteid] hinnatakse samade standardite järgi, sest nad pakuvad mõlemad arstiabi.

Kas sa saad aru, miks patsiendid, kes on halva ravi tõttu pettunud, pöörduvad alternatiivsete meetodite poole, näiteks meditsiinilise marihuaanaga?

Andmeid on väga vähe. Ma ei ütle, et see  töötab või ei tööta. Ütlen lihtsalt, et arstid soovivad kinnitatud andmeid enne, kui me midagi soovitada saame, seega on arsti seisukoht alati erinev patsiendi omast. Arstiabi soovitamise taga peaks olema mingi teadus. Andmed peaksid olemas olema ja siis saab soovitada midagi, nii ekspertide arvamuse kui ka kuulujuttude põhjal. On tõesti oluline teadvustada, kui proovite midagi, mis võib põhineda vaid kuulujutul. Kas oleks vale meditsiinilist marihuaanat proovida? Ei, kui teil on põhiteadmised sellest, kuidas see võib teid aidata või mitte aidata. Tuleb lihtsalt veenduda, et meil oleks teabe allikast ja pakutava kvaliteedist selge ettekujutus.

Ma näen väga hästi, miks inimesed pöörduvad alternatiivsete asjade poole. Meditsiin ei ole teinud head tööd selgitamaks, millised ravimeetodid on olemas, milliseid võimalusi võib veel olla. Ning pole käinud läbi kogu tavapärase arstiabi, ekspertarvamuse ja kuulujuttude osa. Arstide arvates on see sageli isiklik solvang, kui te jätate nende soovitatud ravi kasutamata. Mulle meeldib niimoodi – te ütlesite  „ei“, teil on teave olemas ja ma olen seda teile esitanud viisil, millest saate täielikult aru. Kui te seda ei soovi, on see täiesti ok. See on teie valik.

Teie raamat asetab reproduktiivtervise ja seksi võrdsetele alustele, liidab need üheks. Nende kahe omavaheline seotus on väga oluline, kuid seda  ei mainita reeglina reproduktiivtervise või seksi vestlustes.

Igasuguste hinnangute andmine on tavapärane.  Võib-olla sellepärast, et kasvasin üles puritaanlikus kodus, kus mõte, et olen seksuaalselt aktiivne, oli minu vanemate jaoks „probleem“, isegi veel siis, kui ma jäin rasedaks  (35-aastaselt). Ma kasvasin peres, kus sõna „seks“ ei mainitud. Mu ema häbeneb, et olen günekoloog. See oli tema jaoks maailma kõige hullem asi, nii et ta ei ütle kunagi inimestele, et ma olen arst. Päris varasest east peale tundus see mulle lihtsalt liiga rumalana.  

See on nii universaalne kogemus, mis on ühine nii paljude naistega. Mul olid kooliajal kohutavalt valulikud mensesed, üks või kaks päeva [iga kuu] puudumine, ja mu ema lihtsalt ütles: “Noh, just nii see on.” Ma isegi ei teadnud, et valusad mensesed ei ole normaalsed, kuni ma olin viimases klassis ja keegi ütles mulle: „Sa peaksid EMOsse minema. Sul on agoonia.” Ma reageerisin, et „Oh, need on lihtsalt minu päevad.“ Tema aga jäi kindlaks -  “Ei, sa peaksid minema.” Ma läksin kiirabisse ja rääkisin neile, mis toimub. Nad andsid mulle Naprokseeni retsepti. Kolm tundi hiljem oli selline kergendus - et Püha püss! See on parim kuradi asi maailmas.“

Sinu raamatutes sa annad jõudu arsti-patsiendi suhete dünaamilisemaks muutmiseks viisil, mis loodetavasti loob meditsiinis süsteemse muutuse.

Mulle meeldib, kui inimesed tulevad ja on hästi informeeritud. Probleemiks on see, mida nad on lugenud, mõnikord on see valeinfo ja kuulujutud. Tulevad inimesed, kes ütlevad: “Ma tahan puhastust. Ma tahan teha X. Ma tahan teha Y. Miks te ei ravi mu kehas süsteemset pärmseent? ” Minu mõte on alati olnud, et inimesed teevad just oma parima, et nad lihtsalt püüavad parimal viisil hakkama saada. See pole nende süü, et nad on Interneti poole pöördunud. Tegelikult on see minu arvates suurepärane: Internet on nagu raamatukogu ja ma ei saaks süüdistada kedagi selles, et ta läks raamatukokku teavet otsima. Kuid arstid ju tegelikult ei näita neile kunagi, kuskohast otsida. Nii et see pole nende süü, nad said just sellise teabe. Minu arvates lasub süü sellel, kes valeinfo netti pani. Sinna peakski minu kriitika suunatud olema.