Naise tervis vol 34 - müoomid, veritsus

 

Ebanormaalne veritsus 40 eluaasta ja menopausi vahel.

Menstruaaltsüklit võib võrrelda müüriladumisega. Östrogeen  on nagu tellised, mida ritta laotakse ja progesteroon nagu mört, mis telliseid kinni hoiab. Progesterooni tootmine lõpeb, kui rasedust pole, müür hakkab vankuma ja laguneb ning algava mensesega viiakse kehast välja.

Menstruaalveri on kombinatsioon endomeetriumist (limaskestast) ja seal olevate veresoonte verest.  Emakas peatab verejooksu võimsate kokkutõmmetega, mis pigistavad veresooni, avaldades sarnast survet nagu ninaverejooksu puhul nina pigistamisel. Rõhk aeglustab verejooksu, andes vere hüübimismehhanismidele (hüübimissüsteemile) võimaluse töötada ja verejooks peatub.

Ebanormaalse veritsuse põhjustajateks on:

Endomeetrium – emaka sisekest ehk emaka limaskest võib olla liiga paks või liiga õhuke. Hormonaalsed muutused on kõige levinumad. Polüübid on nagu varre küljes rippuvad emaka limaskesta lokaliseeritud kasvud (nende vähkkasvaja risk on umbes 1 protsent). Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja menopausi hormonaalne ravi ehk MHR võivad samuti mõjutada endomeetriumi, samuti toidulisandid, kuhu on lisatud hormoone.  

Müomeetrium – keskmine limaskest ehk emaka lihaskest. Adenomüoos - emaka ühtlast suurenemist põhjustav haigus, kus endomeetriumi kude e. emaka limaskest sopistub saarekestena emaka paksenenud lihaskesta vahele.

Verehüüve – 40+ eluaastates on verehüübe probleemid peaaegu alati põhjustatud verd vedeldavatest ravimitest. Aspiriin võib mõjutada veritsust, samuti ka toidulisandid – kas siis sinna lisatud ravimtaimedes sisalduvate toimeainete tõttu või taimedes olevad kemikaalid regaeerivad ravimitega või on lisandeid võltsitud ehk neile on lisatud aineid, mis ei peaks seal olema.

Vahelejäänud mensesed?

Menopausi üleminekuperioodil on 2 või 3 või 4 või 5 järjestikku vahelejäänud mensest tavaline. Iseenesest ei ole menseste vahelejäämine põhjuseks muretseda. Kas on vaja arsti juurde minna sõltub vähiriskist ja teistest probleemidest.

Sekundaarse amenorröa hulka kuuluv hüpotalamuse amenorröa on meditsiiniline seisund, mida võib ekslikult pidada menopausiks. See on seisund, kus aju signaalid munasarja on häiritud, mistõttu ei käivitu folliikulite arengu protsess. Tulemuseks on östrogeeni madal tase ja mensese puudumine või harvad perioodid. Hüpotalamuse amenorröa on kõige sagedamini põhjustatud stressist, unehäiretest, kaalulangusest, liigsest füüsilisest koormusest, kuid selle võivad käivitada kõik haigused. Östrogeeni tase on madal, nagu menopausi korral, kuid erinevalt menopausist on ka folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) tase madal. Hüpotalamuse amenorröa diagnoosimine on oluline, kuna madal östrogeenitase suurendab osteoporoosi riski.

Hüpotalamuse amenorröa, mida nimetatakse ka hüpotalamuse hüpogonadismiks, on seisund, mille korral naisel ei ole mensest gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH) vabanemise häire tõttu.

Selle kõrvalekalde põhjuseks võib olla vale toitumine, krooniline stress või liiga palju füüsilist koormust. Kui teil on hüpotalamuse amenorröa, tähendab see, et te ei saa piisavalt kaloreid, mistõttu on see tavaline anorektikaga naistel. See võib tähendada ka seda, et treenite liiga palju või olete liiga stressis. Tegelikult näitavad uuringud, et hüpotalamuse amenorröa on tantsijatel ja võistlussportlastel tavaline.

Liigveritsus

Osadel naistel on menopausi üleminekul väga suured verejooksud, mis võivad vajada erakorralist meditsiiniabi.  Kui tunni-paari jooksul on side läbiligunenud ja nii mitu korda, on vajalik arstiga ühendust võtta.

Hormonaalse verejooksu vähendamiseks on kasutusel:

Levonorgestreel spiraal – vähendab verejookse 70-80%,  

Traneksaamhape (erinevate ravimite koostises) – vähendab verejookse ca 50%, osadele naistele meeldib, et seda on vaja võtta ainult veritsuse ajal;

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid – siia kuuluvad tabletid, plaastrid, vaginaalne rõngas

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID), need on põletikuvastased valuvaigistid, mis on saadaval käsimüügis  ja suuremates annustes retseptiravimina. Ibuprofeen ja naprokseennaatrium on kaks levinumat näidet. Kui alustatakse üks või kaks päeva enne menstruatsiooni, võivad nad vähendada vere hulka kuni 80 protsendil naistest. Languse maht ei ole sama mis teiste loetletud meetodite puhul, kuid need võivad aidata paljusid naisi ja vähendada ka menstruatsioonivalusid.

Gestageenid (progesteroon) - Kui tsükkel on ebaregulaarne ja raske, võib üheteistkümne kuni kahekümne ühe päeva jooksul ja õiges annuses suukaudne gestageen reguleerida tsükleid ja vähendada voolu.

Standartne hormoonasendusravi

On olemas ka kirurgilised võimalused, kuid ennekõike soovitatakse proovida 3-6 kuud ülalnimetatud vahendeid.

Gunter kirjutab, et viiekümnendaks eluaastaks on 70-80% naistest vähemalt 1 müoom.  Tekkepõhjused ei ole täpselt teada, kuid ühe teooria järgi on peale rasedust on veninud emakal raskem ennast ise tervendada ja tekib lihtsamini liigset kudet.

Müoomid ei muutu vähiks, on vaid üks haruldane vähi vorm – emaka sarkoom, mida võidakse müoomiga segi ajada. Selle tõenäosus on väiksem kui 1%.

Adenomüoos  - esineb harva naistel, kes pole kunagi olnud rasedad; peamine hüpotees on emaka seina kahjustus raseduse ajal venitamisest, mis viib mikroskoopiliste pragudeni, mis võimaldavad vooderdisel lihasesse kasvada. Adenomüoosiga naistel võib olla veidi suurem emakas ja mõnikord on ultraheli või magnetresonantstomograafia (MRI) uurimisel kahtlusi suurendavad leiud. Adenomüoos puhul puuduvad kindlad testid, mis ütleksid meile, kas see on adenomüoos, seega kui muud tingimused on välistatud ja kui midagi muud ei leita ja sümptomid sobivad, siis võib tugev verejooks olla adenomüoosi tõttu.

Healoomulistest müoomidest võib eesti keeles pikemalt lugeda siit:

https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/patsiendile/naistehaigused-ja-protseduurid/emakamuoom-e-emakalihaskasvaja/

https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave/2016/05/20/emaka-muoom-ehk-emaka-lihaskasvaja

https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2016/07/23/nooremas-keskeas-naiste-nuhtlus-muoom

Kuni 11% naistest esineb  veritsust peale menopausi (aasta peale viimast mensest). Enamik neist tekib paari esimese aasta jooksul. Kui naise viimasest mensesest on möödunud 3 või rohkem aastat, siis on veritsuse tõenäosus alla 1%.

Veritsust peale menopausi põhjustavad liiga õhuke või paks emaka limaskest, urogenitaarne sündroom, polüübid, vere hüübimishäired, menopausi hormoonteraapia.

Olgu peale menopausi tegemist suure või väikese veritsusega, tuleb olla väga tähelepanelik, kuna endomeetriumi vähi risk on 6-10%. 90% naistest, kel on diagnoositud endomeetriumi (emakakeha) vähk, on esinenud menopausi järgset veritsust.

On olemas ka risk emakakaelavähiks. Üheks kõige mõjutatumaks  grupiks on naised varajastes kuuekümnendates.

https://kasvaja.net/gunekoloogilised-vahid/emakakaelavahk/emakakaelavahi-tunnused-ja-diagnoosimine/

Naise tervis vol 33 - ebaregulaarne tsükkel

 

Mensese regulaarsuse ja veritsuse hulga muutus on kõige universaalsemad märgid viimase mensese saabumisest. Ja see on loomulik protsess. Osadel naistel on vaid 1-2 suurema vereeritusega tsüklit ja väike regulaarsuse kõikumine. Osadel aga on tugevad ja kauem kestvad veritsused ja pikka aega kestev tsükli ebaregulaarsus.

Meditsiinilisest seisukohast on ebanormaalne verejooks oluline mitmel põhjusel. See võib olla hoiatusmärk teistest meditsiinilistest probleemidest, näiteks endomeetriumi vähk (emakakeha vähk) ja kilpnäärmehaigused. Ebanormaalse verejooksu tõttu kaotatud vere maht võib olla meditsiiniliselt murettekitav. Samuti ei tohiks kunagi alahinnata mõju elukvaliteedile.

Paljud naised soovivad ravi, kuna nende verejooks on häiriv, ja osad võivad vajada ravi, kuna verejooks on seotud haigusega. Ühegi naise ebanormaalse verejooksu põhjust pole võimalik diagnoosida ilma temaga maha istumata ja tema haiguslugu kuulamata, füüsilist läbivaatust tegemata. Samuti võib-olla võib olla mõne analüüsi tegemine.

Mis on normaalne ja mis ebanormaalne veritsus?

Õnneks on naise tsüklid enamasti sellised, et ei tekita palju probleeme. Aga kuidas on nende aegadega, kui tsükkel muutub ebakorrapäraseks ja teil on ebanormaalne verejooks? Kas peaksite muretsema?

Igal naisel on oma individuaalne tsükkel ja naised on selles osas väga erinevad. Kui aga tsükli regulaarsuses toimuvad muutused - näiteks tavalisest tugevam  või kergem vereeritus või nihked, võib olla raske otsustada, kas peaks arstiga ühendust võtma või on see, mida kogete, normi piires.

Hea on alati jälgida oma menstruaaltsükleid, sealhulgas seda, kui suured on teie vereeritused, kui kaua need kestavad ja kui palju tampoone või sidemeid ühe tsükli jooksul kasutate. See teave võib arstile kasulik olla.

Paljudel naistel esineb millalgi tupeverejooksu või määrimist menstruatsioonide vahel.  

Mida peetakse normaalseks menstruaalverejooksuks?

Enamikul naistel on endal määratlus, mis “normaalne” nende jaoks on. Paljud naised juba teavad, et menstruatsioonid kestavad keskmiselt neli kuni seitse päeva, normaalne tsükkel toimub iga 21–38 päeva tagant. Verekaotus on keskmiselt umbes 30-80ml ehk ainult kolm supilusikatäit – kuigi see kogus tundub palju rohkemana.

Menstruaaltsükkel võib olla ebanormaalne, kui ilmneb mõni järgmistest probleemidest:

Teie menstruatsioonid esinevad vähem kui 21-päevase vahega (polümenorraagia)

Teie menstruatsioonid esinevad rohkem kui 38-päevase vahega (oligomenorröa)

Jääb vahele kolm või enam mensest järjest

Teie verevool on tavapärasest palju raskem või kergem

Teie menses kestab kauem kui seitse päeva

Teil esineb menstruatsioonide ajal liigset valu, krampe, iiveldust või oksendamist (düsmenorröa)

Kui see toimub sel ajal elus, kui seda pole oodata, näiteks enne 9. eluaastat, kui olete rase või pärast menopausi.

Ebaregulaarne on tsükkel, mis kõigub rohkem kui 7 päeva. Kui tavaliselt on tsükkel 21 päeva ja järgmine tsükkel 30 päeva, siis on ebaregulaarsus.

Arsti poole tasub pöörduda, kui teil pole mensest, on mitu mensest kuus, verejooks peale menopausi või seistes peapöörituse või uimasuse tunne. 

Ohumärkideks on ka:

Verejooks, mis nõuab tunni jooksul rohkem kui ühte tampooni või hügieenisidet ja nii mitu tundi järjest

Verejooks rohkem kui 7 päeva

Verejooks või määrimine tsüklite vahel

Verejooks pärast seksi

Äge valu

Palavik

Ebanormaalne voolus või värvus

Seletamatu kehakaalu tõus või langus

Uue akne tekkimine

Eritis rinnanibudest

Gunter kirjutab, et sageli kui ta küsib naistelt, kas nende vereeritus on tugev, siis vastatakse ei, aga põhjalikumal küsitlusel – kas veri ujutab sideme üle ja tuleb selle vahelt välja – selgub, et jah on tugevam vereeritus. Tema sõnul tähendab see, et naine ei tunne oma keha, tal on regulaarselt nii tugevad verejooksud ja see on tema arsti või vanema poolt jäetud tähelepanuta. 

40+ elueas on verejooksud sageli tugevamad ja nõuvad SUPER+ tampoone ja sidemeid.  Igasugune veritsus peale menopausi on ebanormaalne.

Endomeetrumi (emakakeha) vähk

Probleemse ebakorrapärase veritsuse põhjusena tuleb arvestada endomeetriumi vähi võimalusega.

Endomeetrumi (emakakeha) vähk algab siis, kui endomeetrumi rakud hakkavad kontrolli alt väljunult kasvama.  

Enamik endomeetrumi vähkidest on adenokartsinoomid ja endometrioidne vähk on kõige levinum adenokartsinoomi tüüp. Endometrioidsed vähid algavad näärmerakkudest ja sarnanevad palju emaka normaalse vooderdusega (endomeetrum). Mõnel neist vähkidest on lamerakud (lamerakud on lamedad, õhukesed rakud), samuti näärmerakud. Endometrioidsete vähkide variante (või alamtüüpe) on palju.

Endometrioidne vähk, kui see on avastatud varases staadiumis, on tänapäeval hästi kontrollitav ja ellujäämisprotsent on 90%.

Risk endomeetriumi vähiks suureneb, kui võetakse östrogeeni ilma piisava koguse progesteogeenita ja kehamassiindeks BMI (KMI) on üle 30. Teised riskifakrorid on 2 tüübi diabeet, pärilikkus, ravimid nagu tamoxifen (rinnavähi korral).

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sh levonorgestreel  alandavad riski.

Ülekaaluga on endomeetrumi vähi risk seotud seetõttu, et rasvkoes toodetakse östrogeeni (ensüümi aromataas abil) ja mida suurem BMI, seda rohkem östrogeeni toodetakse.