Naise tervis vol 33 - ebaregulaarne tsükkel

 

Mensese regulaarsuse ja veritsuse hulga muutus on kõige universaalsemad märgid viimase mensese saabumisest. Ja see on loomulik protsess. Osadel naistel on vaid 1-2 suurema vereeritusega tsüklit ja väike regulaarsuse kõikumine. Osadel aga on tugevad ja kauem kestvad veritsused ja pikka aega kestev tsükli ebaregulaarsus.

Meditsiinilisest seisukohast on ebanormaalne verejooks oluline mitmel põhjusel. See võib olla hoiatusmärk teistest meditsiinilistest probleemidest, näiteks endomeetriumi vähk (emakakeha vähk) ja kilpnäärmehaigused. Ebanormaalse verejooksu tõttu kaotatud vere maht võib olla meditsiiniliselt murettekitav. Samuti ei tohiks kunagi alahinnata mõju elukvaliteedile.

Paljud naised soovivad ravi, kuna nende verejooks on häiriv, ja osad võivad vajada ravi, kuna verejooks on seotud haigusega. Ühegi naise ebanormaalse verejooksu põhjust pole võimalik diagnoosida ilma temaga maha istumata ja tema haiguslugu kuulamata, füüsilist läbivaatust tegemata. Samuti võib-olla võib olla mõne analüüsi tegemine.

Mis on normaalne ja mis ebanormaalne veritsus?

Õnneks on naise tsüklid enamasti sellised, et ei tekita palju probleeme. Aga kuidas on nende aegadega, kui tsükkel muutub ebakorrapäraseks ja teil on ebanormaalne verejooks? Kas peaksite muretsema?

Igal naisel on oma individuaalne tsükkel ja naised on selles osas väga erinevad. Kui aga tsükli regulaarsuses toimuvad muutused - näiteks tavalisest tugevam  või kergem vereeritus või nihked, võib olla raske otsustada, kas peaks arstiga ühendust võtma või on see, mida kogete, normi piires.

Hea on alati jälgida oma menstruaaltsükleid, sealhulgas seda, kui suured on teie vereeritused, kui kaua need kestavad ja kui palju tampoone või sidemeid ühe tsükli jooksul kasutate. See teave võib arstile kasulik olla.

Paljudel naistel esineb millalgi tupeverejooksu või määrimist menstruatsioonide vahel.  

Mida peetakse normaalseks menstruaalverejooksuks?

Enamikul naistel on endal määratlus, mis “normaalne” nende jaoks on. Paljud naised juba teavad, et menstruatsioonid kestavad keskmiselt neli kuni seitse päeva, normaalne tsükkel toimub iga 21–38 päeva tagant. Verekaotus on keskmiselt umbes 30-80ml ehk ainult kolm supilusikatäit – kuigi see kogus tundub palju rohkemana.

Menstruaaltsükkel võib olla ebanormaalne, kui ilmneb mõni järgmistest probleemidest:

Teie menstruatsioonid esinevad vähem kui 21-päevase vahega (polümenorraagia)

Teie menstruatsioonid esinevad rohkem kui 38-päevase vahega (oligomenorröa)

Jääb vahele kolm või enam mensest järjest

Teie verevool on tavapärasest palju raskem või kergem

Teie menses kestab kauem kui seitse päeva

Teil esineb menstruatsioonide ajal liigset valu, krampe, iiveldust või oksendamist (düsmenorröa)

Kui see toimub sel ajal elus, kui seda pole oodata, näiteks enne 9. eluaastat, kui olete rase või pärast menopausi.

Ebaregulaarne on tsükkel, mis kõigub rohkem kui 7 päeva. Kui tavaliselt on tsükkel 21 päeva ja järgmine tsükkel 30 päeva, siis on ebaregulaarsus.

Arsti poole tasub pöörduda, kui teil pole mensest, on mitu mensest kuus, verejooks peale menopausi või seistes peapöörituse või uimasuse tunne. 

Ohumärkideks on ka:

Verejooks, mis nõuab tunni jooksul rohkem kui ühte tampooni või hügieenisidet ja nii mitu tundi järjest

Verejooks rohkem kui 7 päeva

Verejooks või määrimine tsüklite vahel

Verejooks pärast seksi

Äge valu

Palavik

Ebanormaalne voolus või värvus

Seletamatu kehakaalu tõus või langus

Uue akne tekkimine

Eritis rinnanibudest

Gunter kirjutab, et sageli kui ta küsib naistelt, kas nende vereeritus on tugev, siis vastatakse ei, aga põhjalikumal küsitlusel – kas veri ujutab sideme üle ja tuleb selle vahelt välja – selgub, et jah on tugevam vereeritus. Tema sõnul tähendab see, et naine ei tunne oma keha, tal on regulaarselt nii tugevad verejooksud ja see on tema arsti või vanema poolt jäetud tähelepanuta. 

40+ elueas on verejooksud sageli tugevamad ja nõuvad SUPER+ tampoone ja sidemeid.  Igasugune veritsus peale menopausi on ebanormaalne.

Endomeetrumi (emakakeha) vähk

Probleemse ebakorrapärase veritsuse põhjusena tuleb arvestada endomeetriumi vähi võimalusega.

Endomeetrumi (emakakeha) vähk algab siis, kui endomeetrumi rakud hakkavad kontrolli alt väljunult kasvama.  

Enamik endomeetrumi vähkidest on adenokartsinoomid ja endometrioidne vähk on kõige levinum adenokartsinoomi tüüp. Endometrioidsed vähid algavad näärmerakkudest ja sarnanevad palju emaka normaalse vooderdusega (endomeetrum). Mõnel neist vähkidest on lamerakud (lamerakud on lamedad, õhukesed rakud), samuti näärmerakud. Endometrioidsete vähkide variante (või alamtüüpe) on palju.

Endometrioidne vähk, kui see on avastatud varases staadiumis, on tänapäeval hästi kontrollitav ja ellujäämisprotsent on 90%.

Risk endomeetriumi vähiks suureneb, kui võetakse östrogeeni ilma piisava koguse progesteogeenita ja kehamassiindeks BMI (KMI) on üle 30. Teised riskifakrorid on 2 tüübi diabeet, pärilikkus, ravimid nagu tamoxifen (rinnavähi korral).

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sh levonorgestreel  alandavad riski.

Ülekaaluga on endomeetrumi vähi risk seotud seetõttu, et rasvkoes toodetakse östrogeeni (ensüümi aromataas abil) ja mida suurem BMI, seda rohkem östrogeeni toodetakse.