kolmapäev, 21. juuli 2021

Naise tervis vol 36 - osteoporoosi diagnoosimise meetodid ja harjutused

 


Gunter märgib, et iga naine kellel luumurde nö habraste luude tõttu (mitte trauma tõttu), peaks saama osteoporoosi diagnoosi.

Teiste naiste jaoks diagnoositakse osteoporoos skaneerimisega, mida nimetatakse röntgenabsorptsioonimeetriaks  või DXA-ks (densitomeeter), ning see hindab selgroo nimmeosa ja reieluu ülaosa luutihedust. Seda nimetatakse tavaliselt luu mineraalse tiheduse (BMD) testiks. See kasutab väga väikest röntgenikiirgust - umbes sama kiirguse saab veetes päeva San Franciscos.

Üks selline skaneering peaks olema läbi tehtud kõigil naistel enne, kui nad saavad 65 aastaseks.





Densitomeetria käigus mõõdetakse tavaliselt selgroo, õlavarre ja puusa luude tihedust, mida tähistatakse niinimetatud T-skoori väärtustega. Osteoporoosiks loetakse T-skoori alates -2,5 SD mõõdetuna selgroo nimmeosas või reieluukaela piirkonnas. Selle uuringu abil on võimalik avastada lähenevat luude hõrenemist juba varajases staadiumis, määrata õigeaegselt ravi ja anda patsiendile vajalikke soovitusi.

Apteekides mõõdetakse luutihedust tavaliselt kannaluust ning kasutatakse ohutumaid, kuid mitte nii täpseid meetodeid kui haigla tingimustes: täpsemad on ikkagi luutiheduse mõõtmine reieluukaela ja lülisamba nimmeosas koos ning DEXA meetodi kasutamine, mida apteegitingimustes pole võimalik teha. Seega võib apteegis mõõdetud luutihedus viidata võimalikele probleemidele, kuid sellele ei tohi tugineda ravi määramisel.“



Kui 65 aastasel naisel on normaalne luutihedus (T skoor  on -1 või kõrgem) või kerge luukadu (Tskoor -1.01 kuni -1.46), siis on risk, et järgmise 15 aasta jooksul tekib osteoporoos alla 10%.

Kui naisel on keskmine (T skoor -1.5 kuni -1.99) või suurem luukadu (T skoor -2.00 kuni -2.4), siis on võimalus, et osteoporoos tekib paari järgmise aasta jooksul.

Gunteri sõnul ei peaks naised ootama skaneeringuga 65 aastaseks saamiseni ja neid, kel on osteoporoosi risk kõrgem tuleks uurida veelgi varem.

Osad eksperdid märgivad, et  menopausijärgselt tuleks uurida naisi, kel on vähemalt üks peamine riskitegur – suitsetamine või suguvõsas esinevat oseteoporoosi.

On mõned lihtsad kodused meetodid osteoporoosiohu hindamiseks: 

1) Osteoporoosi enesehindamise meetod (Osteoporosis Self-Assessment Tool - OST) on lihtne ja kiire ning ennustab osteoporoosi üsna usaldusväärselt. Kalkulaatorisse sisestatakse kehakaal ja vanus ning jagatakse 5ga.

Selle lingiga https://qxmd.com/calculate/calculator_708/osteoporosis-self-assessment-tool-for-women saad OST oma andmetega kasutada.

 -20 kuni -4 on KÕRGE RISK

-4 kuni -1 on Mõõdukas risk

-1 kuni 20 on MADAL RISK

2) Veel on luumurdude riski hindamiseks olemas meetod (FRAX®). See töötati välja selleks, et hinnata inimese 10-aastast puusaluu ja suuremate osteoporootiliste murdude tõenäosust (selgroo, käsivarre, puusa või õlaluu murd). Varem oskasid arstid hinnata ainult 5-aastast luumurdude riski.

Hindamine on kättesaadav veebis. Palun pange tähele, et see kehtib ainult 40-aastastele ja vanematele menopausijärgsetele naistele, kes praegu osteoporoosi raviks ravimeid ei võta.

FRAX® hinnang kalkuleerib vastuse järgmiste küsimuste alusel:

vanus

suitsetamine

perekonna ajalugu puusaluumurde osas

glükokortikoidide kasutamine (nt prednisoon)

artriit

reieluukaela luu mineraalne tihedus (BMD; reieluukaela BMD mõõdab reieluu osa, mis ühendub puusaliigesega)

Frax (link ülal) on tasuline (23 eur) ja täpsemalt ma seda näha ei saanud. On kirjas, et juhised on 28 keeles sh inglise, vene, leedu, soome. Eesti keelt ma nimekirjast ei leidnud.

 Gunter kirjutab, et arvestades tema perekonna ajalugu, skaneeriti teda 50 aastaselt ja tema T skoor oli -1.2 st väike luukadu. Gunter ei ole kunagi suitsetanud, teeb jõuharjutusi, jälgib et oleks piisavalt kaltsiumi ja D vitamiini ning võttis aastaid antibeebipille, mis ei lase östrogeeni tasemel alla minna. Ja peale kõike seda ikkagi -1.2, mitte normaalne. Samas Gunter märgibki, et alguses mõtles ta: kõik on tehtud ja ikka väike kadu, kuid siis ta leidis, et  tema emal oli väga tõsine osteoporoos ja võib olla ilma nende abinõudeta oleks tema luutihedus hoopis halvemas seisus.

Meie virtuaalkliinik.ee lehel on luutihedusest:

Luutiheduse mõõtmist vajad:

• kui vanus on üle 50 aasta ja on olnud luumurd või esineb vähemalt kolm  riskifaktorit;

• kui loomulik või kirurgiline menopaus tekkis enne 45. eluaastat;

• kui röntgenifilmil esineb osteoporoosile iseloomulikke selgroolülide muutusi või on osteoporoosikahtlus;

• kui luumurrud esinevad minimaalse trauma tagajärjel või korduvad sageli;

• kui kehapikkus on vähenenud üle 5 sentimeetri;

• kui on kujunenud osteoporootiline küür ehk torakaalküfoos.

Luutiheduse mõõtmiseks on vajalik perearsti või kitsama eriala arsti saatekiri.



Osteoporoosi riskifaktoriteks on:

• vanus enam kui 55 eluaastat;

• perekondlik eelsoodumus;

• vähene füüsiline aktiivsus;

• väike kehamassiindeks, alakaalulisus, habras kehaehitus;

• suitsetamine;

• alkoholism;

• varajane menopaus või kastratsioon;

• vähene kaltsiumisisaldus toidus;

• teatud ravimite tarvitamine;

• süsteemsed sidekoehaigused, kroonilised maksa-, peensoole-, pankrease- ja neeruhaigused ning endokriinhaigused.

Jõuab jälle liikumise juurde. Seda on varem juba põhjalikumalt kirjutatud aga heast asjast ei saa kunagi liiga palju rääkida.

Gunter kirjutab:

„Liikumine on nii kasulik, et see võib aidata luukao osas isegi neid naisi, kes on kaotanud märkimisväärse koguse luumassi. Lihaste ja osteoporoosi taastusravi treening (LIFTMOR ) oli kaheksa kuud kestnud uuring, milles osalesid naised, kelle keskmine vanus oli kuuskümmend viis, madala luutiheduse või osteoporoosiga, kes viisid läbi luudele suunatud kõrge intensiivsusega vastupanu ja impact treeningu (HiRIT). Treening oli kolmkümmend minutit kaks korda nädalas. Harjutused hõlmasid raskuste tõstmist, kükitamist, surumist ja lõuatõmbed, hüppamist. Traditsiooniline mõtteviis oli, et need harjutused on liiga ohtlikud ja võivad põhjustada rohkem luumurde, kuid selles uuringus võeti aeglaselt kasutusele raskused ja vastupidavus, asendi ja tehnika hoolika, asjatundliku järelevalve all.

Kuigi see oli väike uuring, leiti, et luutihedus paraneb ja harjutused ei põhjustanud luumurde ega vigastusi.

Naised ei peaks taolisi raskemaid harjutusi tegema üksi, vaid koos vastava väljaõppe saanud treeneriga. 

Osteoporoosiga naised peaksid õppima tehnikaid selja liigutamise jaoks. Painutamine ja väänamine mõjub osteoporootilisele selgroole üsna halvasti ja luu võib murduda (osteoporoosi korral) ainult kummardudes kingapaelu siduma.

Selle kohta infot:

https://osteoporosis.ca/bone-health-osteoporosis/exercises-for-healthy-bones/

Siit samast leiad ka lingi 25 videole 👇, kus ei näidata mitte ainult harjutusi, vaid antakse näpunäiteid ka kuidas oma keha hoida koduseid toimetusi tehes. Samuti on videod jagatud kõrge osteoporoosi riskiga ja väikese riskiga inimeste jaoks:

https://osteoporosis.ca/health-care-professionals/clinical-practice-guidelines/exercise-recommendations/video-series-on-exercise-and-osteoporosis/

Osteoporoosi infot:

https://www.osteoporosis.foundation/educational-hub/material/patient-resources

Siin lehel peavad samuti olema harjutused aga ma ei leidnud neid üles. Materjali on päris palju.

Ja veel üks leht:

https://www.nof.org/preventing-fractures/exercise-to-stay-healthy/

Siin on pildid, milliseid harjutusi teha.

Sellelt lehelt leida võimalus tasuta alla laadida meelespea - kuidas kodus osteoporoosiohu korral liigutusi teha: lemmiklooma tõsta, kummarduda jms.

https://www.therapilates.com/osteonews.html

Jooga armastajate jaoks on siin ära toodud ka harjutused, mida tuleks vältida 

                                         👇👇👇



Ja millised harjutused on sobivad

                                                     👇👇👇






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar