Kuumahoogudest
kirjutasin lühidalt Naise
tervis vol 10.
Mida võiks siia veel lisada?
Kuumahood on sagedaseim põhjus, miks menopausiealised naised arsti poole pöörduvad.
Kuumahood esinevad pea 100% naistel, kes võtavad
aromataasi inhibiitoreid (rinnavähi korral).
Gunter
kirjutab oma raamatus "The Menopause Manifesto", et kuigi kuumahood on menopausi ajal arvatavasti östrogeeni
kõikumisega seotud, ei saa östrogeen olla ainsaks põhjuseks, kuna muidu oleksid
naistel kuumahood ka puberteedi ajal. Aga pole.
Teadlased viitavad
sellele, et hormoonitaseme muutumine mõjutab termoregulatsiooni (meetod, mida
keha kasutab kehatemperatuuri kontrollimisel ja reguleerimisel), mille
tulemuseks on kuumahoogude kogemine.
Kui
teie keha ütleb: "Ma olen liiga kuum," käivitab see mehhanismid
kuumusest vabanemiseks. Teatud mehhanismid - veri tõuseb naha pinnale, näo-,
kaela- ja rinnapiirkond läheb punaseks, kuumus kiirgub nahalt väliskeskkonda ja
hakkate higistama - vabastavad kuumusest. See on normaalne reaktsioon
kehatemperatuuri tõusule. Kuid menopausi ajal stimuleeritakse seda reaktsiooni
sobimatult. Kuumahoog kestab 2-4 minutit ja kuna teil algusest peale pole kuum
olnud, on kehatemperatuur langenud ning võivad järgneda külmavärinad, mis
üritavad temperatuuri tasakaalustada.
Kuumahoo
ajal kipub kiirenema ka südame
löögisagedus, tugevdades kuumuse tunnet. Enamik kuumahoogusid kestavad 30
sekundit kuni 10 minutit, kuid need võivad olla ka pikemad.
Kuumahoogudega
käivad kaasas unehäired ja depressioon
ning ärevus, mis mõjutavad naiste elukvaliteeti. Neid hoogusid on ka
suhteliselt võimatu ette ennustada – ühel päeval käivitab kuumahoo trenn või
kohv, teisel päeval mitte. Ja just selline ettearvamatus teeb kuumahoogudest üsna masendava asja.
Keskmisest tugevamate ja rohkemate
kuumahoogudega naistel on kõrgem südamehaiguste risk. Vasomotoorsed
sümptomid iseenesest ei põhjusta südamehaiguseid, kuid arvatakse, et naistel,
kel on eeldusi südamehaigusteks, võivad need sümptomid seda tugevdada.
Üks
teooria on see, et kuumahood tekivad tõenäolisemalt siis, kui närvisüsteemi ja
veresoonte vahel esineb kommunikatsioonihäireid ning see võib olla ka
südamehaiguste ja insuldi tekitaja.
Sestap
peaksid naised, kel on keskmisest
tugevamad hood olema ettevaatlikud ja kontrollima oma südame tervist,
kolesterooli ja lipiidide taset.
Gunter
kirjutab:
„Vana mõtteviisi kohaselt algasid vasomotoorsed sümptomid menopausist (see tähendab viimasest menstruatsioonist) ja kestsid umbes kaks aastat. Nüüd teame, et need võivad alata menopausi ülemineku ajal - isegi mitu aastat enne viimast menstruatsiooni - ja kuumahood võivad kesta keskmiselt üle seitsme aasta.“
SWAN uuringu kohaselt jagunevad naised
vasomotoorsete sümptomitega 4 gruppi. Iga grupp hõlmab ca 25% naistest:
1.
Kuumahood algavad varakult menopausi üleminekuperioodil ja leevenduvad peale
viimast mensest.
2.
Kõige tõsisemad sümptomid algavad viimase mensese ajal ja ca 4 aasta jooksul
leevenduvad.
3.
Sümptomeid väga vähe või puuduvad üldse! 25% veab 😏
4.
„Superhoogudega“ naised, kellel algavad sümptomid pikalt enne menopausi ja
jätkuvalt pikalt postmenopausi ajal. Ajavahemik ca 10-11 aastat, mõnedel kauem.
Kuumahood
on tavaliselt halvemad pärastlõunal ja neil võivad olla hooajalised kõikumised
- hullemad suvekuudel, kuna soojus ja niiskus võivad olla käivitajateks.
Gunter
kirjutab, et tal olid hiljuti üsna tugevad kuumahood – sel hetkel oli tal
viimasest mensesest möödas neli aastat
ja neli aastat kasutanud hormoonravi. Nädal pärast jahedamate ilmade tulekut,
hood kadusid.
Uuringuid on tehtud mitmeid ja on leitud:
Naised
vahel kipuvad pidama kuumahoogu ülitugevaks, kuid tegelikult see seda pole
On
kuumahoogusid, mis jäävad naistel märkamata
Positiivsed
emotsioonid käivitavad kuumahoogusid rohkem kui negatiivsed 😮
Kuni
88% naistest kogevad nn kummitushoogusid st naised arvavad, et neil on
kuumaghoog, kuid kehas ei toimu vastavaid reaktsioone. Pigem on need pettumuse,
suitsetamise ja treeningu järgsed nähud.
Gunter
peab oluliseks ka seda, et rasvafoobia ei jõuaks arstikabinetti, kus kuumahooge
kurtvale naisele öeldakse vaid – võta kaalust alla. Kaalu ja vasomotoorsete
sümptomite suhe on keeruline. Mõned teadlased on väitnud, et rasvkoe poolt
toodetud östrogeen võib olla kaitsev, samas kui teised on oletanud, et rasvkude
võib toimida nagu isolatsioon, mis raskendab keha kuumuse hajutamist.
Mitmes
uuringus on käsitletud kaalulangust ja kuigi leiud ei ole päris kindlad, võib
kaalulangus olla kasulik, kuigi naistele tuleks pakkuda vasomotoorsete
sümptomite ravi, olenemata kehakaalust või vööümbermõõdust.
Kuid
peale menopausi on veel teisigi
põhjuseid, miks võivad kuumahood tekkida. Kui kuumahood ilmnevad noortel
naistel või ei anna ravi tulemust, tuleks vaadata ka teisi võimalusi:
Kilpnäärme
seisukord
Diabeet
Uneapnoe
Ärevus
Liigne
alkohol
Ravimite
ja toidulisandite kõrvaltoimed
Vähk
Tuberkuloos
Millist ravi kuumahoogude tarvis pakutakse?
Vajadus kuumahoogude ravi järele jäetakse sageli tähelepanuta (kannata ära, küll läheb mööda!), mis on häbiväärne. Kuigi hood pole otseselt ohtlikud, võivad need paljude naiste elukvaliteeti drastiliselt mõjutada.
Sageli soovitatakse naistele riietuda kihiliselt st et kuumahoo ajal saaks riideid vähemaks võtta. Kuigi Gunter kirjutab, et selle kohta pole mingeid uuringuid tehtud, on samas ka selge, et kui sa saad ära võta jaki või kampsuni, tunned ennast paremini. Samuti märgib Gunter, et suviti on ta kandnud juukseid hobusesabas või kinni panduna, et kaelal ei oleks täiendavat soojust juuste näol. Kindlasti on parem mõte kanda varrukateta kleiti jakiga, kui pikkade käistega sametkleiti.
Tänasel
sotsiaalmeediast tulvava reklaami taustal märgib Gunter, et ei ole mingeid
uuringuid ega teste selle kohta, et teatud reklaamitavatel pidžaamadel
või pesul oleks kuumahooge või öiseid higistamisi vähendav mõju. Kui siidist
öösärgid ja riided tunduvad sulle naha vastas jahedad, siis võib sellest abi
olla.
Mittemedikamentoosne kuumahoogude ravi
Kognitiivne käitumisteraapia (CBT –
cognitive behavioral therapy) keskendub meele-keha seostele. See ei tähenda
seda, et „kõik on sinu peas kinni“, vaid pigem seda, et kuumahool on suur mõju
meie enesetundele.
Kognitiivne
käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine
tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest
ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja
toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt
enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid
emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene
ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.
Mõtted,
emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus
ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.
Kognitiivseid
käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid,
erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi. CBT kuumahoogude jaoks sisaldab selgitusi kuumahoogude
meditsiinilistest põhjusetest ja aitab kujundada oskust asendada
negatiivseid mõttemudeleid kas siis positiivsemate või realistlikumate
mudelitega. Kui teis juurduvad kuumahoogude ajal mõtted „minu aju on täitsa
sassis“ või „minuga on kõik halvasti“, siis pikema perioodi jooksul mõjutavad
nad aju tõsisemate kuumahoogude suunas.
CBT-ga
on üks eesmärk õppida kognitiivseid moonutusi asendama millegi täpsemaga.
Näiteks: „See kestab ainult kaks kuni neli minutit; see on aeg, mis kulub mul
hammaste pesemiseks." Seda on vaja harjutada. CBT kombineeritakse
tavaliselt aeglase ja sügava hingamisega, et aeglustada südame löögisagedust ja
alandada vererõhku, vähendades mõningaid stressivastuse füüsilisi sümptomeid.
Kas CBT peatab füüsiliselt kuumuse või mõjutab aju taju, pole teada. Sellest
hoolimata näitavad CBT uuringud, et see võib viia muutusteni ajus ning seda on ajupiltidelt ka näha. Kui kliiniline psühholoog õpetab ja kui naine ise suudab kodus seda
protsessi juhtida, võib CBT aidata.
Eestis
leiad kognitiivse käitumisteraapia kohta siit: https://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/
ja Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (EKKA) lehelt www.ekka.ee
EKKA
on asutatud 1990. aastal ja see ühendab praeguseks üle 80
kognitiiv-käitumusliku suundumusega psühhiaatrit ja psühholoogi erinevatest
Eesti paikadest.
Gunter kirjutab:
„Kui
tunnen, et saabub kuumahoog, annan endast parima, et teha paus, teha kolm
aeglast ja sügavat hingetõmmet ning öelda endale: "Inimesed ei oleks ilma
menopausijärgse naise tugevuseta saanud sellesse punkti areneda."😏😏😏
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar