Mida sisaldab sinu valgulisand?

 

Taaskord toon siinkohal materjali, mis suure infovoo tõttu muidu kiirelt muude artiklite alla kaob.

Hoolimata aastakümneid kestnud uuringutest, mis näitavad pidevalt, et vitamiinilisandid ei too meie tervisele kasu, kulutame nendele aastas kümneid miljardeid, et toota peamiselt kallist uriini: lootuse võidukäik kogemuste üle. Ehk järjekindel usk lihtsasse lahendusse isikliku pingutuseta (tervislik toit, liikumine, piisav puhkus ja uni). Vitamiinilisandid on meditsiini tulnud, et aidata ravida alatoitlust/konkreetseid haigusseisundeid. Kuid äärmiselt laialt on levinud idee, et vitamiinide lisamine igale poole ja igale ühele on kasulik.

Hepatoloog ja teadusajakirjanik dr. Abby Philips on viinud laborisse üpris palju toidulisandeid. Vastused võib olla ei olegi ehmatavad, vaid ootuspärased. Inimesed, kes heauskselt reklaami ohvriks langevad, viivad taimsete segude ja lisanditega oma maksad haigusseisundisse, millest mõnikord päästab vaid maksa siirdamine. Dr Philips märgib, et sellised juhtumid aina sagenevad ja alkoholi ja narkootikumide kõrval on maksa tugevate kahjustajatena võrdväärsed tänased vähekontrollitud toidulisandid ja taimsed segud.

1/30

Our "Protein Project" report is here

What is it?
Unique public-health project funded by @paraschopra to analyze common/well-known protein supplements sold in India

Who did it?
Me & team at The Liver Institute with world class, independent food/drugs testing Neogen Labs. pic.twitter.com/CtQE0L2eAk

— TheLiverDoc (@theliverdr) February 26, 2023

Ühes 2022 metaanalüüsis märgitakse: Uuringusse kaasati 189 artiklit, kokku 428 ravimist põhjustatud maksakahjustuse kliinilist juhtumit. Kõige sagedasemad maksakahjustuse tekitajad olid Herbalife® tooted, mida seostati 50 juhtumiga, Polygonum multiflorum 25 juhtumiga, Hydroxycut® tooted ja roheline tee, millest mõlemat seostati 19 juhtumiga, ning Oxyelite Pro® ja kava tee, mida mõlemat seostati 16 juhtumiga. juhtudel. Enamik inimesi vajas haiglaravi (82,6%), teatud osa juhtudest lõppes surmaga (3,6%), maksasiirdamiseni (8,9%) või kroonilise maksahaiguseni (1,9%).

Dr. Philips on avaldanud päris palju Ayurveda, homöopaatiliste jm käsimüügis olevate segude analüüsitud koostist ja need enamjaolt ei vasta lubatud koostisele. Hiljuti avaldas dr. Philips valgulisnadite analüüsi. Kuidas on siis valgulisanditega? Kas need sisaldavad seda, mida purgil olev koostisosade nimekiri lubab?

Mida analüüsiti?

36 kaubamärki, mis koosnesid:

- puhas vadak, vadaku segu, vadaku ja ürtide segu, taimsed ja vegan brändid

- riiklikud, rahvusvahelised ja kohalikud kaubamärgid

- kõik ostetud volitatud müüjatelt või brändi veebisaidilt

- ükski ei olnud võlts, toodete ehtsus kontrollitud✔

Kõik kätte saanud terve pakendi ja pitsatiga

Analüüsiks avasid pitseri ja eemaldasid pakendid pealabori laboritöötajad enne analüüsi ja steriilseks/ohutuks ladustamiseks analüüside kordamiseks.️

Milliseid kaubamärke analüüsiti:

Millised analüüsid tehti?

Valgu % analüüs (Kjeldahli meetod)

Seenetoksiinide/aflatoksiinide tuvastamine (HPLC)

Pestitsiid (GC ja LC MSMS)

Raskmetallid (ICP-MS)

Täielik GC-MSMS-profiilide koostamine

Sünteetilised anaboolsed steroidid (GC-MS HP5 column)

Millised olid tulemused:

Valgusisaldus/valgu %

Reklaamitud (sildiga) vs tuvastatud (analüüsil)

36 tootest üheksa oli alla 40% valgusisaldusega, ülejäänud aga üle 60%. Valgusisalduse osas olid halvimad B Protin valgulisandid, mida reklaamiti 40% valgusisadusega, kuid analüüs tuvastas 10%; tootja Big Muscles bränd Frotein Whey, reklaamitud 76,5% valgusisaldusega, kuid tuvastatud vaid 26,1%; Big Muscles Vegan Protein, reklaamitud 81,3% ja tuvastatud 19,4% valku. Üldiselt parimad tooted väga kõrge puhta vadakupõhise valgusisaldusega olid Dymatize, Muscle Blaze, Ultimate Nutrition, Optimum Nutrition, Muscletech ja My valgubrände ning madalaima valgusisaldusega kaubamärgid olid Protinex, B-Protin, Ensure Plus, Big Muscles Vegan valk ja Bakson’s Protein Plus.

Taimsete/vegan-brändide seas on kõrgeim valgusisaldus Himalayan Organics, Oziva, Amway Nutrilite ja Elements. Kuid enamik neist taimsetest valkudest sisaldas ka mitmeid taimseid toidulisandeid, mis nõuavad ettevaatust, kuna  taimsed puhul võivad olla raske maksakahjustuse ja maksapuudulikkuse põhjustajaks. Patanjali Ayurved’i Whey Protein tooted sisaldasid suures koguses proteiini, kuid kõik olid segatud vadakuga ning sisaldasid hulgaliselt taimesegu ja toidulisandeid, mis võivad ilma täiendavate ohutuskontrollita põhjustada maksakahjustusi.

Allpool on toodud valgulisandite täielik loetelu, nende kaubamärgid ning märgistatud ja tuvastatud valguprotsendid.

Analüüsist lähtub, et 36st analüüsitud tootest, oli 20 märgistatud õigesti.

Järgnev tabel näitab tootemarkide lõikes valemärgistust kergemast kuni kõige raskemani. Kas on üllatav, et kõige halvem tulemus oli vegan lisandil?

Seente toksiinid ja pestitsiidid

Aflatoksiin on seene Aspergillus flavus toodetud toksiin, mis võib nakatada põllukultuure koristuseelses ja -järgses etapis ning mõjutada negatiivselt toidu kvaliteeti. Kokkupuude aflatoksiiniga võib põhjustada laste kasvu vähenemist, maksakahjustusi ja maksavähki.

 Vastavalt kehtivatele reeglitele on aflatoksiini kokkupuute piir töödeldud toidus (nt teraviljas) inimestel 10 ppb (osa miljardi kohta). Analüüs tuvastas 36-st valgutootest viies aflatoksiiniga saastumist. Nende hulka kuulusid Forever Life'i Ultra-sojavalk (tootekood 10), Vadaku isolaat Optimum nutrition (kood 15), B-proiin British Biologicalsi poolt (kood 17), Elementsi valgupulber (kood 30) ja  Nutrilite'i plant protein (taimne valk)  (kood 36). Kahest viimasest kaubamärgist, Amway Elementsi proteiinipulbrist ja Amway taimevalgust Nutrilite, oli aflatoksiini sisaldus lubatust kõrgem. Aflatoksiini tuvastamine ja vastavad tootekoodid on näidatud allpool. Toote kood on ülalpool esimese graafiku toote ees olev jrk. nr.

Mis puudutab pestitsiidide tuvastamist, siis kolm proovist 36-st olid saastunud väikese koguse pestitsiidiga. Vegan Protein by Big Muscles sisaldas fenobukarbi 0,061 mg/kg; Oziva Protein & Herbs sisaldas asoksüstrobiini 0,033 mg/kg ja dimetomorfi 0,013 mg/kg ja Weight Plus Protein by Dr Vaidya sisaldas tiametoksaami 0,017 mg/kg. Pestitsiidide jäägid tuvastati ainult puhtalt taimsete/vegan-valgu kaubamärkide hulgas ning puhtas vadakus või vadaku segatud toodetes neid ei leitud.

Raskemetallide tuvastamine

Kõigis 36 proovis elavhõbedat ja talliumi ei tuvastatud. Viis proovi sisaldasid arseeni jälgi. Nende hulka kuulus Forever Life'i Ultra-sojavalk; Danone'i Protinex; My First Protein Healthkartilt; Vestige valgupulber ja Bakson’s Homeopathy Protein Plus. Kümnes tootes oli ka kaadmiumi jälgi (väga madal tase). Enamik proove sisaldas madalal tasemel pliid ja vaske leiti kõigis proovides erinevatel tasemetel, kõige rohkem Forever Life'i Ultra-sojavalgus.

Allpool on toodud raskmetallide tuvastamise täielikud tulemused. Dr Philips hepatoloogina soovitab olla ettevaatlik toodetes sisalduva plii mis tahes koguse suhtes, kuna plii ohutu tase puudub. Isegi kõrge vase sisaldus ei ole ideaalne, kuna see on mürgine ajule/maksale.

Tootjad võivad väita, et tuvastatud plii kogus oli piirkondlike reeglite piires, kuid fakt on see, et pliil pole ohutut kokkupuutepiirangut. Tähelepanuväärne on ka see, et analüüsis olid kaubamärgid, mille tootest ei tuvastatud pliid või muud metalli, mis näitab head tootmiskvaliteeti.

Kokkuvõttes kutsub dr. Philips üles ettevaatusele totemarkide/brändide nagu Herbalife, Oziva, Himalaya, Patanjali, Himalayan Organics suhtes, kuna nende tooted sisaldavad selliseid maksatoksiine nagu roheline tee/kurkumiin/kurkum/ Ashwagandha/Garcinia ekstraktid.

Nii palju kui mina Eesti lisandimaastikku silmanurgast järgin - on meilgi paljud pakutavad tooted rohelise tee ekstrakti, kurkumiini, Ashwagandha sisaldusega. 

22. veebruaril 2022 avaldatud analüüsis (USA ja organite siirdamise organisatsiooni andmeid kasutades) märgitakse, et toidulisanditega seotud maksakahjustuste arv on tõusnud 8x. Ma ise arvan, et ilmselt on need enamikus lisandid, mis lubavad maksa "puhastada"... eks nad puhastavadki - organismi maksast puhtaks.

Hea uudis on see, et valgulisandite analüüs EI tuvastanud üheski analüüsitud tootes olulisi sünteetilisi/anaboolseid steroide (kuigi see on tavaline ayurveda jms taimsetes segudes, mis lubavad imelisi tulemusi).

Dr. Pihilips lisab veel lõpetuseks:

Vadakuvalk on maksale ohutu

Vadakuvalk ei põhjusta neerukive

Puhas vadak/vadaku sortide erinevad segud on ohutud

Vadak + ürdid – kasutage ettevaatusega (võimaluse korral ärge kasutage)

Puhtad taimsed valgud (soja/hernes) on ohutud, taimsed valgud + ürdisegud mitte.

Mandariin ja tema pektiin

 

Mandariini ja teistegi tsitruste koorealusel valgel osal on oma nimi - albeedo.

Oled üks neist, kes võitlevad albeedoga, püüdes hoolikalt eemaldada iga viimsegi ribakese enne, kui nad pistavad suhu "alasti" apelsinitüki? Tõenäoliselt on need samad inimesed, kes valivad viljalihaga mahla asemel filtreeritud apelsinimahla. Kahju, sest nii albeedo kui ka viljaliha on head pektiini allikad. Pektiin on aga kiudainetüüp, millel on palju toiteväärtust.

Enamik inimesi seostab pektiini keediste ja tarretistega, mitte arterite puhastamise, veresuhkru kontrolli all hoidmise või vähi ennetamisega. Kuid pektiin võib kõiges selles rolli mängida! Pektiin on omamoodi süsivesikute "liim", mis aitab taimerakke koos hoida. Seda saab keeva veega ekstraheerida õunasüdamest või tsitrusviljade albeedost ja töödelda mooside paksendamiseks müügilolevaks pulbriks. Sobiva koguse happe ja suhkru juuresolekul seonduvad pikad pektiini molekulid üksteisega, moodustades kolmemõõtmelise võre, mis püüab kinni veemolekule. Mõnes puuviljas, sh viinamarjades ja enamikus marjades, on piisavalt pektiini, et valmistada moosi midagi lisamata, kuid näiteks aprikoosid ja maasikad vajavad sobiva konsistentsi saavutamiseks lisapektiini.

Just see paksendamisvõime võibki olla aluseks mõne pektiini tervise-eelise puhul. Pektiin on teatud kiudainete vorm, mis tähendab, et meie seedetrakt ei suuda seda lagundada ja vereringesse imendada. Nii et see jääb peensoolde, kus, nagu moosides, võib see moodustada geeli. See geel püüab kinni ja lõpuks kõrvaldab osa maksast eritatavatest sapphapetest, mis hõlbustavad rasvade seedimist. Maks peab siis tootma rohkem sapphappeid, et asendada kadunud happed. Kuna sapphappe sünteesi tooraineks on kolesterool, on lõpptulemuseks vere kolesteroolisisalduse langus. See pole ainult teoreetiline võimalus. Florida ülikooli teadlased on juba näidanud, et tsitrusviljade pektiin võib hoida seaarterid naastudest puhtana ja võib tegelikult puhastada blokeeritud artereid.

Me ei saa olla kindlad, et sama mõju ilmneb ka inimestel, kuid see on tõenäoline. Mitmed uuringud on näidanud, et pektiin võib alandada kolesterooli taset 5–19%. See on samas vahemikus kui mõned kolesterooli langetavad ravimid. Kuid kui palju pektiini me vajame, et kolesterooli märgatavalt alandada? Ja mis kujul? Uuringute konsensus on, et pulbrilise pektiini kasutamisel on vaja umbes 15 grammi, kuid vähem, kui see on toidukomponendina.

Kui näiteks õuntest pektiini ekstraheerida, ei ole mõju vere kolesteroolitasemele nii suur kui õunte enda söömisel. Ühes uuringus alandasid menüüsse lisatud kaks või kolm õuna, millest igaüks sisaldas 2–3 grammi pektiini, "halva" kolesterooli sisaldust veres umbes 11%. Kuid kui seda kogust pektiini kasutati ekstraktina, olid tulemused palju vähem muljetavaldavad. Tõenäoline seletus on see, et õunad sisaldavad ka C-vitamiini, mis aitab pektiinil vähendada vere kolesteroolitaset, kuna organism vajab seda kolesterooli muutmiseks sapphapeteks. See on veel üks hea näide sellest, kuidas terviktoit on midagi enamat kui lihtsalt selle osade summa ja kuidas toidulisandid ei pruugi olla parim viis toitainete tarbimiseks. Pektiini sisaldavaid häid toiduallikaid on palju. Greip on suurepärane, eriti kui süüakse ka albeedot ja segmente jagavaid membraane. Paar greipi päevas võib avaldada mõõdetavat kolesterooli alandavat toimet. Seda võivad ka apelsinid, porgandid ja sojaoad!

Pektiin võib isegi reguleerida veresuhkrut, nii et pektiini sisaldavad toidud on diabeetikutele soovitavad. Jällegi on mõju tõenäoliselt tingitud soolesisu suurenenud viskoossusest, mis on tingitud pektiini geelistumisvõimest. Suhkrud soolestikus difundeeruvad läbi paksenenud materjali aeglasemalt ja imenduvad seetõttu aeglasemalt. Pektiin võib ka aeglustada mao tühjenemise kiirust, aeglustades jällegi suhkrute imendumist soolestikust. Ja kui sellest kõigest ei piisaks, et panna meid sööma albedo ribasid, siis mõtisklege lihtsalt selle üle, mida teadlased avastavad seose kohta pektiini tarbimise ja vähi vahel. Kuna pektiin on seedimatu, jõuab see lõpuks jämesoolde. Siin on see toiduks paljudele bakteriliikidele, mis elavad sügaval meie sisemuses. Me ei pruugi pektiini seedida, kuid need pisiolendid saavad seda kindlasti teha. Mõned selle bakteriaalse fermentatsiooni saadused on ühendid, mida nimetatakse "lühikese ahelaga rasvhapeteks". Neid happeid, mille headeks näideteks on või- ja propioonhape, on uuritud koekultuuris ja on näidatud, et need kaitsevad käärsoole kasvajate eest.

Veelgi põnevamad on uuringud, mida viiakse läbi "modifitseeritud pektiiniga". Pektiini töötlemisel leelisega ja seejärel happega saadakse lahustuvad fragmendid, mida saab loomadele sööta. Varased tulemused näitavad, et seda tüüpi pektiin võib takistada vähirakkudel normaalseid rakke rünnata ja seega vähendada haiguse levikut. Muidugi tuleb teha rohkem tööd, kuid pektiinil põhinev vähivastane pill on kindlasti võimalik.

Vahepeal on hea mõte suurendada pektiini sisaldavate toitude tarbimist. Võtke viljalihaga mahl ja sööge iga päev paar õuna ja greipi. Ja lõpetage apelsini või banaani albedoga võitlemine. Pidage meeles, et kiulistel asjadel võib olla meie jaoks õige keemia!

Allikas: Joe Schwarcz PhD "This Pulp Isn´t Fiction" https://www.mcgill.ca/oss/article/health-and-nutrition/pulp-isnt-fiction