Terve mikrobioomiga inimene peeretab palju :)

Veel üsna hiljaaegu meelitati osasid kokaraamatuid ostma pealkirjadega: „Peeruvaba toit igaühele.“ 
Teoorias on sellised retseptid osadele inimestele ja eriti nende kõrval olevatele inimestele abiks. Kuid mingi osa kehas tekkinud gaasi on  väike hind kogu selle kasu kõrval, mida meie tervise saab.

On teada, et gaasid tulevad sageli peale toitainerikkaid  aedvilju nagu näiteks kapsas, lehtkapsas (kale) ja brokoli. Teadlased on leidnud, et kiudaine rikkad toidud sh kaunviljad aitavad juba paari päeva jooksul edendada heade bakterite arvukust. Seega kas ei peaks me mõtlema niipidi: kui peeru tuleb, siis see on märgiks, et meie soolestiku bakterid on tegevuses meie tervena hoidmisega? Mayo Kliiniku gastroenteroloog Purna Kashyap vastab: „Absoluutselt õige. Süües toitu, mis tekitab gaasi, on ainus võimalus teatud soolestiku mikroobidele saada kätte teatud toiduained. Kui me ei toida neid süsivesikutega, siis neil on raske meie soolestikus elada.“ Ta lisab: „Meil tuleb soolestiku elanikke arvu hoida püsivana. Kui nad lagundavad toitu – ja loovad gaasi – siis nad valmistavad molekule, mis toetavad immuunsüsteemi, kaitsevad soolestiku seinu ja hoiavad ära infektsioone.

Erinevaid lehtkapsaid

Terve inimene võib peeretada kuni 18 korda päevas ja temaga on kõik täiesti korras.

Gaas satub seedesüsteemi peamiselt kahel viisil: õhku neelates (mida me kõik teeme, kui sööme ja nätsu närime ja sinu mikrobioomi töö tõttu).  Mikrobioomi moodustavad paljud erinevad bakterid, kuid siia kuuluvad ka arhed ehk ürgid. Kõik need mikroobid on gaase tootvad. Nad söövad ära kasutamata jäänud toiduosakesed sinu jämesoolest – näiteks kiudaine jt süsivesikud, mida me ei seedi – ja sellega koos tekitavad gaasi. Kuid peale gaasi toodavad nad lühikese ahelaga rasvhappeid, mis soodustavad teiste kasulike bakterite ja arhete kasvu. Uuring kinnitab, et mida rohkem sa kiudainet oma kallitele sooleelanikele pakud, seda mitmekesisemaks sinu mikroobide keskkond muutub. Kashyap lisab: „Seedimatud süsivesikud lubavad kogu ökosüsteemil õitsele lüüa.“ Enamik gaasi, mis toodetakse on lõhnatu ja on lihtsalt CO2 (süsinikdioksiid). Kuid aeg-ajalt lipsab sinna sisse väävlit. Ja just see annab gaasile lõhna. Kusjuures paljud lõhnaga väävliühendid aedviljades toetavad tervist. Brokoli, sinep ja üldse kogu kapsaliste perekond sisaldab väävliühendit nimega sulforafaan, millel on tugevad vähivastased omadused. Mis on veel lõhnaga gaasi heaks omaduseks? Kashyap vastab:“ See vähendab sooles olevat liigse õhu hulka. Miks? Kuna bakterid ja arhead teevad väävliga gaasi teistest soolestikus olevatest gaasidest nagu näit. vesinik. 

Pak choy

Bakterid, mis toodavad väävliga gaasi on väga olulised. Nad põhjustavad küll lõhna, kuid aitavad vähendada gaaside hulka.“