Ärkan valgel ajal 4 ja 5 vahel. Ja kohe varsti olen väljas, peale rattasõitu on hommikuseks rituaaliks tigude korjamine. Neid on mul tohutult - jagaks kõigiga aga nõudlust pole.
Sel aastal on lisaks ka hunnikute viisi nälkjaid.
Tahaks veel oma tigusid kiita ka - nad on imeliselt vastupidavad, söövad absoluutselt kõike ja ääretult kiiresti, ei karda mingeid takistusi (nagu tuhk või okkalised asjad või metall jms). Vapustavad olendid.
Nii ma siis kõnnin siin aias ringi ja imetlen sekka ka superkudujaid:
Päästan oma kukekekannuseid ja teorohkus viskab mul silme eest mustaks :).
Tagasi toas - 10.30 - ma olen korjanud tigusid-nälkjaid ja sekka maasikate ümbert umbrohtu üle 3 tunni. Miilline tohutu raiskamine :).
Maasikad, mango ja banaanid lähevad smuutiks. Ei midagi muud - kolm lihtsat asja ja vesi. Ei mingeid umbrohtusid ega ravimtaimi - ma olen neid varakevadel söönud piisavalt. Tigusid korjates sõin mõne noore sparglivarre ja maasikate vahelt leidsin paar väikest maltsakest.
Järsku olengi tohutult tänulik, et sellest on küll - pole vaja lisada nõgese ega osjapulbrit, spirulinatablette ega avokaadoõli, pole vaja vuristada sellerimahla ega tilgutada eeterlikke õlisid. Ei ole vaja detoxit ega superkoguses vitamiinipotsikuid. Ei kollageeni ega "häid" rasvhappeid...
Selline lihtne smuuti maitseb mulle praegu kõige paremini. Kindlasti pole see parem toidust, mis maitseb kõige paremini sinule...
Vihma sajab ...
Mis siis täna hommikuteemadest pilku köitis:
Loen, et ei maksa unustada, et toit on tihedalt seotud psühholoogiaga:
Inimesetele serveeriti omletti 3 munast. Kogu uurimisgrupile. Aga osadele öeldi, et nende omlett on 2 munast ja osadele öeldi, et 4 munast. Ja need, kes arvasid, et sõid 4 muna omletti - nende kõht läks tühjaks hiljem ja ka hiljem tarbisid nad päeva jooksul vähem kaloreid, kui need, kes sõid enda arvates 2 muna omletti.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0195666318316775?via%3Dihub
Peaksin seda laste peal katsetama :) - ütlen, et nad said tegelikult palju rammusamat toitu, kui tegelikult :).
Jack A. Bobo kirjutab oma artiklis "Taking the fear out of food" (Eemaldades toidust hirmu")
"Pestitsiidid, kemikaalid, vähk - maailm on hirmutav ja meie õhtusöögitaldrikul olev veelgi enam. Või vähemalt selline tunne on tekkinud. Meie toit pole kunagi olnud ohutum, võiks küsida, miks siis tarbijad muretsevad rohkem, kui kunagi varem? Me võiks tuua siia veel ühe paradoksi: ajal, mil tarbijad teavad toitumisest rohkem, kui kunagi varem, on rasvumine kõigi aegade kõrgtasemel.
Alates kummalistest moedieetidest kuni paanikaostudeni on ostetavate toitude ja söödavate toitude osas tehtavad otsused sageli mõjutatud asjadest, mida me ei teadvusta. "Puhta söömise" tõus ja "looduslike"/“naturaalsete“ toitude turundus ei ole pannud meid end turvalisemalt tundma. Selle asemel on need suunad pannud meid hoopis rohkem kartma ja teinud ebakindlaks toiduvalikute suhtes."
Alles hiljaaegu märkis William Barr - Trumpi valitsuskabineti justiitsminister - uudisteagentuurile, et ei tavakodanikke ei pritsitud kemikaalidega, vaid piprapihustiga - pipar ei ole kemikaal! :). See avaldus pani meedia kihama.
Etnobotaanik James Wong märkis, et:
Piprapihusti toimeaine on kapsaitsiin. Sama keemiline ärritaja, mida leidub ka tšillides.
See on umbes 1000x kontsentreeritum kui Tabasco kaste.
Need, kes seda eitavad, võiksid proovida Tabasco (0,01% tugevust) silmatilku oma väidete tõestuseks *.
"COVID-19 pandeemia on pannud inimesed viimase paari kuu jooksul palju mõtlema, kust nende toit pärineb. Tarbijad küsivad: 1) Kes ja kus toitu valmistas? 2) Kes selle valis, töötles ja pakkis? 3) Kuidas see jõudis töötlemismasinasse ja seejärel toidupoodi? Ja lõpuks 4) kes selle riiulitele asetas?
Alati pole lihtne aru saada, mida tarbijad soovivad. Lõppude lõpuks on tarbijaid mitut tüüpi - rikkad ja vaesed, veganid ja Paleo dieedi järgijad. Isegi kui meil on meeles üks tarbija, võib nende soove olla raske dešifreerida. Meie otsuseid suunavad nähtamatud mõjutused jäävad suures osas märkamata.
Nii nagu õpilased otsivad kodutööde tegemiseks otseteid, otsivad meie meeled otseteid otsuste tegemisel. Need otseteed aitavad meil normaalseks jääda, kuid need võivad meid viia ka halbade otsusteni."
"Enamik meist on tuttav eelarvamuste kinnituskalduvusega - vaimse otseteega, mis paneb otsima teavet, mis kinnitaks meie uskumusi ja ignoreeriks või jätaks välja meie veendumustele mittevastavat teavet. Seda kallutatust on teistes kerge näha, kuid märkimisväärselt keeruline on seda ära tunda endas.
Kinnituskalduvused mõjutavad paljusid meie toiduotsuseid. Alates toodetest, mida ostame, kuni kaubamärkideni, mida jälgime, kujundavad need meie ettekujutusi, meeldimisi ja mittemeeldimisi jms.
Lihtne on naerda või endast välja minna, kui sellised kuulsused nagu Gwyneth Paltrow ütlevad asju nagu: "Ma ei usu, et midagi looduslikku võib teile halb olla", kuigi me teame, et nii salmonella kui ka uus koronaviirus on mõlemad "looduslikud". "Naturaalsuse eelarvamus" paneb inimesi uskuma, et „naturaalne“ märgistusega toidud on nii paremad kui ka ohutumad kui sellise sildita toidud.
Sõnad on olulised
Kuidas me räägime toiduasjadest on oluline."
"COVID-19 pandeemia võib tarbijad panna kartma ostetud toidu ohutuse osas, suurendades hirmu pestitsiidide, säilitusainete ja sünteetiliste koostisosade pärast. Kuid toidukartus mõjutab enamat kui lihtsalt meie ostetud toite; see õõnestab usaldust kogu toidusüsteemi vastu.
Toiduainehirmu fännamise asemel võib pandeemia viia tarbijate arusaamisele toidust parema tervise edendamise vahendina. Uuendades toidu ümber toimuvat vestlust riskide ja eeliste vahel, saaksime suurendada usaldust oma toidu vastu. Eesmärk on aidata inimestel vähem karta ja nautida rohkem toitu, mida nad söövad.
Kui teeme parema töö põllumajandusest rääkimisel, näevad tarbijad põllumajandust pigem meie probleemide lahendusena kui probleemina. Selle narratiivi nihutamisel on oma roll kõigil toiduainete tarneahelas osalejatel. See algab tarbijapsühholoogia parema mõistmisega ja lõpeb nende inimeste parema väärtustamisega, kes kasvatavad, transpordivad, töötlevad, pakendavad ja müüvad toitu, mida me sööme."
