Naise tervis vol 12 - enesehinnagu langus

 

Enesehinnangu langus

Mõistan iga päevaga rohkem, et mu keha teeb seda, mida see on loomulikult programmeeritud tegema, ja minu roll on seda protsessi toetada, kaitsta ja armastada. Ma pole ohver ja ma pole katki. Tunnen end üsna ägedana ja siinne tugi paneb mind end võimsalt tundma - olen täiesti valmis järgmist sammu tegema! Jennifer Mcdowell Exoo, Menopausing So Hard

Me kipume vananemisest rääkima koos sõnaühendiga „anti“, kuigi vananemine on ääretult loomulik ja looduslik protsess. Beebi vananeb ehk kasvab ja me tunneme sellest tohutut rõõmu.

Vananemine võib naistele olla raske just eneseväärikuse ja väärtuse osas. Keeruline on igal üle 30 aastasel naisel enda üle rõõmu tunda, kui tema kõrval on pildid meediast, mis dikteerib, kuidas välja tuleb näha.

Thebe kirjutab oma raamatus „Menopocalypse“: „Ma olen ilmselt see, mida fitnessitööstuses peetakse vanaks krõnksuks, kuna siia sobituvad "ideaalse" sildi alla  nobedad liibuvate lühikeste pükstega kahekümne viie aastased. Ja minu arvates on omapärane see, et kuigi üle neljakümnesed naised moodustavad suure osa jõusaalis käijatest, ei esinda spordiajakirjad, veebisaidid ega sotsiaalmeedia meid kunagi. Selle asemel näeme naeruväärseid pilte naistest, kes on iga grammi oma kehast nälga jätnud, kortsudeta ja tselluliidivabad. Siia lisanduvad artiklid, mis ütlevad meile, et oleme liiga vanad või liiga paksud või et meil on liiga palju kortse ja lahjad tissid. Samuti, kuidas sa julged halliks minna! Noh, ma olen kogu sellest pasast väsinud. Ma olen väsinud sellest, kuidas peavoolumeedia vanemate naiste elu ignoreerib, tehes kõik endast oleneva, et meie puudustele tähelepanu juhtida. Pole ime, et mõned naised on masenduses nooruse kaotuse ja isegi rasestumisvõime kaotuse pärast. Idee, et nende sünnituse aastad on selja taga, võib paljudele naistele tohutu kaose tekitada. (Kiire lisamärkus: minu lemmik hashtag on #aginghoweverthefuckyouwant. Teie keha, teie asi.) Ja et õli veel tulle valada, tuletavad kõik teised meie ümber pidevalt meelde meie kaotatud noorust. Tööl võime tunda, et meid ei austata nii palju kui meessoost kolleege - või kui meid austatakse, siis peame enda tõestamiseks kaks korda rohkem vaeva nägema. Kodus tunneme end pidevalt ebaõnnestununa, kui me ei järgi seda „täiusliku naise ja ema“ survet. Kui mu energia hakkas perimenopausi ajal hääbuma, tundsin, nagu ei suudaks ma kodus midagi valmis saada.“

Thebe räägib, et tema neljakümnendates eluaastates juhtus aga hämmastav leppimine. Tal oli täiesti ok, et nägu muutub – vastupidi sellele, et kolmekümnendates eluaastates silmade kortse märgates, oli ta kohkunud: „Mäletan, et keegi saatis mulle foto, öeldes, et see on nende lemmikfoto minust ja ma olin ahastuses. Ma ei suutnud lõpetada pilti inspekteerimast, mu nägu oli viimase kümne aasta jooksul nii palju vananenud ja et inimesed veel arvasid, et ma näen sellisena välja "okei". Ma hakkasin vaatama teiste naiste nägusid, imestades, kuidas nad kogu sellistesse muutustesse suhtuvad. Kuid kui ma vaatasin naisi, kes olid mu elu mõjutanud, ei olnud minu hirm üldse mõistlik. Ma ei hinnanud kunagi nende vananemist - tegelikult imetlesin, et nad elasid nagu nad elasid. Täna näen kõiki neid samu asju, mida nägin varem hirmuga, kuid nüüd on nendega kõik korras.  Nüüd, kui vaatan oma nägu, näen inimest, kes on elanud ja olnud täis vastupidavust ja jõudu.“

Vaadates ringi, võid sa näha mitte vanemat inimest, vaid kedagi tema kire ja energia, mineviku ja lugude ja kogemustega, tema kasvava enesekindlusega. 

Thebe märgib, et iga aastaga kasvab temas enesekindlus ja et järjest vähem lähevad talle korda ühiskonnas kinnistunud sildid.

Menopaus langeb sageli kokku pesaks tühjaks jäämisega. Kui lapsed kodust lahkuvad, võib vanematele ja eriti naistele jääda kaotuse ja leina tunne. “Tühja pesa sündroom” ei ole kliiniline haigus, kuid see võib olla keeruline üleminekuperiood. Kodust lahkuvad lapsed on kõige loomulikum nähtus maailmas. Me tahame, et nad läheksid suurde maailma ja oleksid iseseisvad. Ometi võib see mõnikord jätta naised eriti masendunuks ja panna nad oma nüüdse eesmärgi üle mõtlema. Depressiooni, ärevuse, tagasilükkamise, eesmärgi kaotamise ja lapse heaolu pärast muretsemise tunne võib olla valdav. Need tunded pole kerged. Paljud naised on sel ajal kimpus  ja kui see langeb kokku menopausiga, võib neil olla raske stressiga toime tulla. Kui üksinduse ja sügava kurbuse tunne võtab võimust, otsige abi vaimse tervise spetsialistilt.

See on samas paljude võimaluste aeg - pöörata lõpuks tähelepanu iseendale, sõlmida kodust lahkunud lastega suhted täiesti uuel tasandil, tegeleda oma huvidega ja leida täiesti uusi võimalusi ja hobisid.

Hoolitsemine kahe põlvkonna eest, endast noorema ja vanema eest, on levinud kogu keskea jooksul ja võib tuua tohutu raskustunde. Ühel pool on teie lapsed, kes vajavad teid ja sõltuvad teist, ning teisel poolel vananenud vanemad, kelle eest tunnete vastutust. Aga teie ise? Teie karjäär, tervis, suhted abikaasa või elukaaslasega? Päevas on ainult teatud arv tunde ja nii ei jää enda jaoks aega. Naised võtavad tavaliselt liiga palju ülesandeid enda kanda ja nii võib sageli olla raske hakkama saada.

Ameerikas läbi viidud küsitluse järgi on USAs 65,7 miljonit inimest, kes hooldavad kedagi (tasuta st see pole nende töö). Kuna see võtab ära aega sõpradega ja perega koosveetmiselt, siis just naised on siin suurema stressi all.

Stressi maandamine peaks olema prioriteet igal ajal oma elus, eriti menopausi ajal. Stressil võib olla tervisele tohutu mõju. Hooldaja läbipõlemine toimub siis, kui füüsiline, emotsionaalne ja vaimne kurnatus võtab võimust ning hooldajad lõpetavad hoolitsemise iseenda eest, investeerides kogu oma energia haigete või eakate lähedaste hooldamisse. Nad võivad seda teha kohusetundest või süütundest ning keha saab hakkama ainult teatud piirini; kui me ei aktsepteeri piisavalt teiste abi, on oht, et krooniline stress võtab võimust.

Thebe märgib, et kunagi ütles ta naljatamisi sõbrale, et võib kihla vedada - enamik lahutusi toimub menopausi ajal.: "Me ei saa enam hakkama kogu selle pasaga, millega varem leppisime, sest oleme stressis, hormonaalsed, võib-olla masenduses ja täis ärevust. Me võime kaaluda uusi algusi, karjääri, elumuutust. Miks me ei peaks mõtlema ka vabanemist abikaasast." See sai öeldud naljaga, kuid kui Thebe oli oma depressiooniaegade sügavuses, siis tal tekkis mõte, et äkki see kõik on õnnetu abielu pärast. See oli mööduv mõte, kuid tal oli raske meeles hoida positiivset.

Ja statistika ütlebki: üle 60% abielulahutusi algatavad naised 40-60 eluaastates. 

Miks see siis juhtub? Kas me just peame kõiges oma hormoone süüdistame, kuid siin tasub tõesti mõelda. Kui östrogeeni tase langeb, langeb ka oksütotsiini tase. Oksütotsiin on üks meie hea enesetunde hormoonidest; see vähendab meie takistusi sotsiaalsetes kohtumistes ja vähendab meie ärevust. Mõnikord nimetatakse seda "kiindumuse hormooniks", hormoon saadab sõnumeid ajju, eriti seksi, sünnituse ja imetamise ajal - see aitab meil suhelda oma partnerite ja lastega. Oksütotsiin on näidanud end ka antitoodina depressiivsete tunnete vastu ja mõjutab orgasmi saamist. 

Mis on siis östrogeenil ja oksütotsiinil lahutusega pistmist? Mõned arstid arvavad, et see oksütotsiini langus võib muuta naiste mõtteviisi - kese nihkub  "meie" juurest "minale"  ja meestele see ei meeldi. Kas te kujutate ette, et hakkame end vahelduseks esikohale seadma? See on nagu lambipirni süttimine, kui naised mõistavad, et nad saavad tegelikult teha otsuse, mis mõjutab kõigepealt neid ennast, mitte teisi. Daamid - on aeg lõpetada enda süüdistamine. Me läbime oma kehaga evolutsiooniprotsessi, mis tähendab, et asjad muutuvad. Ja meie vaade partnerlusele muutub samuti. 

Partneriga rääkimine, avatud olemine oma kogemuste, toimetuleku ja vajaliku abi osas aitab teie partneril teist paremini aru saada. Tegelikult, miks mitte panna neid menopausi puudutavat raamatut lugema? See võib olla ka aeg, kus määratletakse uuesti  abielu või partnerluse mõiste.

Thebe kirjutab: "Minu mees ei taibanud suurt minu menopausist, mis jättis ta minust eemale ja segadusse. Mul oli vaevu endal arusaam toimuvast, nii et oli vähe võimalusi, et ka abikaasa midagi aru saaks. Mõistsin, et pean looma teistsuguse suhtluskeskkonna, et oleksime lähedasemad, ja tekitama uue dialoogi meie vahel, mis hoiab meid emotsionaalselt ühenduses."

See on mu partnerit ja mind lähedasemaks teinud. Ta ei mõistnud varem naise keha muutusi, kuid nüüd ta teab palju. Rasked tsüklid, öine higistamine, unustamine, kaalutõus. Oleme oma meeskonda tugevdanud, et saaksime koos ja kõike lahendada. 

KARI BROWN, Menopausing So Hard

Naise tervis vol 6 - selline on looduse plaan!

Perioodi enne menopausi on pikka aega suhtutud ükskõiksusega, kuna see ei ole veel menopaus. Nüüd me teame, et just see aeg on kehas hormonaalne kaos ja paljud naised kogevad sümptomeid väga tugevalt.

Nende muutuste taga on nii folliikulite kadu, allesjäänud folliikulite hormooni tootmise muutus, aju signaalide muutus. Folliikulid samas ka vananevad ja need, mis alles on jäänud pole võibolla kunagi olnud piisavalt terved/tugevad. Samuti on oma mõju vanusega seotud vereringe muutustel, mis toob munasarjadesse vähem verd.

Kuid menopausi põhjuseks ei ole levinud arvamus, et munsarjad on „välja kurnatud“, „väsinud“ või „ärakasutatud“. Siin pole tegemist võidujooksuga, mis katkeb vigastuse või kokkuvarisemise tagajärjel. Ovulatsioon jääb ära, kuna nii see ongi evolutsiooni poolt planeeritud. Selline ongi looduse plaan ☝. Pikka aga on usutud, et peale menopausi ei ole munasarjad funktsioneerivad. Seda seetõttu, et veel 1980-1990 ei suudetud väikeseid hormoonitasemeid  mõõta. Tänaseks on teada, et munasarjad töötavad edasi ja toodavad ka hormoone, ainult palju vähemal määral. Munasarja strooma on võimeline tootma hormooni prekursorit androstenediooni, mida kasutades toodavad teised koed östrogeeni ja testosterooni.

Esimeseks märgiks menopausi jõudmise kohta võib olla 1 või 2 vahelejäänud mensest. Võivad olla muutused verevoolus või tsükli regulaarsuses. Kuidas ja kuna täpselt, on võimatu ette ennustada. Sestap põhjustab see naistele pettumust, sest enne ei saa midagi aru, kui oled juba kõrvuni s... sees.

Üleminek menopausi jagatakse kaheks: varajane ja hiline faas. Varajases faasis võib naine märgata, et tsükkel pikeneb 7 päeva ja/või jääb mõni tsükkel vahele. Hilist faasi iseloomustab sagedasem menseste ärajäämine. Kui vahele hakkab jääma 2 tsüklit korraga, võib 95% tõenäosusega öelda, et viimane menses on kuni 4 aasta kaugusel.

See küll tore ei ole 😕. Mul ei ole veel ühtegi täiesti vahele jäänud, rääkimata kahest. 4 aastat ei tahaks küll enam oodata, muidu ei anna Eesti keskmist välja 😎.

Kuumahood ja unetus on sagedasemad samuti hilises faasis. Kuid siin ei ole ühtegi rusikareeglit. On väga erinevaid kogemusi, osad naised kogevad sümptomeid varem, kui teised.

Tsüklitega, kus östrogeeni tase kõrge, võivad kaasneda tugevam verejooks, migreenid, valulikud rinnad. Samuti võivad osad naised olla hormoonide taseme kõikumistele tundlikumad.

 Iga naine kogeb seda eluperioodi erinevalt ja erinevate sümptomitega. Amanda Thebe kirjutab oma raamatus: 

„Keegi peale teie enda ei saa tõeliselt mõista seda, mis tunne teil oma kehas olla on. Muidugi võite leida kaasanoogutamist oma menopausis tuttavatelt – on see meil ju ühine asi. Ometi olete üksi kogemas omaenda menopokalüpsise põrgut. Tunned, et ei mäleta enam aega, mil enesetunne oli hea, ja siis, kui sümptomid kergelt vaibuvad, ei mäleta sa, kui kohutavad nad olid. Sellegipoolest võib sümptomite teistega jagamine teid tohutult aidata; mõistmine, et te pole oma kannatustes üksi, võib koormust tohutult leevendada.“

Thebe märgib, et terve ja füüsiliselt heas vormis naisena, oli ta üllatunud, et tuli maadelda raskemate sümptomitega. Kuid menopaus ei diskrimineeri – see ei tee vahet kui terve, heas vormis sa oled. Hormoonide muutus kehas ei allu sinu kontrollile ja vanus mil sa perimenopausi jõuad on geneetiliselt paika pandud. Ehk reeglina samas eas, kui sinu ema.

Ma ise ütlen, et oma ema (kellega mul on 28 aastane vanusevahe) menopaus jääb kaugesse minevikku ja ma ei mäleta oma ema selles vanuses menopausist rääkimas või kurtmas. Ja nüüd kui mina olen menopausi eas, siis ta enam suurt ei mäleta (menopausi mälulüngad 😜). Küll oli puberteedi alguses emal hästi meeles oma mensese algus ja kestus ja mitmed erisused ning ka rasedust puudutav, kuid menopaus jääb kuskile kardina taha. Helistasin talle, et küsida, mis ajal tal menopaus algas. Ja ta ütles, et kuskil 50ndates (palju abi küll 😏). Samas oli ta suitsetaja, mis peaks menopausi pigem ettepoole tooma.

Geneetika ei anna vastust kõigele. Thebe märgib, et kuigi tema menaopausi üleminek algas emaga samas vanuses, ei kogenud tema ema selliseid tugevaid sümptomeid. Faktoreid, mis seda mõjutava, on mitmeid: keskkond, eluviis (suitsetamine), või lihtsalt halb õnn.

Thebe kirjutab: 

„Ei oska siiani öelda, miks just minul nii tugevad sümptomid olid. Ma olen sageli mõtisklenud, et kui oleksin sisenenud perimenopausi ülekaalulise ja kehva tervisega, oleksin olnud veel halvemas seisundis, kuna statistiliselt sellised naised on kimpus rohkemate/raskemate sümptomitega. Tundub, et olen siis üks „õnnelikest“ 25% naistest, kellel on menopausi ajal äärmuslikud sümptomid, mis tõsiselt mõjutavad meie elukvaliteeti, ja me ei pruugi kunagi teada, miks see nii on.“

Aga elu keerdkäigud kummalised. Võimalik, et Thebe pidi neist raskustest läbi minema, et kirjutada sellest raamat ja toetada paljusid teisi naisi. 

Thebe loetleb oma raamatus need sümptomid, mida ta ise või teised naised on kogenud ja erialases kirjanduses loetletud:

Ebaregulaarsed tsüklid

Depressioon

Vagiina kuivus

Stressi ja/või tungiv inkontinentsus (uriinipidamatus)

Kuumahood

Uneprobleemid (unetusest kuni kõikehõlmava väsimuseni)

Meeleolumuutused

Aeglustunud ainevahetus ja kaalutõus, aeglaselt kui järjekindlalt kasvav rasvumine kõhupiirkonnas

Rindade täidluse kaotus või vastupidi – suurimad rinnad, mis kunagi olnud

Lühiajaline (lähiaja) mälukaotus (hiljutiste asjade unustamine, keskendumisraskused, udus aju)

Öised higistamised

Migreenid ja tugevad peavalud

Väsimus

Masendus

Seksuaaliha kaotus või vastupidi (vastupidi on väga harva 😏)

Kõhupuhitused ja gaasid, tundlikkus toitudele jms jama

Psühholoogilised muutused: enesekindluse kadu, isoleeritus, tühisuse tunne

Vähetuntud sümptomeid:

Kuulmisprobleemid/tinnitus

Allergiate tugevnemine

Veritsevad igemed

Rindande valulikkus

Keelevalu (põletava suu sündroom)

Südamepekslemine

Nahakihelus – nagu sipelgad jookseksid mööda nahka

Kehakarvade kaotus

Külmahood (kuumahoogude õde)

Mojo (energia, entusiasmi, sarmi, oma nahas end hästi tundmise) kadu

Iseenesest ei peaks see üllatama. Erinevatel eluetappidel – kiire kasvu perioodil lapsepõlves, puberteedi alguses, raseduse ajal kogeme samuti tervet müriaadi erinevaid sümptomeid ja tervisehädasid – kes rohkem ja raskemini, kes vähem ja kergemini. Kui öeldaks, et menopaus on tagurpidi puberteet – siis jah, see on sama oluline eluetapp ja muutused samuti silmatorkavad.

Samas mõtlen ise ka niipidi – isegi kui keha on siiamaani olnud korras kui kellavärk st terve ja tugev, siis on tugev ka hormoonsüsteem. Ja kui süsteem muutub st liigume ühest bioloogilisest tsüklist teise – võib just tervel ja tugeval kehal olla äärmiselt tugevad sümptomid nagu olid Amanda Thebel. Tervem keha - tugevam reaktsioon. Lihtsalt tervem ja tugevam keha taastab ennast pärast seda perioodi taaskord terveks ja tugevaks. Oluline on sel ajal keha õigesti toetada. Ja Thebe on seda teinud, sestap mulle tema raamat ka väga meeldib. 

Kujutan ette, et see periood on naiste jaoks raske ka seetõttu, et kõikjal kuhu pilgu pöörad pakutakse sulle mõnda potsikut või mõnd ideed. Sest kõiki neid perimenopausi sümptomeid tahetakse toksilise keha, vale toidu-liikumise-mõtlemise-tegutsemise süüks panna. Ja see „sul on puudu“ – eks mõnes mõttes ju ongi – aastatest puudu aga seda ei „parandata“ D ja C vitamiinide megadoosidega ega tilkade ja terade ja aurudega. Ka mitte toortoiduga. Kuigi selline uskumus ringleb küll. Vananeb puuvili ja vananeb inimene, kes puuvilja sööb 😜. Rasedus kestab 9 kuud ja kui palju sa D vitamiini sisse ei uhaks ja imerohtu ei tarbiks, rasedus kiiremini läbi ei saa. Nii on igal menopausis kehal oma aeg, mil tema süsteemid hormoonide tasemed üle vaatavad, meile kõige paremini uude süsteemi panevad ja uue perioodi käima lükkavad. Looduses toimuvad üleminekuprotsessid aeglaselt ja reeglina üsna valulikult. Vaata aastaaegade vaheldumist - talve üleminekut kevadeks või suvest sügisesse hüpet. On järske muutusi ja aeglast voolamist ning kunagi ei ole täpselt samamoodi.

Ja samas võiks küsida looduselt - mis kuradi plaan see selliste sümptomitega on? 

Naise tervis vol5 - suguhormoonid ja nende roll

 

Jennifer Gunteri raamatust „The Menopause Manifesto“ loen, et hormoonidest rohkem sotti saada, tasub minna korra aegade algusesse. Siis kui lootel ema kõhus vanust alles 9 nädalat. Sel ajal on loote munasarjad ja munandid  üks identne struktuur. Kui tuleb Y kromosoom, siis toimub areng munanditeks ja kui mitte, siis munasarjadeks. Mis tähendab, et nö inimkeha on algselt programmeeritud naissugupoolele. Naised on seega looduse esimene valik ...😍😍😍

Folliikulid (milles valmib munarakk) läbivad loote arengus mitu etappi ja kuskil 20 rasedusnädala paiku on neid 6-7 miljonit. Siit edasi neid enam rohkem juurde tule ja menopausi alguseks folliikuleid  rohkem alles ei ole. Kuid miljonärid me sünnihetkel kahjuks enam ei ole, kuna pärast 20 rasedusnädalat hakkavad folliikulid kaduma ja selle protsessi nimi on atreesia. Atreesia kestab sündimisest kuni puberteedini ja selleks ajaks on meil alles ca 300000 folliikulit.

Samas on põnev teada, et kui minu vanaema oli rase minu emast, siis vanaema kõhus oleval lootel (minu emal) olid juba olemas munarakud, millest sünnin mina. Minu vanaema siis oli ka minust rase...😃

Folliikulid püsivad vaikselt kuni puberteedini ja siis hakkab aju signaalide peale tööle ovulatsioon. Just nimelt need väikesed folliikulid toodavad suures koguses östrogeeni.

Ovulatsioon on keeruline protsess, mida aju ja munasarjad omavahel koordineerivad. Kaks peamist aju hormooni, mis on seotud ovulatsiooniga, on folliikuleid stimuleeriv hormoon ehk FSH ja luteiniseeriv hormoon ehk LH. Kui folliikulid arenevad munarakuks (ootsüüdiks), siis ümbritsevad rakud toodavad kahte tüüpi östrogeeni: östradiool ja östroon - östradiool on tugevam östrogeen.

Toodetava östradiooli kogus on suur, kuna sel tuleb liikuda läbi vereringe mitmete organiteni sh aju ja emaka limaskest. Folliikul toodab väheses koguses ka testosterooni ja muid hormoone.

Menstruaaltsükli esimest poolt nimetatakse follikulaarseks faasiks. Kompleksse signaali abil domineerib üks folliikul ja teised kaovad. See pole raiskamine; see on nö rühmatöö, mis viib folliikulini, mis sobib kõige paremini tervislikuks raseduseks. Folliikuli, aju ja emaka limaskesta (endomeetriumi) vahel on pidev keemilise suhtluse voog. Kui östrogeeni tase on piisavalt kõrge, tuleb ajult signaal, millega kutsutakse esile ovulatsioon ja küps munarakk (ovum) vabaneb.

Ovulatsioon on märgiks et algab tsükli luteaalfaas. Pärast ovulatsiooni organiseerub folliikulist järelejäänud kude end struktuuriks, mida nimetatakse kollaskehaks (corpus luteum) ja mis toodab hormooni progesteroon. See hormoon stabiliseerib emaka limaskesta ja teeb muid muudatusi, nii et implantatsioon (munaraku istutamine) võib olla edukas (progesteroon on rasedust soodustav).

Rakke, mis ehitavad üles emaka limaskesta võib ette kujutada tellistena. Östrogeen valmistab tellised ja laob need ritta – nüüd on vaja midagi, mis seina koos hoiaks. Progesteroon on mördiks. Kui munarakk saab paika, siis progesterooni toodetakse seni, kuni platsenta saab töökorra üle võtta.

Embrüolt signaale andmata on kollaskeha eluiga neliteist päeva (tsükli vahemikus 12–16), progesterooni tase langeb ja see kahaneb, muutudes väikeseks armiks, mida nimetatakse corpus albicans. Progesterooni taseme tagasitõmbumine destabiliseerib emaka limaskesta, mille tagajärjeks on menstruatsioon. Tsükkel algab uuesti, kui aju annab märku järgmisest folliikulite lainest.

Kui menopausi eelsel ajal hakkab hormooni östrogeen tootmine vähenema, siis see ei juhtu sirgjoonelise langusena. Pigem toimub see hüplevas stiilis ja see põhjustab terve müriaadi erinevaid sümptomeid. Kui sa saad aru, kui võimas hormoon on östrogeen, mõistad kui olulisest abimehest sa menopausi liikudes ilma jäämas oled. Östrogeeni toodavad peamiselt folliikulid, kuid vähemal määral ka rasvarakud ja neerupealised.

Östrogeeni roll kehas:

Soodustab naissuguorganite kasvu ja tervist.

Hoiab tupe niisutatud, elastse (veniva) ja verega hästi varustatud

Aitab moodustada serotoniini (meeleolu parandaja), säästes teid ja teie läheduses olijaid ärrituvuse ja ärevuse eest; östrogeeniretseptoreid on kõikjal ajus

Koos D-vitamiini ja kaltsiumiga aitab luu moodustumisel

Mängib rolli teiste keha süsteemide, sealhulgas südame, aju, juuste, naha ja rindade tervises ja oluline roll on täita raseduse ajal

On anaboolne (see tähendab, et aitab üles ehitada) hormoon ja suurendab anaboolset reaktsiooni treeningule.

Peamiseks östrogeeniks kehas enne menopausi on östradiool (17 beeta östradiool). Seda toodetakse suurel hulgal folliikulites, vähemal määral teistes kudedes: rasvarakkudes, emaka limaskestas, ajus, maksas, luudes ja lihastes. Östradiooli tase kõigub tsükli ajal päris palju: 30 pg/ml kuni 200-300 pg/ml. Menopausi üleminekul võib tänu hormonaalsele korratusele tase olla veelgi kõrgem. Peale menopausi on tase 10-20 pg/ml ja see on peamiselt toodetud teiste kudede poolt.

Östroon on nõrgem östrogeen kui östradiool. Ka östrooni toodetakse nii folliikulites kui ka teistes kudedes. Östrooni saab muuta östradiooliks ja vastupidi.

Proegesteroon

Kuna progesteroon on rasedust toetav hormoon, siis keha arvates pole seda meile menopausis  nii palju vaja. 2 aastat enne viimast mensest toodetakse seda tavapärase progesterooni tasemest ca 50% vähem.

Progesteroon annab rahustavat toimet, vähendades ärevust, meeleolu kõikumisi ja ärrituvust. See võib soodustada ka und, mistõttu progesterooni taseme langusega kaasneb tavaliselt unetus, madalam stressitaluvus ja suurenenud ärevus. Kuigi progesterooni toodetakse peamiselt munasarjades (kollaskehas), toodetakse osa progesterooni ka ajus. Enne menopausi puhverdab organism stressihormooni kortisool progesterooniga. Kui progesterooni tasemed langevad, väheneb ka see puhverdav toime, mis raskendab stressiga toimetulekut.

Progesterooni toime:

Aitab teie keha eostamiseks ja raseduseks ette valmistada.

On menstruaaltsükli kriitiline osa, soodustades regulaarset ovulatsiooni ja suurendades rasestumise võimalusi.

Tal on oma roll seksuaalse iha tekitamises.

Soodustab rinnapiima tootvate näärmete kasvu ja valmistab rinnad ette imetamiseks

On vajalik viljastatud munaraku edukaks istutamiseks emakasse

Pakub kasu rindade, südame-veresoonkonna, luude ja närvisüsteemi tervisele ning mis kõige tähtsam aju funktsioonidele

Testosteroon

Testosteroon ei ole ainult meeste suguhormoon, seda on ka naistel, ainult väiksemas koguses. Seda toodavad nii munasarjad, kui neerupealised. Testosteroon muudab meid veidi iharaks, andes meile selle heaolutunde, samuti suurenenud energia ja aitab püsida tugevana. Võimalik, et kui teil õnnestub kergesti kasvatada lihasmassi, on teil väga hea testosterooni tase. Kui östrogeeni ja progesterooni tase langeb, võite menopausi ülemineku ajal jõuda staadiumisse, kui teil on rohkem testosterooni (östrogeeni ja progesterooni suhtes), kuna testosterooni toodavad rohkem neerupealised. Siis võite märkama hakata, et pirnikujuline keha muutub pigem õunakujuliseks – ehk keharasv paigutub rohkem kõhupiirkonda. 

  

Testosterooni roll:

Töötab koos östrogeeni ja progesterooniga, et hoida luud tugevad ja terved

Hoiab meid iharana ja juhib meie soovi ja energiat seksi järele

Aitab edendada kognitiivset tervist

Liiga palju seda hormooni - nimetatakse vabaks testosterooniks - koos suurenenud östrogeeni hulgaga võib põhjustada polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS) - seisundit, mis häirib igakuiseid perioode ja keha ovulatsiooni võimet ning mis võib raskendada naiste rasestumist.

Anti-Mülleri hormoon ehk AMH

Seda hormooni toodavad folliikulid ja see on seotud ovulatsiooni märguandesüsteemiga - osa sidesüsteemist, mis toimib väravavahina ürgfolliikulite kogumis, nii et igas tsüklis kaasatakse sobiv arv tegevusse. Ilma kontrollita võivad ovulatsiooni tahta siseneda kümned tuhanded või isegi rohkem folliikuleid. AMH on viljatuse uurimisel oluline hormoon ja uuringud käivad ses osas, kas see hormoon võiks ette ennustada menopausi.

Androstenedioon

Toodetakse kolesteroolist ja hormooni prekursorina folliikulis. Omaette sel hormoonil funktsioone pole, kuid androstenediooni saab edasi muuta kas östrooniks (ja siis östradiooliks) või testosterooniks.

Mis siis kõigi nende hormoonidega toimub menopausi lähenedes.

Naise tervis vol 3 - vanaemahüpotees ja menopausi sümptomid

 

On 2021. aasta ja teadus on jõudnud palju kaugemale sellest ajast, kui dr De Gardanne käis välja sõna "menopaus". Kuid meie suhtumine sellesse on jätkuvalt kuskil kauges minevikus. 

Meid pommitatakse endiselt sõnumitega selle kohta, kuidas menopaus on omamoodi surma-eelne aeg. Me nagu muutuksime nähtamatuks alates ajast, kui pole võimelised paljunema.

"Teie parimad päevad on selja taga, siit läheb nüüd kõik allamäge."

Menopaus ei ole aegumiskuupäev ei õppimisele, saavutustele ega naudingule.

Amanda Thebe kirjutab oma raamatus "Menopocalypsis" : "See on ka see aeg elus, mil naised võivad hakata end nähtamatuna tundma. Veel mõni aasta tagasi polnud sellel ideel minu jaoks mingit mõtet. Siis hakkasin seda ise kogema. Järsku tundus, et mu häält ei kuulda.

Kuigi menopaus ei ole mingi saladus, mida sinu eest varjatakse, kipuvad artiklid olema lühikesed või lihtalt mõisteid loetlevad.😏 Thebe kirjutabki oma raamatus, kuidas tal oli raske mõista, et elades Kanadas ei osanud arstid 2 aastat talle ilmselgeid märke nähes öelda, et need on üleminekufaasi sümptomid. 

Te võite ka mõelda: "Mul pole praegu menopausi" või "Ma läbigi seda (munasarjad puuduvad). Miks ma peaksin sellest hoolima? "

Kuid meie kõigi elus on lähedasi inimesi, kes on kas menopausis või läbivad seda. Ja need inimesed väärivad head teavet ja vastavaid tervishoiuteenuseid.

Nii et meil kõigil on vaja rinda pista stigmaga menopausi ümber. Rääkida sellest rohkem. 

Palju rohkem kõneldakse mensese algusest ja puberteedist, sa loed sellest raamatutest, näed filmides, sellest räägitakse koolis ja omavahel. Menopaus on samasugune bioloogiline üleminekufaas, kuid sellest räägitakse palju vähem.

Põikan vahepeal raamatutest eemale ühte taskuhäälingusse, milles Gunter räägib kahe asjasse puutuva inimesega: Kristen Hawkes´i  ja Lubna Paliga.

Mõelge ka niipidi: rasedusel on tülikad sümptomid nagu iiveldus ja tursed. Puberteedil on tülikad sümptomid nagu akne, meeleolu kõikumine. See aga ei tee neist haigusi.

Kuid te ei pea väga tülikaid sümptomeid taluma! Elukvaliteet on oluline. Nii et kui sümptomid on olemas ja need häirivad, saab neid peaaegu alati kuidagi juhtida. Sellest edaspidi.

Isegi pärast viimast mensest, kui munasarja klubi nö oma uksed suleb, pole meie pidu veel läbi. Pärast menopausi õitseme jätkuvalt.

Ja on vaja ka öelda, kui uskumatult ainulaadne see looduses on!

Peaaegu iga emane imetaja sureb varsti pärast paljunemisperioodi lõppemist. Kuid sellel reeglil on kaks erandit - inimesed ja hammasvaalalised.

Kuidas muutusid inimesed nii vastupidavaks, et me elame üle oma munasarjade funktsiooneerimise?

 

Kristen Hawkes

Selgub, et vastus võiks peituda vanaemades. Antropoloog dr. Kristen Hawkes kirjutab ja räägib palju vanaemahüpoteesist. Mainisin seda korra varem oma blogipostituses – et naiste menopausi aeg ehk laste mittesaamise aeg on mõeldud lastelaste jaoks.

Dr Hawkes elas koos Hadza inimestega Tansaanias. Hadzadest sai palju kirjutatud Pontzeri raamatut „Burn“ tutvustades ja ka Hadza naistest kirjutasin siin. Dr Hawkesi uuringud ongi siis viinud vanaema hüpoteesi juurde, mis on võimalik seletus sellele, miks me oleme arenenud elama kauem oma reproduktiivvõimest.

Dr Kristen Hawkes: „Me uurisime Hadza inimesi, kes elavad praegu, kuid tsivilisatsioonist eemal ja kelle elukeskkond ja toit on jäänud selliseks nagu kaugetel esivanematel. Ja nad olid nii toredad ning lubasid meil teada saada, lugeda, mõõta ja teha kõiki neid uuringuid. Ja see, mida me sellest õppisime, oli kõigepealt väga üllatav.“

Pikka aega arvasime, et mõistame varajaste inimeste ühiskondlikku struktuuri - mehed jahtisid, naised kogusid toitu ja said lapsi ... Ja vanad inimesed olid kasutud.

Aga nüüd on meil vanaema hüpotees.

Inimlapsed saavad iseseisvaks päris pika aja jooksul  ja nõuavad seetõttu oma emalt üsna palju tööd.

 

Lapse imetamine tähendab, et toitu on raskem hankida. Ja nagu me teame, võtab isegi kord, kui laps on võõrutatud, palju aega, enne kui ta suudab ennast ise toita. Siinkohal päästavadki vanaemad päeva, võttes arvesse oma lapselaste vajadusi.

Nii et dr Hawkesi sõnul olid vanaemad toidu hankimisel üsna osavad ja see võib aidata pereüksusel paremini toime tulla, sest kui emadel on rohkem abi ja rohkem süüa, on neil tõenäoliselt terved lapsed - ja ka rohkem lapsi.

Vanaema kohalolekul võib paljulapselise pere kontekstis olla märkimisväärne mõju väikelaste heaolule ... Vanaema pole nõrk ega nii habras, kui meid on uskuma pandud. Kütt-korilaste kogukondades ei panustanud vanaemad mitte ainult toidukaloreid, vaid aitasid kaasa ka oma pereüksuse ja kogukonna pidevale ellujäämisele.

 

Ja seda kinnitavad ka teised andmeid - uuringud ajalooliste sünniandmete põhjal Kanadast ja Soomest leiti sarnaseid mustreid - kui vanaema elas oma tütre või poja lähedal, oli sellel lapsel tõenäoliselt rohkem lapsi. Kui tütar kolis ära, see mõju kadus.

Ja iga aastakümne kohta, mida vanaema elas üle 50 eluaasta (kes oli lähedal oma lastele), tuli tema tütrel või pojal  veel kaks last.

Vanaema hüpotees ongi just seda - hüpotees. Selle kohta on palju tõendeid, kuid mitte kõik pole selles veendunud. Kriitikud väidavad, et on ka muid tegureid, mis võiksid selgitada, kuidas me oma reproduktiiveaast kauem elame.

Mõned teadlased märgivad, et meeste küttimisega pakutavad kalorid on sama olulised või olulisemad kui vanaema kogutud kalorid. Kuid dr Hawkes pole nii kindel: Kui sa oled küttimisel edukas, siis on muidugi tohutult rõõmu. Ja jahimehe mainel on tohutu mõju sellele, kui palju teised sind kuulavad.

Kuid kogu selle aja, kui Hadza mehed küttisid, leidsid dr Hawkes ja tema kolleegid, et küttimise edukuse protsent oli vaid umbes 3%. Suurte loomade küttimine pole naljaasi, tihti võid koju tulla tühjade kätega ja nii lapsi ära ei toida.

 Vanaema hüpotees on väga ebatavaline omadus. Meil inimestel  lõpeb naiste viljakus umbes samas vanuses teiste ahvidega. Ja ometi on meil see menopausijärgne eluetapp, millega on seotud nii palju võimalusi, et süda ütleb selle hüpoteesi kohta - see on meid inimesteks teinud.

Ehk vanaemad on inimkonna süda.

Dr Lubna Pal on sünnitusarst-günekoloog ja  õpetab Yale'i meditsiinikoolis. Ta on menopausi sümptomite ekspert.

Kuna me avalikult eriti ei räägi menopausist, ei tea patsiendid sageli, mis toimub, ja seetõttu kannatavad nad selliste sümptomite all nagu kuumahood kauem kui vaja.

Kuumahoogude ravimeetodeid on palju erinevaid, kõige rohkem tõendeid on: kognitiivsel käitumisteraapial ehk CBT. See on kõneteraapia tüüp, mis pöörab tähelepanu meele ja keha vahelisele sidemele.

Ravimid võivad samuti aidata, näiteks menopausi hormoonravi ja teatud antidepressandid. On ka teisi ravimeid - kui olete huvitatud, saab teie arst teile erinevatest võimalustest rääkida.

Lisaks tülikatele sümptomitele nagu kuumahood on menopausiga seotud ka erinevad meditsiinilised seisundid. Nagu näiteks osteoporoos, luumassi vähenemine ja luu struktuuri terviklikkuse nõrgenemine.

Ehitame uut luumassi kuni kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Ja siis hakkab see langema. Östrogeen on samas  luu ehitamise protsessis oluline panustaja.

Dr Lubna Pal märgib, et meie reproduktiivsetel aastatel munasarjade funktsioon lisab väärtust luumassile nagu meie paneme raha pensionikontole. Nii et menopausis, kui tõlgendada seda pensionifondi näitel - me ei saa enam oma kontole sularaha panna, sest sissetulek on läinud. Nii et meie luustik hakkab selles eluetapis veidi rohkem stressis olema.

Dr Jen Gunter: „Ja lihtsalt selguse huvides - osteoporoos võib tekkida kõigil! Selle vältimiseks saate teha järgmist: teie luudele on kasulik tervislik toitumine, kus on piisavalt kaltsiumi, regulaarselt tegeleda mingi jõutreeninguga ja piisavalt D-vitamiini.  Mõned inimesed pöörduvad hormoonravi poole, sest see võib aidata neil vältida luutiheduse vähenemist.

Kui ütleme menopausi hormoonravi, mõtleme selle all östrogeeni ja mõnikord ka hormooni progesterooni või sellega lähedalt seotud hormooni.

Menopausi hormoonravi võib aidata selliste tülikate sümptomite korral nagu tupe kuivus, kuumahood ja öine higistamine ning isegi kerge depressioon ... asjad, mis võivad teie elukvaliteeti oluliselt mõjutada.

Dr Pal kuuleb patsientidelt, et nad on sümptomitest väsinud: „Ma ei saa magada“. „Ma ei suuda tegutseda“. „Olen hajameelne“. „Ma ei suuda keskenduda“. Ja selleks ajaks, kui nad minu juurde tulevad, on nad läbi käinud mitme arsti juurest ja ainus, mida nad tahavad lihtsalt oma elu tagasi.

Menopausi hormoonravi võib aidata leevendada mõnda neist sümptomitest.

Dr Lubna Pal: „Hormoonravi mõte on anda kehale veidikene östrogeeni, et teie sümptomeid leevendada, mitte selleks, et anda teile null sümptomeid, kuid see parandab elukvaliteeti ja te tunnete ennast palju paremini.“

Dr Jen Gunter: „Pikka aega reklaamis meessoost domineeriv meditsiinivaldkond naiselikkuse säilitamist. Nad ütlesid, et menopausi hormoonravi hoiab teid "noore ja seksikana". Ehk see hoiaks su mehe huvitatuna ja paneks sind tenniseseelikus armas välja nägema. Selline "ole igavesti (nooruslik) naiselik“ kontseptsioon. Loodud teile farmaatsiatööstuse ja patriarhaadi poolt!

Dr Lubna Pal: „See on kontseptsioon, et teie naiselik identiteet on seotud teie munasarjadega, mis on seotud teie hormoonidega. Ja seepärast läheme anname teile tagasi selle, mille  kaotasite? Meeste jaoks?

Dr Jen Gunter: „Meie eesmärk pole proovida määratleda ühte definitsiooni „seksikas“ olemisest. Eesmärk on muuta inimeste elu paremaks. Ja nagu iga ravi puhul, on ka menopausi hormoonravis riske. Kui olete alustades üle 60-aastane, kaaluvad riskid tavaliselt kasu üle.

Dr Lubna Pal: „Jah, sel juhul on vähem  rohkem. Seega tahame riski vähendada ja kasu suurendada.“

Dr Jen Gunter: „See on igaühe jaoks erinev. Mõnel inimesel on näiteks häirivaid sümptomeid, mõned meist, näiteks mina, oleme "superhoogudega". Teistel ei pruugi kuumahoogusid üldse olla. See on teie isikliku riski ja kasu kaalumine.“

Dr Lubna Pal: „Kuid me peame valima õige tööriista õigele patsiendile. Nii et kui naine, kes ei ole diabeetik, kel ei ole kõrget vererõhku, kellel pole kardiovaskulaarseid haigusi ja kes kannatab tavaliste sümptomite all, kuid need halvendavad elukvaliteeti. Ma arvan, et sel juhul on hormoonravil tema elukvaliteedi parandamisel suur roll.

Dr Jen Gunter: „Olen näinud patsiente, kes on proovinud tõestamata ja ohtlikke ravimeetodeid. Kõik sellepärast, et teatud arstid on neid soovitanud või kuulsused Instagramis rääkinud. Siinkohal võib näitena tuua bioidentsed hormoonid. Neid reklaamitakse sageli kui "täiesti loomulikke" või "tunnustatud" . Kuid see on lihtsalt turundustermin. Kui kasutate ravimeetodeid, mida ravimiamet pole heaks kiitnud, on väga suur tõenäosus, et saate testimata süsteemide  kaudu valed annused.

Dr Lubna Pal: „Kahju tekib kuna alternatiivsetel toodete osas puudub regulatsioon täielikultMis võib juhtuda? Kui saate liiga palju östrogeeni - väivad tekkida trombid. Teil võib tekkida endomeetriumi vähk või insult, eks? Bio-identsest pole mingit kasu. Minu jaoks on elustiil nii palju rohkem, kui ainult toit ja liikumine. See on seotud sotsiaalse kaasatusega. Ja raskustega harjutused: hea luustikule. aeroobne treening: hea teie kardiovaskulaarsüsteemile. Vaimne treening: hea teie tunnetusele. Sotsiaalsed suhtlemised: hea kogu tervikule.

Mis on Lubna Pali soovitus: „Selles eluetapis on nii palju positiivsust. Sina, inimene, oled selles eluetapis nii täielik. Sa kaotad midagi, kuid võidad rohkem, ära keskendu kaotusele,  keskendu sellele, kui täiesti normaalsele eluetpile.“

Vanemad naised on olnud viljakad, loovad ja intelligentsed juba inimkonna algusest peale. Selle asemel, et öelda neile, kuidas välja näha ja käituda, selle asemel, et neid pisendada, peaksime lihtsalt laskma neil näidata, kui hämmastavad nad tegelikult on.

Naise tervis vol 2 - menopausis "toksilise naise" ajalugu

 

1812 aastal tuli Prantsuse arst Charles de Gardanne välja mõistega  ménépausie. Meditsiinilises kirjanduses märgitakse menopausiks aega, kui munasarjades pole enam ovulatsiooni võimelisi folliikuleid, see tähendab, et pole munarakke. See juhtub reeglina vanuses viiskümmend kuni viiskümmend kaks aastat. Üheks määravaks tunnuseks on östrogeeni taseme drastiline langus, kuna folliikulid on peamine östrogeeni allikas. Ja östrogeeni langus ongi see, mis põhjustab paljusid menopausile ainuomaseid sümptomeid ja meditsiinilisi probleeme; siiski on uuemaid uuringuid, mis viitavad ka teistele hormoonide muutustele (sellest edaspidi).

Mis on munasarjade folliikulid?

Folliikuli kasvamine

Munasarja folliikulid on väikesed vedelikuga täidetud kotikesed, mida leidub naise munasarjades. Nad eritavad hormoone, mis mõjutavad menstruaaltsükli etappe ja naised alustavad puberteeti arvuliselt umbes 300 000 kuni 400 000 folliikuliga. Kõigil neil on võimalus vabastada munarakk viljastamiseks. Folliikulid ning nende suurus ja seisund on viljakuse puhul ülioluline.

Normaalses menstruaaltsüklis kasvab üks folliikul, mis sisaldab ühte munarakku. Folliikul kasvab, kuni see ovulatsiooni ajal rebeneb ja vabastab munarku munajuhasse. See on tavaliselt umbes 14 päeva pärast menstruaaltsükli algust.

Menopausi üleminek (üleminekuiga) on aeg, mis viib viimase menstruatsioonini (FMP – final menstrual period), FMP tähistab menopausi ja kõik, mis pärast seda on postmenopaus. Menopaus on nö kinnitatud, kui viimasest mensesest on möödas 12 kuud.

Üleminekueal on veel kaks levinumat terminit: elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn. premenopausis, kuni 8 aastat enne menopausi ja perimenopaus - vahetult menopausile eelnev aeg, loetakse alanuks, kui menstruaaltsükli pikkus on selgelt muutunud ja muutub menstruaalvere hulk.

Üleminekuea (või premenopausi) pikkus võib naistel oluliselt erineda ja alguskuupäeva pole alati võimalik kindlaks teha. Menopausi ülemineku ajal võib esineda palju valehäireid, kus naine arvab, et tal on olnud viimane menstruatsioon, ja siis kuude pärast tuleb see tagasi, samas teistele võib menopausi kogemus tunduda pigem järkjärgulise lookleva protsessina. Menopausi ülemineku ainus ennustatav asi on selle ettearvamatus.

Sageli kasutatakse kõigi nende mõistete asemel lihtsalt sõna menopaus.

Paljud naised tunnevad kergendust ainuüksi lihtsalt teadmisest, et nende sümptomid on tavalised ja levinud. Samuti on oluline, et naised teaksid, millised sümptomid ja millal võivad olla märgiks tõsisemast probleemist ja millised on tüütud, kuid ohutud.

Gunter kirjutab, et ta lendas Euroopasse, kui viimasest mensesest oli möödas kaheksa kuud ja ta oli kindel, et sellega on nüüd kõik. Seetõttu ei pakkinud ta kaasa ka hügieenitarbeid. Siis viis minutit pärast kümnetunnise lennu algust - turvavöö tuli põles endiselt – käis kõhus mulks ja aluspesu oli verest läbi imbunud.

Raamatus „The Menaopause Manifesto“ on menopausi ajal kogetavad sümptomid ja meditsiinilised haigusseisundid pandud tabelisse:

Sümptomid                                                            Med. seisundid

Ebanormaalne mensese verevool                                          Südamehaigused

 (rasked ja / või ebaregulaarsed perioodid,

verejooks perioodide vahel)

 

Kuumahood ja öised higistamised                                          Osteoporoos

 

Unehäired                                                                               Dementsus ja Alzheimeri tõbi

 

Ajutised kognitiivsed muutused                                               Depressioon

(udus aju)

 

Vaginaalne kuivus                                                                Metaboolne sündroom

 

Valuline seks                                                                              2 tüübi diabeet

 

Vähenenud libiido                                                    Menopausi genitourinaarne sündroom

 

Liigesevalu                                                                               Kuseteede infektsioonid

 

Menopausi teeb keeruliseks see, et samal ajal toimub ka vananemine, mistõttu hormoonidega seotud ja vanusega seotud probleemide eraldamine võib olla keeruline. Lisaks kuhjuvad aastate jooksul erinevad terviseprobleemid, mille sümptomid võivad menopausi sümptomitega kattuda. Võtame näiteks tavalise menopausi probleemi - unehäired. Uneprobleemid võivad olla seotud ka vanusega või tuleneda meditsiinilisest seisundist, näiteks uneapnoest või depressioonist. Et asja veel keerulisemaks ajada – ka üleminekuiga võib vallandada depressiooni ja unepuudus võib depressiooni veelgi süvendada. Ja uneapnoe on seotud samuti depressiooniga. Saame meditsiinilise Gordioni sõlme.

Nii et kui patsient otsib meditsiinist abi, on oluline, et kõik erinevad faktorid võetakse arvesse. On oluline, et naisele ei öeldaks – „see on lihtsalt menopaus“ või „hormoonid teevad kõik korda“, kuna erinevate sümptomite all võivad peituda tõsisemad terviseprobleemid.

Meie tervis ja vananemine - mitte ainult munasarjade - on seotud meie makrokeskkonnaga. Näiteks dieedi, liikumise, stressi, isiklike suhete või sellega, kas meil on lapsi olnud ja kui jah, siis kas me toitsime last rinnaga? Mõned inimesed nimetavad neid elustiili faktoriteks.

On ka tervist mõjutavad sotsiaalsed tegurid, milleks on sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, kus inimesed sünnivad, kasvavad, elavad, töötavad ja vananevad ning need mõjutavad tervist ja elukvaliteeti. Nendest teguritest või mõelda kui mikrokeskkonnast. Need tekitavad terviseseisundi erinevusi paljude mehhanismide kaudu, näiteks arstiabi kättesaadavuse ja hariduse puudumine, ebaturvalised töötingimused, kehv toitumine, rassism, ülerahvastatud kitsad elamistingimused.

Oluliseks sotsiaalseks määrajaks on menopausi puhul  ACE (adverse childhood experiences - ebasoodsad lapsepõlvekogemused). Siia kuuluvad lapsepõlves kogetud emotsionaalne ja füüsiline vägivald, elu koos sõltlase või kuritarvitajaga, ebaküllaldane toit ja riietus. See omakorda mõjutab seda, kas naine näiteks hakkas suitsetama enne oma esimese lapse sündi. Varajane stress võib mõjutada aju arengut ja põhjustada häireid endokriin- (hormoon) ja immuunsüsteemis.

ACEd tuntakse kui toksilist stressireaktsiooni ja sellel võivad olla sügavalt negatiivsed komplikatsioonid. Nelja või enama ebasoodsa lapsepõlvekogemusega kokkupuude suurendab paljude menopausiga põimunud seisundite, nagu südameatakk, insult, unehäired, Alzheimeri tõbi, diabeet, depressioon ja rinnavähk riski. Trauma ühendab sõna otseses mõttes aju ja keha.

Arvestades meie keskmist iga, on naine kolmandiku oma elust menopausis ja kui sümptomid algavad varakult, siis ligi poole elust.

Ma korra vaatasin, mida annab kiire otsing Google abil eesti keeles. Menopausi ülevaate annab virtuaalkliinik.ee (lugemine 3 minutit) ja artikli lõpus on 2 linki veel kahe käsimüügis oleva tooteni; naistearst.ee on lühike artikkel; inimene.ee on väga lühike ülevaade; tervisplussis Tara Allmeni raamatust „Menopausist valehäbita“ (eesti keeles 2017). Otsinguga leiab muidugi hulgaliselt erinevate toodete pakkumisi.  

KAS SÕNA “MENOPAUS” tähistab aega, mil on hakatud normaalset füsioloogilist protsessi medikamentidega „ravima“ või on see aeg, mil kinnitatakse sümptomid ja juhitakse tähelepanu naiste tervise kõrvale  jäetud aspektile? Tuleb välja, et see võib olla mõlemat. Menopausi korral pole vastused kunagi lihtsad.

Mida menopaus on tähendanud ammustel aegadel?

Mensese kadumisest teatud vanuses annavad teada nii vana Hiina kui ka Kreeka ürikud.

Vanas Hiinas ei eristatud viimase mensese aega vananemisest – naiste menses jäi ära ja meeste seeme muutus nõrgaks.

Vanad kreeklased olid äärmiselt huvitatud menstruatsioonist kui elulisest märgist. Toonase mõtlemise kohaselt olid mehed maailmaga tasakaalus ja naised olid liiga niisked, kuna nende liha oli lõdva tekstuuriga ja käsnjas, nii et nad imasid oma dieedist liigselt vedelikku. Selle kompenseerimiseks vabanes naiste emakast üks kord kuus vedeliku. Alati, kui keegi Hippokratese ümber aupaistet seab, tasub meelde tuletada, et Vana-Kreeka arstid uskusid, et naised käivad ringi defektse torustikuga.

Vana-Kreeka meditsiinis peeti menstruatsiooni puudumist murettekitavaks, kuna need olid märgiks potentsiaalse viljakuse probleemi kui ka ohtliku vedeliku kogunemisest. See aitab seletada suurt osa iidsest meditsiinilisest kinnisideest menstruatsioonidega – 80% Hippokratese korpuse 1500 farmatseutilisest retseptist on seotud menstruatsiooniga. Vana Kreeka ja Rooma arstid olid väga tähelepanelikud viimase mensese ajaga, kuna see tähistas viljakuse lõppu, kuid sellega kaasnevad sümptomid ja see mis juhtus pärast seda, ei paistnud neid huvitavat. Oluline on meeles pidada, et meditsiin, nagu kõik muu, eksisteeris tol ajal peamiselt meeste eliidi vajaduste rahuldamiseks ning neid tõenäoliselt ei huvitanud vananev naisorganism . Huvitaval kombel määrati mõnes Vana-Kreeka ühiskonnas postmenopausis naised preestrinnadeks (menopausi vaadati kui uut neitsilikkust, mis annab naisele preesterluse jaoks vajaliku puhtusastme).

Lääne meditsiinist võib esimest korda leida märkeid menopausi sümptomite kohta 1582. Prantsuse arst  Jean Liébault kirjeldas kuumahoogusid ja sellele järgnenud higistamist. Liébault oli Henri IV õe Catherine Bourbone arst ja oma ajast ees, kirjutades et naised ei ole „ebatäiuslikud mehed“, oli vastu sunnitud abieludele ja uskus, et mensese veri ei ole toksiline substants, kirjeldas puhitust enne mensese algust ja uskus, et seksuaalne nauding on naistele sama tähtis kui meestele. Ta oli abielus Nicole Estienne´ga, kes kirjutas raamatu „Les Misères de la Femme mariée“ (Abielus naise hädad).

Kui Liébault oli selgelt tähelepanuväärne renessansiajastu mees oma tähelepanekutega naiste tervise kohta, siis enamikku tolle aja arstidele sai arengus takistuseks nende veendumus, et naised on meestest madalamad, samuti teadmatus naiste anatoomia eripärast ja menstruatsioonist. Menstruatsiooniverd peeti mürgiseks ja see põhjustas väidetavalt suurt hulka haigusi raseduse katkemisest kuni vähini ja marutaudini. Menstruatsiooniverega võib tappa ka taimi ja rikkuda peegleid. Naiste tervis läks vanusega alla, kuna väidetavalt toksiline veri ei tulnud neist enam välja ja see akumuleerus kehas.

Esimene ametlik väitekiri selle kohta, mida me nüüd nimetame menopausiks, kirjutati 1710. aastal - ladinakeelse pealkirja võib tõlkida „Viimane menstruatsioon, haiguse algused", mis on täpne kokkuvõte tolleaegsest mõtteviisist. Haigused kasvasid vanusega, see oli selge, kuid kui meestel oli vaevusi, siis põhjusi oli rohkem üks ja selliseid, millest me ka täna inimkeha vaadates samamoodi aru saame.  Naiste terviseprobleemide põhjusi oli üks - emakas.

Varsti pärast esimest menopausi käsitlevat väitekirja hakkasid selleteemalised kirjutised ilmuma nii arstidele kui ka laiemale avalikkusele Euroopas ja Inglismaal. 1716 aastal avaldas ananüümne arst  „The Ladies Physical Directory“,  aastaks 1727 ilmus selle 6. trükk. Siin kirjeldati kuidas ravida üle 40 aastase naise sümptomeid: vererohked mensesed, mensese ärajäämine, emaka prolaps. Soovitati aadrilaskmist, kaane ja lahtisteid – kõik selleks, et eemaldada kehast toksiine, mis kogunesid sinna mensese ärajäämise tõttu.

Retsepte vaadates võib täna öelda, et need ei saanud olla meditsiiniliselt tõhusad, ehkki paljud vallandasid tõenäoliselt kõhulahtisuse ja emaka kokkutõmbed, mis võib menopausi üleminekul naistel põhjustada verejooksu (mitte normaalse menstruatsiooni, pigem märgi sellest, et kehas on juhtunud midagi halba!). Need mõjud olid tingitud ohtlikest koostisosadest, nagu saviinõli, arumi juured ja rauaosakesed. Teised retseptid olid tõenäoliselt healoomulised, kuid ebaefektiivsed, mis võisid tulemusi anda platseeboefekti või tõenäolisemalt veini ja pika jalutuskäigu kaudu, mida sageli soovitati ravi osana. Seal oli ka hulk segusid, mis tänased kuulsustest lisandimüüjad kadedaks muudaks.

Seda, mida me nüüd nimetame üleminekuperioodiks, tunti Inglismaal XVIII ja XIX sajandil (ja võib-olla ka varem) kui kõrvalepõikamist? (dodge), kuna naised põgenesid ebaregulaarsete perioodide vahel. Dodge'i ajal võivad naised kogeda peavalu, seljavalu, vasomotoorseid sümptomeid (mida me praegu nimetame kuumahoogudeks ja öiseks higistamiseks), rändvalusid ja üldist rahutust. Kuumahoogude mõisted olid palavikuga kuumus, punetuskuumus ja kuumad plahvatused.