Tõeline heldus ei ole
kaloririkas
Geneen Roth artiklitest Good Houskeeping ajakirjast
Halb päev? Loomulikult – jäätis ootab. Kuid on
palju paremaid viise olla enda vastu hea.
Näiteks kujutlege: Te jalutate varasügisesel aasal. Lehed hakkavad värvi vahetama, muutudes
rohelisest kollaseks ja punaseks. Sa tuled pika valgete linadega kaetud laua
juurde, millele annavad värvi suured lillevaasid. Siis märkad sa toitu.
Toit!
Vist on keegi teadnud, et sa tuled, kuna laual on
absoluutselt iga toit, mis sulle eales meeldinud on. Isegi need toidud, mida sa
ei söö, kuna nad on liiga kallid või liiga rasvased. Austrid ja või. Kaksteist
eri liiki magustoite, sealhulgas ka šokolaadikook, juustukook,
kohupiimakorvikesed, täpselt sellist värvi jäätis, nagu sulle meeldib.
Koduküpsetatud leib krõbeda koorega ja kõikvõimalikud juustud. Sinu lapsepõlve
lemmikud on samuti siin: koorekommid, sefiir, vahukommid, kartulipuder, magusad
kreemid. See kõik on pidusöök sinule. Kõik ainult sinu jaoks.
Kui kõik need toidud oleksid võrdsed – kui sa võiksid
süüa leiba samasuguse süütundeta nagu brokolit, siis mida sa valiksid?
Võta omale aega, kiiret ei ole. See toit on ja jääb siia. Nüüd – küsi endalt: kas sa
võtaksid väikese suutäie neist kõigist? Valiksid sa välja ainult ühe ja sööksid
seda niipalju kui tahad ja alles siis läheksid järgmise juurde? Või kui sul
oleks täielik vabadus, hakkaksid suure elevusega kohe peale kummaski käes
kahvel?
Olete te näinud filmi Groundhog Day, kus Bill Murray saab teada, et ta võib süüa kooki niipalju kui soovib, ilma et
ta läheks paksuks.
„Ma võin kõike süüa!“ ütled endale.
Või „Ma sukeldun kreemjasse koorejäätisesse ja ei tule enam kunagi taas
pinnale.“
„Vähemalt,“ ütled sa „Ignoreerin ma oma diabeeti ja
kraabin lusikaga maha kogu porgandikoogil oleva šokolaadiglasuuri ja söön selle ära.“
Ja osad teist ütlevad, „Oodake veidi. Kolesterool on
tegelikult olemas ja nii on olemas ka minu südameprobleemid. Ja mis üldse on
sellise fantaseerimise mõte?“
