Ann Osborne raamat Fruitarianism The Path to Paradise

Loen Ann Osborne raamatut, välja antud 2009, viimane trükk siis nüüd 2012.

Ann on prof. Arnold  Ehret´i austaja, tsiteerib teda päris palju. Aga siit veel huvitavat statistikat:
Üks aaker, kus kasvavad avokaadopuud annab 10 000 naela saaki aastas
Üks aaker banaanitaimi annab 24 000 naela saaki aastas
Üks aaker maad, mida kasutatakse loomakarja kasvatamiseks annab 150 naela toitu aastas.

Üks California avokaadopuu suudab endasse imada samapalju süsinikdioksiidi, mida toodab auto läbides 26 000 miili
Kaks täiskasvanud avokaadpuud toodavad rohkem hapnikku kui vajab 4 liikmeline perekond
Üks avokaadopuu toodab ca 260 naela hapnikku aastas
Ühel aakril kasvavad avokaadopuud eemaldavad loodusest 2,6 tonni süsinikdioksiidi aastas
Lõuna California avokaado aiad teevad kahjutuks 25-88 naela (kuivmassist) keskkonna saasteaineid aakri kohta.
nael - 453, 59 grammi
aaker - 0,4 hektarit

Raamatus on väga ilus peatükk lastest: Lapsed ei vaja mitte ainult head dieeti. Midagi sellist jälle, mida ma ise tunnen:
Ann kirjutab: Ma usun, et armastus on lapse kasvatamisel kõige olulisem. Tõeline tingimusteta armastus loob lapsele sisemise kindluse ja harmoonia keskkonna.
Hea dieet ei tee kedagi paremaks lapsevanemaks. Lapsega, kes on armastatud, kuid tavadieedil võib olla kõik korras. Kui sa annad oma lapsele puuvilja ilma armastuseta , on tal emotsionaalne nälg.
Kuid need kaks: armastus ja puuviljad on suurepärane kombinatsioon. Sest lapsega, kes ei ole hüperaktiivne, kes on terve ja rõõmus, on imeline olla.
Ma olen mõlemad oma lapsed kasvatanud keskkonnas, kus ma olen nendega 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ja kindlasti on selline kasvatus väga raske neile, kelle lapsed on sageli haiged või hüperaktiivsed.
Kui me anname lastele mõlemat:  psühholoogilise tervise, neid armastades ja füüsilise tervise, toites neid loodusliku toiduga, siis on tulemuseks puhas kuld.
Paljud inimed arvavad, et lapsi kasvatada on raske, väga stressirohke. Mulle on mõned vanemad öelnud, et "jumal tänatud, et koolivaheaeg lõpeb"! Minule on olnud 2 lapse kasvatamine puuviljadieedil suur au. Jagada oma päeva lapsega, kes ei ole hüperaktiivne, kes ei ole haige, kes ärkab hommikul naeratusega - on suur rõõm.
Kasvatada terve laps ei ole suur stress; jah see võtab sinult palju aega, kuid on tõeline nauding.
Asjaolu, et mina olen fruitarian ei tee mind paremaks lapsevanemaks, kuid see tähendab et mul on suurepärane võimalus kasvatada oma lapsi tervislikult ja õnnelikult.
Armastades ja respekteerides oma last andke talle parim toit - ta on selle välja teeninud. Andes oma lapsele toitu, mis ei tekita psühholoogilisi ja vaimseid häireid, on lapsega koos kasvamine imeline kogemus.

Pikal reisil lastega - kuidas süüa, kuidas olla:)

Teeksin väikese ülevaate reisimisest üldse. Läheme USA-sse neljakesi: üks täiskasvanu ja kolm last (8, 6 ja 4 aasatne). Me oleme reisinud päris palju ja seega on meil juba mõned kogemused olemas. Näiteks on meil alati ainult käsipagas. Mis hoiab kokku palju aega ja kui on kolm last, siis oleks suurte kohvritega lausa võimatu liikuda. Mõed aastad ma olen olnud pettunud lennufirmade taimetoidumenüüs ja saatnud lihtsalt tavtaoidu tagasi ja võtnud oma söögikoti kaasa. Sedakorda pikal reisil SAS lennuga Tallinn-Oslo-New York tellin igaks juhuks vegan menüü 8 tunnisele lennule. SAS i lennule saab valida ka ise istekohad, valin WC-de lähedal:), sest seal on lähedal ka salvrätikud, prügikast. Kõik, mida väiksematel reisjatel nii sageli vaja on. Vegan menüü tellimiseks tuleb SASi helistada. Kõne on päris pikalt ootel, kuid lõpuks saab oma tellimus esitatud.
Ära oleme 10 päeva ja kuidagi alla 3 koti ei mängi välja. 3 ratastel käsipagasi kotti, 2 tavalist, üks väiksem. Lapsed muidugi tahavad väga kotte. Nad lihtsalt ei tea:), kui mõnus nendega trepist käia on. Mitte kõigis lennujaamades ei ole alati liikuvad trepid. Ja mõnes kohas tuleb ka lennukile trepist minna.
Tallinn -Oslo läheb väga ruttu. Pakutava muffini lükkame tagasi, sööme kaasavõetud banaane (kotis on veel tomatit, apelsini, mangot). Puuviljadega reisimine on üsna tülikas, kuna puuviljad võtavad palju ruumi - eriti kui lapsi on palju. Pehmed viljad kipuvad muljutusest puruks minema. Aga väike lend sobib. Tallinnas sain piletid kätte ka pikale lennule st Oslos enam check-in minema ei pea. Oslo lennujaamas olen esimest korda. Kunagi ei tea päris täpselt, kas peale passikontrolli tuleb veel poodidega pikem jalutuskäik õigele lennuoote kohale või mitte. Oslos tuleb eriti vähe kõndimist, lennukilt maha, ca 50 meetrit, oleme passikontrollis ja peale passikontrolli ümber nurga kohe ootesaal. Meil aega kokku 2 tundi. Kohe ootesaali jõudmise eelis on see, et me ei pidanud ennast otsimisega väsitama, ei pidanud jooksma mööda pikki tühje koridore, raha jääb alles:). Samas saaks aega veeta mööda poode ringi kõndides. Ootesaali juures on siiski üks kohvik, ja ma saan sealt spekulatiivse hinnaga banaanikimbu ja õuna. Maksab kokku 17 eur. Nojah. Arvata oligi.
Saame lennukisse, istume ja ootame, mida siis pakutakse. Üllatavalt hea vegan menüü on siin lennul. Magustoit: puuviljasalat - melon, arbuus, mustikad. Salat: rohelised lehed, paprika, kurk ja ilma soolata ja ilma õlita! Põhitoit on aurutatud riis - jälle ilma soolata ja õlita, aedviljakarri - tundub igal juhul vähersavane. Täisteraleib ja kuivik. Õli eraldi pakiga kaasas, ja sool eraldi pakiga kaasas. Kiikan üle toolide, mida tavasööja saab: magustoiduks on kohupiima kreem, kartulipuder mingi lihaga. Nii et vegan valik oli sedakorda hea. Ka natuke toortoitu:).
Lennu lõpupoole tuuakse veel üks kerge eine, vegan menüüs on selleks täisteraleib, mille vahel kabatšokiviilud, paprika. Tavatoidusööjatel näen leiva vahel sinki ja juustu. Kaks last söövad oma toitu. Üks magab ja ei taha midagi. Mina jätan ka söömata, sest kohe maandume - saab kindlasti midagi paremat.
Maandume Newark International Airport kell 13.00 paiku. Pool tundi hiljem oleme läbinud kõik kontrollid ja hakkan Mariannale helsitama, kui näen teda läbi lahtise ukse lehvitamas. Yess! Kohal.

Marianna viib meid auto juurde ja autos annb meile koti organic viinamarjadega - kas pole suurepärane:). Lastel väga hea meel. Kodus saab nii harva head viinamarja.  Sõidame Marianna juurde ja kas teate kui hea on peale pikka sõitu peatuda kellegi juures, kelle kodu on puuvilju täis:). Saab hommikul smuutit teha:). Hommikul sõidame poest läbi, ostame kotitäie puuvilju teele kaasa. Bussiõit laagrisse on 4 tundi. Sõidame, sõidame, sööme, sööme, sõidame, sõidame. Siis tuleb vahepeatus. Vahepeatuses väike turg kohaliku toodanguga: arbuusid, melonid, datlid, okrad, virsikud, aprikoosid, murelid, mesi jms. Mis unistute turuke. Ostame mureleid...maitsevad head

Sõidame edasi ja varsti jõuame laagrisse.
Aga tagasi saada oli palju keerulisem, kuna meie lend läheb varem, siis peame omal käel reisima. Õnneks on alati abi lähedal. Jarafel oma perega on autoga ja nii saan nedne autoga hommikul lähmasse linna Glens Falls.

Glens Falls bussijaam

Glens Falls

Seal on üks väike ruum bussijaamaks. 10 minutit enne väljumist tuleb piletimüüja, ostame piletid New Yorki, ümberistumisega Albanys. Albanysse peaksime jõudma 8.20, järgmine buss läheb Albanyst 35 minuti pärast New Yorki. Buss hilineb10 minutit. Bussipiletitel ei ole kohti, kellaaega ega kuupäeva. Need kehtivad ostmisest alates 2 nädalat ja ise vaatad kuidas bussile jõuad. Glens Fallsi bussiga ei ole häda. See on peaaegu tühi, istume ette, et paremini näha ja sõidame. Tuleb veel üks vahepeatus järgmises linnas, kes bussijuht kaob 10 minutiks. Buss jõuab Albnysse 5 minutit enne järgmise bussi väljumist. Õnneks paistab, et New Yorgi buss väljub kohe kõrvalolevalt rajalt!! Küsin - jah öeldakse mulle ja samas tehakse uks lahti ja näidatakse...saba. Järjekord terminaali teise otsa!!! Appikene, sellest ma nüüd maha jään. Seisan korra seal uksejuures ja mõtlen, et kas äkki pigistada silm kinni ja jääda siia järjekorra ette seisma - vaatan järjekorras olevaid nägusid - pigem ikka lähen lõppu:). Jooksen teise otsa, seal üks naine seisab, küsin, et kas see on tõepoolest saba bussi peale. Tema noogutab ja siis naeratab - mul on festivali särk seljas. Ütleb, aa olid Woodstockis. Mina noogutan, mõtlen, kuidas tema teab,. Siis vaatan - temal  sama  särk seljas:). Tema ka oli festivalil. Räägime, naine on Kanadast. Puuviljatoidul olnud üle 2 aasta. Mahume bussile!!! Isegi nii hästi, et tagaotsas saame Lauriga kõrvuti istuma. Ahto ja Sigrid saavad oma kohad teiste kõrval, kuid kohe sealsamas. Laagrist võtsime suure koti puuvilju kaasa. Aga New Yorki jõudes on need söödud. Manhattanile jõudes märkan kuskil seinal suurt reklaami - Newark lennujaama bussi kohta, et käib iga 15 min järel ja maksab ainult 16 dollarit. Arvutan kiirelt 4x 16, ei olegi nii vähe aga parem kui muu variant. Buss peatub kuskil maa aluses terminaalis. Tuleme sealt välja, võtame oma kotid. Oleme New Yorgis. Lennujam pole kaugel:). Siseneme terminaali, seal näitab nool vasakule 9 avenüü, paremale 8 avenüü. Igal pool pizza ja burgeri kioskid, sekka ajalehti. Mõlemale poole jääb pikk koridor ja igal pool on uksed uute buusipeatuste juurde. Kuhu minna, mida teha...:). Läheme vasakule, vaatan, et mingit tuttavat silti küll ei leia. Aga leian eeskõndiva politseiniku:). Sellele õlale koputangi - kuidas saab Newarki lennujaama. Politseinik hakkab seletama, jääb siis vait, vaatab lastekarja minu järel. Ja näitab näpuga - mine ees eskalaatoriga üles, tulen järgi ja näitan kuhu minna. Mis nii viga, politsei saatel minna:). Jõuame järgmisele korrusele, ta näitab mulle kahe kohviku vahelt minevat väikest koridori ja märgib: lähed siit läbi, jõuad tänavale, lähed otse üle tänava, sealt läheb lennujaama buss. Ja nii ongi. Lennujaama buss parjasti ees, piletiraha läheb ainult 16 dollalrit, sest lapsed on tasuta. Küsitakse terminaali nime - see on meil B terminaal, selle järgi pannakse kotid all erinevatesse kohtadess. Suurepärane. Tagaotsas jälle saame kõrvuti istuma. Veidi sõidame ja olemegi kohal. Newarki lennujaam on ka lihtne. Check-in on kolmandal korrusel (SAS oma). Piletid saame ainult Stockholmini. Ma ei tea, miks nad ei võiks kohe piletid Tallinnani välja checkida. Aga noh, niigi hästi. Vaatan all korrusel mingid poed, läheks sinna. Trepist ei taha kottidega kõndida. Läheme liftiga. Liftis on veel mõned inimesed, kes küsivad, kuhu minna soovid. Kuna olen 3 korrusel, soovin siis 2 korrusele minna! Aga vale. Seal on 3 ja 2 korruse vahel veel kaks korrust. Sõites teisele oleme jälle välisukse ees. Jälle lifti tagasi ja sõidame sedakorda pool korrust ülespoole. Nüüd oleme õiges kohas. Lapsed ostavad omale suveniire:). See siin peaks aga olema suur lennuväli, lähme igaks juhuks vaatame, kui kaugel on passikontroll. Ei ole väga kaugel, läheme sealt läbi. Ja oleme jälle suures ootesaalis, kus ainult kaks poekest ja 2 restorani. Tagasi minna teadupärast ei saa. Istume seal ja mõtleme, toit meil on otsakorral. On veel maisitõlvikud. Ühe restorani kõrvalt leian igavesed äbarikud õunad - 2 dollarit TÜKK. Mis sa hädaga teed:), eks ma ostan siit 10 dollari eest õunu. Siis istun seal restorani vastas ja minu pilku köidab nende väljapandud menüü:

Ma ei tea kas näete siin pildilt  - alumises nurgas on suurte tähtedega: HOME OF HEALTHY AND FRESH FOOD. Ohoo, äkki on siin siis midagi värsket?

Ei ole muidugi. Aga see mida erinevad inimesed tervislikuks ja värskeks toiduks peavad on erinev;).
SASi suur lennuk on akna taga. Lennukile on kirjutatud lennuki nimi: Sigrid Viking. Mille peale minu Sigrid märgib, et tema enam Sigrid olla ei taha:).

Newarki lennujaam

Saame lennukisse 17.20. Mul tekib korra kahtlus vegan menüü osas, et seda ju tehakse siin kohapeal. Norrakad oskavad teha, aga ameeriklased. Ja eks ta ole - kui vegan menüü tuuakse on seal valge sai, puuviljasalat on hea, roheline salat on hea - kikerhernestega. Põhiroog kartuliviilud, spargli, šampinjonide, kabtašokitükkidega ujub rasvas. Kusjuures lisatud on veel paar topsikut õlikastet. Lapsed proovivad, kõige väiksem rasvast toitu ei taha. Kuna õhtu tuleb peale siis nad jäävad magama. Hommiku poole tuuakse suupisteks kabatšokiviilud valge saia vahel. Jääb söömata.
Maandume Stockholmis õigel ajal. Minule endal on Arlanda lennuväljaga mitte just head mälestused. Pikkade koridoridega, ilma viitadeta, keegi midagi ei tea. Aga no, võibolla on ajad edasi läinud. Ei ole!:). Kõnnime, kõnnime, kõnnime. Ümberistumise aega on 1 tund ja 40 minutit. Saame kokku ühe Ameeriaks elava eesti naisega, kes tuleb siia esimest korda peale 15 aastat. Temal on pagas all ja Tallinnani välja saadetud, kuid talle öakse, et tasub minna kontrollima, et seda Arlandas maha ei panda:). Läheme, läheme, kedagi ei ole. Lõpuks on infolett. Naine küsib pagasi kohta, ei tea nad. Küsin ise, kus Estonian Air check-in on. Eelmine kord nad ei teadnud. Sedakorda küll. Aga see  ei olegi lihtne. Märgitakse, peate siit välja minema ja siis sisse tulema 2 korrusele, seal on check-in. Puh. Kõnnime, kõnnime, jõuame välja, tuleme tagasi, läheme sisse. Saamegi piletid kätte. 15 minuti pärast on boarding. Ha, gate nr 06, meie olem parasjagu 65 juures. Sammu juurde.  Tee peal näen banaane!!! Mis ilusad banaanid ütleb Ahto! Mahebanaan, täpiline, täitsa valmis, õunad ilusad, apelsinid. Kahman niipalju kui sülle mahub. Antakse kott, laadin sisse - 10 banaani, 5 õuna - see teeb kokku  15 eur. Jookseme edasi, 5 minutit enne peale mineku aega oleme kohal. Ja kohe gate kõrval imeilus mängumaa - kuna peale minek hilineb 10 minutit, siis on lastel seal aega olla.

Ameerika naine jõuab ka õigel ajal. Naerab, et temalt küsiti - kas USA pass on Eestis ok? Stockholmis!!! küsitakse seega huvitavaid küsimusi.

Woodstocki viimane tegus päev

Olen nüüd pikalt sõitnud ja 16 tundi järjest maganud. Teen veel kokkuvõtte viimastest päevadest ja mõnedest tähelepanekutest reisimise ajal.

 Terve nädala püsib imeilus ilm Ühel lõuna ajal, kui just oleme lastega veest välja tulnud ja riidesse paneme, tuleb lühikestes spordipükstes D. Graham järve äärde. 

Hommikune järv

Vahetab paar sõna minu kõrval istuva naisega ja kummardab, et pükse jalast võtta. Jumal hoidku, kas ta kavatseb alasti ujuma minna, käib mul peast läbi. Aga ei, paljas Graham jääb nägemata  – lühikeste pükste all on veel lühemad ujumispüksid. Samas vaatan, et minu kõrval olevad kaks naist on mõelnud just sedasama. Üks neist ei jäta seda ka Grahamile ütlemata. Graham naerab kõvasti ja läheb ujuma.

Esmaspäev - 28. august on viimane loengute päev.  Täna on pilves. Hommikul jooksen arvutimajja )3 arvutit), et otsida omale kojusõiduks võimalusi. Üllatus-üllatus. Mitte ükski arvuti ei tööta. Keegi on pannud veel ühele arvutile kirja – palun parandage see ära!!! Appi – ma pean ju koju saama. Tuleb veel üks naine, vaatab mulle otsa, küsib kas ma olen  nö kohalik töötaja, istub veidike nõutu näoga ja läheb jälle minema. Vaatan ise ka nõutu näoga aga mul on väga vaja arvutisse!!! Hakkan siis neid kümneid juhtmeid ja karbikesi läbi katsuma – kaks tükki lähevad käima aga netiühendust ei ole. Haa! Esimene lahtine pistik on leitud, õige pea teine ja lõpuks leian ka lahti tulnud otsaga monitorijuhtme. Ja kõik läheb jälle käima:): Glens Falls on siis lähima linna nimi ja sealt väljub teispäeva hommikul kell 7.30 buss New Yorki, ümberistumisega Albanys. New Yorgis peaksin olema 12.30. Ja Newark lennujaamast läheb lennuk Stockholmi 17.20. Sellega on korras. Vahja aadata, kuidas saab siit laagrist Glens Fallsi, mis on nimelt poole tunni autosõidu kaugusel!!!

Hommikulauas on sedakorda nii suur küllus, et teeme kaks korda smuutit.  Ma oskan päris hästi avada noort kookost ja juba tean, kuidas valida duriani – kui näppudega katsudes on nii pehme, et saab kätega avada, siis on durian valmis! Hiljem õhtul näeme kedagi söömas midagi pudingi taolist, Marianna küsib. Selgub, et inimesed on teinud endale duriani pudingit. Durian, banaan ja kui veel lisada veidi kookosvett siis on tulemus suurepärane. Eestis ei ole selle tarkusega momendil midagi teha, kuid soojemasse kohta sõitjad – pidage meeles.

Hommikusmuuti blenderid on üsna nõrgad ja tuleb päris tükk aega oodata. Kuhu siis üks Vitamix siit kadus. Kõrvalseisev naine ütleb, et keegi pani sinna noore kookose tervelt sisse ja lõhkus masina õra. Noad olid sees kõveraks läinud!?! No selle peale ikka annab tulla. Ju ta kuulis, et noore kookose sisuga saab eha head smuutit aga tema arvates oli sisuks siis terve pähkel. 

10.30 olen jälle Chris Kendalliga kundalini joogas. Mulle meeldib. See on huumoritund ennast liigutades ehk kaks ühes. Kendall tuleb joogasse silmad kinni, suu kinni. Ta ei naera ega ütle sõnagi joogatunni lõpuni. Ei naera ka! Plaadilt tuleb juhendus ja tema teeb ees ette, meie järgi. Plaadilt tulev hääl on klounilikult peenike ja väga naljakas. Vihjed, mis erinevate harjutuste kohta tulevad on sellised, et naeravad kõik.  Kendalli enda suunurk tuksatab ainult korra.

Eile hommikuses dr SAM tunnisi õpetatakse õiget käteasendit kätekõverduste tegemiseks, üks mees peeretab kõvasti kätekõverduse tegemise ajal ja purskab sellepeale nii kõvasti naerma, et kukub potsti maha.

Ikka kõik osalejad saavad tasuta särgi: roosa või kollase. Tibutab. Ostame loteriipileteid – 1 dollar tükk. Peavõit järgmise aasta tasuta pilet.
Läheme Robert Lockharti loengusse   "Medicine - Is It Necessary?" Arvestage, et see mees on ligi 10 aastat vanem kui Graham ja ka 10 aastat kauem toortoitlane olnud. Ta märgib muuhulgas, et mingil päeval tuleb maksta kõrget hinda beepillide tarvitamise eest. Beebipillid ehk rasestumisvastased tabletid, spiraalid, kleepsud toovad kaasa nii rinna- , kui emakakaelavähki.  

Peale loengut vaatame, et saaksime temaga pilti teha ja jääme rääkima Karen Ranziga. Marianna tahab temalt küsida, kuidas New Jersys vaktsiinidest keelduda. Karen Ranzi elab ise seal ja dikteeris lause, mille tema paberile pani Religioossetel põhjustel. Ta märkis, et alguses ei olnud ametnik sellega rahul, kuid ta kirjutas paar asja piiblist välja ja peale seda ei ole teda enam tülitatud. Inimese keha on jumala tempel ja lapsevanemal on õigus keelduda sellest sodist, mida tema lapse kehasse tahetakse toppida. Karen ütleb ka, et mingil ajal ei jõudnud ta enam kooliga vägikaigast vedada – söömise osas ja lapsed jäid kodõppele. Väga palju Woodstockil olevatest lastest on koduõppel. Ka Karen märgib, et ümbruskonnas on ligi 300 koduõppe peret.  Tema lapsed on juba suured aga see, mis ta räägib on nii sarnane sellega, mida mina olen mõelnud. Näiteks, et alguses koduõppel nad proovisid järgida metoodikat ja mingeid kavasid, kuid see oli üsna raske (minul ka, lapsel ka). JA siis lasi ta lapse nö vabaks, nad hakkasid õppima lapse järgi, elu järgi. Lapsele meeldisid rongid ja nad: joonistasid ronge, lugesid rongidest, voolisid ronge, käisid rongiga sõitmas, õppisid rongide ajalugu, panid kokku rongimudeleid, vaatasid filme rongidest jne, jne. Ja ainuüksi sellega sai väga aju materjali hõlmatud – igal alal. Vabaõppe võimalused on nii piiritud ja suurepärased, et laps naudib neid. Mis hea on leida inimene, kes samale järeldusele on jõudnud ja ka sama praktikat rakendanud – väga edukalt.

Siis tuleb meil Grahamiga loeng paastumisest "Fast: Food for Thought" by Dr. Doug Graham. Graham hakkas paastumise vastu huvi tundma juba 1970ndatel aastate alguses.  Märgib, et ideaalseim variant on, kui hakkad paastuma, ja jääd magama. Kui silmad avad on 21 päeva möödas. Räägib pisarateni liigutava paastumise loo noorest naisest, keda lapseas kuritarvitati. Tema psüühilisest paranemisest paastumisel. Seejärel ühest naisest, kes tuli paastuma nö ratastoolis ja ei olnud juba mitu kuud püsti saanud.

Õhtul me ei pea järjekorras seisma, meil on sedakorda laud restoranis „Le Fruit“. Istume lauas koos Iraani  päritolu Masoodi ja Californiast pärit mehega. Masood jookseb maratoni ja seda alati paljajalu. Elab ise Floridas. Mõlemad mehed on puuviljatoidul. Mis hea Californias ja Floridas puuvilju süüa:).

Teises postituses on ilusti toidud piltidega väljas. http://paikesetoit.blogspot.com/2012/08/woodstocki-festivali-restoran-le-fruit.html

Need esimesed road on väga, väga head ja lastele sobivad. Minu jaoks ka.  Masood arutleb pähklite üle ja märgib, et pähklid, isegi kui nad on nö toor ja mahe kvaliteediga – on siiski kuivatatud ja ei ole seedimisele head. Värsked pähklid otse puult on hoopis mahlasemad ja teise maitsega.

Nendega, kellega kokku juhtun – on kõik puuviljatoidul, ilma soolata. Enamik on alustanud pähklite või tooršokolaadiga, kuid väga varsti loobunud.

Iraanlane kuulis Eestist esimest korda aga California mees räägib, et nende klassis oli üks Eesti tüdruk ja ta oli kõige targem tüdruk kogu klassis.

Õhtul läheme veel vaatama suurde loenguhalli, kus on kõik loengupidajad koos oma raamatute-plaatide jms.  Teeme ringi peale, müüakse spiraallõikureid, nuge, riive.  Läheme Jarafeli ja Mariannaga meie majja, et lapsed magama panna. Üks Jamaica mees mängib siin väga hästi trummi ja täna on viimane õhtu – läheks õige laagrilõkke äärde. See jääb ainult mõtteks, sest 5 minuti pärast hakkab sadama ja varsti on sadu nii tugev, et elekter läheb ära.  Seda küll ainult korraks.  Seinad on neil majakestel nagu paberist. St kui WC uks kriiksatab siis on seda kuulda nii meie kui naabrite juures. Kui keegi haigutab, siis ka kuuleb. Meie saame aga ilusti rääkida, sest eesti keelest keegi aru ei saa:).

Woodstocki festivali restoran "Le Fruit"

Restoran "Le Fruit" (ikka soolata, rasvata, 80/10/10)

Esimene käik Tropical Bliss: midagi virsiku, mango, veel millegiga?

 Teine käik: puuviljasalat maasika, vaarika, virsiku ja mangoga. Üle valatud virsikukastmega. Nämm!!

 Kolmas käik - rukola põhjal viilutatud punane ja kollane lihatomat. Koriandri hakitud rohelisega üle puistatud.

 Neljas käik - kale salat sidruni või mingis muus mahlas masseeritud, maisiterad, viinamarjatomatid. Avokaadoviilud, veidi valget kastet, mida on nii vähe, et ma ei teagi millest tehtud. Seejärel hapukas roheline kaste avokaadost, seal sees kuivatatud virsikupüreest kolmnurk.

Esimesed kolm rooga valiksin endale iga kell restoranis ja neid roogasid sööksid ka lapsed mõnuga. 

Õhtusöögisaba igapäevaselt tavasööklas oli nii pikk...:)

Õhtusöögiks pakuti

Maisiteradega supp

Pah Thai

Woodstockist edasi

Hommikul valin alguseks lastega Go Karts!!!.   Sedakorda on täielik ebaõnnestumine. Kartauto on nii roostes, et Ahto ei jõua rooli keerata. Vahetame kohad ja no ma ise jõuan suuri vaevu rajal ringe teha. Sääne logu:). Oeh, hea et maha saame, hea! et seisma jääb.
Kõnnin suure loenguruumi poole, eemal murul teeb Robert Lockhart mingeid sellised painutusi, nagu konte polekski sees. Ja ise on veel  70 aastane:).

Täna joostakse siin maratoni Michael Arnstein (Fruitarian), Grant Campbell, Tim van Orden, Durianrider - kõik jooksevad. Teisi ka. Marianna läheb samuti maratonile. Joostakse ringide kaupa, võib joosta 1 ringi või 30 (nagu Fruitarian). Marianna jookseb 6 ringi. Kõnnin vahepeal mäest alla söögisaali ja siis lastega tagasi tuppa. Arnstein näeb välja nagu jalutaks aasal:). Mitte higitilkagi ei paista peal olevat. Marianna märgib pärast, et rada oli väga raske (seda ütlevad teisedki).

Hommikul leiab siis loengu Presentation ‘My Personal Journey’ by Chris Kendall.  See lõpeb. Lähen vaatan jälle, mida uut täna puuviljadest tuuakse. 

Dragonfruite on saabunud. Arstein ikka jookseb ja näeb välja ikka nagu aasal jalutaks:). Miks peakski see paar tundi jooksu teda väsitama, kui ta jookseb 18 tundi järjest ultramaratone:).

Algab Lecture ‘RAW-habilitationTM: A True System of Health and Healing That Works by Dr. Samuel Mielcarski Dr SAM on samuti mul lemmik siin. Teen slaididest pilte. Tegelikult hakkab vaikselt tekkima informatsiooni üliküllastus. Ja raamatuid on mul uusi terve ports - enamik autorite poolt allkirjastatud:) ja enamiku autoritega ka pilt koos tehtud:). 

Cappi (Ann Osborne poeg), kes pisike ja peenike ja tundub liiga väiksena, teeb muruplatsil järjepanu kätekõverdusi. 

Arnstein ikka jookseb (appikene):). Grant samuti. Jahh...:)

Täna on ka väga kuum ilm. Teeme ujumispausi. järve ääres on igasugu veesõidukeid võimalik proovida. Ahto proovib mingit kerget kajaki varjanti ja satub kohe vaimustusse. Lastel ainult kaugele minna ei lubata.

Kaks loengut järjest. Marianna on kokku saanud Leedu tüdrukuga, kes hakkab Don Bennetiga intervjuud tegema. Leedu tüdruk elab siin New Yorgis.

Durianrider's Rant: 'Weight loss, Health & Fitness: Things I have learned over the last 10 years.

Presentation “Salt and Other Mineral Issues” by Dr. Douglas Graham

Õhtusöögiks on tomatisupp (tomat, apelsinimahl, päikesekuivatatud tomat, virsik, riivitud porgand), salat ja corn chili. 

Illusionist Oz Pearlman tuleb liiga hilja, teeb väljas nööritrikke jms. Siis suurde saali aga on juba nii hilja, et Lauri jääb magama. Ahto ja Sigrid vaatavad natuke, kuid tulevad samuti unele.  

Lõpusirge läheneb Woodstocki viimased päevad

Laupäev oli taas kuum päev. Juba hommikul on väga soe. Slow-flow joogasse ei jõudnud:), sedakorda leian end  Exercise Class Corrective Strategies & Injury Prevention with Dr. Samuel Mielcarski
 Näidatakse, millised on levinumad vead, mida tehakse tõstmisel, kükitamisel, kätekõverduste jms puhul. Ja kuidas oleks kehale parem.

Eile toodi medjool dattleid, palju viinamarju, mingeid kummalisi ploomisorte (ploomõun??:)). Arbuusid, mangod, noor kookos. Välja ilmusid suured ja mahlased apelsinid.

Et silm ja kõrv koos puhkaksid:), lähen loengusse "Creating Unconditional Space" by Chris Kendall. Marianna kuulab samal ajal  "How to Have Healthy Teeth on a Raw Food Diet" by Don Bennett. Siitki kuuleb palju huvitavat. Hammaste rikutuses on oma osa ka vaktsiinidel, antibiootikumidel, teistel ravimitel, raskemetallidel...

Kohe peale seda loeng ‘Eating For The A’s’ by Karen Ranzi. Karen Ranzi räägib Aspergeri sündroomiga lastest, autismist ja oma 15 aastasest tööst autistidega. Kaks last, kellga ta viimati koos töötas ei ole enam autistid - suurepärane tulemus, millega ta ise väga rahul on. Alustame allergiate, astmaatikute ja ekseemidega. Väga huvitav on autistide pool, kuidas ja milliste strateegiatega ta on kuude jooksul saanud autsitist lapsed sööma värsket toitu. Ja kui hea tulemuse on see andnud. Üks asi, mida ma küsisin, et kui alla aasatne või kahene ei saa rinnapiima, kas puuviljadest on küll. Karen vastas, et alla aastase puhul ei ole küll. Ja märkis, et sel juhul tuleb otsida teine ema, kes imetab ja paluda/osta temalt lisapiima. Mainis ka rinnapiimapanka aga meil see minu teada ei võta veganite piima, nii et ei tule arvesse. Ta mainis ka, et ei soovita kitsepiima, kuid kui tõesti ei ole võimalik liikuda ja omale inimese piima leida siis äärmisel juhul võib võtta kitsepiima, toorest, puhtast keskkonnast. Ja rõhutas, et pähkleid alla 3 aastasele anda ei tohiks ka mitte pähklipiima. Ja palju, palju muud huvitavat ja spetsiifilist lastesse puutuvalt.

Täna on kohe mitu huvitavat loengut samal ajal. Marianna kuulab nüüd Labwork for Raw Food Vegans" by Dr. Rick Dina. Siin räägitakse lahti ja näidatakse toorveganite ja veganite verepilte. Läbi aastakümnete tehtud testid ja selgitused nende kohta. B12 kohta on väga huvitavad märkused

Veel tuleb loeng  "My Water Fasting Experiences with Dr. Graham" by Grant Campbell. See inimene meenutab natuke Jeesust:), ses mõttes, et selline pehme ja soe, ja särav ja lõputult rahulik. Ja samas jookseb 20 tundi järjest:), naerab, et on õppinud jooksu ajal magama:). Paastus ta siis Dr Grahamiga 22 päeva. Ja näitas oma pilte ja rääkis oma kogemusest ja  kuidas tal peale paastu paranes jooksuaeg märgatavalt.

Meil tuleb ujumistund:). Väljas olev kuumus ajab järve päris palju rahvast.
Durianrider's Rant: How to Get Ruthlessly Fit No Matter How Unfit You Are Today! ka Durianrider  räägib samuti vereproovidest ja selle taustast. Siin loengus saab palju naerda.

Õhtul on salatibuffe pakkumine  Pad Thai. Salat ka, kaste on väga hea. 

Woodstock läheb edasi

Reede hommikul ma loomulikult slow-folw joogasse ei jõua. Leian ennast hoopis Latin Dance Class with Kristina Carrillo-Bucaram. 




Täpselt nii ilus Kristina ka välja näeb. Paras kasepakk tundun siin alustades. Peale tükk aega harjutamist, hakkab nagu minema. Siis tuleb kõrvalseisva inimesega koos tantsida ja ringis õpitud sammud ette näidata. Teine on ka rohkem nagu kasepakk:). Aga noh:) alguse asi.
Vahepeal jõuame sööma, söögiga on siin paar päeva kitsas käes:) On piisavalt noort kookost, duriani, õunu, litšisid, tomateid, sellerit. Napib banaane ja kõike muud:). 
Köögirahvas on üsna masendatud - paljud asjad peavad järelvalmima ja 150 sorti kuskil näha ei ole. M. Arnstein toob oma autost datlivarud söömiseks:). Kuskil on kuulda, et transpordiga juhtus midagi.
Teeme hommikusmuutit sellerist, rooma salatist, kookosveest ja banaanist.

Esimene loeng mehelt, kelle kohta olen varasemalt vähe lugenud.

Lecture ‘Posture, Movement & Exercise-Part 2: Is Your Program Helping or Hurting? by Dr. Samuel Mielcarski

Many people know that posture, movement and exercise are important for maintaining good health and well-being. However, many questions come up when this topic is addressed such as: How do I know if I'm moving correctly? What's the best type of exercise for me? How do I fix poor posture? What's the best way to lose weight and burn fat? How do I exercise while at work or on a vacation? What should I do if I have an old injury that still bothers me when I exercise? How do I reshape my body correctly? What's the best way to stretch? What is the best way to work my core? How can improve my running performance? What's better: machines, free weights, or bands? Can bodyweight exercises really build size and strength? How long should my workouts be? What if I have pain with certain exercises (such as squatting, lunging, push-ups)?
Dr. SAM will share some easy-to-follow principles, tips and strategies that will improve how you look, move and perform in life. If you have ever wondered why you are not meeting your exercise or fitness goals, this is a MUST attend lecture. If you attended Dr. SAM's lectures and classes last year, then you know this will be a great investment of your time and energy again. You will laugh! You will learn! You will have fun!

Aga super. Dr SAM on oma kraadid saanud Health sciensis baasil National Academy of Sports Medicine. Räägib väga asjatundlikult lihasgruppide valest kasutamisest. Näiteks toob ta väga ilusti välja lapsed - lapsed, kes on nö püsimatud ja soovivad paar lauset kirjutada istudes, siis ühele küljele kaldudes, siis jalad tagumiku alla sättides jne, jne. See tuleneb loomulikult sellest, et laste keha tunneb, et ei tohi istuda paigal, kuna keha ei ole loodud valedes asendites pikalt olema. Süsteemide jaoks on vaja, et lapsed vahetaksid asendeid. Aga koolis - PEAB ISTUMA.  Sam mainib, et see on väga kahjulik., kui lapsed ei tohi liigutada. Hilisemalt ei jõua ära parandada kõiki neid valedest kehaasenditest tekitatud probleeme.  Räägib ka, kuidas naised soovides rinda tõsta teevad hoopis valesid harjutusi jõusaalides ja võimlemises. Selliseid, mis annavad vastupidise efekti:). Kokkuvõttes tundub nii asjalik, et ostan raamatu. Mida jõudsin ka eile õhtul veidi vaadata. Põhjalik. Spordi ja liikumise armastajatele on soovitav lugeda. Eks tal on youtubes videosid ka.

Edasi tuleb Workshop "Super Healthy Children" by Karen Ranzi
Part 2 - Raising healthy raw vegan children and Transitioning children to raw foods. Kareni raamatut ma olen soovitanud paljudele. Kes vähegi inglise keeles loeb ja lapsi plaanib või kasvatab...Loeng on ka väga hea. Momendil reisib Karen ringi kogu Ameeriaks oma raamatuga ja ka Venemaal. Märkis, et Venemaal on väga palju toortoidulisi. Moskvas 3 toortoidu restorani. Tema oma pere lugu on ka väga hea. Kaks last ja üks neist momendil 25 aasatne, teine 22 aastane. Ja alustasid astma, allergiate tõttu, kui tema lapsed olid 3 ja 6 aastane. Astma ravisid toortoiduga terveks 11 kuuga. Ja nii jäigi. Abikaasa ei soovinud toortoitlaseks hakata. Kuid jäi nii, et kuna lastel on vaja tervislikku elukeskkonda, siis kodu jäi küpsetatud ja loomse toidu vabaks. Abikaasa hakkas oma isusid täitma väljaspool kodu. Mis oli tema jaoks raske ja on siiani raske. Kuid olulisem oli laste tervis ja  kodus hoiti ja söödi toortoitu. Kui lapsed jõudsid teismeikka, siis nad soovisid süüa nagu teised:). Karen märkis, et nende toortoidul hoidmine teismeeas kahjustas nende omavahelisi suhteid niivõrd, et ta lasi lastel ise valida oma toitu väljaspool  kodu - tingimusel, et nad ei räägi, talle mida nad söövad:). Noortena valisid nad siis rämpstoitu. Kuid ülikoolis helistas ükskord tütar ja ütles: ema ma ei saa enam niimoodi jätkata. Kõigk minu kaaslased põevad mingit haigust, võtavad väga palju ravimeid. Ja peale seda tütar tuli toortoidu juurde tagasi. On ka siin laagris, väga ilus noor naine. Karen märkis, e teismeeas valides muu toidu, olidki nad tihti haiged, ja tal ei olnud muud teha, kui lihtsalt armastada ja juhtida tählepanu sellele, miks nad haiged on. Palju, palju juttu veel.

Vahpeal toodi pirne, kollaseid ploome, 2 datlit inimese kohta:). Siis ujuma. Näeme vöötoravaid. Üks ronib lausa kivi otsa, et me teda imetleda saaksime. Pilti teha kahjuks ei jõua..
Tuleb Presentation "Carbohydrates, Part 2 - Life Gets Even Sweeter" by Dr. Douglas Graham. Nalja sai palju:). Huvitavat ikka ka piisavalt. Keegi küsis B12 kohta. Ma ei ole varasemalt Grahamilt nii pikka B12 vastust kuulnud. Küsimuse peale ta naeris ja ütles: aa B12, lõpuks ütles keegi kirikus amen:). Tõmbas korra ninaga ja neelatas kuuldavalt ning märkis - nii nüüd saigi piisava doosi B12 vitamiini:):). Räägiti raua ja B12 puudujäägi sümptomitest ja kaua puudujääk võib olla. Graham ütles, et ta on kokku puutunud aastaid B12 defitsiidis olnud inimestega. Kellel on kuni 50 B12 defitsiidi sümptomit. Mis tähendab, et keha ei kuku kohe kokku, nagu püütakse hirmutada. Tema põhivastus oli, et kui inimene ei taha oma dieeti muuta, siis ta püüab leida oma toitumisele õigustust. Laudas elavatel loomadel ammu enam ei ole B12 vitamiini piisavalt.

Arbuusid on suureparased. Õhtusöök hilines nagu alati. Supp oli avokaado, apelsinimahl, ananass, kurk. Enne seda toodi aga suurte kaussidega rohelisi ja punaseid viinamarju. Peale neid supp enam eriti ei mahtunudki. Salatikaste oli ingveri ja veidikese seesamiga, mis oli veidi  mõrkjas.
Õhtul talendishow. Selle ajal jäi Lauri sülle magama ja Sikil hakkasid silma kinni vajuma. Viin nad ära magama:) - pikk päev. Ikka on väga soe. Päike selges taevas. Majas lausa lämmatav. Öösel selle eest soe magada.

Woodstockis ...

Neljapäev moodus jällegi nii, et slow-flow joogasse ei jõudnud. Joon oma noored kookosed ara, lastele teen smuuti banaanist, rooma salatist ja kookosveest. Toidusaalis on belnderid väljas ja ise saab teha. Välja tuleb väga hea. Kookosveele ja banaanile ei olegi muud vilja juurde vaja. Marianna jällegi tuleb ja veab hoopis siia Kundalini & Raw Power Yoga with Chris Kendall .

 Mulle väga meeldib. Jooga ja naeru tund tuleb välja ja tulemus on suurepärane. Chris märkis oma intervjuus, et tunneb ennast kui 13 aastane ja see on usna täpne:).  Intervjuu andis tema olemuse usna hästi edasi. Raudselt lemmik siin :). Käiksin iga päev joogas, kui Kendall juhendaks:).

Uuesti noor kookos. Toksin nad ikka ise juba lahti, lastele ka. Duriani - palun ei:)

Lähen ka uuesti Presentation ‘An investigation into the evolution of the human brain. Our unique symbiotic relationship with specialized plant development environments (fruit) and the origins of our highly advanced neural system.’ by Tony Wright

Uuesti noor kookos, banaanid, tomatid. Litšid kogu aeg kastidega laual. On väga head. Mina sain Tais isegi kehvemaid. 

Ujuma lastega. On  väga  soojaks lainud. Peale kahte jahedamat  ööd ja hommikut on nüüd järsku väga kuum. Lapsed saavad ujuda ainult vestidega aga naudivad seda väga. Minul on tahtmine ujuda palju kaugemale:), kui piirang lubab. Aga noh, pole ka hullu. 

Presentation "Soil! The Vital Importance of Soil to Optimal Health: Both the Planet’s External Soil and Our Own Internal the ‘Soil’ or Gut Flora" by Anne Osborne

Sisemine ja välimine mikrokliima. Jällegi suurepärane. Räägime palju B12 - näiteks et bakter toodab  seda vitamiini aga süüakse palju antibaktriaalset küüslauku! Kasutatakse antibakteriaalseid seepe, õhuvarskendit, deodoranti, puhastusvahendeid jne.

Lahen uuesti kuulama Douglas Grahamit. 

Lecture ‘Carbohydrates Part 1: The Sweet Truth’ by D. Doug Graham

Sama pealkirjaga loeng oli Taanis ja AINULT 2 LAUSET KORDUB. Kuidas ikka nii saab:). Ikka ja jälle suurepärane.

Sofia Kovalenko loeng õhtupoole jaab  ära. Sofiat pole kusagil. Seisame siis kilomeetri pikkuses:) salati ja supisabas. Kaks järjekorda: uks spicy ja teine tavaline. Kabatšokimakaroni kaste on üllatavalt hea (tuletan meelde, siin ei ole kangeid vürtse ega soola ega  õli). Chris Kendalli tehtud, ma läksin ostsin tema kokaraamatu ära. Kristeli juures 06. septembril kohe proovime  järgi. Supp tomatine ja magusamaitseline. Marianna võtab pärast ka vürtsikat suppi ja see ei ole nii magus ja istub isegi paremini. 

Arvasin, et päev laheb ilma durianita mööda:), aga noh ei saa. Marianna toob duriani, lööb pooleks ja kui juba nina all on siis ikka tuleb süüa. Durian on hea. 

Samal ajal on lapsed kinos Babe filmi vaatamas. Suurtele on ka film "Fat, Sick, and Nearly Dead" Rating: PG-13 aga see on juba nähtud. 

Lapsed tulevad filmi vaatamiselt välja ja tahavad magama. Ise tahavad:). Ja jäävad ka ruttu. Ma ise kirjutan veel Grahami ja Osborne loengute tähtsamaid punkte umber. Loengu ajal on tempo kiire, jõuan slaide pildistada ja hiljem teen märkmeid. On veel 70 aastate tantsuõhtu ja campfire. Kuid minu päev on niigi pikk olnud, mul tuleb ka hea uni:):). Ma parem ei  ütle, et hommikul lähen Ellen Livingstoniga slow-flow joogasse, sest kogu aeg tuleb midagi muud...Täna on jälle Karen Ranzi loeng lastest ja toortoidust ja uleminekust. Ja palju muud huvitavat - kõik samal ajal:)

Neljapäev camp Waldenis algamas

Haa, ei tasu kuskile minna eelarvamustega. Need võivad kaduda:). Kolmapäeva hommikul pidin minema joogasse aga Marianna rääkis mind endaga kaasa ja nii ma läksin...Durianrideriga 12 miili (20km) rattaga sõitma:).




Hommikuvalikud oli sellised (alati lisandub Graham, kes teeb 2 tundi)

Activity No. 1: 6 Mile Run around Trout Lake with Michael Arnstein

Activity No. 2: Slow-Flow Vinyasa Yoga with Ellen Livingston

Activity No. 3: Cycling & Bike Maintenance Class with Durianrider

Activity No. 4: Exercise Class: Movements You Need to Master! with Dr. Samuel Mielcarski

Activity No. 5: Mountain Hike Up The Top of the Small Mountain with Grant Campbell

Activity No. 6: Ultimate Frisbee with Jeremy Whittemore

Activity No. 7: Power Lifting with Mike Vlasaty: Bench Press, Squats, Dead Lifts, Weighted Chin-Up

Ei ole aastaid nii pikka maad sõitnud ja nüüd pauhti hommiku ennast üle pingutama:). Eelarvamus oli mul Durianrideri osas. Tema natuke liiga kriitiliste seisukohtade tõttu. On rõõm siis teatada, et enam eelarvamusi ei ole. Durianrider on väga armas inimene:):).
Rattaga tahtis natuke harjumist ja esimesel suure tõusul ikka natukeseks tulin rattalt maha. Aga pärast harjusin ara ja jõudsime päris grupi esiotsas tagasi. Üks poiss seletas seal, et tema on kõige noorem 14 aastane ja nii esiotsas grupis ning ta arvab, et see on suureparane. Ma siis mõtlesin, et ok, mina olen vist kõige vanem 41 aasatne ja ka siinsamas grupi eesotsas:):).
Tõuse oli palju, langusi õnneks ka:). Ja ette rutates, täna hommikul ei valuta mitte midagi:). Hästi natuke sääremari annab tunda aga see on kõik. Väga ilus koht siin jarve umbruses, majad olid armasad, aedu oli vaga ilusaid.
Jõudsin laagrisse tagasi. Läksin riideid vahetama, vaatan kella ja välja valitud loengut / appi juba käib. Kuna ma söön:):). Noor kookos joodud, banaan pihus jooksin siis longusse "Labwork for Raw Vegans" by Dr. Rick Dina. Pikk teaduslik asi oomegatest. Ega ma palju lootnud, kuid oli väga hea. Meditsiinidoktori taustaga mees on š
Šveitsi laborites lasknud põhjaliku too teha uurides puuviljatoiduliste ja küpsetatud veganite ja rasvase toidu sööjate verd. Oomegate moodustamise ahela kohta.
Veidi puuvilju - jah, arbuuse, melonit - veidi toores.
 Duriani? No jah. Võtame terve .
See lõpeb, edasi tuleb Presentation “The Best Transition Strategies for Getting and Staying on Track with Raw” by Ellen Livingston. Näeb ka väga hea välja. Siit lähen kohe loengusse "Overcoming the Human Condition" by Grant Campbell. Mida öelda Granti kohta. Vaatad inimele otsa ja ta lihtsalt on inimene:). Ilus ei tea kas mehe kohta tasub öelda aga mina ütleks tema kohta - ääretult soe inimene. Hämmastav. Samal ajal toimuvale longule Durianrider's Rant: Raw Fundamentals. On hea loengupidaja, ei ole midagi ette heita:).
Veel duriani? No jah

Siis läheme toetusgruppi Fruitarianiga - Support Group Discussion "Food Addictions" led by Michael Arnstein. Seda ei filmitud ja toimus sarnaselt toetusgrupi visiooniga. Et inimene räägib, koõik kuulvad. Ei esitata küsimusi ega segata vahele. Ainult kuulatakse. Inimene tajub, et ta ei ole üksi, ta saab kuulatud. Oeh millised probleemid, millised lood. Nii raskeid ja kurbi kui kergeid ja lahedaid.
Veel duriani/ No ma ei tea. Midagi uut todud ei ole. Banaane ei olegi. Õhtupoole vütan uhel vabatahtlikul kaest ja kusin kus BANAANID on?:) Ei ole veel valmis saanud. :) On tonnidega banaane ja mangosid aga peavad veel seisma. No vaata siis...
Kaks suureparast asja tuleb nüüd uhel ajal Graham ja Ann Osborne. Grahamit on juba kuulatud ka, valin sedakorda Lecture "If We Are All Frugivores by Design Why Can Some People Face Challenges? The Importance of Addressing Individual Needs on the Raw Fruit Diet" by Anne Osborne
Alguses selline harjumatu, Ann räägib küllaltki kiirelt. Aga mida edasi, seda parem on. Kas teadsite, et Prantsusmaal on raw community, kus on sündinud juba kolmas põlvkond toortoidu lapsi. Ja ma ostsin tema raamatu, võtsin autogrammi ka:). Cappi on 8 aastane ja väga väikest kasvu. Mida Ann Osborne sellepeale rääkis, seda räägime kui tagasi tulen, ma arvan, et kohe septembri esimesel nädalal Tallinnas, kui koha leiame ja siis 22 Ly juures. Mulle meeldis, meeldis, meeldis Ann ja tema seisukoht ja uurimus B12 ja laste väikese kasvu kohta. YESS!!!
Tanaseks ongi lõpuks kõik. Lastele on veel õhtul film Charlotte koob võrku. Suurtele midagi delfiinide tapmisest - õudusfilmi ma vaatama ei lahe. Laagris on veel tantsuõhtu 50 aastate muusikaga.
Mariannaga läheme veel viktoriinile puuviljadest, mida teeb Ann Osborne. Millest saan 11 punkti (37 maksimum:), Marianna ka. Me jagame 3 kohta (rahvast on hasti vähe). Ja saame ka Cappi käest auhinna.
Salatilaud jääb hiljaks nagu alati aga varem kui eile. Salatilehtede mix, mingi avokaado, apelsini jms kaste, viinamarjatomatid. Ja supp:), avokaado, mais, vist ka apelsin või mango. Maisiterad tervelt püreesupis.
Magasin paremini, ärkasin juba hiljem. Nüüd on 8.30. Kell 9 lõpuks jooga:). Täna siis peaksid valmima banaanid, lahen hommikusöögi lauda kaema.