Kuvatud on postitused sildiga südamehaigused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga südamehaigused. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 12. juuli 2021

Naise tervis vol 29 - südame tervis

 



Jätkab sealt, kus eelmine postitus pooleli jäi:

Südamepauna põletik ehk perikardiit

Perikardiit on südant ümbritseva kelme ehk perikardi põletik. Sagedasem tekitaja on viirus (gripiviirus, adenoviirus, mumps, Coxsackie viirus, HIV ja hepatiidid), kuid põhjustajaks võib olla ka bakter (sagedamini tuberkuloosi tekitav bakter) või seen. Samuti võib perikardiit tekkida südameinfarkti või südamekirurgia järgselt, südamevigastuse (näiteks noahaav või löök südame piirkonda) järgselt, ravimata neerupuudulikkuse puhul jääkainete kogunemisel perikardile, pahaloomulise kasvaja siirete olemasolul perikardil või rindkere kiiritusravi järgselt. Paljudel juhtudel tekitajat ei leitagi ning haigust nimetatakse idiopaatiliseks perikardiidiks.



Perikardiidi sümptomiteks on enamasti rindkerevalu ja kõrge palavik. Rindkerevalu on tavaliselt rinnaku taga või vasakpoolses rindkeres, valu on terav ja võib olla nii torgetena kui ka püsiv. Valu võib kiirguda kaela ja/või õlgadesse. Tavaliselt valu süveneb sügaval sissehingamisel, neelamisel, köhimisel või pikali heites ning leeveneb istudes ja ette painutades. Olenevalt põhjustajast võib kaasneda muid nähte.

Südame pärgarterite haigus ehk isheemiatõbi 

on tingitud südamelihast verega varustavate arterite ahenemisest, mida põhjustavad aterosklerootilised veresoone seina paksenemised ehk naastud.



Sagedasemad ateroskleroosi avaldused on ka koormuspuhused jalavalud, mis tekivad alajäsemete arterite kahjustuse tõttu (vahelduv lonkamine) ning peaajuinfarkti sümptomid (teadvushäire, käte-jalgade halvatus), mis tekivad pea- ja kaelaarterite kahjustuse tõttu.

Ateroskleroosi esineb paljudel inimestel, kuid haiguse aeglasema arenemise tõttu ei jõua suurel osal inimestest verevarustushäired avalduda.

Gunter märgib, et meestel on naistest rohkem südamehaigusi enne menopausi, kuid menopausi ajal ja hiljem see erinevus väheneb. Üheks põhjuseks peetakse vistseraalset rasva (eelmised postitused). Meestele on omane keharasva paiknemine vistseraalse rasvana. Kuid naistel hakkab vistseraalne keharasv tekkima just menopausi ajal, mil östrogeeni tase langeb.

Samuti on vanemas eas suuremaks riskiteguriks vähenev liikumine, suitsetamine, erinevad ravimid, ülekaal, 2 tüübi diabeet.

Gunter kirjutab:

 „Naised on suurema tõenäosusega füüsiliselt passiivsed ja elavad meestega võrreldes ka rohkem istuvat elu, seda eriti vanemas eas, mis suurendab veelgi südame-veresoonkonna haiguste riski. Põhjused on siin keerulised. Naised on traditsiooniliselt spordist välja jäetud soolise diskrimineerimise ja keha häbistamise tõttu. Treeningut reklaamitakse naistele sageli pigem kõhnuse kui tervisliku eluviisi abivahendina ja paljude naiste jaoks on võimalused treenimiseks piiratud või puuduvad turvalised ruumid. Neljakümne viie aastaselt oli mul jõusaaliga liitumine üsna julgustnõudev ettevõtmine; Mulle tundus, et nooremad kehad on hirmutavad ja alles siis, kui olin saavutanud teatud taseme - personaaltreeneri abil - tundsin end mugavalt erinevaid masinaid kasutades ning suutsin eirata mehi, kes tundusid vihaste või hämmeldunutena, et ma asun tegutsema seal, mida nad ekslikult arvasid olevat nende ruum.“

Paljudel naistel on ka ebameeldiv kogemus lapsepõlve kehalise kasvatuse tundidest või spordi tegemisest, mil jagati hindeid ja medaleid soorituste eest.

Naised saavad ise teha palju oma südamehaiguste ennetamiseks: loobudes suitsetamisest ja suurendades füüsilist aktiivsust. Erinevad naistehaigused: polütsüstiline munasarja sündroom, endometrioos ja rasedusdiabeet tõstavad südamehaiguste riski. Samas pööratakse arsti juures naiste kaebustele vähem tähelepanu, kui meestele ja nii on naised vähem informeeritud.

Eestis on südamehaigustest kirjutatud piisavalt ja ma noppisin välja olulisemad punktid:

Kõige sagedasemad kardioloogilised uuringud ja testid:

Elektrokardiograafia ehk EKG võimaldab avastada põetud või käigusolevat südamelihase infarkti, verevaegust, rütmihäireid, vererõhust tingitud südamelihase muutusi (südamelihase paksenemine jne).



Koormustest ehk koormus-EKG on elektrokardiogrammi ja vererõhu pidev registreerimine kehalise koormuse tingimustes koormusrajal (treadmill'il) või jalgrattal. Võimaldab välja selgitada koronaararterite seisundit, südamelihase infarkti tekke riski, vererõhuhaiguse esinemist või selle raskusastet, rütmihäirete olemasolu, organismi koormustaluvust, kontrollida ravi efektiivsust jne. Koormustesti tulemuste alusel saab välja selgitada patsiendi jaoks optimaalse kehalise koormuse, samuti määrata adekvaatset kehalist koormust infarkti või muu südamehaiguse järel.

Holter-monitooring ehk EKG ööpäevaringne registreerimine on elektrokardiogrammi pidev registreerimine 24 (ka 48) tunni vältel. Võimaldab avastada südame rütmihäireid, registreerida nende esinemissagedust ja iseloomu, samuti teha kindlaks elektrilisi juhtehäireid ja blokaade südames (sh välja selgitada teadvuskaotuse põhjusi), määrata või korrigeerida ravi jne.

Vererõhu monitooring ehk vererõhu ööpäevaringne registreerimine on vererõhu väärtuste registreerimine 24 tunni vältel. Võimaldab avastada varjatud (algavat) vererõhuhaigust, täpsustada vererõhktõve raskusastet, määrata ravi ja kontrollida selle efektiivsust. Optimaalne vererõhk on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus. Kui aga vererõhk hakkab lähenema 140le, siis on tegemist kõrgenenud normaalse vererõhuga, mis sageli areneb lõpuks välja hüpertooniatõveks. 

Kardioloogiakeskuse ülemarst Margus Viigimaa sõnul:

„Kõrgvererõhutõve esimene aste algab 140/90 mmHg juures ja siin võib veel abi olla lihtsalt elustiili muutmisest. Teine aste on juba lokkav hüpertensioon ning algab 160/100 mmHg. Sellel tasemel on kindlasti tarvis medikamentoosset ravi.

Mul on patsiente, kellel on mõõdukalt kõrgenenud vererõhk ning oleme otsustanud ravi edasi lükata ja proovida kõigepealt elustiili muutust – kehakaalu langetamine, treenimine jm. Paljud ongi nii saanud hüpertooniast mingiks ajaks lahti. Siiski on tegemist päriliku haigusega ja ei saa loota, et tervislik elustiil seda elu lõpuni eemale hoiab. Küll aga võib ravi edasi lükata 10, isegi 20 aasta võrra.

Lisaks füüsilisele aktiivsusele on oluline ka soola tarbimise vähendamine. Umbes kolmandik meie inimestest on n-ö soolatundlikud ning kui nad vähem soola tarbivad siis väljendub see positiivselt vererõhu alanemises.“



Ehhokardiograafia on südame ultraheliuuring, mis võimaldab selgitada südame ja suurte veresoonte anatoomilist ehitust ja funktsiooni, verevoolu liikumist (suund ja kiirus), vasema vatsakese töövõimet, avastada infarktikoldeid, teha kindlaks trombide olemasolu südameõõntes ja veresoontes, hinnata südameklappide anatoomilist ehitust ja funktsiooni (klapirikete diagnostika) ning diagnoosida kaasasündinud südamerikkeid.

Kolesterool/lipiidid

Lipiididel (rasvadel) on organismis palju ülesandeid: nad annavad energiat, moodustavad nahaaluse rasvkoe, aitavad organismil omastada teatud vitamiine (A, D, E, K), moodustavad närvijuuri kaitsva müeliintupe jne.

Lipiidid võivad veres olla kolesteroolina, triglütseriididena ning lipoproteiinidena. Lipoproteiinid on segamolekulid, mille abil toimub lipiidide transport veres. Nad sisaldavad valgulist osa, kolesterooli, triglütseriide ning ka antioksüdante (vitamiin E).

Lipoproteiinid jagunevad 4 põhiklassi: külomikronid (transpordivad toiduga saadud lipiide kudedesse), väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL), madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) ning kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL, "hea kolesterool", kaitsev faktor südamehaiguste eest).

Normaalsed lipiidide väärtused vereseerumis on :

triglütseriidid <2,5 mmol/l

kolesterool <6,5 mmol/l

LDL-kolesterool <4,0 mmol/l

HDL-kolesterool >3 mmol/l

Sõltuvalt sellest, millist tüüpi lipiidide tase on veres kõrgenenud, eristatakse mitmeid hüperlipideemiate tüüpe, osadel juhtudel on põhjuseks geneetilised ehk pärilikud tegurid.



Lipiidide ainevahetuse häireid võivad põhjustada kilpnäärme alatalitlus ja diabeet, soodustavateks seisunditeks on anoreksia, ajuripatsi eessagara puudulikkus, liigne alkoholi tarbimine, ülekaal, neeru- ja maksahaigused, teatud ravimid (rasestumisvastased tabletid, kortikosteroidid, östrogeen, mõned uriinieritumist soodustavad ravimid, beetablokaatorid) ning loomulikult ka toitumistavad (rasva hulk moodustab >40% dieedist, kolesterooli saadakse toiduga >300 mg päevas).

Kõige tuntum lipiidide ainevahetuse häire on hüperkolesteroleemia, samuti ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine.

Kardioloog ja arstiteadlane Margus Viigimaa märgib:

 "Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma. Kui täiskasvanuks saades mõõdetuna on see normaalne, siis edaspidi peaks kolesterooli kontrollima iga viie aasta tagant. Üle 40aastased mehed ja üle 50aastased naised peaksid laskma vereanalüüsi teha kord aastas, sest peale kolesteroolitaseme saab arst sealt andmeid ka teiste tervisenäitajate kohta. Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tohter tekkival haigusel sabast või heal juhul isegi koonust kinni.“

Doktor Viigimaa nendib, et kõrge halva kolesterooli näit ning südame- ja veresoonkonnahaigused on omavahel tihedas seoses. „Kui halb kolesterool oksüdeerub, siis tungib see veresooneseina sisse ja kahjustab seda. Samuti võtab see ära veresooneseina vastupanuvõime. Halb kolesterool tõstab vererõhku ja põhjustab veresoones trombide teket.“

Kuigi Keto dieedi proponendid püüavad kolesterooli rolli igati eitada – vastasel juhul ei saaks pidada peamiselt loomsest rasvast koosnevat dieeti – ei ole erinevad uuringud nende väiteid toetanud. Keto inimeste hulgas on neid, kes näitavad oma vereproove ja LDL kõrgest tasemest hoolimata paistab neil tervis korras olevat, kuid väga palju on neid, kes selle dieedi järgimisega on oma südamele tõsist kahju teinud. Ja ilmselge on, et kõik planeedil elavad inimesed ei saa hakata järgima kõrge loomse toidu osakaaluga dieeti.

Toiduvalmistamise viisidest tuleks praadimisele eelistada aurutamist ja grillimist. Südamearst Viigimaa soovitab eestimaalastel proovida ka Vahemere dieeti. „Ehk siis kõik taandub tervislikule toitumisele ja aktiivsele kehalisele tegevusele. Kui need on tagatud, siis on süda ja veresooned kaitstud.“

Veel kirjutab Gunter kurvast statistikast: peale südameatakki sureb esimese aasta jooksul 42% naistest, kusjuures meeste hulgas on see protsent 24%. Alla viiekümne viie aastase naisel, kellel on haiglas viibides südameatakk, on surma oht kaks kuni kolm korda suurem kui samas vanuses meestel. Osa sellest erinevusest võib olla tingitud südamehaiguste bioloogiast; näiteks võib südameinfarkti põhjustav aterosklerootilise katu esinemine naistel ja meestel olla erinev.



Südamekeskuse juhataja Doktor Tiina Uuetoa paneb patsientidele südamele, et südameinfarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum - kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nõnda on Eestis naistel meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpilised kaebused viivad viivitusteni arstiabis. „Esmalt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti puhul arstilgi aega kuluda, et aru saada, millega tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb,“ pani arst inimestele südamele ja lisas, et ilmselt on pehmem ja „segasem“ haiguspilt põhjuseks, miks Eesti infarktiregistri alusel jõuavad naised haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis kui mehed ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid.

Samuti on südamekeskuse juhataja sõnul infarkti tekkimise mehhanismid naistel ja meestel mõneti erinevad. "Looduse poolt on naised ja mehed seatud anatoomiliselt erinevateks ja ka mehhanismid, kuidas infarkt naistel ja meestel kujuneb, on erinevad. Elukestev südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) risk on aga meestel ja naistel sarnane," märkis dr Uuetoa. "Naised põevad infarkti vanemas eas. Kui vaadata infarkti haigestumist, siis nooremates vanuserühmades valitseb meeste ülekaal. Alates 65. eluaastast ja edasi haigestumine südamehaigustesse võrdsustub ja naisi on isegi rohkem," selgitas kardioloog.

Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nendel jõulisem riskifaktor kui meestel. "Suitsetamine tõuseb noorte naiste hulgas, suitsetamisega seotud haiguste risk tõuseb, suitsetajatel on menopaus varasem," lisas doktor Uuetoa. "Kui mees lõpetab suitsetamise, siis tema risk võrdsustub mittesuitsetajatega suhteliselt kiiresti. Naistel kulub sinna aastaid."

Reeglina on infarktihaigel mitmeid riskifaktoreid, millest sagedasim on Eesti registri andmetel kõrgenenud vererõhk - tervelt 81%-l patsientidest. Sellele järgneb kolesterooli ainevahetuse häire, mida leitakse enam kui pooltel (65,3%). „Nukker on, et Eestis on nii kõrgvererõhktõve kui kolesterooli häire kerge tõusutrendiga alates 2012. aastast. Iga neljas meie infarktihaige on diabeetik,“ nentis doktor Uuetoa. „Tasub teada, et varasemalt läbipõetud infarkt on ise korduva infarkti riskifaktor. Eestis esineb korduv südameinfarkt ühel neljandikul patsientidest.“

Tänaseks on tööstusriikides doktor Uuetoa sõnul murtud müüt, nagu oleksid südamehaigused meeste pärusmaa. "Tegelikult on naiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse isegi kõrgem kui meestel ja need on vägagi naiste haigused," nentis doktor Uuetoa, lisades, et naiste suremuses on oluline insuldi suurem esinemissagedus.



„Kogu meie rahva jaoks on oluline teadvustada, et Euroopa viimase südameveresoonkonna (SVH) ennetuse ravijuhendi määratlusel kuulub Eesti väga kõrge SVH riskiga riikide hulka – Eestis on SVH-suremuse risk 500/100 000 meestel ja 250/100 000 naistel,“ rääkis kogenud kardioloog.

Kardioloog Uuetoa sõnul on naiste südamehaigustest tehtud mitmeid uuringuid, mida on kasulik teada ka patsientidel. Euroopa suremuse statistika raport 2015. aastast näitab, et südame-veresoonkonna haigustesse sureb meie kontinendil 49% naistest ja 40% meestest. Kõrvuti südameinfarktiga surevad naised ajuinsulti, mida esineb naistel sagedamini kui meestel. Statistika on karm, näidates, et iga teine inimene Euroopas, kes sureb südamehaigustesse on naine ja et iga teine naine sureb südameinfarkti või insuldi tõttu.



Naistele paneb doktor Uuetoa südamele, et kõrvuti muude näitajatega tuleb riskiprofiili hindamisel kindlasti määrata vererasvade(lipiidide) väärtused vereanalüüsides. Epidemioloogiliste uurimuste alusel on vererasvade häired tagasihoidliku tähendusega nendel naistel, kelle südamehaiguste risk muus osas on madal, kuid riskineutraalsus kaob kohe naistel, kes suitsetavad või kelle vererõhk on kõrgenenud. „Teisisõnu, nagu meestel, nii ka naistel võimendab mitme riskifaktori olemasolu oluliselt riski haigestuda näiteks infarkti või insulti,“ sõnas doktor Uuetoa.

Siit südame juurest jõuabki taaskord kuumahoogude juurde.

laupäev, 10. juuli 2021

Naise tervis vol 28 - kuidas tuksub su süda

 


Statistika järgi sureb iga minut üks naine südamehaigustesse. Hetkel on tähelepanu fookuses küll viirus aga südamehaigused pole kuskile kadunud. Aja jooksul muutuvad veresooned rabedamaks, pikka aega töötanud süsteem ebakindlamaks. Süda on suure koormuse all, eriti kui kaalu rohkem ja/või rabatakse kõvasti tööd teha. Alati ei ole asi ka vanuses.

Ja kui on meeles, jagasin FB lehel kunagi üht kardioloog Danielle Belardo postitust –võid arvata, et tehes kõike õigesti, jääd elu kehvemast poolest puutumata – kuid elul on omad keerdkäigud. Ma toon selle siia uuesti ära.

Kardioloog Danielle Belardo MD kirjutab oma postituses tema poole pöördunud 31 aastasest  naisest, kes: oli eelnevate haigusteta, taimetoitlane, aktiivne jooksja, PhD kraadiga biokeemik. 



 Pöördus Belardo poole 6 kuud kestnud sümptomite: pingetunne kõhus, puhitus. Arvates, et tema peavalu ja iiveldus on põhjustatud dieedist, kohtus ta terapeudiga, kes kavandas tema niigi optimaalse taimetoidukava rangemaks. Järgmised kaks kuud koges ta turset jäsemetes. Külastas naturopaati, kes soovitas vähendada soola sisaldust toidus. Kuu aega hiljem, oli jätkuvalt pinge kõhus, puhitus, jalgade turse, millele lisandus õhupuudus, mis takistas teda jooksmast. Ühel hommikul vaatas ta peeglisse ja pani tähele kerget kollasust silmades.  Naine pöördus Belardo poole, mitte kui kardioloogi, vaid kui vegan arsti poole. Ja Belardo mainib, et seekord suutis ta patsienti aidata just südamearstina, mitte veganina.  Naine, kes oli varasemalt terve, heas füüsilises vormis ei suutnud järsku treppidest üles minna.

Belardo märgib:

 "Ma teadsin kohe ka ilma stetoskoopi kasutamata, millega on tegemist. Võisin näha jugulaarveeni pulseerimist tema kaelal. Nägin tema silmavalge kerget kollanemist. Ma nägin turset tema pahkluude juures. Ja  ma teadsin koheselt, et tegemist on parempoolse südamepuudulikkusega ning tõenäoliselt pulmonaalhüpertensiooniga."

 Antud seisundit kinnitasid ka tehtud uuringud. Belardo suunas naise edasi vastava eriala spetsialisti juurde ja pärast ravi määramist hakkas tal palju parem.

Belardo märgib: "See taimetoitlasest aktiivne jooksja, Ivy League koolitatud teadlane  ei osanud arvata: 1) et ta võib jääda nii haigeks ja 2) võib endale ebaõige diagnoosi panna. Ta oli pettunud, et ta ei läinud arsti juurde varem, kuid tänulik, et sai õige diagnoosi ja vastava ravi. "

Ja kuna elus on kõik ajastatud, siis just selle südamejutu kirjutamise ajal postitas Belardo:



 „Ühele kenale naisele minu  patsientide hulgast oli öeldud, et pitsitustunne rindkeres on  ärevushäire ja nii juba 3 aastat ... täna näitas tema CCTA 3VD-d.“

CCTA - Coronary Computed Tomography Angiography (Koronaararterite kompuutertomograafia angiograafia)

3VD - Coronary artery disease of the 3 main vessels (3 soone koronaartõbi – kõige tõsisem ateroskleroosi vorm).

Sellele reageerisid päris paljud naised, kes samuti märkisid, et nende esimeseks diagnoosiks panid arstid  ärevushäire, hüsteeria, lihaspinge, depressioon, seedehäired jms. Paljud märkisid enda või lähedaste kojusaatmist ja sellele järgnenud atakki. Valesid diagnoose said mite ainult „vanad“ naised, vaid ka noored ja ka med. õed ja arstid. Kuigi Belardo ütleb, et suureks probleemiks on ka ületestimine – tasub naistel oma sümptomitesse tõsiselt suhtuda ja täiendavaid kontrolle teha.

„Mitu kuud kurnanud. Minestasin. Kiirabi pidi sisse murdma. Vastavalt andmetele ma  ei reageerinud, ka mitte  valule, kuid alguses tundus, et nad tahtsid teada, kas ma teesklen. Mis pärast juhtus, sellest suurt ei mäleta. Vererõhk 67/45. Erakorralise meditsiini osakond. Sekundaarne neerupealiste puudulikkus. Kui naine kipub magamistoa põrandal ära minestama, kaetud külma higiga, ei reageeri Narcanile, ei suuda rääkida, siis ta ei teeskle. Lisaks pidage silmas, et kui teadvus pole veel täiesti kadunud, me kuuleme teid. Ärge öelge mõttetuid asju!“

„Arvati, et  minu õhupuudus, krooniline väsimus, südamepekslemine on lihtsalt seotud emaks saamise ärevusega ... jäin kindlaks ja nõudsin täiendavaid teste, kuni sain ehhokardiogrammi, mis näitas 30% EF, vasaku vatsakese süstoolset südamepuudulikkust ja peripartum kardiomüopaatiat. Minu esimene kardioloog ütles, et see nägi välja nii, nagu oleks mul olnud mitu infarkti. Ma olin 30-aastane.“

Alternatiivse poole pealt on inimesele öeldud, et tal on vitamiinipuudus, neerupealsete väsimus, vale toit, valed mõtted, jne, jne.

„Pärast esialgset ALS diagnoosi (Amüotroofne lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust) lahkus mees kabinetist ega suutnud toime tulla asjaoluga, et tal on ravimatu degeneratiivne haigus, mis tõenäoliselt tapab ta viie aasta jooksul. Ta otsustas külastada hoopis naturopaati, kellel olid head uudised: tavameditsiin oli teda valesti diagnoosinud. See ei olnud ALS, ütles loodusraviarst, vaid pigem krooniline puukborrelioos, mida saab ravida terviklike, looduslike toidulisanditega.

Ligi aasta hiljem oli mees raskelt degenereerunud ja tagasi arsti kabinetis. Ta oli valelootusele raisanud lugematuid tunde ja tuhandeid dollareid. Nüüd oli ta nõus meedikut kuulama, kuid jäänud oli tunduvalt vähem aega.“

Sestap tuleb ennast aina harida ja täiendada, et oskaks küsida täiendavat uuringut, teist arvamust ja vahet teha, mida saab toidulisandiga ravida ja mida mitte. Arstid on ülekoormatud, vastuvõtuajad lühikesed; alternatiivtegijad lihtsalt loodavad hea õnne peale ja abile kõrgemalt poolt. Ja siin kehtib rusikareegel - Jumal aitab neid, kes end ise aitavad. 

Südamehaiguste puhul mõeldakse peamiselt infarkti ja insulti, kuid tegemist palju laiema teemaga ja siia kuulub kõik, mis mõjutab verevoolu.

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse Eestis veidi üle 80 000 uue juhu aastas. Need on ka peamine surmapõhjus, ligi pooled surmadest Eestis on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Südamehaigused võib jaotada kaheks: kaasasündinuteks ja eluajal omandatud haigusteks. Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu. Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, kuhu alla kuuluvad ka südamehaigused: kõrgvererõhutõbi, südamepuudulikkus, kolesterooli ainevahetuse häired, rütmihäired, klapirikked, põletikulised südamehaigused, südame pärgarterite haigused.

Gunter kirjutab raamatus „The Manopause Manifesto“, et sageli arvatakse ekslikult, et südamehaigused on meeste juurde kuuluvad haigused. Kuna me kuuleme nende infarktidest rohkem ja näeme filmides mehi südamest kinni haaramas. Naiste puhul arvame, et see on midagi, mis tekib alles elu lõpus. Ja see on üsna ekslik, kuna südamehaigused tabavad naisi nii 50-60 eluaastates kui ka 40 eluaastates.

Aga vaatab osasid südamega seotud haiguseid, kuna naiste kuumahoogude taga võivad peituda ka südameprobleemid.



Rütmihäireid on erinevaid, alustades lisalöökidest ja lõpetades eluohtlike rütmihäiretega. Nende mõistmiseks on vaja aru saada südame ehitusest ja kuidas impulsid südames liiguvad. Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südamel on neli kambrit ehk õõnsust  Ülemisi kambreid nimetatakse kodadeks ja alumisi vatsakesteks, mis omakorda jaotatakse vastavalt vasakuks ja paremaks kojaks ning vasakuks ja paremaks vatsakeseks. Kogu organismist kogunev veri pumbatakse kodadest vatsakestesse, kust iga südamelöögiga suunatakse veri paremast vatsakesest kopsudesse. Vasakust vatsakesest liigub veri mujale organismi.

Südamelihas tõmbub kokku automaatse elektrilise signaali mõjul, mis saab alguse siinussõlmest. Siinussõlm juhib südame kambrite rütmilist kokkutõmbumist. Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm) ja liigub südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse. Südame normaalset rütmi nimetatakse siinusrütmiks. Kõige sagedamini tuntakse rütmihäiretena südamepekslemist (harvem aeglast südamerütmi) ning lisalööke ja/või pause, harvem õhupuudust, valu rinnus, pearinglust, minestustunnet. Rütmihäired võivad põhjustada ka teadvuskaotust ja äkksurma.





Südamepuudulikkus on südame võimetus varustada piisavalt organismi hapnikurikka verega. Südamepuudulikkuse korral ei suuda süda kas küllalt efektiivselt kokku tõmbuda (pumbafunktsiooni puudulikkus) või lõõgastuda (verega täituda). Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südame-veresoonkonnahaiguste tulemusena.  Südamepuudulikkust jaotatakse krooniliseks ja ägedaks (sh kroonilise südamepuudulikkuse ägenemine).



Eraldi on siinkohal välja toodud nn murtud südame sündroom, mis on täiesti eraldiseisev haigus, kuid oma haiguskulus põhjustab sageli südamepuudulikkust. Kõige tavalisem ägeda südamepuudulikkuse kaebus on õhupuudus, mis võib tekkida juba vähese koormusega või rahuolekus. Samuti viitab ägedale südamepuudulikkusele kiire kehakaalu tõus (üle 1–2 kg nädalas), mis on põhjustatud liigse vedeliku kogunemisest organismi. Kaasneda võivad ka tursed ja väsimus.

Klapirikked



Läbi südameklappide voolab veri kas kodadest vatsakestesse või vatsakestest veresoonde. Südame paremal pool on nendeks trikuspidaalklapp (kojast vatsakesse) ja pulmonaalklapp (vatsakesest kopsuarterisse), vasakul pool mitraalklapp (kojast vatsakesse) ja aordiklapp (vatsakesest aorti).

Klapirikked jaotuvad kaheks: tekib kas klapiava kitsenemine ehk stenoos või tagasivool läbi klapi ehk regurgitatsioon. Stenooside sagedesemaiks põhjuseks on klapihõlmade sidekoestumine (fibroos) või lupjumine (kaltsinoos), aina vähem esineb reumaatilist südamekahjustust. Regurgitatsioone jaotatakse veel lisaks esmasteks (primaarseteks), kus probleemiks klapihõlmade enda haigus (nt kaasasündinud südamerikked, hõlmade prolaps või kahjustus põletikust jne), ja teisesteks (sekundaarseteks), kus probleemiks klapiava väljavenimine mõne teise südamehaiguse tagajärjel.

Kaebused on peamiselt tingitud südamepuudulikkusest (eriti haiguse lõppjärgus), aga klapirikked põhjustavad ka rütmihäireid, rindkerevalu, väsimust, harva teadvuskaotust.

Südamelihase põletik ehk müokardiit



Südamelihase põletiku põhjusteks võib olla nii otsene haigustekitaja (enamasti viirus) või toksilise aine poolt põhjustatud südamelihase rakkude kahjustus kui ka selle järel tekkiv organismi enda immuunsüsteemi poolt vahendatud kudede kahjustus.  Viimase korral immuunsüsteemi esialgu kaitsev reaktsioon võib ebasoodsate tingimuste kokkusattumisel hoopis süvendada südamelihase rakkude kahjustust ja seeläbi põhjustada ägedat või kroonilist südamepuudulikkust.

Müokardiit võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini esineb see noortel ja keskealistel. Äge südamelihase põletik põhjustab enamasti rindkerevalu, millele sageli eelneb hingamisteede või seedetrakti viiruslik nakkushaigus. Müokardiidist võivad märku anda rütmihäired ning EKG muutused.

Südame sisekesta põletik ehk endokardiit



Endokardiit on tõsine südame sisekesta või selle osa hõlmav põletikuline haigus. Tavaliselt nakatub üks või mitu südameklappi. Enamustel juhtudest on tekitajaks bakter, kuigi nakkavaks mikroobiks võib olla ka seen. Vereringesse jõuab mikroob organismi teises osas olevast nakkuskoldest, enamasti hammaste või suupiirkonna põletikukoldest. Tavaliselt suudab immuunsüsteem tappa vereringesse jõudvad mikroobid, kuid vahel jäävad osa mikroobidest ellu ning jõuavad ringleva verega südameklappidele. Klapile kinnitumist soodustab see, kui südameklapp on eelnevalt kahjustunud. Aja jooksul võib klapile tekkida mikroobide põhjustatud põletikuline moodustis – vegetatsioon. Vegetatsioonist võib irduda tükikesi – emboleid, mis liiguvad verega teistesse keha piirkondadesse ning põhjustavad seal põletikukoldeid. Arteritesse kinni jäädes põhjustavad embolid arteri varustusalal infarkti, kui see juhtub ajuarterite varustusalal, on tulemuseks ajuinfarkt ehk insult. Endokardiidi tüsistusena võib tekkida ka südamepuudulikkus.

Paljudel juhtudel võtab endokardiidi tekkimine aega nädalaid kuni kuid, kuigi on võimalik ka äge haigestumine mõne päeva jooksul. Sümptomitena on täheldatud halba enesetunnet, väsimust, isutust, kõrget palavikku ja valusid üle keha. Küünte alla, sõrmedele ja silmadesse ning ka mujale kehale võivad tekkida laigud.

www.sydamekeskus.ee