Vitamiinid ei ole üksikmolekulid. Vitamiinid ON bioloogilised ühendid. Neid võib kirjeldada kui mitmesammulisi biokeemilisi omavahel seotud reaktsioone, mille tegevus sõltub ühtlasi bioloogilise maastiku erinevatest muutujatest. Vitamiin toimib ehk tegutseb ainult siis, kui kõik tingimused selles keskkonnas on täidetud, kui kõik kaas-tegurid ning –ühendid vitamiini komplektis on olemas ja töötavad koos. Vitamiini aktiivsus on enam kui kõigi vajalike osakeste summa, see hõlmab ka õige ajastuse. Vitamiine ei ole võimalik eraldada komplektist, sest vastasel korral ei suudaks nad enam täita elutähtsaid funktsioone rakus. Kui vitamiin on isoleeritud kunstlikku kaubanduslikku vormi, näiteks askorbiinhappeks, siis ta ei käitu enam kehas vitamiinina vaid hoopis narkootikumina-dopinguna. Enam ei ole tegemist vitamiiniga ja neid nii nimetada on ebaõige.
Ükskõik kui ilus ja "looduslik" ei ole märge pudelikesel - on see ikkagi pudelike ja tuulnud on selle sisu mitte otse loodusest vaid sellisest ilusast tehasest ja on fraktsioon - isolaat:
Pioneeriks vitamiinide uurimuste alal on olnud Dr. Royal Lee. Aastakümneid dokumenteeris ta põhifakte, mis allpool on kokkuvõtvalt kirjeldatud. Mitte kunagi ei ole tema töid teaduslikult umber lükatud. Igaüks, kes tänapäeval on suhtunud vitamiinidesse täie tõsidusega, on aktsepteerinud dr.Lee töid. Lee elulugu on juba iseenesest väga põnev jutustus, lugu tema vankumatust sihikindlusest tõeliste väärtuste otsingul. Jensen märkis, et Lee töid hakatakse hindama järgmisel sajandil. Siiani ei ole seda veel juhtunud.
Lee sai tunda ravimifirmade surve kogu raskust. FDA mitte ainult ei kiusanud teda taga vitamiinitööstuse, meeletu rahavooga ettevõtluse kahtluse alla seadmise tõttu, vaid tellis ka kohtult luba põletada Lee viimase 20 aasta uuringud. Põletada uuringud! Kus riigis me elame? Seda ei ole siin varem tehtud.
Teemast kõrvale põigates – on imekspandav, kuidas FDA on käitunud kui toiduaine- ja vitamiinitööstuse valvekoer. Siit koorub välja veel üks lugu. FDA eelkäija oli Keemia Instituut (Bureau of Chemistry). Kuni 1912 aastani juhtis seda dr Harvey W. Wiley. Siia ka üks tsitaat temalt, mis väljendab tema tolleaegseid huvisid: “Mitte ükski toiduaine meie maal ei tohiks sisaldada bensoehapet, alumiiniumi, sulfiteid, sahhariine. Ükski karastusjook ei peaks sisaldama kofeiini või teobromiini. Pleegitatud jahu ei tohi jõuda osarikiikide vahelisse kaubandusse. Meie toit peab olema ilma igasuguse võltsimise ja solkimiseta. Meie inimeste tervis paraneks tunduvalt ja eluiga pikeneks. Meie toiduainete töösturid, eriti möldrid saaksid pühendada oma energia rahva tervise parandamisele ja rahulolu suurendamisele, kui nad toodaksid täistera jahu, helbeid jt. lõhustamata tooteid.”
Loomulikult ei saadud seda lubada, et selline, tänapäevasesse toiduainetetööstusesse “haiglaslikult hullumeelse” suhtumisega inimene räägib kaasa rahva toitumise küsimustes. Dr Wiley jõudis isegi nii kaugele, et avaldas hagi Coca-Cola firma vastu – püüdes takistada nende kunstliku toote jõudmist siseriiklikku kaubandusse ja toiduturule. Seega asendati Wiley üsna ruttu “mõistlikuma” juhiga, kes siis arvestas paremini Ameerika rahva reaalseid toitumisalaseid vajadusi, juhindudes reast ekspertidest. Selleks oli dr Elmer Nelson, kelle sõnad annavad aimu, milline muudatus toimus nüüdsest alates toitumisteemade käsitluses ning mis markeerib ühtlasi ka Keemia Instituudi asendamist FDA-ga (Food and Drug Agency).
”On täiesti ebateaduslik väita, et hästi toidetud keha suudab haigustele paremini vastu panna, kui halvasti toidetud keha. Minu arvates pole tehtud piisaval hulgal katseid tõendamaks, et toitaineline vajakajäämus muudab inimese haigustele vastuvõtlikkumaks.” - Elmer Nelson “Washington Post” 1949.
Bernard Jensen näitas üsna täpselt, kuidas tubakatööstus ja toiduainetööstuse gigandid nagu Coca-Cola olid Lee´le surve avaldamise taga. Neljakümnendate ja viiekümnendate aastate suitsureklaamides näidati arste, kes rääkisid “Camel” sigarettide seedimist ergutavast toimest. Või Coca-Cola ja teiste rafineeritud suhkrut sisaldavate toodete reklaamid, mis väitsid, et “teaduslikud uuringud kinnitavad, et suhkur annab hea söögiisu ja hoiab kehakaalu kontrolli all”.
Kuna Dr. Lee oli ohuks toiduainetetööstusele, siis jooksutati teda samal ajal mitmeid aastaid kohtutes, kus ta pidi võitlema õiguse eest omaenda vitamiinitooteid reklaamida. Lee teadis, et nad mürgitavad Ameerika rahvast. Ta tõestas, et rafineeritud suhkrud ja valgendatud-ülitöödeldud jahud hävitavad artereid ja seedesüsteeme, aidates kaasa vähi ja südamehaiguste tekkele
A-vitamiin on toimemehhanism, mis koosneb toitainest, ensüümidest, koensüümidest, antioksüdantidest, mineraalidest, aktivaatoritest. Vitamiin on tegevus – protsess, mitte tilgakujuline pill pudelis.
Turunduse väited on pannud meid uskuma, et oluline on kõik need vitamiinid üksteisest eraldada, kuna sel juhul on neid parem doosidena mõõta, patsientidele välja kirjutada ja nii me saame ühest vitamiinist kätte kõik, mida vajame. Miski ei ole tõest kaugemal. Kõik vitamiinid, mineraalid, ensüümid töötavad omavahel tihedalt läbipõimununa koos ja mõjutavad üksteist. Kui üks osake on puudu või vales koguses, võib kogu vitamiinist sõltuv ainevahetusprotsess üldse mitte toimida või hakkab see tööle tavapärasest erinevalt. Tulemuseks on tervise allakäiguspiraal.
Ameerikalsed ostavad aastas 9 miljardi dollari eest sünteetilisi vitamiine. USAs on 110 vitamiine müüvat firmat.
Kas me räägime üldse inimestest, kes söövad värskeid töötlemata puu- ja aedvilju – nad on suures vähemuses. Enamik inimesi arenenud riikides sööb valmistoitu – purgist, karbist, topsist, pudelist, kuumutatuna, pastöriseerituna, homogeniseerituna, lisanditega täiustatult, lõhna- ja maitseainetega. Valmistoit ei sisalda elusaid vitamiinikomplekse ja see on põhjustanud kroonilise E-vitamiini-mineraali puuduse. Kuid on ekslik arvata, et seda saab parandada sünteetiliste-vitamiiniosakeste abil. Võid võtta megadoosides ükskõik millist vitamiini – need ei toimi elusa puhta toiduga sarnaselt ega too pikaaegset tervist. Lühiajalise stimulandina võivad mõjuda nad kõik. Ainukesena leidub vitamiine-mineraale valmistoitudes nn. “rikastatud” ja “juurdelisatud” vormides, mis siis tähendab sünteetilise isolaadi lisamist töödeldud toidule. Sellise protsessi tegelik tulemus peaks silmaga meie inimeste tervisest näha olema.
Räägitakse, et me vajame lisaks nii ja naa palju toidulisandeid või vastupidi, et me ei vaja neid. Tegelikult täna ei olegi enam need küsimused peamised. Olulisemad küsimused on: millisest allikast? ja kui palju?
MD D.W. Cavanaugh, Cornelli Ülikoolist on märkinud:
“On ainult üks põhihaigus ja see on toitaineline alatoitlus.”
Toitaineline alatoitlus tuleneb kommertstoidust– sellest toidust mis töödelduna säilib poelettidel nädalaid, kuid, aastaid – sisaldamata midagi elusat.
Mis on poodides ja apteekides müüdavate-vitamiinilisandite müügistrateegia taga? Oh, see on väga lihtne: kasum. Kõigepealt teeme inimesele selgeks, et vitamiinilisand on talle vajalik, ülejäänud on lihtsalt turustamine. Turundus on kunst veenda, peatada loogika ja arukus, kasutades seejuures rämpsteadust. Mis on näiteks ühe firma poolt toodetud hommikuhelveste “Wheetes” ja “Total” vahe? “Total” reklaamitakse välja, kui vitamiini ja toitainerikkam toode kui “Wheetes”. Vaadates koostise tabelit – ei midagi enamat kui 1,5 sendi eest on üle “Wheetes” helveste pritsitud sünteetilisi vitamiine. Ja ongi kõik – ei midagi enamat. Nii toimib see enamiku “rikastatud” toitudega. Sama lugu juurdelisatud vitmiinidega – kuna müüki minev toit ise ei sisalda eriti vitamiine ja ensüüme, siis tuleb neid kuskilt juurde panna. Odavad sünteetilised vitamiinid juurde ja pilkupüüdev reklaam olemas. Pidage seda alati hoiatavaks märgiks, kui tootel on märge “rikastatud” või “juurde lisatud”. Selline toode on iseseisvana järelikult täiesti mõtetu, surnud ja ei anna mitte midagi peale tühja kalori.
Ka megadooside teooriad ei toimi, kui nad põhinevad sünteetilistel vitamiinidel (looduslik vitamiin on terviklikus toidus ja mitte kuskil mujal). Siit teile peale loetud sundmõte: kui vähe on hea, siis rohkem on parem. Suurtes doosides E- ja D-vitamiin on näiteks näidanud immunsüsteemi tugevat nõrgenemist. Vitamiin iseenesest on toimiv ainult mikrokogustes. Mees, kes avastas tiamiini (ühe B-vitamiinidest) ja kes võttis kasutusele sõna “vitamiin”, dr Casimir Funk on öelnud sünteetiliste vitamiinide kohta järgmist: “Sünteetilised vitamiinid on naturaalsetest allikatest tunduvalt halvemad, kusjuures on teada, et sünteetilised on ka rohkem toksilised.”
Autoriteet toitumisalal Decava on märkinud: “Looduslikust toidust pärinevad vitamiinid on ensümaatiliselt elusad. Inimese poolt valmistatud sünteetilised vitamiinid on surnud kemikaalid.” ( “Real truth about vitamins” lk. 209)
Sünteetiliste vitamiini-isolaatide, fraktsioonide turundus on olnud niivõrd edukas, et isegi enamik arste ja toitumisspetsialiste ei tea, et nendest nn. “vitamiinidest” on midagi puudu. Konkureerivad firmad pakuvad tarbijale peaaegu identseid vitamiine. Enamik nende toodete toorikutest tuleb vaid paarilt ravimitootjalt. Selleks, et oma toodet esile tõsta, nimetatakse seda tihtilugu “kõrge potentsiaaliga” tooteks, vastavalt sellele, mida rohkem ta annab nö. ravivaid efekte. Märgitakse, et meie tootel on kõrgem potentsiaal kui neile teistel jne. Faktiks on, et tegelikult mida “kõrgem potentsiaal” seda stimuleerivamate efektidega tootega on tegemist. Naturaalsed, terviklikus toidus leiduvad vitamiinid on madala potentsiaaliga. Pidage meeles, et 20mg C-vitamiini kartulis võib ravida terveks skorbuudist, ning madal potentsiaal on just see, mida me vajame. Madal potentsiaal paneb vitamiini aktiviseeruma. Kõrge potentsiaaliga megadoosid on liiga puhtad ja rafineeritud, nad mõjuvad stimuleerivalt nagu rafineeritud valge suhkur ja õunas sisalduv suhkur.
MILLIGRAMMID
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõrge potentsiaaliga sünteetilised vitamiinid on puhtad ja rafineeritud, ning neid tohib võtta ainult väikestes doosides nagu ravimeid. Siin ei ole tegemist ei toitumise ega vitamiini aktiivsusega, pigem tekib suurte koguste võtmise puhul negatiivne efekt.
KIIRITAMINE
Los Angelese naturopaat dr. Jack Singh tõi välja: „Kõik kaubanduses kasutatavad letsitiinid toidulisandites sh ka D vitamiinides pärinevad kiiritatud taimeõlidest.” Need on rääsunud, oksüdeerunud rasvad. Vabade radikaalide sünnipäevapidu! Siit nad annavad oma arterite seina lagundamisse, seejärel moodustub veresoonte siseseintele katt ja siis ateroskleroos ning südamehaigus. Mõtlesin, et vitamiine on meile ikka vaja, et terveks jääda.
KAOTATUD VÕITLUS?
Miks infot on nii raske leida? Isegi mitte nn alternatiivravitsejate kodulehtedelt-loengutest, ammugi mitte igapäeva meediast. Alles see oli, 1998 aastal märkis tuntud alternatiiv tegutseja Julian Whittaker oma uudiskirjas „naturaalsed ja sünteetilised vitamiinid on identsed.” Usun, et nii tema enda sünteetiliste vitamiinid firma kui ka kõik teised vitamiine tootvad ettevõtted olid rahul selle äärmiselt ülbe ja ebatäpse sõnumi kuulutamisest. Võimalik, et tõde taipavad ainult need mõned üksikud, kes on ennast selles valdkonnas põhjalikult harinud. Mõned üksikud toodavad naturaalseid vitamiine – terviklikust toidust valmistatud – kuivatatud, jahvatatud kujul, kuid neil puudub igasugune kontroll meedia üle.
Royal Lee ja Harvey Wiley on kaotanud. Peale mõnede üksikute ei tunne nende nimesid enam keegi. Ja see ei ole juhus. Igaüks teab Pepsit ja Viagrat, Wonder-Bread ja Zantac, vitamiinidega juustu ja Apothekat, ja kaupluste toidulisandite lette: sünteetiliste vitamiinide all lookas. See on Ameerika (leiad sa erinevusi Eestist?, tänane Ameerika on homne Eesti...), täna on eilse toodang. Info liikumise ja kättesaadavuse kontrollimine on siin tänapäeva üks keerukamaid mõjutussüsteeme. Lihtsad ideed on selles samas tekstis olemas, kuid need ei ole kättesaaadavad laiadele massidele – nende arusaamisele. Dokumentatsioon on olemas, kuid sul tuleb tõsiselt kaevata.
100 aastat tagasi, kui arst nägi vähki, helistas ta läbi kõik oma kolleegid ja kutsus neid seda vaatama. Ta teadis, et vaevalt nad seda veel niipea kuskil näevad. Vähk oli niivõrd haruldane. Infarkt oli tol ajal samuti harva esinev – isegi sõna südameinfarkt ei olnud veel olemas. Ateroskleroos oli harv, diabeeti vähe. Mida nad sõid: puu- ja aedvilju, jah ka liha ja võid aga neist ükski ei olnud töödeldud kemikaalidega – kommertstoit puudus.
Teatud statistika järgi sureb täna üks komest vähki, ühel kahest on südamehaigus, diabeet tapab iga seitsmenda inimese USA-s. Peale 2003 aastat sündinute seas on igal kolmandal diabeet. On see areng? Elame me arenenud riigis? Kui sa oled toiduainetööstur või veel parem ravimitootja, siis on vastuseks jah.
1981 aasta raporti järgi on USA meeste spermatosoidide arv 20% madalalm kui aastal 1929. Vastsündinute suremus on tõusnud, sünnidefektide arv samuti. Kulutame aastas 1,3 miljardit dollarit tervishoiule, millest suur osa läheb administratiivkuludeks ja juhtide palkadeks. Kes on televisiooni ja trükimeedia suurimad reklaamitellijad? Õige: toiduaine ja ravimitööstus. Kas neil on vaja hoida pall veerevana? Just nimelt. Kas nad tapavad teid seda tehes? Just nimelt. Kas nad soovitavad võtta inimesel endal oma vastutus tervise eest süües lihtsat naturaalset toitu ilma lisanditeta? Üldsegi mitte. Vähiravimi avastamine on alates Nixonist olnud nö „nurga taga” või „kohe-kohe saabumas”. Inimesed on hakanud rohkem küsimusi esitama, neid ei mõjutagi TV-st iga 10 minuti järel jooksvad klipid.
Võib-olla Hippocrates ei kujutanud arste ette kui retseptikirjutajaid või tagajärje leevendajaid. Võib olla ta oleks ühel nõul MD Henry Bieleriga: „Kui anda kehale võimalus, siis on loodus suurim tervendaja. Arsti roll on olla assistent, mängides toetaja rolli.”
Arstide Liidu kodulehel on üleval Hippokratese vanne http://www.arstideliit.ee/hippokratese-vanne
Ons keegi arstikutse saanutest ka mõelnud, oma arukust kasutanud - mida ta vannub? Loodetavasti ootab Hippokrates neid kõiki, kui nad retseptide kirjutamisest väsinutena ükskord pikemale puhkusele lähevad...Tegelikult on ju vandes samas sees:...ainult haige kasuks vastavalt oma võimetele ja arusaamisele. Aga kui arusaamist ei olegi, kui arulagedus on valitsev?
Mida sa siis nüüd teed? Võimalik, et hakkad aru saama, et sinu vitamiinid ei olegi kaunilt kujundatud purgis-pudelikeses. Vees lahustuvad vitamiinid imenduvad kõige paremini läbi korralikus pinnases kasvanud aed- ja puvilja. Rasvlahustuvad vitamiinid tulevad avokaadode, pähklite, kookose, roheliste lehtede kaudu.
Kõik, mis on purgis, karbis, kaane all – mis nendega on? Siit algab vene rulett – kui sa ei saa asjale 5 minutiga pihta – siis oled ise sihtmärgiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar