laupäev, 21. november 2015

Seebita, sampoonita, bakteriterikas hügieeni eksperiment

Palju põnevat on minu õppekavas pakkumas Mikrobioomi moodul ja et omale mõisteid natuke selgemaks teha, tõlkisin ühe üsna head ülevaadet andva artikli.
Habras nähtamatu maailm on ääretult põnev - võimalik, et see artikkel aitab aru saada, millest me oleme ilma jäänud:). Ja tundub, et tänases üliarenenud ühiskonnas, oleme lasknud mugavust taga ajades käest suhted, mida me enam suutelised taastama ei ole. Kellel need on säilinud - hoidke ja austage:).
Artikkel on kokkuvõte New York Timesi artiklist, mille kirjutas J. Scott, kes osales heade bakteritega uuringus. 
J. Scott kirjutab: Kui ma mõtlen bakteritele oma nahal, siis enamiku oma elust olen ma neid maha nühkinud. Kuid hiljuti veetsin ma 4 nädalat neid enda sisse hõõrudes. Olin osaline Cambridges AOBiome uuringus, testides elusat bakteriaalset nahatoonikut.   Toonik nägi välja, maitses ja lõhnas nagu vesi, kuid iga korgile vajatus AO+ pudelist sisaldas miljardeid Nitrosomonas eutropha – lämmastikku oksüdeerivad baktereid (AOB). Neid leidub kõige enam poris ja töötlemata vees. AOBiome teadlased oletavad, et see bakter elas kunagi meiega väga õnnelikult koos seni, kuni me hakkasime seda seebi ja šampooniga maha pesema. Nimetatud bakter toimib nö sissemonteeritud puhastajana, deodorandina, põletikuvastase toime ja immuunsüsteemi võimendajana, toitudes meie higi lämmastikust, muudavad nad selle nitritiks ja lämmastikoksiidiks.
Spiros Jamas, uurimisrühma juht, annab mulle jahutatud pudeli seguga. „ See on AOB“, ütleb ta. „Nad on täiesti kahjutud.“ N. eutropha eluspüsimiseks tuleb seda hoida jahedas. Mul tuleb seda bakterilaust 2 korda päevas pihustada  näole, peanahale ja kehale. Iga nädal annan ma proovid, mille analüüsimisel saab näha, kas minu mikroflooras toimuvad muutused. 
Kuigi enamik mikrobioomi uuringuid on keskendunud soolestiku tervisemõjutajatele, siis AOBiome on huvitatud sellest, kuidas manipuleerida varjatud organismide (bakterid, viirused, fungi) universumiga, millest kubisevad meie näärmed, juukse folliikulid ja epidermis. 
Jamas, biotehnoloogia doktorikraadi omav ettevõtja, kasutab AOB juures seepi kaks korda nädalas.  Jamie Heywood kasutab seepi 1-2 korda kuus ja šampooni 3 korda aastas. Kõige ekstreemsem on David Whitlock, Macchachusets Tehnoloogiainstituudi keemiainsener, kes ei ole AO abil dušši all käinud 12 aastat. Ta aeg-ajalt võtab nuustiku ja eemaldab nähtava mustuse, kuid kõik ülejäänu usaldab bakterite kolooniale. Ma kohtusin selle mehega. Olin talle piisavalt lähedal, et suruda tema kätt ja vestelda ning ei märganud mingeid „pesematuse“ märke ei visuaalsel ega haistmise tasandil.
Osaledes antud uuringus tahtsin näha, mida see bakter suudab teha ja kiiremate tulemuste jaoks loobusin oma seebist, šampoonist ja deodorandist. 
Bakteriga tutvumise lugu algas juba 2001 aastal, kui Whitlock kogus Bostoni lähedalt hobuse tallide juures pinnase proove. Paar kuud enne seda oli üks hobustega tegelev naine küsinud temalt: „Miks minu hobune armastab poris püherdada?“ Whitlock ei teadnud, kuid ta nägi siin võimalust muljet avaldada. .
Whitlock mõtles, kui palju suvel hobused higistavad ja arutles selle üle, kas mitte loomad ei püherda poris oma higistamisega toimetulekuks. Kas poris ei või äkki olla „hea“ bakter, mis toitub higist? Ta teadis, et on olemas bakterite klass, mis saab oma energia eelkõige lämmastikust mitte süsinikust. Seega võivad hobused (ja võib-olla ka teised imetajad, kes armastavad poris püherdada) olla selle bakteriga kaetud. 
Whitlock korjas oma näidised kokku, läks laborisse, kooris pori ära ja pani bakterid lämmastikulahusesse (et simuleerida higi). Tüvi, mis kujunes välja kõige tugevamini oligi lämmastikuoksüdeerija: N. eutropha. Nüüd oli üks võimalus, kuidas testida seda „puhastava pori“ teooriat: Whitlock pani bakteri vette ja pihustas omale pähe ja kehale.
Mõned nahabakteri liigid poolduvad iga 20 minuti järel; lämmastikku oksüdeeriv bakter on palju aeglasem, pooldudes ainult iga 10 tunni järel. Nad on õrnad olevused, seega otsustas Whitlock loobuda dušist, et simuleerida enne-seepi olevat elukeskkonda. Ta märkis: „Ma ei olnud kindel, mis juhtub, kuid teadsin, et tulemus saab olema hea.“
Nüüd olid needsamad bakterid minu nahal.
Ma hoiatasin oma sõpru ja kaastöötajaid oma eksperimendist ja selle üle tehti palju nalja – keegi jättis minu lauale pulkdeodorandi; inimesed hakkasid mind kutsuma „Teen Spirit“ (on sellenimeline film ja deodorant), kui ma palusin neil mind peale esimesi seebivabasid päevi nuusutada. Mitte keegi ei suutnud vahet tunda. Jättes kõrvale minu järjest mustemaks muutuvad juuksed, siis tegelikud muutused ei olnud nähtavad. Nädala lõpus nägi  Jamas suure rõõmuga, et analüüsid näitasid - N. eutropha oli leidnud ühe sõbraliku nišši minu bioomis ja hakanud minu pinnal kanda kinnitama.  
On teada tuntud tõsiasi, et väga paljud firmad on püüdnud bakteritele toetudes oma tooteid müüa. Tervisepoe nahahooldustoodete riiul sisaldas „probiootikumi kompleksiga“ niisutajat, seal oli Lactobacillus (liigi täpne nimi teadmata). Online turundus pakub näomaske, kreeme ja puhastajaid, püüdes ületada probiootikumidega jogurtite ja toidulisandite turgu. Siin müüakse isegi „külmutatud jogurtiga“ puhastuskreemi, mille teiseks komponendiks on laurüülsulfaat (lauryl sulfate), mis on väga tugev  detergent ja millega saab kasvatatud tervisliku bakteri eemaldada ülimalt kiiresti.  
Audrey Gueniche, L’Oréal uuringute ja innovatsiooniosakonna projektijuht märkis, et viimase aja „mikrobioomi hullustus“ on toonud põhjaliku pöörde naha tundmaõppimise ja oodatavate resultaatide suhtes.  L’Oréal on patenteerinud mitmed bakteriaalsed tooted kuiva ja tundliku naha tarbeks sh ka Bifidobacterium longum ekstrakti, mida kasutatakse Lancôme tootes. Clinique müüb tooteid Lactobacillus fermendiga, ja tema emaettevõte, Estée Lauder, omab patenti Lactobacillus plantarum kasutamiseks nahahooldusvahendis. Kuid on äärmiselt ebaselge, kas probiootikumid mõnes neis tootes nahale mingit mõju avaldada saavad: seda liiki baktereid ei elutse nahal suures koguses ja California Ülikooli mikrobioloog Michael Fischbach märgib, et see on üsna pentsik viis naha probiootiliseks muutmiseks. Ekstraktid ei ole elusad ja seega nad ei koloniseeri midagi. 
F.D.A.-l puudub „probiootikumi“ defineeriv regulatsioon ja ei ole mitte kunagi kinnitatud taoliste toodete kasutamist raviotstarbelistena. “Naha mikrobioom on kauge silmapiir“, märkis Fischbach. „Me teame väga vähe sellest, mis juhtub, kui asjad lähevad valesti ja kas bakterite kogumi parandamine parandab ka tõelisi probleeme.“
2 nädala lõpuks sain analüüsid, mis näitasid, et põhilised bakterite kolooniad olid enamjaolt tüüpilised ameeriklasele: Propionibacterium, Corynebacterium ja Staphylococcus, (S. epidermidis on üks vähestest Staphylococcus liikidest, mis resideerib nahal, seda kahjustamata). Testid näitasid ka sadu tundmatuid bakteritüvesid, mida ei olnud veel klassifitseeritud. 
Vahepeal hakkasin juba oma seebi-šampooni loobumise otsust kahetsema. Inimesed küsisid, kas ma olen „teinud midagi uut“ oma juustega, mis muutusid järjest tumedamaks rasust, mida minu peanahk jätkuvalt tootis. Magasin käterätt ümber padja ja märkasin, et väldin pidusid ja rahvakogunemistega seotud üritusi. Mürgitatud oma keha lõhnast, hoidsin oma käed tugevalt külgedele surutuna, et keegi ei tunneks minu kaenlaaluste lõhna. Üks sõber märkis tundvat sibula lõhna, teine „meeldivat kanepi“ hõngu.  
Kui külastasin jõusaali, siis vastavalt juhendile, pihustasin enne lahkumist ja uuesti siis, kui jõudsin koju. Tulemused: kui lasin vedelikul nahal ära kuivada, tundsin ennast paremini. Mitte küll veel lõhnatult aga paremini. Ja huvitaval kombel, minu jalad ei lõhnanud üldse. 
Minu nahk  hakkas muutuma paremaks. See muutus kuivast ja kestendavast järjest pehmemaks ja siledamaks.  Ja minu hormoonravist rikutud jume muutus puhtaks. Esimest korda minu elus, olid poorid kahanenud. Kui ma võtsin oma hommikust (ilma hügieenivahenditeta) 3-minutilist dušši, tulid mulle meelde kõik need antibiootikumid, mida ma teismelisena oma aknega naha pärast võtsin. Mis naljakas oli näha, et ainult bakteritest piisas. 
Dr. Elizabeth Grice, Pennsilvaania Ülikooli professor, kes uurib mikrobioomi osa haavade paranemisel ja põletikuliste nahahaiguste puhul, märkis, et kunagi aitab mikrobioom ravida paljusid haigusi. Need haavad, mis ei paranenud antibiootikumidega, tervenesid teatud bakteritüvega kokku puutudes. Ka keha lõhn võib eemale tõrjuda putukaid, seega hoida eemal malaaria.  
Julie Segre, National Human Genome Research Institute teadlane on spetsialiseerunud naha mikrobioomile ning märgib, et ekseemide ägenemiste ja Staphylococcus aureus koloonia suurenemise vahel on tugev seos.
Kui minu eksperiment hakkas lähenema lõpule, tundsin teatud tõrget vanade seebi-šampooni harjumuste juurde tagasi minemisel. Kuu varem olin pakkinud oma hügieenivahendid kotti ja pannud silma alt ära. Viimasel uuringu päeval otsisin koti välja, avasin ja nuusutasin selle sisu ja … kirtsutasin kogu selle keemilise lõhna peale nina. Peaaegu kõik siin kotis oli sünteesitud vedel pindaktiivne aines, mis koos laboris tehtud lõhna- ja niisutusainetega pidi andma hea lõhna ja niiskuse nahale, millelt ma tema loomulikud õlid maha pesin. Ma küsisin uurimisgrupilt, mis minu hügieenivahenditest on kõige enam „häid baktereid“ hävitav ja mulle öeldi üheselt - Sodium lauryl sulfate, esimene koostisosa paljudes šampoonides on surmav N. eutropha´le, kuid peaaegu kõik tuntud vedelad puhastusvahendid eemaldavad vähemalt teatud osa bakteritest. Kõige hullemad on muidugi antibakteriaalsed seebid, kuid isegi ainult taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest tehtud seebid puhastavad naha N. eutropha´st.
Tahked seebid ei vaja selliseid baktereid-hävitavaid komponente, nagu vedelad seebid, kuid need on rohkem kontsentreeritud ja rohkem aluselised – vedelseebid on lahjemad ja lähemal naha loomulikule pH´le. Mis on hea meie bakteritele? „Lühidalt öeldes, me ei tea,“ ütleb Dr. Larry Weiss

Lõpuks viskasin ma välja enamiku oma hügieenivahenditest ning ostsin lihtsa seebi ja lõhnavaba šampooni, mille koostisosade nimekiri oli lühike (kuigi sellest hoolimata väljahääldamatute nimedega). Siis läksin ma dušši alla ja nautisin seda pikalt. Üks nädal peale eksperimendi lõppu – ei leidnud minu naha proov mingit jälge sellest, et N. eutropha oleks kuskil viibinud. Mul oli võtnud kuu aega, et üles ehitada oma nahale bakterite kogukond ja võttis ainult kolm pesukorda, et see kaoks. Miljardid bakterid kadusid sama märkamatult, kui nad olid tulnud. Olin juba harjunud neid enda omaks pidama ja mina nad ka hävitasin.  

kolmapäev, 28. oktoober 2015

Selle poolaasta õppekava ehk kuidas Harvardi Ülikoolis biokeemiat õppida

Olen endale kokku pannud selle poolaasta õppekava:). Et kaevata veidi sügavamalt ja leida vastuseid mõnedele küsimustele, mis toitumisalase materjalidega töötades paratamatult tekib. Raamatuid on läbi töötatud piisavalt, mis edasi? Kõigepealt soovisin teatud teadmiste ulatust ja sügavust sellisel tasandil, mis oleks võimalikult vaba müügitööst ja kultuurilisest kallutatusest (a la Eesti ja piim/liha; a la tablett või pulber on vajalik). Sestap on raske leida vastavaid kursuseid ja õppeprogramme eestikeelsetena. Ka inglise ja vene keelse õppe valikul tuleb olla tähelepanelik. Olenemata ainest on minule on olnud väga oluline, kes räägib – kui avatud on isik ja kuidas ta oskab ennast väljendada ja oma teadmist siduda kõikvõimaliku st nii negatiivse kui ka positiivse tulemiga oma praktikast. 
Tõenäoliselt on meilgi teadlasi ja spetsialiste, keda huvitavad protsessid ja nende toimumise paljusus, kuid ilmselt on nad huvitatud oma töö tegemisest, mitte raamatute kirjutamisest või avalikust esinemisest. Eesti avalikkuse ette ilmub ju teadlane, kes peab vajalikuks  vähemalt liitri piima joomist iga päev!? Eestis on ju ka südamejuust, eks aeg näitab, kas meilt tuleb ka kopsusuits (mis toetab kopsu), maksaviin (mis toetab maksa), pankreasejäätis jms. See, mis avalikkuse ette jõuab, tundub olevat tugevalt kallutatud, mõjutatud teatud toote müügist, harjumusest ja sestap on uksed teistele vaatepunktidele tugevalt kinni naelutatud. Kogu infomüra, mis on meil siinkandis kõikide püramiidskeemide, imerohu müüjate, toidulisandeid müüvate arstide ja terapeutide, eri dieete esindavate populariseerijate poolt kirjutatud-räägitud, on niivõrd suhteline, hinnanguline ja ühte nurka kalduv. Raske on leida tõeliselt avatud meelega arsti, tavajuhul kaotab ta oma arukuse niipea, kui mainitakse sõna taimetoit. Sestap tuli otsida Eestist kaugemalt.

Ma olen tegelikult valinud oma kunagise eriala täpselt oma tänase huvi keskpunktist. Ma saan sellest alles nüüd aru. Ma sain diplomi Tartu Ülikoolist kaubatundmise alal. See tähendab, et ma tunnen kaupa – mis on toiduaine ja mis mitte, milline on vitamiinide-valkude-süsivesikute-rasvade olemus ja kuidas see toidus ja kehas väljendub, ka tööstuskauba puhul ma tean, mis on värv, lakk, lahusti ja sedagi, et karakullkasuka nahk võetakse karakull-lamba loote seljast. Selleks sai käidud palju keemia ja füüsika praktikumides ja loengutes.
Toitumisnõustaja loengud viisid edasi toidu ja inimese seotuse meditsiinilisema poole peale ja Cornelli Ülikooli prof. Colin Campbelli käe alla. Peale seda tasulist õpet oli piisavalt materjali, mida ma töötan läbi siiani.
Iversity õpikeskkond pakub Euroopa ülikoolide tasuta loengusarju. Siit valisin ma 2014 aastal kaks mind huvitavat valdkonda: esiteks „DNA – from structure to therapy“, Jacobs University Bremen professorite dr S. Illenberger, dr. N. Kühl ja biokeemia ning rakubioloogia prof. Sebastian Springer loengute kaudu.
Teiseks „Molecular basis of nutrition related diseases“ Potsdami Ülikooli toidubiokeemia professori Gerhard Püscheli loengud.
Mõlemad kursused ma läbisin ja sertifikaadid sain kätte.
Iversity pole momendil uute mind huvitavate teemade sarjadega välja tulnud, sestap tuli pilk pöörata üle suure vee. Coursera on suur õpikeskkond https://www.coursera.org/, mis hõlmab USA ülikoole ja siin on valikut palju. Pea kõik mind huvitavad õppemoodulid algasid oktoobris. Nii sattusin ma samal ajal kuulama loenguid 5 erinevas ülikoolis. Kui muud asjatoimetused kõrvale jätta – jõuab seda teha, arvestades, et teatud baasmaterjal on juba all olemas. Kuid see on antud juhul nagu täiskohaga töö.
Ma tutvustan neid viit veidi lähemalt, kui keegi tahab neid kuulata. 
Duke Ülikool ja Pennsylvania Ülikoolid on maailma ülikoolide paremusjärjestuses üsna kõrgel kohal (esimese 30 seas). Ja raskeim on Duke Ülikooli „Human physiology“ õppeprogramm, mida loevad rakubioloogia osakonna professorid Emma Jakoi ja Jennifer Carbrey, seda üsna mahuka materjali ja keeruliste kontrolltööde osas. Iga kontrolltööd saab teha 2 korda. Iga loengu lõpus on 4-5 kontrollivat küsimust. Ja iga teema raames (homeostaas, vereringe- süda, närvisüsteem, endokriinsüsteem jne) on 1-2 pikemat kontollküsimustikku. Rasked on need seetõttu, et küsimustikud ei ole loengumaterjali ümberkirjutamise kohad vaid praktiliste näidete, spetsiifiliste reaktsioonide õigesti lahendamise kohta. Duke ülikooli iga nädalase kontrolltöö saab sooritada üks kord 8 tunni jooksul. Esimese 6 nädala jooksul olen ma ühe korra pidanud kasutama teist võimalust. See oli ka ainus ülikool, kes identifitseerimiseks mind pildistas. See on muidugi vabatahtlik kõikide puhul, et sa ei pea püüdma diplomi poole seega, ei ole kohustuslik teha kontrolltöid. Mulle endale meeldib ainest arusaamise juures küsimuste kaudu uurimine – nii et mulle sobib. Ja ajal, mil kohalik „teadlane“ teeb liitri piimaga päevas tervist on parem omada siiski pabereid lauasahtlis.
Küsimused on näiteks taolised: John is a 27 year old marathon runner. He theorizes that breathing 100% O2 should increase the amount of O2 in his blood about 5-fold because room air is 21% O2. Which of the following statements is the most accurate answer to his hypothesis?  // Fred steps on a nail with his right foot when walking in his backyard barefoot. Which of the following actions is NOT a component of the withdrawal reflex? // Which of the following processes are involved in optimizing the clarity of images formed on the retina?
Samas tuleb märkida, et Duke Ülikoolilt saab kõige paremad konspektid, lisaks ka videoloengute allalaadimist koos subtiitritega. Elulisi näiteid, mida tuuakse – neid konspektis pole, kuid saab konspekteerida ise või tuletada meelde salvestiste kaudu.
Pennsylvania Ülikooli „Vital Signs of the Body“ on väga hea loengute sari professor Connie Scanga ettekandes. Need loengud ja praktikumid laborites toimuvad õppejõu ja 4-6 tudengi juuresolekul. Iga loengu järel on 4-6 küsimust, millele saab vastata palju kordi. Iganädalast kontrolltööd saab esitada vaid üks kord. Konspekt on vilets – selle asemel on kindlasti parem konspekteerida ise või salvestada omale videoloeng koos subtiitritega.
Week 1:  Pulse/Heart Ratebasic heart anatomy, what's behind each heart beat, the heart as a pump, assessing pulse and heart rate 
Week 2:  Blood Pressure anatomy of the blood vessels, systolic and diastolic blood pressures, mean arterial pressure, assessing blood pressure accurately. 
Week 3:  Metabolism anabolism and catabolism, basal metabolic rate, how the body generates heat, assessing metabolic rate. 

Week 4:  Temperature mean body temperature, temperature regulation, hyperthermia versus fever, hypothermia, assessing body temperature. 
Week 5:  Respiration Rate pulmonary anatomy, capillary gas exchange, regulation of respiration, assessing respiration rate and lung sounds.
 Week 6:  Pain neurologic pathways associated with pain, pain tolerance and pain threshold, understanding what pain is telling us, why accurately assessing and effectively managing pain are important, pain assessment. 
Küsimused testides on näiteks selliseid: You are taking care of Carl, a one month old with pulmonary valve stenosis. Pulmonary valve stenosis is a narrowing of the pulmonary valve. You notice Carl is cyanotic (bluish in color), lethargic, and irritable. 
When you auscultate Carl's heart with a stethoscope, do you expect to hear a murmur?//
Jeremy is a 23 year old man who is running a half marathon. Race day is unseasonably warm and humid. Paramedics stationed at the 11 mile (approximately 18 km) point along the race course notice that Jeremy has stopped running and is in distress. The paramedics intervene with Jeremy and immediately notice that he is sweating and his skin feels warm. Jeremy complains of dizziness, a headache and slight nausea. What do you suspect Jeremy is experiencing?
Melbourne Ülikool pakub samuti füsioloogiat, professor Mark Hargrove käe all, kuid erisusega – spordifüsioloogia alalt „Exercise Physiology“ Understanding Athelte within“. Siiani on olnud väga spetsiifilised rakutasandi loengud. Mille teevad paremaks foorumi küsimused ja vastused. Kuid siin on ühtteist väga huvitavat, mis puudutab treenitud ja treenimata keha ning näiteks lühikese maa kiiret sprinti ja maratoni jooksu. Palju on pikalt sportlasi uurinud professor David Costill uurimiskeskuse materjale. Kahjuks ei paku nad üldse konspekti, ainult videoloengu allalaadimist ja subtiitreid. Sedakorda on juba iga loengu keskel ja lõpus väikesed küsitlused, mida võid vastata nii palju, kui õige vastuse kätte saad. Iganädalane kontrolltöö on võimalusega esitada 100 katset. Kuid iga kahe nädala tagant on raskem ja ainult üks kord esitatav töö.
Küsimused näiteks sellised: Bill completed one of his prolonged training sessions in the morning after an overnight fast and without CHO ingestion, but felt somewhat fatigued towards the end of the session. He attributed this to a low blood glucose level. His blood glucose would have been low because: // During the initial low intensity exercise periods during the test, the muscle fibre type most recruited would be:
Ohio State University oma tohutu suure vähikliinikumi, vähiuurimiskeskuse ja kogu kompleksiga, pakub õppeprogrammi vähi tundmaõppimiseks. Ja ma olen momendil lõpetanud kolm nädalat – kõiki loenguid peavad professorid ja kõik on siis vastava ala spetsialistid; Nende vähikliinikut külastab iga päev 1100 patsienti – mis on tõepoolest suur number. Sestap neil on esindatud nii kõik ravivõimlaused, kui ka kõik vähiliigid. Moodulid on järgmised:
Module One : What is Cancer?
Module Two : Diagnosis of Cancer
Module Three : Treatment of Cancer
Module Four : Prevention of Cancer
Module Five : Cancer Research
Ka siin puudub konspekt, saab allalaadida videoloengud. On olemas küll sõnastik, mis hõlmab vähiga seotud mõisteid. Kontrolltööd on minu mõistes kerged. Kolme nädala kokkuvõtteks tuleb esitada aga 200 sõnaline essee etteantud teemal. Samas on selle programmi õppejõudude puhul kõige selgem diktsioon, piisavalt aeglane ja hästi läbimõeldud tekst. On ka pilguheit kõikidele piltidele kasvajatest, haigla aparatuurile ja võimalustele. Väga huvitav on selle programmi foorumid, kus kirjutavad vähist välja tulnud või momendil vähiga seotud inimesed.
Ja lõpuks kõige parem -  Harvardi Ülikooli lehelt leidsin lühiajaliste kursuste juurest lõpuks ometi biokeemia alusprintsiibid. https://www.edx.org/course/principles-biochemistry-harvardx-mcb63x#.VR6lMGbZFVx
Harvardil on oma õppekeskkond ja Coursera kaudu seda ei leia. Harvardi meditsiiniteaduskond on hinnatud maailma esimeseks ja sestap ma lootsin, et esirinnas on laia haardega, paljude vaatenurkadega kursis olev, erinevaid alternatiive mitte küll propageeriv, kuid kindlasti aktsepteeriv õpetajaskond. Ma ei eksinud. 
Loenguid annavad biokeemia prof. Alan Viel https://en.wikipedia.org/wiki/Alain_Viel ja rakubiokeemia prof. Rachelle Gaudet. Kes mäletab imelist lühifilmi, mida ma mitmes oma töötoas näidanud olen „Inner life of the cell“  https://www.youtube.com/watch?v=FzcTgrxMzZk siis Alan Viel on selle autor. Imeline lektor!

Harvardi õppeprogramm on ka kindlasti kõige raskem neist 8 õppest, mida ma olen online koolitustel kohanud. Ka ainus, kus tehakse kursuse eelne test – sinu biokeemilise taseme jaoks. Üsna raske aga teostatav. Kuid sellest ei sõltu edasine õppimine. Loengud ja esitlusviis on ääretult haaravad ja minule väga põnevad. Igale 6-15 minutilisele loengule järgneb nö väike kontrolltöö, mis on tõesti raske ja nõuab kriitilist mõtlemist, mitte õppejõu sõnade lihtsat järelekordamist. Kui online õpe annab reeglina tasuta sertifikaadi või tasulise ülikooli poolse tunnistuse. Siis Harvardi biokeemia tasuta sertifikaadi saad ainult juhul, kui vähemalt 70% kontrolltöö punktidest on saavutatud st. õigesti on vastatud, molekulid joonistatud, valgud paika pandud 70% juhtudest. Ja küsimusi on meeletult palju. Kui sa oled huvitatud, siis ma kopeerin siia mõned näited loengujärgsest küsimustikust ja iga teema (ensüümid, valgud, süsivesikud, lipiidid jne, jne) kokkuvõtva kontrolltöö küsimustest. Kui sertifikaat sind ei huvita, siis on loengud omaette väga põnevad. Konspekt, mis antakse ei ole küll kõige parem st pdf vormis on ainult joonised ja reaktsioonid ning tabelid; kuid alla saab laadida nii loenguvideo, kui ka subtiitrid. Foorumid on väga põhjalikud, iga teema kohta eraldi ja käsitlevad materjale väga laialdaselt.
Küsimused on siis sellised: The measurements of two bond angles are depicted on a Ramachandran plot. Select these two angles.// Turn the molecule of glycine (below) into a molecule of L-alanine. Be sure to show the orientation of BOTH the hydrogen and methyl groups on c-alpha of the molecule! What are two reasons that the R groups of adjacent amino acids are usually found in the trans conformation?// In your own words, compare and contrast the nucleation condensation and the diffusion collision models of the kinetics of protein folding.

Harvard on seega lemmik, kes pikalt ees, Duke tuleb järele, Ohio üllatas ja Melbourne laiendab oluliselt liikumisega seotud arusaamasid. Pennsylvania annab rohkem aimu, mis toimub inimese, kui tervikuga ning annab aimu nagu kursuse pealkirigi lubab – keha märkide keelest.

Kui olla vabaõppel :) ja kodus toimetades leida aega veidi otsida, siis võib leida ja endale kokku panna just need õppejõud, need teemad ja õppimise intensiivsuse ning ajalise graafiku, mis sobib. Kasutage seda.

kolmapäev, 23. september 2015

Kas sa oled paks?

Eeltöö igasuguse toitumisstiili muutusega tuleb teha oma sügavale maetud uskumustega. Lisasin eestikeelsed subtiitrid Byron Katie videodele, kus oma uskumusi: ma olen paks, minu keha ei ole ilus, mina ei ole normaalne seab kahtluse alla üks arukas naine:)



Kõnelus jätkub :



teisipäev, 22. september 2015

Kui sa tahad teha kedagi õnnelikuks!

Lisasin eesti subtiitrid Byron Katie videole Johniga, kes tahab teha oma ema õnnelikuks.
Minu ema on jonnakas, kitsarinnaline, vihaleajav, mind mitte mõistev - kui keegi on neid mõtteid mõlgutanud oma ema või mõne teise pereliikme kohta, siis tasub võtta paber ja pliiats ning teha ringkäik oma uskumustes. Leida võib palju hämmastavat.
Eesti keele jaoks klõpsa Youtube kanalil cc peale. Siinsamas vaadates vajuta hammasratta märki ja vali eesti keel.


neljapäev, 10. september 2015

Tervik ja puudujäägis üksikained - prof Colin Campbell


Allpool kaldkirjas katkend Prof. T. Colin Campbell raamatust „WHOLE“ lk 73-74 „Catching a ball“
„Tundub jah, et keha teeb väga palju ja keerulist tööd. Kuid selleks keha ongi loodud. See on see, mida ta teeb kõige paremini. Keha ei vaja mingit vahelesegamist oma tööle.
Vaadelgem sellist lihtsat tegevust nagu pallipüüdmine. Keegi viskab sulle palli ja sina püüad selle kinni. On sul aimu, kui komplitseeritud see protsess tegelikult on? Esiteks peavad sinu silmad märkama objekti, identifitseerima selle pallina. Just pallina, mitte aga vaablaste sülemina või bensiinikanistrina. Seejärel hakkavad sinu silmad, mis töötavad nagu binokkel, saatma tohutut hulka informatsiooni sinu ajju, et aidata kindlaks määrata palli kiirus ja suurus. Isegi, kui sa oled gümnaasiumi matemaatikas (geomeetrias) läbi kukkunud, oskab sinu aju kalkuleerida paraboolselt. Isegi, kui sa oled põmmpea füüsikas, arvestab sinu aju välja palli massi, kiirenduse ja raskusjõu. Samal ajal, kui aju kogu seda infot töötleb, suhtleb ta veel närvidega, et kontrollida sinu käsivart ja peopesa, tasakaalustab vajadusele sinu selja, kaela ja jalalihased ning ka parasümpaatilise närvisüsteemi, mille kaudu on võib-olla vajalik keha maha rahustada peale esialgset pilgu tunnet, et on saabumas mingi lendkeha.
Sinu keha on ülimalt hämmastav tulemaks toime kogu selle müriaadi sisendite ja väljunditega, mida kõike orkestreeritakse täiuslikult ajastatuna: sinu käed tõusevad ja peopesad haaravad pallist kinni. Kuid kujutage ette, kui tuleb keegi ja nõuab, et enne, kui sa saad palli püüda õigesti,  pead selgeks õppima kogu matemaatika ja füüsika. Mõõtma ja kalkuleerima kiirendust, parabooli, tuule kiirust jpm. Kooli õppekava ümber „pallipüüdmise“ kasvab; õpetajad hakkavad vaidlema, milline meetod on parim. Umbes 1% õpilastest suudavad hiilata selle metoodikaga ja ülejäänud käivad platsil ringi pallirahe all ning ei suudaks  parimagi tahtmise juures püüda kinni ühtegi palli.
Mil iganes me satume kokku kultuuriga, kus igaüks suudab kinni püüda, uurivad meie teadlased nende füsioloogiat. Saadud materjale kasutatakse pallide ja tegevuspoliitika väljatöötamiseks sihiga püüda paremini…
Keskendumine üksikutele toitainetele, nende üksikomadustele, nende sisaldusele toidus, nende kogusele kudedes ja nende bioloogilistele mehhanismidele, on sama, mis kasutada matemaatika ja füüsikaõpikut pallipüüdmisel. See ei ole loomulik tee ja see teeb toitumise palju keerulisemaks, kui vaja. Meie kehal on juba kasutada loendamatuid mehhanisme, mis on paigutatud kõikjale seedimise, imendumise, transpordi ja muudele metaboolsetele radadele – ei vajata mingit andmebaasi konsultatsiooni. Ja seni, kuni me vaatleme toitumist üksikaine seisukohast, jääb arusaamine toitumisest ja heast tervisest meile kättesaamatuks.“

Campbell on terviku poolt toitumises. Ja tervik toimib sarnaselt igal pool mujal. Kuidas ma näen täpselt sama toimuvat koolis. 
Laps elab kodus ja kogukonnas ELU: magab, tõuseb, kõnnib, jookseb, mängib, käib poes, külas, teatris, festivalidel, näitustel, sünnipäevadel, matkadel, reisidel, loeb, sööb, peseb, ujub, vaatleb oma vanemaid tööl-puhkehetkel ja lööb ise kaasa (seda nimetatakse hirmu poolt mittesotsialiseerumiseks).
Köögis süüa tehes (ja seda nii tavatoidu, kui ka toore toidu puhul) kasutab ema automaatselt: väga keerulist biokeemiat, füüsikat, matemaatikat, erinevate viljade geograafia, botaanika, bioloogia, zoloogia jpm. Kuid millegipärast ei ole emal köögis matemaatika-füüsika-keemiaõpikuid, vaid hoopis kokaraamatud ja üsna palju maitseaineid, toiduaineid. Kui sa oled õunapuu all, siis selle oksal valmivas õunas näed sa aasta jooksul kogumit geograafiast ja botaanikast, biololoogiast ja keemiast, füüsikast ja matemaatikast jne. Autosõit, rongisõit, buss ja tramm, tualetis käimine, rääkimine ja kogu tervikelu elamine sisaldab pidevalt ja alaliselt omavahel tugevalt läbipõimununa neid aineid, mida koolis püütaks õpetada eraldi. Maasikapeenralt maasika noppimine ja selle ära söömine – see on hetk elust, mida sa oskad. Koolis õpid sa seda erinevatest õpikutest, erineval ajal. Matemaatikas saad näiteks sellise ülesande:
 
Ja laps ega ka sina ei saa aru, et tegemist on maasika noppimise ja suhu panemise protsessiga. Matemaatika ainena on elu lahutamine üksikosadeks. Keemia on fragment sellest maasika söömisest. Me räägime koolis integreerumisest. Püütakse aineid omavahel integreerida – siduda üksteisega. Kuid see protsess ei saa kunagi olla täielik. Miks? Sest sel juhul me peaksime tunnis noppima maasikat, tegema süüa, mikserdama smuutit, küpsetama, palli mängima, nutma ja naerma, magama ja ärkama, jooksma ja kukkuma. Aga see on elu ise, mida me oma lapsed kooli õppima saadame. Ja sestap tulevad koolipingist enamjaolt inimesed, kes oskavad joosta ja hüpata, kooki teha ja süüa, tantsida ja naerda – kui nad ei oska keemiat ja füüsikat, matemaatikat ja botaanikat. Elu fragmentidena ei ole võimalik selgeks teha. Ja kui koolist tuleb välja fragmentaarne geenius st ained on kõik hindega suurepärane, siis väga sageli ei oska need inimesed joosta ja hüpata, palli püüda ja küpsetada, matkata ega eksinuna metsast välja tulla. Sest nad võtavad palliplatsile õpikud kaasa ja üritavad eelnevalt paigutada valemeid pallipüüdmise protsessi. Üksikaineid kokku kogudes ei ole võimalik seda kokku tervikut. Ükskõik kui palju ei oleks sul inimese tükikesi - inimest sa kokku panna ei suuda - elavat inimest. Ka mitte putukat, õuna ega koera. Sa võid istutada seemne, mille sa oled saanud looduselt. Aga apteegist või tervisepoest saadud pulbrist-pillist-tilgast ei teki tervikut.
Õun on see tervik, millest me püüame välja sünteesida vitamiinid, mineraalid, superfoodid, jõupulbrid, tervisejahud – kõik puha looduslik värkJ. Me tahame enam – rohkem. Rohkem tervist. Mida rohkem tervist seda rohkem selle vastandpoolt. Ära lõhu seda, mida loodus pole lõhkunud. Ei ole vaja toredast tervikust välja sünteesida „naturaalset“ toiduLISANDIT. Hoolimata sellest, et lisandeid ja tervisepulbreid on palju - on tervikus sadu kordi enam.


Õunaaed on see tervik, värvide gamma - pere- ja kogukond ehk elu ise – millest me lõigume välja üksikprotsessid, nimetame need aineteks: geograafia, matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, astronoomia, kunstiõpetus jne ning saadame lapsed kooli õppima tundma elu??? Aukiri ja medal tuleks anda igale lapsele kes üksikainetest aru ei saa – ehk ei saa aru lõhutud tervikust. Laps oskab juba elada – väga hästi.  Lase lapsel elada terviklikku elu - see sisaldab sadu aineid ja ainete kombinatsioone, mõõtmatult enam võimalusi, kui ühe kooli ja ka kõige parema kooli ainekava.

neljapäev, 23. juuli 2015

MÜSTILINE JA MAAGILINE AED


Allolev kirjutis on katkend Päikesetoidu 12. juuli loengukonspektist "Maagiline ja müstiline AED"


Kunagi oli Maddoni aia kohal mets ja ainult Jumal otsustas, mis seal elab ja mis sureb. Vanad ja murdunud puud ajasid taas juured alla, kus aga oksakoht maad puudutas – ja üritasid jälle, lootes uuele elule. Keegi ei raadanud võsa, ei võtnud maha surnud puid, ei püganud võsusid, ei väetanud ega kastnud. Idanevad tammetõrud pidasid peaaegu lootusetut võitlust mädaniku, põua, metssigade, oravate ja tuhande teise taimehakatisega. See oli pikk lugu miljonist miljonist võitlusest elu ja surma peale.
Sajandeid olid sügisel langenud lehed katnud metsaaluse niiske multšiga, nii et kevad sai lehekõdu kaisus ärgata. Mikroskoobi all ja ilma selleta oli näha, et maapind on täis olevusi, kes tahavad niisamuti väga võita kui taimedki. Huumusrikka mulla peotäis pudenes sõrmede vahel kergesti laiali ja sellest kerkis rikkalikku, mõnusat ja tugevat lõhna, mis oli niisama hea kui seenesupil.
Ja kusagil alumistes kihtides oli varandusi, mis aasta aasta järel otsekui plaanitult pinnale tõusid, kutsumata ja märkamatult …“ (Prue Leith „Aednik“)

Sa kujutad ette, et tõerääkijaid peaks armastama aga tegelikult tekitab tõde kuulutav inimene teistes viha … Kas sa ei taipa, et inimesed ei taha tõde teada, nad ei suuda sellele näkku vaadata, seega pole tõenäoline, et nad selle mingis muus vormis vastu võtavad“. (C. Cookson „Puhas kui liilia“)

Porgand ja võilill


Millegipärast on inimene, kes näeb välja nagu võilillejuur hakanud uskuma mõtet, et ta peab välja nägema nagu porgand - selline suur, sile, ilusat värvi ja mahlane. Ta usub mõtet, mis ütleb – porgandil on õige väljanägemine, selline ümar ja „terve“. Kõik näitavad ju porgandi pilti ja on üldiselt teada, et terve inimene on just selline pakatav, ümar ja kaunis, maitselt magus. Edasi hakkab võilillejuur uskuma mõtet, et tal on midagi puudu. Selle jaoks on müügimaailm valmisJ. Oled kribu, kõver, auguline, kiitsakas (ehk äkki võib selle asendada inimese maailmas unetu, väsinud, jõuetu, liiga kõhna jt sõnadega). Vitamiinid ja mineraalid, valgud ja superfoodid (väetoidud), ravimtaimed ja imejoogid, „naturaalsed“ kosutajad. Või liitrite ja ämbrite kaupa vett – eriliselt puhast vett. Kui sa näed välja nagu võilillejuur – selline veidi kidur ja sopiline, kortsus ja ebamäärase kujuga, siis tuleks muuta sind porgandiks. Ja kõik mis on ju kidur ja kõhn ja sopiline – sellel on kindlasti midagi puudu? Aga kas on? 
Keda sina peaksid esmavaatlusel täiuslikuks ja kellele soovitaksid mõnd ainet võtta puudujäägi kõrvaldamiseks?
Tegelikult on võilillejuurel ju hoopis liiga palju. Siin on vitamiine ja mineraale niivõrd palju, et ta on nende rohkusest krimpsus ja maitseltki muutunud mõrkjaks. Aga ta võib jääda uskuma, et on puudu ja vajab midagi juurde. Juurde selleks, et saada ilusaks siledaks magusaks mahlaseks porgandiks. Ta võibki selleks saada. Tänapäeva lisandi, ravimi, ilumaailma teraapiat ei tasu alahinnata. See on võimalik. Me võime ka võilille tuua teistest taimedest vabasse mulda, rohida, väetada, poputada ja aina kasta.

Leht hakkab kasvama, juur jämeneb … hakkabki porgand tulema. Millise hinnaga? On seda vaja? Võilillejuur hakkab lahjenema, muutuma nõrgemaks ... eemaldub loodusest. Muutub sõltuvaks, kaitsetuks jne.

Populaarsed eneseabi raamatud ütlevad sulle – sa saad, kui sa väga-väga tahad. Kuid, kes tegelikult on oma olemuselt sitke, tugev, jõuline – porgand või võilill? Keda ei ole praktiliselt võimalik hävitada? Kes taastub ja tuleb alati-alati uuesti. See on võilill.
Kui porgand hakkab looduse poole liikuma, muutub ka tema tugevamaks, sitkemaks, vitamiinirohkemaks, kuid tema väljanägemine … Muutub sarnaseks võilillega. 


Seega sa saad tõepoolest, mida sa tahad. Tahad sa olla ilus ja sile või loodusega üks - sitke, jõuline  ja vastupidav? Niipea, kui inimene looduslikul vesisel, lahjal toidul saleneb ja saleneb vahel päris palju, siis ta usub, et tal on midagi puudu – kõik ümberringi on nii siledad ja kaunid ja ta arvab, et ta teeb valesti.  Kas teeb?

Sa soovid porgandina olla loodusega üks? Hakkad sinnapoole liikuma:

Hakkad kaotama suurust, värvi, kuju, ümarust ... mõtle enne, kui loodusega üheks saad:). 

Eha Metsallik näitas mulle hiljuti taas kord rabamändi ja tuletas meelde, et Eestis on ühte liik mänd ja rabas on ta vaevu paarimeetrine:
 

Soodsal pinnasel aga kasvavad suured võimsad männid:

Eha tuletas meelde, kui oluline on toit – pinnasest oleneb, kui kõrgeks ja jämedaks võib kasvada üks puu. See ongi nii. Kuid rabamänniks olev inimolend  hakkab uskuma, et tal on midagi puudu. Ta tahab saada suureks männiks. Kas tahab? Tegelikult mitte. 
Võimalik, et ta tahab hoopis elada ja tema elukeskkond on raba. Suur mänd, pilvedesse kõrguv puu ei elaks rabas kaua. See ei ole talle soodne keskkond. Sestap ei ole rabamännil midagi puudu, ta on oma keskkonnast saanud just selle, mida ta rabaeluks vajab. 

Õige suuruse, õige jämeduse, õige kuju. Me võime rabamänni viia vereproovi või mõne traditsioonilise või alternatiivse masina alla kereproovi ja tulemused annavad teada, et on puudu küll: rauast, B12, magneesiumist, kaltsiumist, headusest, armastusest jne. Ongi puudu. Võrreldes tavametsa männiga. Fakt on aga see, et nö tasakaalustatud normile vastav proov hävitab selle rabamänni. Talle ei ole vaja juurde imejooki ega ravimit. Mida kõike ei otsita ja osteta, et kidurust muuta priskuseks ja sileduseks. Ja kui vitamiinid ja superfoodid ei aita ning rabamänd jääb ikka kiduraks, siis ta on pahane. Ta on lausa vihane ja ütleb näiteks, et toortoit ei ole talle sobiv; et taimetoit ei ole talle piisav. Tegelikult on rabamänd oma keskkonnas kõige jõulisem just kidurana, kõverana ja nö „puudujäägis“. Elu on täis näiteid, mil „täiuslikke“ vitamiine tarbivad inimesed on ikka rahulolematud, ikka haiged, ikka õnnetud … ehk sellest kuidas suur ja uhke mänd rabas hätta jääb.

Kas linnakeskkond on sobiv just ümarale, priskele, siledale, magusale, lühikest elu elavale, loodusstiihiates mitte ellu jäävatele porganditele? Võimalik. Ma ei tea. Suurpõllul elab ainult porgand – elab selle arvel, et kõik teised tema ümber mürgitatakse. Ja ta on seal ellu jäänud. Kui me laseme looduse siia lahti, siis porgand hävib või kohaneb ja temast saab ellujääja – kuid sel juhul on ta metsik porgand - mõru, peene juurega nagu võilill. Linn suretab samuti ümbritsevat ja alati-alati kellegi teise arvel muutub sealne elanik siledamaks, priskemaks.  Ta jääb nii ellu. Ta suudab siin elada. Kui me laseme nüüd looduse siia lahti, siis …
... porgand võib siin mitte kasvada - üldse mitte ...

kolmapäev, 1. juuli 2015

Päikesetoit 12. juulil Raplamaal Tuule talus

24 juunil saadeti Hongkongist välja üks pakk:). 29. juunil oli see Eestis ja 30 juunil sain selle kätte. Paki saatmine oli tasuta ja sisu maksis 115 eur...


Algas kogu lugu sellest, et Kristi saabus tagasi Hollandist,  kaasas üks salapärane internetilink:). Kui kunagi üldse olen ma internetikaubanduses kahelnud, siis just juhtudel, kui midagi suurepärast on väga odav... ja just sellega nüüd tegemist oligi. Tasuta saatmine Hiinast Eestisse!!! Kes seda enne kuulnud on ja kes seda peaks uskuma:). Aga tehes uuringuid aliexpressi keskkonna kohta, leidsin, et see on toimiv täpselt samamoodi nagu seda on e-bay ja amazon. Kaup tuleb ja vahel võib ka tulemata jääda - seda juhtub ka e-bays ja amazonis. Hiinas valmistatu mind samuti ei kohuta, kuna enamik tänapäeva Lääne masinatest on valmistatud just seal. Niisiis tellisin blenderi, sain kätte. Et mitte kohe tehasest tulnud blenderit toortoidu mikserdamisega liigselt koormata - alustasin vedelmatest asjadest. Esimesena tegin kakao - kakaoubadest, indiapähklitest, teest ja meest:). Tuli väga hea. Tundub, et täis kannu puhul ei võta sellist jõudu üles nagu Vitamix, kuid kakao tuli väga hea ja purustatud oli väga hästi. Järgmisel hommikul proovisin mandlipiima - väga ilus tulemus. Blenderil ikka ilusad ventilaatorid külgedel. Piimale mingit kõrvalmaitset ei tulnud.
Nüüd on siis võimalus eraisikuna tellida omale väga hea hinna eest 3 hobujõuline blender, millega ise toiduaineid töödelda ja toortoidu retsepte katsetada. Loomulikult ei saa ma ennustada blenderi kasutusiga ja võimalikku töökindlust, kuid tegelikult ei saa seda ühegi blenderi puhul. Mul on läinud katki nii mõnigi masin... Kuna lihtsustatud tollimine on kaubale 22 kuni 150 euri, siis üks blender mahub ilusti selle hinna sisse. Sestap ei tule siit suurt ärivõimalust - suuri koguseid tasuta ei saadeta:). Kuid tellides üksikisikuna, leides omale sellise tasuta saatmise pakkumise, on asi seda väärt... Kui midagi juhtub (ja alati võib juhtuda), siis sellise hinna eest ei ole kahjud vähemalt nii suured.
Sestap, enne tellimist tule vaata, katsu oma käega, kuula ja vaata kuidas töötab - pühapäeval  12 juulil Raplamaal, Käru vallas, Tuule talus teevad Janika ja Sille uue blenderiga maasikatega toortoite - maasikakooki, valge šokolaadi-maasika toorkomme, maasikajäätist, maasikasuppi ja -salateid. Sille räägib veidi teemal müstiline ja maagiline aed. Selleks ajaks on Janika blenderiga kaks nädalat tööd teinud ja on teatud kogemus olemas.
Täpsemad teejuhised ja info registreerimisel 84silleke@gmail.com. Osavõtutasu 15 eur. Grupi suurus kuni 20 inimest.