Taimetoidumessilt koju tulles

Käisin eile Taimetoidumessil rääkimas– möödunud 17 aastast. 17 aastat 45 esinemisminutisse panna on üsna keeruline. Nii nagu jalutuskäigud minevikku  ikka, tuled sealt tagasi nii heade, kui halbade mälestustega. Esinemine sai läbi ja koduteel hakkasid meelde voolama igasugu ammuunustatud asju. Neid, mille pärast sai ilmaaegu muretsetud ja neid, millele ei osanud tol ajal reageerida. Need, mis eile üldse meelde ei tulnud.

Ma paneks mõned mõtted siinkohal uuesti kirja. Milline oli keskkond meie ümber 17 aastat tagasi? Tuletan meelde – Facebook ja YouTube olid alles alustamas, ei olnud Instagrammi, ega nutitelefone. Tohutu infolevikuga netimaailm oli alles startimas. Eestikeelne meedia kirjutas/näitas taimetoidust väga vähe või üldse mitte. Poodides ei olnud ei suurt värske toidu valikut ega taimseid valmistoite. Restoranides oli taimsema poole peal vaid Kreeka salat ja küüslauguleivad, koolides/lasteaedades taimetoitu ei pakutud ... Ringlesid mõned naturalistide tõlked (Ehret, Bragg, Shelton), oli üks veebisait.

Siin on ka aeg, kus sa igati püüad oma toitumisvalikut kaitsta. Ja mis on parim kaitse, kui tervis. Öelda, et tervise pärast. See tõi muidugi kaasa selle, et niipea, kui tütar ütles: „Pea valutab,“ – siis haarati sellest kinni ja öeldi – pea valutab, taimetoit on sind haigeks teinud. See, et osatajal endal pea juba 2 päeva valutas, ei lugenud.  Ka ajakirjandus küsis hiljem minult ju alati – mis tervise-eeliseid see toit teile andis, mida parandas, millest üle aitas. Praegu võin öelda, et tervis ei ole see teema, mida niisama õhku visata. Sest inimesed kuulevad selle asemel: "Minu toitumine on sinu omast parem ehk mina olen sinust parem." Ja sellist asja ei kannata ometi keegi - eriti eestlane 😄😄😄. Tervise toome üldse põhjuseks: kui tahame (või just ei taha, sest kus sa seda valku ikka saad 😜)dieeti vahetada või vahetada tööd või elukohta või elukaaslast ... Sellest allpool veel.

Esimesed taimetoiduaastad  möödusid infot otsides ja lugedes. Igasuguste retseptidega katsetades. Eks alguses jäid menüüst välja lihatooted, edasi muna ja edasi vähenes piimatoodete hulk. 12 aastat tagasi alustas Tervisekool toitumisnõustamise õppega. Kadjasin sinna – noorima lapse sünnini jäid loetud nädalad. Toitumisalane info muutus teatud määral struktuursemaks. Kool oli minu taimetoidu osas toetav, kuid olulisi praktikuid või selle alast süsteemsust ei olnud pakkuda. Olin jätkuvalt katse-eksituse meetodit kasutav. Ja siis tuli toortoit – alguses 1 aastase katseajaga.

Viimase 11 aasta jooksul olen pidanud blogi ja siit on mul täpsem ülevaade, milliseid verstaposte ja kuna läbisin.  

Verstapost 1 – lugesin tol ajal eesti keeles ilmunud Ehreti, Sheltoni ja Braggi raamatuid. Ma peatun korra siin, kuna Eestis on jätkuvalt nende järgijaid, ja tuleb öelda, et just siin on paljude tervis kannatada saanud. Tegemist on naturalistidega, kes esindavad Natural Hygiene liikumist – nn Looduslik hügieenidieet on tervisliku eluviisi süsteem, kus rangelt välditakse moraalset, füüsilist ja keskkonnareostust ning töödeldud toidule eelistatakse pigem looduslikku tervislikku toitu. Põhimõte on pakkuda kõike, mida keha vajab, et olla terve, ja vältida kõike, mis võib tervist ja heaolu takistada. Raamatud äratavad entusiasmi, kõik tundub imelihtne ja imetore. Kuna Ehret (s 1866) sai õnnetuses ( 56 aastaselt kukkus tänaval ja suri saadud peavigastusse) surma, siis ei tea, kuidas oleks kulgenud tema vanaduspõlv. Oma paastumiste ja toortoidu perioodidel kirjeldas ta suurepäraseid tervisesaavutusi. Bragg oli paastu pooldaja, omamoodi tähelepanelik oma vajaduste suhtes ja elas terve ja pika elu. Ta oli entusiast, kes ometi kirjutas, et kord-paar aastas tekib tal suur munaisu, millele ta järele annab ja siis taimetoidul edasi liigub. Müüs paari imerohtu ja suri infarkti tagajärjel. Shelton (s. 1895) on samuti palju kirjutanud imelisi tervenemisjuhtumeid paastu ja taimetoidu abil, kuid tema enda elu viimased 13 aastat oli ta Parkinsoni tõve küüsis, millest ta oma ravimeetoditega jagu ei saanud. Täna on aeg teine, elukeskkond muutunud, teadmised täpsemad ja põhjalikumad, sestap ei toimi nende soovitatud režiimid enamikule inimestele. Ideed on nagu tänagi – vähem töödeldud toitu, rohkem värsket ja liikumist, rohkem looduslikkust, kuid selgitused inimkehast ja organite toimimisest on suhteliselt ekslikud. Siit leiab ilusaid muinasjutte ja kui sa neid ilma küsimusi esitamata uskuma jääd, võid terviseprobleeme juurde saada. Natural Hygiene esindajaid on palju ja nad on üksteist piisavalt kritiseerinud – on neid, kes on terved, on neid, kes on haiged. Nii see elu on – mõlemat pidi. Kui sul sinu valitud meetoditega ei ole sul parem, sa ei tunne ennast hästi, sa oled sapine kogu maailma vastu ja arvad, et ainult sina saad aru, kui halvasti/valesti kõik teised teevad – siis sa sammud üsna okkalist rada, mis on peeglitega ääristatud. Need naturalistid, keda mina tean, paistavad suures osas (mitte kõik) silma tugeva inimvihkamisega. Siin on tugevad vandenõuteoreetikud, kes näiteks täna maski kandvat inimest hirmunud lambaks sõimavad, märkamata, et ise kardavad tsivilistasioonis kõike: poetoitu, töödeldud toitu, 5G, lennukisuitsu, ravimeid, linnaelu, infrapuna kraadiklaasi, vaktsiine, parasiite, kraanivett, kemikaale, haiguseid, reptiile, tulnukaid, teise nahavärvusega inimesi jpm ja ainult enda eelistatud tervisetööstuse tooted - toidulisandid - saavad heakskiidu.

Verstapost 2 – Võtan osa Cornelli Ülikooli poolt pakutavast taimetoidukursusest. Siin siis sellised taimsed arstid/teadlased/sportlased.

 

Nende küljes rippusin üsna kaua – sest kas nemad just ei peaks teadma kõige paremini ja olema teaduspõhised. Viimaste aastate jooksul võin tagasi vaadates öelda, et kui inimene end meedias ja raamatukaantel veganiks tituleerib – tuleb olla pigem ettevaatlik. Mitte, et nad oleksid petised või rumalad. Kuid kui sul on oma toitumiseelistus ja sinu toitumiseelistus toob sulle raamatute ja meedia müügist ka raha sisse, siis on siin ka reeglina teatud erapoolikus. Nii on need mehed jätnud üht teist märkimata. Seda nimetatakse inglise keeles cherry picking – mis tähendab omale sobiva info väljanoppimist ja mittemeeldiva väljajätmist. Ja see on muidugi meeldiv – selline mull, et sinu toitumisviis on kõige parem ja loomulikult kõige õigem.  Sestap on nad tuntud taimetoidumaailmas, kuid kritiseeritud toitumisteaduse maailmas. Ka ebameeldivad faktid tuleb teatavaks teha, see aitab inimestel oma terviseprobleemidest rohkem aru saada ja kui nad jäävad oma dieediga kimpu, siis on neil palju vähem enesesüüdistamist (või teiste süüdistamist).

Siia jäävad kõik toortoidufestivalid ja meeletute töötubade aeg - nautisin seda aega väga. Sellest on blogis palju kirjutatud ja ma ei hakka neid pikemalt üle käima.

 

Verstapost 3 - Sellest mullist väljusin, et edasi õppida ☝☝☝– toitumis- ja üldse inimkeha süsteeme õpetavate teadlaste, arstide, treenerite juures, kes ei olnud seotud ühegi kindla dieediga. Keda huvitas väga inimese tervik ja tervis.  Ma läksin õppima, tõenäoliselt pisku sarkasmiga, et mina tean paremini. Mida kauem õppisin, seda fantastilisemaid inimesi kohtasin ja õppisin aktsepteerima seda, mida teaduspõhisusel öelda oli. Miks nad kritiseerisid ülaltoodud taimetoidu inimesi? Imede pärast? Mitte taimetoidu pärast. Taimetoit oli ja on aktsepteeritud toitumisviis ja seda keegi ei vaidlusta. Küll aga kritiseeritakse teravalt imede lubamist – söö seda ja sinu haigused kaovad, söö nii ja haigusi ei teki kunagi... Ja hetkel ma toetan seda täielikult. Imede lubamine tekitab palju probleeme ja nendesse pimesi uskumine samuti. Kui sa oled taimetoidu teele asunud nende imede tõttu – et see ravib sind igast haigusest ja kiiresti või et sa kunagi ei  jää haigeks, siis siinkohal on paljud taimetoidust vihaga loobunud. Mida kuradit? Ma ei saagi terveks või ma jäin ikka haigeks. Siit reaalsuse teelt võib aga edasi minna ja kui ma veel edasi õppisin, oli enesetunne palju parem. Miks? Sest kellelegi ei olnud vaja tõestada oma taimetoidu valikuid, taimetoidu headust – piisas, kui konstateerida fakti: mulle maitseb, mulle meeldib, ma tunnen ennast sellega hästi (mitte igal aja hetkel, vaid üleüldiselt). Sellised laused ju tegelikult peaksid sobima hoopis naturalistide poole peale, kas pole?  

Taandub igal alal ikka ja alati selleni, kas ma olen teistest parem. Koolis kinnistunud uskumus, et sa oled midagi väärt, kui oled teistest parem. Sestap on dieetidega nii, et eestkõnelejad räägivad imedest, kinnitavad neid ja loobivad sapiseid märkusid teiste dieetide pihta. See on iseenesest tore, sarkasm on lõbus ja nauditav, kuid see ei ole jätkusuutlik. Jätkusuutlik on see, mis sobib sulle. Ja isegi, kui sinu valikud on tingitud ainult keskkonnast – ükskõik, mida söön, peaasi, et keskkond ei kannataks, siis ilma oma elurõõmuta sa keskkonda suurt aidata ei saa.

Siit ma viskaks ikkagi kivi Eesti arstide kapsaeda. On selge, et segadust tekitab see sama „imede aed“. Ülemäärased lubadused, mida erinevad dieedid endas kannavad, ei ole suhtlemisel kuidagi abiks. Kuid see, mida mina olen oma õpingutelt teaduspõhisest maailmast kaasa toonud – kui esitad väite, tuleb seda tõendada. Mida imelisem on väide, seda suurem lasub sul tõendamiskohustus. Faktid on põikpäised asjad, kuid tõendite kogum määrab fakti. Üksikjuhtum on huvitav, kuid pole tõend omaette. Aga telesaadetes ja avalikes esinemistes väidavad osad meedikud – et ei taimetoidul ei ole võimalik terve olla! Ja see on väide, mis nõuab tõendeid. Ja nendeks tõenditeks ei ole üksikjuhtumid või ajaleheartiklid. Taimetoitu aktsepteeritakse riiklikes toitumissoovitustes üle maailma, sest tõendite kogum on piisav. See on fakt. Eestis ma saan aru, et perearst teeb oma otsuse haigeid inimesi nähes: kui tavatoituja on haige, siis on see juhus, viirus, geneetika. Kui taimetoitlane on haige, siis on see ainult taimetoidust. Mäletan Evelin Ilvese ühest intervjuust – ta märkis, et tema lugupeetud õppejõud arstiteaduskonnast ütles: „Ükski toit ei ravi ühtegi haigust, sest toit ei põhjusta haiguseid.“ (Võimalik, et sõnastus pole täpselt selline). Seda enam, kui meie meditsiin nii arvab - siis ei ole ka taimetoit ühtegi haigust põhjustanud.  Ja taimetoit ei peaks seega olema üldse tulise debati osaks. Miks aga Eesti teadlane teeb cherry pickingut, võib ainult oletada – võimalik, et isiklikud toitumsieelistused, võimalik et toiduainetööstuse osalus, võimalik, et mõni negatiivne juhtum. Kuid ootaks selle ala inimestelt, et nad on teaduspõhised, mitte käega lööjad – ah mis teiega rääkida, te nagunii aru ei saa või mul oli üks juhtum ... Taimetoitlased ei ole haigemad, kui tavatoidulised. Dietoloogid oleksid heaks abiks arstidele, kes ei pruugi toitumisala tunda.

Mis ma toitumise ja liikumise ja une ja terviseloengutest kaasa tõin:

☝ Ei ole head ega halba toitu – igas toidus on hea ja halb, oleneb kogusest

☝ Sulle sobib see toitumine, mis sulle meeldib ja millega sa ennast hästi tunned

☝Kehakaalu osas: sa võid ülekaalu tekitada nii keto, karnivoori, taimetoidu (WFPB), toortoidu – rasvase ja rasvatu, Vahemere ja muude dieetidega. Dieet iseenesest  ei määra sinu kaalunumbrit. Selle määrab, kui palju sa sööd.

☝Mikroskoopilisse toitainete maailma sukeldudes ei ole ühtegi „erilist“ toitainet ega toitu, mis sind „päästaks“ reaalsuse eest ja võimaldaks igapäevase tervisliku toitumise, une, liikumise, stressi maandamise vahele jätta. Ühtegi, mis teeks sind teistest paremaks. Ühtegi, mis viiks sind teistest ette.

☝Tervise osas: imesid sünnib aga mitte alati. Igal dieedil, igal ravimeetodil on omad edulood ja lood, mida jäetakse rääkimata.

☝Loodus on suurepärane aga looduses on sünd ja surm ühtmoodi võrdsed. Loodusseadused toimivad ühtmoodi kõigile. Sestap ka haigus on looduse üks osa, nii loodus ravib ja nii reguleerib. Sa saad anda oma parima ja paljut ennetada, kuid elu toimib omamoodi.

 

Toitainete, tervise ja haiguste teemad piima ja lihatoodete ümber on keerulised ja põhjalikud. Siia võib vaidlema jäädagi. Uuringuid on nii ja naasuguseid. Veel enam on inimesi, kes ainult taimetoidul või ainult lihatoidul terved on. Või siis mitte. Rohket lihasöömist teadus nii või teisiti ei toeta. Toetatakse toidulauda, millel enamik on taimne. 👇👇🙈🙈🙈

Mis puutub piimatoodetesse, siis reklaami ja turundust on muidugi palju enam, kui tervist. Aga jäägu see igaühe enda otsustada, mis teda tervena hoiab.

Keskkonnateema on samuti tulises debatis. Vegan ei ole ainus keskkonnasäästlik variant, siin on ka vegetaarseid võimalusi. Samas on väga väga imeline, kui kogu maailm ei ole kaetud ainult paari liiki kariloomadega, vaid oma elu saab säilitada kogu rikkus:

Austraalias leitud uus imetaja:😍😍😍

Eetika samas on üsna ühene – tuleme ilma liha ja piimata toime.

Lugudest, mis jäetakse rääkimata. Ma kuulen neid palju. Ma kuulen oma terviseprobleeme kurtnud inimesi avalikkuses rääkimas, et nad on nii terved tänu oma müüdavale lisandile, imerohule, dieedile. Ma kuulen terviseprobleemidega inimesi, kes arvavad, et kui nad on neid lisandeid, rohte ostnud ja dieeti järginud, siis nad teevad kõike valesti, on enda vastu liiga leebed, on kuidagi endale oma „pattudega“ häda ligi tõmmanud. Sest igalt veebilehelt või paberajakirjast vaatab vastu rõõmsameelne terviseinimene. 100%, 24/7?

Siin on üks asi, mida peaks alati meeles pidama. Inimesed, kes meedias figureerivad ja tervist müüvad – ei taha ja tegelikult ka ei pea oma tervise ja muid probleeme tooma avalikkuse ette. On muidugi julgeid, kuid mitte igaüks ei suuda tänapäeva kuuluvat pahameeletormi, parastamist ja näpuga näitamist ning sellest tulenevat stressi välja kannatada. See on ka inimese õigus. Tarbija soovib samuti lugeda ilusaid ja imedest täidetud lugusid – see annab omamoodi lootust neile, kes raskustes. Samas tekib kadetsejaid ja neid kes otsivad, kus see vale nüüd on. On tulivihaseid, kes raevunult reageerivad, kui ilmneb midagi muud. Samas ei pruugi olla midagi valet, lihtsalt ette anti mündi üks pool.Sinu asi on teada,et mündil on alati kaks poolt.  Maa peal on päev ja öö – ning hoolimata sellest, kui ilusat juttu räägitakse, kui terveks/õnnelikuks end väidetakse, kuivõrd imeliseks oma toodet peetakse – on alati... ALATI teine pool, mis ei ole nii ilus, magus, imeline. Ükskõik, millist toitumisvalikut sa ei valiks– elu saadab sulle probleeme lahendamiseks, sest selleks elu ongi. Ja mitte keegi ei ole nendest vaba. 

SÖÖGEM VÄRSKET ROHKEM aga nii, et paha ei hakka 😜

Taani naaritsad ja kaduv kohv ning šokolaad

Columbia Ülikooli viroloog Angela Rasmussen kirjutas täna natuke hirmutavatest meediapealkirjadest, mille tingisid Taani naaritsakasvatustest leitud viirusjuhud. Rasmussen on palju püüdnud meedias teha viroloogiat puudutavat infot lihtsamalt mõistetavamaks ja seega ka ülemäärast hirmu vähendanud.

Mis mind tänases postituses köitis, oli tähelepanek, et metsloomadelt võib (aga ei pruugi) viirus kanduda kassidele ... ja kassid on kõikjal 😟😟😟. Rasmussen mainib, et karusloomakasvatuse lõpetamine on igal juhul hea otsus.

☝☝☝ 

So you may have heard concerns about the mink variant of #SARSCoV2 that was discovered in Denmark and is leading to the decision to cull all farmed minks in the country.

This should not be a cause for panic.https://t.co/EMTufmvl4U

— Dr. Angela Rasmussen (@angie_rasmussen) November 5, 2020

Rasmussen kirjutab: Võite olla kuulnud murest Taanis avastatud #SARSCoV2 variandi pärast naaritsatel, mille tulemuseks on otsus kõik riigis kasvatatud naaritsad tappa. See ei tohiks põhjustada paanikat.

https://www.nytimes.com/2020/11/04/health/covid-mink-mutation.html

See on veel üks kehv näide andmete jagamisest pressiteate vahendusel ja pealtnäha kõlavad murettekitavd väited: -inimesed nakatusid sellega –inimesetel on nõrgad antikehareaktsioonid -Taani rahvatervise ametnik ütles, et see tüvi häirib vaktsiini efektiivsust.

Nende väidete toetamiseks pole andmeid, nii et neid on raske hinnata. Kuid me teame veel mõnda asja, mis võib muret veidi leevendada. Hollandis olid selle aasta alguses suured puhangud naaritsafarmides.

https://www.reuters.com/article/us-health-coronavirus-netherlands/netherlands-to-close-mink-farms-after-coronavirus-outbreaks-idUSKBN25N2W2

Hollandi naaritsafarmid olid tõenäoliselt antroponootilise leviku tulemus (inimestelt naaritsatele). Arvatakse, et vähemalt 2 inimest on SARS-CoV-2 nakatunud zoonootiliselt (naaritsatelt inimesele). Seega pole üllatav, et ka Taanis olid taolised juhtumid.

https://www.nationalgeographic.com/animals/2020/11/denmark-mink-culling/

Naaritsatega seotud tuhkruid kasutatakse COVID-19 katsemudelina (noh, pigem nagu SARS-CoV-2 nakkuse mudel, sest tuhkrud ei haigestu eriti). Seega pole šokeeriv, et naaritsad on nakkustele vastuvõtlikud.

Siiani pole olnud andmeid, mis näitaksid, et naaritsast saadud variantidest põhjustatud COVID-19 erineb oluliselt inimestest saadud variantidest. "Nõrgad" antikehareaktsioonid ilmnevad ka kergetel või asümptomaatilistel COVID-19 juhtudel.

Nüüd jõuame kõige murettekitavama väite juurde, et naaritsast saadud viirused muudavad vaktsiinid vähem tõhusaks.  

Kuid teadmata, millised need mutatsioonid on, on ebaselge, mis on selle mõju vaktsiinidele. Seni, kuni mutatsioonid pole antikehade neutraliseerimiseks olulistes piigi (piikvalk) piirkondades (nn neutraliseerivad epitoopid), on see vaid spekulatsioon.

Isegi kui teadaolevates neutraliseerivates epitoopides on mutatsioone, on see ikkagi spekulatsioon. Mutatsiooni funktsionaalse efekti ennustamiseks võite kasutada kõiki oma tööriistakasti väljamõeldud arvutuslikke ja struktuurseid modelleerimisnippe, kuid tegelikult ei tea te seda enne, kui katsetate seda eksperimentaalselt.

Lisaks muteeruvad sellised RNA viirused nagu SARS-CoV-2. See on normaalne ja oodatud. Me juba teame, et mis tahes mutatsioon, olenemata sellest, kas see on pärit inimesest või naaritsast, võib esineda olulises epitoopis.

Mutatsioonid on muutused RNA genoomis. Kui need esinevad viiruse valku kodeerivas genoomi osas, võib see põhjustada selle, et sellesse valku sisestatakse erinev aminohape kui algselt kodeeritud aminohape. See võib mõjutada antikeha seondumist selle epitoopiga

Antikehad on peenelt spetsiifilised ja mõnikord võib isegi üks aminohappe asendus tühistada antikeha seondumise. Seega võib mutatsioon võtmeepitoobis tähendada, et ühe variandi vastu kasvatatud vaktsiinid tekitavad antikehi, mis ei kaitse mutatsiooni sisaldavate variantide eest.

Kuid nad pole näidanud, millised mutatsioonid on naaritsa saadud variandid omandanud, nii et kes teab? Mutatsioonid tekivad ka inimpäritoluga viirustes, nii et loo moraal seisneb selles, et pääsemisvariantide otsimiseks peame kõigi ringlevate SARS-CoV-2 isolaatide korral läbi viima tugeva seire.

Nii et pole mingit põhjust nende naaritsa variantide pärast eriti muretseda, kui pole muid tõendeid. Peaksime andmed, kui need on kättesaadavad, objektiivselt üle vaatama, ning jätkama ja laiendama genoomset seiret.

Taani võimud ei tegele asjaga, mille pärast mina kõige rohkem muretsen: uus reservuaariliik. Kui SARS-CoV-2 hakkab metsloomadel ringlema, siis on meil oht, et nende uute reservuaaridega kokkupuutel tekivad tulevikus zoonootilise leviku tagajärjed.

Olen juba väga mures selle pärast, et SARS-CoV-2 võiks kassidel kinnistuda. Kassid on nakkustele vastuvõtlikud ja USA- on miljoneid  (ja miljoneid ka mujal maailmas) metsikuid kasse. Kui kassidest saab väljakujunenud reservuaar, võime olla SARS-CoV-2-ga seotud aastaid.

Sellega seoses on hea, et Hollandi naaritsatootmine suletakse aastaks 2021 täielikult. Loodetavasti järgivad seda ka teised riigid. Naaritsakasvatus on samuti ebavajalik ja julm, nii et selle tava jätkamiseks on vähe toetavaid tegureid, seda enam, kui  on ka kõrvalmõju oht.

Aga ma tõesti soovin, et teadust ei antaks edasi pressiteate abil. Pole mingit põhjust, miks genoomiga seotud andmeid ei saaks jagada, mis võimaldaks teadusringkondadel neid väiteid hinnata. Kui te pole andmeid näinud, on riski raske hinnata.

LISA: Jah, ma tean vahet Madalmaade ja Taani vahel. Kui ütlesin, et Hollandis naaritsatööstus lõpetatakse aastaks 2021, pidasin silmas Madalmaade naaritsakasvatust. Ma ei tea, kas naaritsakasvatus Taanis lõpeb pärast loomade tapmist.

Loomadega on ühesõnaga kehvasti ja taimedel ei lähe paremini.  

Henner Townlove kirjutab oma artiklis, et üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti (99,9%) kõigist Maal kunagi eksisteerinud liikidest on nüüdseks välja surnud. Enamik neist hukkus Maa ajaloo viies kataklüsmilises sündmuses; ja hiljutise teadusküsitluse järgi arvab seitse bioloogi kümnest, et oleme kuuenda massilise väljasuremise küünisel. Isegi tänapäeval on taimeliike, mis on väga sõltuvad teatud tüüpi keskkonnateguritest, nagu temperatuur, vesi ja kõrgus, nii et kui mõnes neist esineb häireid, arenevad nad lõpuks halvasti või ei suuda üldse kasvada. Meie huvides on vältida nende ohustatud põllukultuuride väljasuremist, sest osad neist on tihedalt põimitud meie igapäevaelu kangasse.

Maa soojeneb

Kliimamuutused on tõsine küsimus, mida tuleb võimalikult kiiresti lahendada. Alloleval pildil on temperatuuri erinevused üleilmse viie aasta keskmistest kolmel erineval aastal. Kui teie riik on punases, tähendab see, et teie riigis on selle 5-aastase ajavahemiku jooksul keskmine temperatuur rohkem kui 4 kraadi kõrgem.

Ülaltoodud pilt annab võimaluse võrrelda, kuidas on  aastakümnete jooksul suuremad temperatuurimuutused toimunud. Kõige drastilisemaid muutusi kogevad põhjapooluse lähedal asuvad alad. Maa muutub lihtsalt üha soojemaks. See temperatuuri tõus võib otseselt või kaudselt mõjutada tundlikke põllukultuuriliike, mis kasvavad ainult kindlates piirkondades.  

Põllukultuurid, mis lähema aastakümne jooksul kaovad:

Kohv

Maailm tarbib palju kohvi, peamiselt selleks, et üles ärgata ja oma töötundidel erksam olla. Selle tarbimist on seostatud nii südame-veresoonkonna haiguste, II tüüpi diabeedi, Alzheimeri tõve kui ka Parkinsoni tõve vähenemisega. Kohvipuud (Coffea), mis meile meie kohvi annab, on eriti raske kasvatada. On kaks peamist sorti, Robusta ja Arabica. Robustad on kibedad, tugevad ja suurema kofeiinisisaldusega. Arabica kohvid on mahedamad, magusama maitsega ja vähem kofeiini sisaldavad kohvid, Starbucksis maksate hea kohvi eest päris palju. Arabica on hea kraam, kuid see on eriti tundlik keskkonnamuutuste suhtes. Arabica marjad kasvavad ainult temperatuuril 18 ° C (64,4 ° F) kuni 21 ° C (69,8 ° F), ning ükskõik milline muu temperatuur ei võimalda marjadel  korralikult areneda. Taim vajab õitsemiseks ja marjade tootmiseks ka palju vihma ja kolmekuulist kuivaperioodi. Kõigi nende tegurite tõttu kasvab Araabika 1000–2000 meetri kõrgusel merepinnast troopilistes piirkondades vahemikus 25 ° N kuni 30 ° S.

 

Kuid kliimamuutuste korral on temperatuure, vihmaperioodi ja ka kuiva hooaega dikteeriv tsükkel segaduses. Nii palju, et on ennustatud, et kliimamuutused vähendavad Araabika kohvi tootlikkust 2050. aastaks poole võrra. Temperatuuri tõus võimaldab nendes taimedes levida ka seenhaigusel. Sestap selle ühiskonna üliolulise komponendi äravõtmine võib põhjustada teatud tagajärgi. Kultiveerijad võitlevad kõvasti nende taimede elus hoidmise nimel, kuid see võib olla ette kaotatud võitlus, eriti siis, kui me ei teadvusta kliimamuutuse probleeme.

 

Šokolaad

Šokolaad sisaldab palju antioksüdante ja väidetavalt vähendab südame-veresoonkonna haigusi ja parandab vaimset funktsiooni. Kogu šokolaadi saame kakaopuult. Kakaokauna kuivatatud ja kääritatud seemned (oad) läbivad täiendavaid protsesse šokolaadi erinevate tootesortide loomiseks. Kakaopuud sarnanevad kohviga selle poolest, et nad kasvavad ekvaatori lähedal - ca 20 kraadi sellest ülal ja allpool. Samuti vajavad ka nemad korralikuks kasvamiseks konkreetseid tingimusi. Kakaopuud eelistavad tegelikult suhteliselt kõrgeid temperatuure, maksimaalne aastane keskmine temperatuur on 30–32ºC ja minimaalne keskmine 18–21ºC. Temperatuuri tõus ei mõjuta neid taimi küll otseselt, kuid seda teeb sademete vähesus. Aastaste ilmastikutingimuste suured muutused häirivad kakao tootmist. Puud on väga tundlikud aurustumist läbi viiva niiskuse ja pinnase veepuuduse suhtes. Need taimed vajavad tuule eest kaitsmiseks ka kõrgemate puude seltskonda ja see annab neile hädavajaliku varju, mis meenutab nende algseid elutingimusi Amazonases. Liiga palju vihma ei ole alati hea, vihmaperioodi pikendamine enamikus Lõuna-Ameerika piirkondades võib olla väga soodne seenhaiguste, nagu Witches’ broom ja frosty pod, levikuks - seda tüüpi haigused hävitasid Kesk-Ameerika kakaoistandusi.

Praegu toodab Lääne-Aafrika üle poole maailma šokolaadivarust, mida omakorda ähvardab üha enam põud. Prognoositakse, et sarnaselt kohviga väheneb maailma šokolaadivarustus aastaks 2050 oluliselt. Loodan kindlasti, et leiame selleks ajaks sõbrapäevale sobiva asenduskingituse. Lootus pole siiski kadunud, ka siin töötavad kultivaatorid ööpäevaringselt mitmesuguste aretustööde nimel, et toota resistentset šokolaadi, mis võiks päästa kakaopuu. 

Avokaado

Avokaadosid kutsuti algselt āhuacatl, mis tähendab munandit, kuid see tundus ebameeldiv ja raske hääldada, nii et nad tegid täiesti uue sõna - seega avokaado. Avokaadod näivad olevat tänapäeval asendamatud. Inimesed panevad neid röstsaiadesse, burritodesse, sushidesse ja peaaegu kõigesse, mis pähe tuleb. Selle kaunis erkroheline värv koos teiste toitude taustadega on väga populaarne. Arvatakse, et avokaados olevad monoküllastumata rasvhapped vähendavad halva kolesterooli taset, suurendades samal ajal head. Nõudlus avokaado järele tõusis esimest korda 1990. aastatel ja on sellest ajast alates jätkuvalt kasvanud. Isegi praegu tarbitakse kogu maailmas aastas umbes 11 miljardit naela. Sellel “superpuuviljal” on siiski varjukülg. Avokaadosid on väga raske kasvatada, arvestades, et nad vajavad tonnidega vett. Tšiili kogukonnad on kaotanud oma jõed tänu sellele, et suunavad vett avokaadoistandustesse. 

Põhja-Ameerikas on poest ostetud avokaadod enamasti pärit Californiast, Mehhikost, Peruust, Tšiilist ja Dominikaani Vabariigist. Avokaado on janune puuvili. Kilogrammi avokaado kasvatamiseks on vaja rohkem kui tuhat liitrit vett. Meie suur nõudlus selle puuvilja järele on nõudnud kallist hinda, keegi ei tea seda paremini kui Petorca inimesed. Petorca on Tšiili linn, mis on kaotanud 80% veest põllumajanduse tõttu – seda peamiselt avokaadode kasvatamiseks. Samuti vajavad avokaadod õitsemiseks stabiilset temperatuuri, umbes 15–29 ºC. Kuid kui nad on kasvama läinud, suudavad puud taluda isegi madalamaid temperatuure kuni -2 ºC. Kliimamuutused on avokaadodele probleeme toonud. Globaalsed temperatuuritõusud on oluliselt vähendanud avokaadofarmidesse tulevate veevarude hulka. Keskmised temperatuurid tõusevad Mehhikos kliimamuutuste tõttu aastaks 2060 eeldatavasti 3 °C võrra. Californias on pidev kuiv ilm põhjustanud intensiivseid tulekahjusid ja osariigi veevarustuse vähenemist, mis omakorda mõjutab nii veinitehaseid kui ka avokaadofarme; kultivaatorid lihtsalt ei suuda sammu pidada. Pidev nõudmine avokaadode järele on põhjustanud Mehhiko keskosas suuri metsaraieid, mis veelgi teravdavad kliimamuutusi. Kahjuks on meie endi vaibumatu nälg avokaadode järele olnud kõige hullem. Keskendumine teistele toiduvalikutele võib neid probleeme leevendada ja päästa nii Petorca kui ka Mehhiko männimetsad. Kui me praegu ei tegutse, oleme kindlasti omadega metsas. 

Banaanid

Monokultuur on ühe kultuuri kasvatamine teatud piirkonnas. Mis viib meid banaaniistandustesse, iseenesest ei ole tegemist istandusega, kuna banaanitaimel ei ole otseseid järglasi, vaid kõik banaanid on kloonid, millel on sama geneetiline koostis - ehk see on sama banaan. Veel ühe banaani tootmiseks lõigatakse algse banaani küljest varretükk ja  kinnitatakse maapinnale. Kõigi banaanide hulgast kõige tavalisem on Cavendishi banaan. See konkreetne banaan domineerib turul niivõrd, et see on tõenäoliselt ainus banaan, mida oma toidupoest leiate. Kui peaksite minema banaaniistandusse, on suur tõenäosus, et kõik neist banaanidest on Cavendish´id. Tegelikult on mis tahes banaaniistandustes geneetilist mitmekesisust väga vähe, nii et kui seenhaigus tapab ühe banaani, võib see lihtsalt hävitada kõik banaanid sellel põllul. Cavendishi banaane imporditakse Põhja-Ameerikasse peamiselt Lõuna-Ameerika istandustest.

Enne Cavendishi valitsemisaega oli veel üks laialdaselt kasvatatud banaan, see oli Gros Michel, kuid need banaanid hävinesid 1950. aastatel Panama tõve tõttu, seega ei näe tänapäeval neid banaane eriti palju. Haigust põhjustav seen on Fusarium oxysporum Tropical Race 1 tüvi või TR1, õnneks on Cavendish selle seene suhtes immuunne, kuid sellel seenel on tekkimas uus tüvi TR4, mille vastu Cavendish pole immuunne ja see on tekitanud kaose Aasias Cavendish populatsioonides. On ainult aja küsimus, millal see seen Lõuna-Ameerikasse jõuab.

Ka banaani ajalugu on üsna “banaanine”. Tekkis palju konflikte, eriti Lõuna-Ameerikas, ja banaanifirmade otsese mõju tõttu on tapetud päris palju inimesi. Just siit sündis mõiste “banaanivabariik”. Banaanid on täis kaaliumi - mineraalset elektrolüüti, mis hoiab töös kogu keha voolu, mis on vajalik teie südame tukslemiseks. Banaan on siin sellesse nimekirjas viimane, sest globaalse temperatuuri tõus ei mõjuta neid eriti negatiivselt, tegelikult armastavad banaanid soojemat temperatuuri, kuid Panama haigust põhjustav seen on tõeline oht, mis tähendab, et kui seda ei suudeta kontrollida, siis on banaanid peagi minevik. Üks pisitilluke TR4 mikroskoopiline eos on piisav, et kogu riigi banaanivarud hävineksid. Ärgem kaotagem veel lootust, käimas on palju pingutusi Cavendishiga resistentsete tüvede ristamiseks. Filipiinide bioloogid on välja töötanud isegi seenele vastupidavad cavendishi tüved, ainus probleem on see, et keegi ei osta neid, sest need ei tundu väljanägemiselt eriti esteetilised (rohkem laigulised). Kuid kui me toime ei tule, muutub banaan varsti haruldaseks luksuseks ja lõpuks hakkame aru saama, et allpool oleval pildil Maurizio Cattelani kunstiteos (mis maksis 150000 dollarit) ei olegi nii absurdne.  

Vanusest ja maskikandmisest...

Ma hakkasin kirjutama Henner Townlowe artiklist, mis räägib 4 taime väljasuremisohust. Ja need taimed on kohv, kakao, banaan ja avokaado. Kohviga mul suhet pole aga ülejäänud kolm on minu elu igapäevaseks kaaslaseks... mis mõttetuks muutub elu ... Kuid enne, kui ma tõlkimisega lõpule jõudsin, lugesin uudistest, et:

Eile suri Inglismaa vanim inimene  Joan Hocquard 112 aastasena. Tema nõbu sõnade kohaselt oli Joan ääretult külalislahke inimene, kellele meeldis sõpru võõrustada. Ta ei arvanud, et pikaealisuse taga  peitub mingi saladus, tuleb lihtsalt elada oma elu täielikult. Joan naeris dieetide üle ja sõi mis talle meeldis – armastades võid ja koort. Oli harva haige.

Mõned kuud varem  suri 112 aastasena Inglismaa vanim mees Bob Weighton. Varasemalt on ta ajakirjandusele öelnud, et tema arvates on naer ülimalt oluline ja enamik probleeme maailmas on sellest, et inimesed võtavad ennast liiga tõsiselt. Oma pikaealisuse kohta märkis ta vaid, et on vältinud suremist.

Ja meeldib see või mitte, toidust kirjutamine tundub pidevalt teisejärgulisena (kuigi ikka meeldivana) ... ja kuigi ma valmistun kommiteoks, siis tahaks ka hoida alles tänase päeva arusaamisi, sellest mis ümberringi toimub. Et hiljem taaskord võrrelda, mis kinnitust leidis ja mis mitte...

Loen hetkel Bill Brysoni raamatut „Inimkeha kasutusjuhend asukale“. Selline paks ja ligi 500 lk (ligi 100 sellest erinevad viited). Bill Bryson on kirjanik, kelle raamatud on populaarsed ja need on tõlgitud eesti keelde. Raamat käib läbi kogu inimkeha alates aatomitest, rakkudest kuni elundkondade ja haigusteni välja. Kirja pandud ääretult lihtsalt, kui põnevalt ja väga täpselt, lahedate näidete ja viidetega varustatult. Olen alles pool raamatut läbi lugenud – alustasin viimasest kolmandikust: haigustest, meditsiinist, suremisest ja nüüd olen naha ja juuste juures. Kuna ma viimased 6-7 aastat olen ikka ja jälle õppinud: palju toitumisest ja seedimisest, unest, anatoomiast, biokeemiast, liikumisest, tervisest ja rahva tervisest, ülekaalust ja diabeedist, haigustest ja ravist, siis see on raamat, millest on kerge aru saada ja mis toob inimkeha kohta teadaoleva ühte kirjatükki kokku. Võimalik isegi, et peale selle raamatu läbilugemist on sulle raskem kõiki neid lisandeid ja imerohtusid ja tüütut loba müüa, sest keha toimimismehhanismid on väga hästi lahti seletatud. Bryson on sündinud Inglismaal, elanud USAs ja kolinud taas tagasi kodumaale. Töötanud Durhami Ülikooli kantslerina on ta teadusmaailmas hästi kodus ja raamatus otsib vastuseid inimkeha kohta kompetentsetelt isikutelt. Samas on hea teada, et raamat ilmus enne Covid-19 võidukäiku (oktoobris 2019).

Raamatus kirjutab Bryson: Ametlikel andmetel on kõige kauem elanud inimene Jeanne Louise Calment. Calment elsa jõudeelu: rikas oli tema isa ja jõukas oli abikaasa. Ta ei teinud oma elus päevagi tööd ja elas pikalt peale oma ainsa lapse ja abikaasa surma. Calment suitsetas kuni 117 eluaastani iga päev 2 sigaretti ja sõi iga nädal kilo šokolaadi. Prantslasele omaselt jõi ta ka veini, paar tassi kovi, valas toidule oliiviõli ning EI SÖÖNUD KUNAGI hommikusööki.

107 aastaseks elanud Antonio Docampo Garcia  ei joonud kunagi vett, kuid ööpäevas kulus tal 4 pudelit veini. Garcial oli veiniistandus, mis andis 60 000 liitrit veini aastas, millest 3000 liitrit ta alati enda tarbeks jättis. Oma esimesed antibiootikumid võttis ta alles siis, kui oli üle saja aasta vana.

Veel loen raamatust: „Kui ma Washingtoni Ülikoolis töötava Michael Kinchiga St Louises kohtusin, küsisin temalt, milline haigus on tema meelest inimkonna jaoks kõige suuremaks ohuks. „Gripp“ vastas ta hetkegi kõhklemata. „Gripp on palju ohtlikum, kui inimesed arvavad. Esiteks tapab see juba praegu palju inimesi, ainuksi USAs igal aastal 30 -40 tuhat (vahemärkusena: Eestis suri 2017/2018 hooajal grippi 94 inimest), ja seda nii öelda „headel aastatel“. Aga see haigus areneb tohutu kiirusega ja just seetõttu nii ohtlik ongi... „On fakt, „ ütleb mees, „et tegelikult me pole praegusel ajal tõsise haiguspuhangu tarvis sugugi paremini ette valmistatud kui sada aastat tagasi, mil Hispaania gripp 10neid miljoneid inimesi tappis. Ja me ei saa öelda, et meil on samasugust kogemust õnnestunud vältida erilise valvsuse tõttu. Tegelikult on meil lihtsalt vedanud.“

„Mõnikord öeldakse naljaviluks, et tervishoiu seisukohast on kõige hullem algatus ajaloos põllumajanduse teke. Jared Diamond on seda nimetanud „katastroofiks, millest me senini toibunud pole“.  Kentsakal kombel ei kaasnenud põlluharimise tekkega toitumise mitmekesisemaks muutumine, vaid peaaegu eranditult selle vaesumine. ... Enamgi veel, koduloomadega kõrvu elamine tõi kaasa selle, et nende haigustest said meie haigused. Pidalitõbi, katk, tuberkuloos, tüüfus, difteeria, leetrid, gripid – kõik said alguse kitsedest ja sigadest ja kargasid siis meie kallale. Ühe hinnangu kohaselt on umbes 60% nakkushaigustest zoonootilise päritoluga (teisisõnu, loomadelt saadud).

Teadusajakirjanik Ed Yong avaldas ajakirjas Atlantic, et lindude ja imetajate viirusi, mis võiksid liikidevahelise barjääri ületada ja meid nakatada, on koguni 800 000.

See, kas haigus muutub epideemiaks, sõltub neljast tegurist: kui surmav see on, kui hästi tuleb toime uute ohvrite leidmisega, kui kerge või raake selle levikut piirata on ja kuidas see allub vaktsiinidele.

Edukad viirused on need, mis ei tee väga põhjalikku tapatöödja saavad laialt levida. Just seetõttu on gripp alati nii ohtlik. 1918 aastal möllanud Hispaania gripi pandeemia tappis maailmas kokku kümneid miljoneid inimesi, mõne hinnangu kohaselt koguni 100 miljonit, ja mitte niivõrd seetõttu, et tegu oli surmava haigusega, vaid pigem tingituna selle püsivusest ja äärmisest nakkavusest.

Nädalavahetusel lugesin teadusajakirjaniku Ed Yongi artikleid. Yongi on palju auhinnatud just tema täpse ja suurepärase teaduse artiklitesse vormimise eest. Ja kuna ta on viimasel ajal kirjutanud palju meil möllavast viirusest, siis on Atlanticu artiklid selles teemas tasuta lugemiseks.

Ja ta kirjutab hästi ja samuti hästi faktipõhiselt. Maskid. Hästi palju tüütut loba ringleb ringi, neid nagu ei taheta, kardetakse ... isegi paaniliselt. Ma ei teagi, kuidas on meil Eestis. Kuskilt jäi kõrva, et maskid kohustuslikuks on nagu hijabi kandmine ehk islam tungib peale. Ma ise siin põhjamaal käin suure osa aastast suur paks sall üle suu ja nina, ja see on aidanud mul väljas veeta rohkelt aega. Veel olen lugenud, et kui mask oleks vajalik, siis me oleks  maskiga sündinud (hästi jabur) – asju millega, me ei ole sündinud aga oskame enda kaitseks ja tarbeks teha ja kasutada on väga palju.   

Ed Yong kirjutab segadusest maskide ümber oma artiklis „Everyone Thinks They’re Right About Masks“ (Igaüks mõtleb, et temal on maskide osas õigus): „Mitu kuud soovitasid WHO, CDC ja enamik rahvatervishoiutöötajaid, et inimestel pole vaja näomaske kanda, kui neil pole COVID-19 või nad hoolitsevad kellegi eest, kes seda teeb. Samal ajal märkisid need eksperdid, et tervishoiutöötajatel on hädasti vaja maske, mis on pingeliste tarneahelate ja suureneva patsientide arvu tõttu otsas. 29. veebruaril säutsus USA peakirurg Jerome Adams Twitteris: „Tõsiselt, inimesed - LÕPETAGE MASKIDE OSTMINE! Need EI ole efektiivsed laiemale üldsusele koronaviirusega kokkupuutel, kuid kui tervishoiuteenuse osutajad ei suuda neid haigeid patsiente hooldada, seab see neid ja meie kogukondi ohtu! "

Kui maskide kättesaadavus on piiratud, on mõistlik neid hoida inimestele, kes neid kõige rohkem vajavad. Kuid see sõnum kadus keset segadust tekitavat väidet, et maskid kaitsevad kuidagi tervishoiutöötajaid, kuid on kasutud kõigile teistele. Viimastel nädalatel on see hauduv pinge päris keema läinud. Arvamused, uudislood ja teadusartiklid on kutsunud lääneriike üles maske laialdaselt kasutama, matkides Aasia riikide näidet. Maskid on kohustuslikud kõigile, kes sisenevad Austrias supermarketisse, ja kõigile, kes lahkuvad oma majast Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias. USA-s muutis CDC oma suuniseid, soovitades ameeriklastel riide- või riidest näokatteid avalikult kanda. Ka paljud rahvatervise eksperdid on oma arvamust muutnud. "Jagasin alguses rahvatervise sõnumit: inimesed ei vaja maske," ütles Virginia Ülikoolis õhknakkusi uuriv Linsey Marr. "Kuid ma olen seda muutnud, sest üha enam on tõendeid selle kohta, et see näib levivat õhu kaudu."

Kui viirus liigub läbi õhu, siis tundub intuitiivselt, et maskid suudavad selle blokeerida. Selle kohta on kõikjal tõendeid, eriti kirurgiliste maskide puhul, mis on tavalisemad kui N95 respiraatorid ja mis ei moodusta näoga tihedat kontakti. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et näomaskid võivad vähendada gripilaadsete infektsioonide riski, aeglast gripi levikut kodumajapidamistes ja isegi vähendada SARSi levikut, eriti kombineerituna kätepesu ja kinnastega. Teised uuringud on olnud üheselt mõistetavad, leides, et maskid ei anna mingit kasu, annavad vaid kasu vähesel määral või kasu on ainult koos selliste meetmetega nagu käte pesemine. "Õhuvool kulgeb vähima vastupanu teed ja kui see ei sisene läbi võrgusilma, võib see tulla küljelt," ütles Bourouiba. "Puuduvad tõendid selle kohta, et [kirurgilised maskid] kaitseksid väikseimate piiskade eest."

Maskide puhul on siiski heaks pooleks see, et isegi kui nad ei suuda viiruste saamist takistada: võivad nad viiruste väljapääsu peatada. Uus uuring näitab, et inimese koronaviirustega kergelt nakatunud inimesed vabastavad kirurgilisi maske kandes vähem viirusosakesi. "Ma olen maske veidi eitanud, kuna vaatasin neid valesti," ütles mulle Bill Hanage Harvardist. "Te ei kanna neid mitte selleks, et nakkusest hoiduda, vaid et takistada kellegi teise nakatumist." See võib olla aga eriti oluline SARS-CoV-2 puhul, mis võib levida ilma viivitamatult sümptomeid tekitamata. Kui inimesed on enne haigestumist nakkusohtlikud, peaksid kõik kandma näomaske "avalikkuse ette minnes, ühe täiendava ühiskondliku jõupingutusena viiruse leviku pidurdamiseks," ütleb Thomas Inglesby John Hopkinsi terviseohutuse keskusest.  

Mõned kommentaatorid on väitnud, et riigid, kellel on seni õnnestunud oma COVID-19 puhanguid ohjeldada, on maske laialt kasutanud. Kuid see suhe pole nii täiuslik, kui see võib tunduda. Hiina pooldas maski kasutamist varakult ja võitleb endiselt selle haiguse ohjeldamise nimel. Jaapan kasutab maske laialdaselt, kuid on nüüd juhtumid taas tõusuteel. Singapur reserveeris maskid tervishoiutöötajatele, kuid tasandas siiski nakkuste kõverat. Paljud edukalt maski kasutanud riigid tuginesid muudele meetmetele, näiteks ulatuslikele proovidele ja sotsiaalsele distantseerumisele ning paljud olid pandeemiaks valmis, kuna nad olid eelnevalt kokku puutunud 2003. aasta SARS-i epideemiaga.

Aasias pole maskid pelgalt kaitsevahend. Need on ka sümbolid. Nad kinnitavad kodaniku meelsust ja kohusetundlikkust ning sellised sümbolid võivad olla olulised ka mujal maailmas. Kui neid kasutatakse laialdaselt, võivad maskid anda märku, et ühiskond võtab pandeemiaohtu tõsiselt. Need võivad vähendada haigete inimeste häbimärgistamist, kes ei tunneks enam häbi ega eristuks selle kandmise pärast. Nad võivad pakkuda kindlust inimestele, kellel pole privileegi end kodus isoleerida, ja peavad jätkama tööd avalikus ruumis. "Minu töötajad on ka maininud, et maski olemasolu tuletab neile meelde, et nad ei peaks oma nägu puudutama ega pliiatsit suhu pistma," märkis Lydia Bourouiba, MIT teadlane .

Või võivad maskid anda vastupidise efekti. Alati, kui Nebraska Ülikooli patoloogia ja mikrobioloogia teaduskonna teadur Joshua Santarpia näeb kedagi avalikus kohas maski kandmas -  puudutab see inimene seda pidevalt, näpib seda ja tõmbab seda pidevalt allapoole üle suu. "Maskid on tõesti ebamugavad ja keegi ei kanna neid õigesti," ütleb ta. "Selle asemel, et olla kaitstud, olete oma näole pannud midagi, mis tekitab soovi oma nägu rohkem puudutada või maski väliskülge puudutada, mis on nakkav. Olete loonud endale ohu, mis on teie nägu. "

Paljud rahvatervise eksperdid on oma isikliku kogemuse põhjal esitanud sarnaseid kaebusi. Kuid on raske leida uuringuid, mis näitaksid, et algajad maskikasutajad puudutaksid rohkem oma nägu või et selline käitumine suurendab nakatumise riski. Sõltumata sellest, kui inimesed maske väärkasutavad, siis miks mitte neid koolitada? Inimeste näitamiseks, kuidas käsi korralikult pesta, on tehtud lugematu arv videoid ja meeme ning WHO-l on maskide kasutamise kohta juba hea õppevideo.

Seniks, kuni maske napib, peavad kodanikud (ja kahjuks ka paljud tervishoiutöötajad) leppima oma alternatiividega. Mõni uuring näitab, et omatehtud riidest maskid on vähem tõhusad kui korralikud meditsiinilised, kuid on siiski paremad kui mitte midagi. Ühes katses filtreeris kirurgiline mask 89 protsenti viirusosakesi vabatahtlike köhast, köögi käterätik blokeeris 72 protsenti ja puuvillane T-särk 50 protsenti.  Üldiselt on paksemad materjalid paremad kui õhemad, ütles Marr. Ja oluline on tihe kontakt näoga. Kui inimesed kasutavad ajutisi maske, peaksid nad neid pärast hoolikalt pesema. Ja ennekõike peaksid nad meeles pidama, et omatehtud maskid ei ole täielikult kaitsvad. Need on viimane mõõde, mida kasutatakse olukordades, kus sotsiaalne distantseerimine pole võimalik. "See pole nii, et" ma kannan [maski] ja nüüd saan kõigiga rääkida "," ütles Bourouiba.

Allolevas tabelis on näidatud, mis juhtudel on mask efektiivne (roheline värv) ja millistel mitte (punane värv).

Maskidebatt on nii intensiivne, sest nii panused kui ka määramatuse tasemed on nii kõrged. "Püüame lennates lennukit ehitada," ütles Hanage. "Turvaliste andmete puudumisel peame langetama üsna ulatuslike tagajärgedega otsuseid. See on keskmise ettevaatliku rahvatervise spetsialisti õudusunenägu. "

Viroloog Ian Mackay on teinud juustumudeli nendest isiklikest ja üldistest asjadest, millega võib viiruse levikut vähendada: ei piisa ühest asjast (mask), vaid erinevate võimaluste kombineerimisest.

Koroonaviiruse pandeemia on liikunud edasi nii kiiresti, et aastaid kestnud ühiskondlikud muutused ja akadeemiline arutelu on kokku surutud kuudesse. Akadeemilised rüselused teavitavad riiklikku poliitikat. Kauaaegsed suunised muutuvad. Mõne päeva jooksul võib haiglaruumis tehtud eksperiment mõjutada inimeste enesetunnet ümbritseva õhu suhtes ja seda, mida nad otsustavad näol kanda. Maskid on sümbol, jah, kuid mitte ainult kohusetundlikkus. Nad tähistavad ka maailma, mis muutub nii kiiresti, kellelgi pole aega hinge tõmmata.

Kuid palju on koronaviiruste kohta endiselt ebaselge. Susan Weiss Pennsylvania ülikoolist on koroonaviiruseid uurinud umbes 40 aastat. Ta ütles, et alguspäevadel jagasid tema huvi vaid mõnikümmend teadlast - ja need arv kasvas pärast 2002. aasta SARS-i epideemiat vaid veidi. „Senini vaadati meie uurimissuunda kui tagurlikku valdkonda, millel pole inimese tervisele erilist tähtsust," ütles ta. Kuid SARS-CoV-2 - COVID-19 haiguse põhjuse – ilmnemisega, tõenäoliselt keegi enam seda viga ei korda.

Selguse huvides pole SARS-CoV-2 gripp. See põhjustab haigust, millel on erinevad sümptomid, levib ja tapab kergemini. Sellesse perekonda, koronaviirused, kuulub veel vaid kuus liiget, mis inimesi nakatab. Neli neist - OC43, HKU1, NL63 ja 229E - on inimesi enam kui sajandi jooksul õrnalt häirinud, põhjustades kolmandiku tavalistest külmetushaigustest. Kaks ülejäänud - MERS ja SARS (või “SARS-klassikaline“, nagu mõned viroloogid seda nimetama on hakanud) - põhjustavad mõlemad palju raskemaid haigusi. Miks just see seitsmes koronaviirus pandeemiliseks muutus? Järsku muutus see, mida me koroonaviiruste kohta teame, rahvusvaheliselt murettekitavaks.

Tavapõllunduse puuviljad ja aedviljad on sama ohutud, kui mahepõllunduse omad

 

Paar kuud tagasi seisis üks vanem naine kuivainete leti ees ja vaatas läätsesid. "Ma olen vähe aega olnud taimetoitlane, kas läätsed on head?" ja muuhulgas lisas veel: "Puuvilju ma ei julge osta, need on nii pritsitud."

Selline täiesti tavaline suhtumine. Kuidas tekib tavatarbijal selline arvamus ja selline hirm, et ta ei vaatagi puu- ja aedviljaleti poole? Kuna inimesed ei söö piisavalt puu- ja aedvilju, siis on tarbijate käitumist ka uuritud. Mis te arvate, kes on kõige rohkem tarbijat tervislikust toidust eemale peletanud? Mahepõllunduse müügitaktika...

Mis puudutab tervist, siis vahet ei ole. Sa võid eelistada mahevilju, kui sulle meeldib nende tootmisviis või sordid, mida nad kasvatavad. Kuid terviseeeliseid loota ei maksa.

☝☝☝Hiljaaegu kirjutati, et tarbijaskond, kes eelistab mahetooteid, ei ole mitte tervisteadlikum, vaid müügireklaamist kergemini mõjutatav. 

Uurides tervisliku toitumise kohta, võite leida selliseid pealkirju: "Uuring näitab -mahedieedile üleminek võib vähendada pestitsiidide taset 70% võrra"

Sellist laadi "uuringud" ja nende kirjeldamise viis on problemaatiline. Kuigi see statistika kõlab hirmutavalt, jätavad seda sõnumit levitavad huvigrupid sihikindlalt kõrvale asjaolu, et ka mahepõllunduses kasutatakse pestitsiide ja pestitsiidijääke leitakse ka mahetoodetest. 

Nendes uuringutes on huvitavaks asjaoluks, et testitakse tavapõllumajanduses kasutatavaid pestitsiide, kuid jäetakse testimata mahepõllunduses kasutatavad pestitsiidid.  

Allikas: https://geneticliteracyproject.org/2019/01/30/pesticides-and-food-its-not-a-black-or-white-issue-part-4-how-do-organic-pesticides-compare-to-synthetic-pesticides/

Samamoodi luuakse „dirty dozen“ (räpane tosin) nimekiri andmete põhjal, kus jällegi on ainsad testitud jäägid tavalises põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid ja üks mahepõllunduses kasutatav pestitsiid, nii et loomulikult näitab mahetoodang  vähem jääke.

Samuti ei seostata kunagi leitud tasemeid ohutute tasemete määraga. Valitakse eelarvamustele vastav teave ja jäetakse ülejäänud välja. Tegelikult ei võta dirty dozen toidus sisalduvat doosi ega kemikaalide toksilisust üldse arvesse! Nad loendavad lihtsalt leitud erinevate pestitsiidide arvu ja reastavad oma nimekirja ainuüksi selle põhjal. Ja see on naeruväärne! Samas, kui palju stressi, muret ja ohutute toitude hirmu see igal aastal põhjustab. Need avastatud pestitsiidid on sadu kuni tuhandeid kordi madalamad kui nende täheldatavad kahjulike mõjude tasemed (NOAEL), seega pole see alustuseks isegi ohutusprobleem!

Ma tooksin siia paar näidet.

Kes iganes sinu pere või tuttavate ringis kohvitassi suu juurde tõstab, joob ta sealt sisse pestitsiidi 1, 3, 7-trimethylpurine-2 6-dione ... See on aines, mis võib tekitada sünnidefekte ja täiskasvanutel südameprobleeme. (☝Ja ära nüüd kohvijoomist maha jäta, hoia lihtsalt kogus mõistlikuna).

Sellel kemikaalil on ka suupärasem nimi – kofeiin. Täiesti looduslik pestitsiid. Suures koguses üsnagi tappev. Väikese koguses ohutu ja nauditav.

Pestitsiidide kogused puu- ja aedviljas on palju kordi väiksemad kui kofeiini kogus sinu kovitassis.

 

Väide – „Ärge unustage oma puu ja aedvilju leotamast äädikas, et vabaneda pestitsiididest.“

Fakt: „Äädikas on pestitsiid.“

Kui sa jood ära klaasi äädikat, satud haiglasse või jätad eluga hüvasti. Lahjendatud äädikas väikeses koguses on hea lisand salatile või marineerimiseks.

☝☝☝Puuviljade ja aedviljade puhul on piisav hoolikast veega pesemisest. 💦💦💦

Küsimus: „Mis on ühist pirnil ja põranda poleerimisvahendil:

 

Nad mõlemad sisaldavad formaldehüüdi. Kuid pirnis on seda tuhandeid kordi vähem. Seetõttu saad sa süüa pirne aga mitte põranda poleerimisvahendit.

 

 

Tarbijaid ujutatakse üle erinevate vastuoluliste „juhendite“ või „nimekirjadega“, mis neid puu- ja köögiviljade ostmisel segadusse ajab. Vaatamata ametlikele uuringutele, mis näitavad järjekindlalt, et 99,8% proovist võetud toiduainetest on pestitsiidide jäägid tunduvalt allpool keskkonnakaitseagentuuri (EPA - Environmental Protection Agency) ohutusstandardeid ja peaaegu 50% nendest toitudest, pole tuvastatavaid jääke, jagavad teatud huvigrupid, kes püüavad propageerida üht tootmismeetodit teise asemel, ebatäpseid nimekirju. Nendes nimekirjades eiratakse puu- ja köögiviljade olulist toitumisalast kasu. Näiteks leiti ühes eelretsenseeritud uuringus, et 20 000 vähijuhtu oleks võimalik igal aastal ära hoida, kui pooled ameeriklastest suurendaksid puu- ja köögiviljade tarbimist ühe portsjoni võrra päevas. Või hiljutine Tuftsi ülikooli uuring, milles tehti kindlaks, et tervisliku toidu soovitused võivad säästa tervishoiukulusid rohkem kui 100 miljardi dollari eest. Tervislikud toidud sisaldasid puuvilju ja köögivilju. Kuidagi on aga aastakümned kestnud toitumisuuringud, mis näitavad, et orgaaniliste ja tavapäraste puu- ja köögiviljade rikas dieet toob kaasa parema tervise ja pikema elu, jäänud tarbija tähelepanu alt välja.

Ka ei viidata toksikoloogilistele analüüsidele, kui huvigrupid neid nimekirju välja panevad. 

Üks California ülikooli personaalse keemilise kokkupuute programmi tehtud analüüs rõhutab puu- ja köögiviljade ohutust. 

Mõned näited nendest leidudest: laps võiks süüa:

476 portsjonit kirsse ühe päeva jooksul ilma ühegi mõjuta jääkainete osas.

 

Või

 

1468 portsjonit kartulit ühel päeval

 

Või

 

1665 portsjonit salatit ühel päeval

 

Või

 

1888 virsikut ühel päeval

 

Tekib mingi ettekujutus? Jääke on nii mikroskoopilistes kogustes, või pole üldse, et  laps saab ühe päeva jooksul süüa sadu kuni tuhandeid puuvilja- või köögiviljaportsjoneid ja ikkagi ei oleks jääkainete mõju tervisele.

Samuti tuleb märkida, et need netiavarustes ringlevad „nimekirjad” on omavahel otseses vastuolus. Ostja, kes üritab järgida nende rühmade nõuandeid, oleks pidevalt segaduses.

Uuringute käigus ilmnenud selliste nimekirjade kahjulikkus tarbijatele. Üks eelretsenseeritud uuring leidis, et sõnumite saatmine, milles kirjeldatakse teatud puu- ja köögivilju kui "kõrgemate" pestitsiidijääkidega toite, toob madala sissetulekuga ostjatele teatud eelarvamused ja nad tõenäoliselt ei ostagi puu- ja köögivilju – ei mahedalt ega muul viisil kasvatatud. Lisaks on enamik dietoloogidest/ toitumisspetsialistidest arvamusel, et hirmupõhised sõnumid mõjutavad negatiivselt nende jõupingutusi puu- ja köögivilja tarbimise suurendamiseks oma klientide ja tarbijate seas.

Toidu ja põllumajanduse liidus toetatakse kindlalt tarbijate valikuid. Nende sõnum: ostke seda, mis teile ja teie perele meeldib, mis on kättesaadav ja taskukohane, kuna puu- ja köögiviljarikas dieet aitab hoida tervislikku immuunsust, hoiab ära haiguseid ja viib pikema elueani.  

Illinoisi tehnoloogiainstituudi (IIT) toitumisuuringute keskuse teadlased uurisid madala sissetulekuga tarbijaid, et saada rohkem teada, millised tingimused ja informatsioon puu- ja köögiviljade kohta võivad mõjutada nende ostukavatsusi. Peamiste asjaolude hulgas on eksitavad sõnumid, milles kirjeldatakse ebatäpselt teatavate puu- ja köögiviljade pestitsiidijääkide sisaldust „kõrgema“ sisaldusena. Selle tulemusel jätab madalama sissetulekuga tarbija ostmata nii mahepõllumajanduslikult või muul viisil kasvatatud puu- ja köögiviljad.

Tulemused on murettekitavad, kuna selliste huvigruppide nagu EWG - Environmental Working Group ja Only Organic poolt pestitsiidide jääkide kohta saadetavad sõnumid on teaduslikult ebatäpsed. Viimase 20 aasta jooksul avaldas EWG igal aastal nn räpase tosina (dirty dozen) nimekirja, milles kutsutakse tarbijaid üles sööma ainult populaarsete toodete orgaanilisi/mahedaid versioone, millele on lisatud eksitavaid ja ebateaduslikke väiteid pestitsiidide jääkide taseme kohta. Tegelikult näitas EWG nimekirja eelretsenseeritud analüüs, et mahepõllumajanduslike toodete asendamine mittemahepõllumajanduslike toodetega ei tekitanud tarbijale mingeid terviseriske ehk mahetoodete söömine ei andnud mingeid terviseeeliseid, kuna mittemahedate puu- ja köögiviljades olevate jääkide tase on äärmiselt väike või olematu.

John Hopkinsi teadlased keskendusid uuringus samuti madala sissetulekuga tarbijatele, kuna see grupp on aldis toitumsiega seotud haigustele. Uuringu autorid leidsid ka, et vastuolulistel tervise- ja ohutusalastel teadetel, sealhulgas pestitsiidide jääkidega seotud sõnumitel, oli tarbijatele negatiivne mõju. Nende leidude ja soovituste hulgas: „Mahepõllumajanduse probleem võib konkureerida teiste toitumist käsitlevate sõnumitega, mida tõestavad siin esitatud andmed. Võttes arvesse, et tervisliku toitumise kohta on valdavalt palju vastuolulist teavet, võib nii mõnigi tarbija üldse loobuda püüdest  tervislikult toituda.“

IIT ja John Hopkinsi uuringud näitavad selgelt, kui oluline on pakkuda tarbijatele teaduspõhist ja usaldusväärset teavet, et FAKTID, mitte HIRM, saaksid nende ostuvalikuid suunata.