Mürkidest vabanemise raske tee

Lugesin hiljuti kunagise New Yorgi surmajuhtumite uurija Barbara Butcheri mälestusteraamatut "Mida surnud teavad". Üks juhtum teiste seast köitis tähelepanu ja usun, et selliseid lugusid peaks meeles pidama, kuna umbusaldus peavoolu meditsiini vastu on toonud ka meie Eesti turule hulgaliselt imeravijaid ja kindlasti on neid palju veel tulemas. 150 dollari eest seanss, mis puhastab mürkidest ja toksiinidest, peatab vananemise ja võimaldab uuesti ja puhtalt edasi minna. Kes tänapäeva elurattas ei tahaks oma väsimusest, magamatusest, ületöötamisest tekkinud jõuetusest kiirelt ja ainult raha eest  vabaneda. Keegi pakub alati lahendust, mis ei hõlma oma panust ja vaeva.

Barbara Butcher kirjutab: "Tuttavaks sain end murest murtud keskealise paariga ja võtsin istet, et nende juttu ära kuulata. Härra ja proua Grove olid kiirustanud nädal tagasi Vermontist New Yorki, kui said teada, et nende 38-aastane tütar Leah oli koomasse langenud. Pühendunud vanemad veetsid kõik päevad Bellevues tütre voodi kõrval ning hotellist minnes möödusid meie asutusest. Nähes silti „Kohtumeditsiiniamet“, tuli neile mõte, et võib-olla saaks keegi uurida asjaolusid, mis olid nende tütre surmasuhu viinud.

Leah’d oli vaevanud kerge depressioon ja ta oli hakanud kahtlema, kas ta ikka tahab arvutimüüja stressirohket tööd edasi teha. Ta soovis elult enamat, aga ei teadnud, mida. Sõber oli rääkinud talle „imettegevast“ psühhiaatrist doktor James Wattist East Forty-Sixth Streetil, kes pesevat mürgid ja raskmetallid kehast välja, mis tagavat kerge tunde ja selge pea. Veel manustavat ta veenisisese infusiooni teel medikamente, mis peatavat vananemise. Raskematel juhtudel pakkuvat ta klientidele „taassünnikogemust“. Ta uimastavat patsiente süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi ja dilämmastikoksiidi ehk naerugaasiga, surudes inhalatsioonimaski pekselva, õhku ahmiva, rabeleva ja tõmbleva patsiendi näole. Seejärel toovat ta patsiendi aeglaselt teadvusele, tõkked ja probleemid jäävat aga üska. Ta kordavat seda protseduuri kaks korda nädalas, kuni patsiendil hakkab parem või saab raha otsa.

Leah’l oli olnud mitu seanssi, millest mõni kestis kolm tundi. Ühe protseduuri ajal oli ta muutunud väga rahutuks ja erutatuks ja doktor Watti löönud. Too oli soovitanud, et Leah võtaks järgmisel korral kaasa sõbra, kes teda kinni hoiaks – nii istuski Leah’ kallim viimaste seansside ajal tema jalgadel ja hoidis ta käsi kinni. Arst olevat manustanud Leah’le 60-protsendilist süsinikdioksiidi (tavalises toaõhus on seda alla ühe protsendi), mispeale naine hakanud krampides tõmblema ja rabelema, kuni vajunud lõdvaks.

Watt olevat käskinud Leah’ kallimal tema vererõhku mõõta. Null. Watt ütles: „Mõõtke uuesti.“ Ta ei olevat osanud kunstlikku hingamist teha (nähtavasti ka mitte häirekeskuse numbrit valida) ja oli kuidagi ebalevalt sekeldanud ka siis, kui Leah’ kallim kiirabi kutsus. Leah’ süda oli seiskunud, kiirabitöötajad elustasid teda teel haiglasse. Hapnikupuudus põhjustas ajukahjustuse ja sestpeale oli Leah koomas.

Bellevues nägin kena noort kaamet naist aparaatide keskel, hulk voolikuid külge ühendatud. Naine näis kuidagi tühjaks pigistatuna ning ma teadsin, et ta ei taju mitte mingil moel ümbritsevat. Arstid ütlesid, et ta oli vegetatiivses seisundis, säilinud oli üksnes ajutüve alaosa minimaalne talitlus. Ta polnud suurt muud kui tuksuva südamega elutu keha.

Doktor Hirsch rääkis meie advokaadiga, kelle nõuandel helistasin ringkonnaprokuratuuri. Rääkisin loo ära ning minu käsutusse määrati ringkonna­prokuröri abid Gail Heatherly ja Anne Schwartz. Nad olid niisama vihased nagu mina ja taotlesid luba Watti vastuvõtukabineti läbiotsimiseks. Mina helistasin doktor Wattile ja küsisin viisakalt, kas ta saaks anda infot, mis võiks Leah’d aidata; kas ta räägiks meile, mis juhtus, missuguseid medikamente või gaase ta kasutas. Watt vastas, et „olukorra tõsiduse tõttu“ oli talle soovitatud, et vestluste juures viibiks advokaat. „See sobib,“ laususin ma. „Kas te tuleksite koos advokaadiga kohtumeditsiiniametisse meiega rääkima?“ Pakkusin koguni, et saadan talle auto järele, kuid ta kõhkles. Leah suri mõni päev hiljem.

Järgmisel päeval korraldasime reidi Watti vastuvõtukabinetti ehk ühe magamistoaga korterisse luksuselamus. Hallipäine doktor Watt seisis koridoris, vahutades vihast oma privaatsuse rikkumise pärast. Köök oli labor, tööpindadel olid laiali vere- ja uriiniproovid. Elutuba oli protseduuriruum, kus seisis kuus allalastava seljatoega tugitoooli, igaühe kõrval tilgutistatiiv. Magamistoas olid üheinimesevoodi ja tool, voodi peatsis kuidagimoodi koostatud aparaat, mis nägi välja, nagu oleks teismeline nokitseja selle kokku klopsinud. Plastkasti ühest küljest väljuvad sasisiinid tilguti­voolikud olid koondatud valgesse lõõtsatorusse, mis oli ühendatud musta kummimaskiga. Slidistamata rõhumõõturid olid teibitud kasti teisele küljele, kust ulatusid välja ventiilid, iga ventiil ja numbriketad ühendatud tööstuslike kummivoolikutega, mis keerdusid põrandal hunnikusse. Kõik oli räpane ja vana, nagu oleks Watt oma maagilise taassünnimasina ehitamiseks romulast osi otsinud. Voolikute teised otsad viisid kappi, kust leidsin kuus suurt metallist gaasiballooni, igaühel keevitustarvete firma silt. Hullumeelse teadlase aparaat oli tööstustarvetest kokku pandud.

Uurisin ümberringi vedelevaid medikamente, mida läheb vaja hädaolukorras. Kaalium ja epinefriin olid aegunud juba viis aastat tagasi. Väikesel kärul seisis aspiraator, täis sogast musta vett. Elustamiskäru südameseiskumise puhuks ei olnud. Erakorraliste ravimite karpi allergiliste reaktsioonide jaoks ei olnud. Puhta hapniku varu ei olnud..."

 

Otsisin netiavarustest, mis sai "tublist doktorist" edasi ja leidsin New York Postist  väikese lõigu:

Manhattani arst, kes tappis kogemata ühe oma patsiendi oma „gaasiraviga“, ei lähe vangi – tehtud kokkulepet kritiseerisid eile teravalt ohvri vanemad.

„Osa minust on väga vihane,“ ütles Leah Grove’i ema Lynn ajalehele The Post oma Vermonti kodust pärast seda, kui ta sai teada, et doktor James Watt tunnistas end süüdi kriminaalses hooletuses (tapmises) ja sai vaid sümboolse karistuse.

„Doktor Watt mõrvas meie tütre. Ma tahaksin näha seda meest elu lõpuni trellide taga,“ ütles ta, lisades, et ta ei ole siiski pahane prokuratuuri peale kokkuleppe tegemise pärast.

„See, mida nad saavutasid, oli suur saavutus,“ ütles ta. „Arstil on New Yorgis peaaegu piiramatu voli teha, mida iganes ta tahab.“

73-aastane Watt tunnistas kohtus, et 19. aprillil 2001 põhjustas tema „süsinikdioksiidiravi“ – süsinikdioksiidi, dilämmastikoksiidi ja hapniku segu, mida anti läbi anesteesiaseadme – 38-aastase Leah Grove’i südameseiskumise ja seejärel koomasse langemise. Grove suri 9. mail.

Seade pidi aitama Grove’il leevendada kerget depressiooni.

„Masin, mille ma ehitasin, ei jälginud Leah Grove’i poolt sissehingatavate gaaside kogust,“ ütles arst, tunnistades, et ei teinud piisavalt, et Leah´d pärast juhtunut päästa.

Vanglakaristusest pääsemise vastutasuks lubas Watt, et ei praktiseeri enam kunagi meditsiini.

Huvitavad karistused igal juhul.

Tuleviku looduslugu

 

Mikrobioloog Martin Blaser kirjutas oma raamatus „Missing Microbes: How the Overuse of Antibiotics Is Fueling Our Modern Plagues“, et ilma mikroobideta, ei saa me hingata ega süü, kuid ilma meieta läheb pea kõigil mikroobidel suurepäraselt.

Bioloog Rob Dunn ütleb oma viimases raamatus, et looduskeskkonnas, mis muutumas inimesele eluks sobimatuks, läheb enamikul liikidest paremini kui praegu.

Olen varasemalt lugenud Rob Dunni raamatut „The Wild Life of Our Bodies“ ja pannud teisedki tema raamatud lugemist ootavate nimekirja. Meeldiv oli seega leida Dunni viimast raamatut „Tuleviku looduslugu“ eesti keeles.

Allakriipsutatud kohti loetust:

Hiljuti ehitasid Michael Baym ja tema kolleegid Harvardi ülikoolist hiiglasliku Petri tassi, niinimetatud megaplaadi, mis oli jagatud sektoriteks. Megaplaadile pani Baym agarit, mis on ühtaegu mikroobide toit ja elupaik. Plaadi mõlemas välimises sektoris oli ainult agarsööde ja ei midagi muud. Igasse järgmisse sektorisse pandi üha suuremas kontsentratsioonis antibiootikumi. Seejärel lasi Baym megaplaadi mõlemas otsas lahti bakterid, et näha, kas ja kui kiiresti neil kujuneb võime antibiootikumide toimele vastu panna.

Alguses olid bakterid kaitsetud kui lambukesed. Katses jäljendati seda, mil moel me oma kehas haigusi tekitavaid baktereid antibiootikumidega hävitame. Eksperiment jäljendas seda, mil moel me aias herbitsiididega umbrohtu tapame. See jäljendas kõiki meetodeid, mille abil me üritame loodust tagasi lüüa alati, kui see meie ellu tungib.

Loodusliku valiku seadus ennustas, et kui mutatsiooni teel tekib uusi geenivaraiante, peaks bakteritel viimaks kujunema võime antibiootikumide toimele vastu panna. Ent selleks võib kuluda mitu aastat või kauemgi.

Kuid selleks ei kulunud aastaid. Selleks kulus 10 või 12 päeva. Baym kordas eksperimenti üha uuesti ja uuesti. Tulemus oli iga kord sama. Baymi katse on hirmutav. Katse on ühtlasi kaunis. Hirmutav on see, kui kiiresti kaitsetutest bakteritest saab jõud, mida meie hävitada ei suuda.

 

“Kogu Maa pinnale on vajutatud inimese võimu jälg.“ (Georges-Louis Leclerc 1778)

 

Tänapäeval tarbivad inimesed üle poole kogu Maa taimestikust, maa primaartoodangust. Ühe hinnangu järgi moodustavad üksnes inimkehad nüüd 32% Maa selgroogsest biomassist. Koduloomad moodustavad 65%. Kõigest 3% jääb teistele selgroogsetele, kümnetele tuhandetele luudega loomaliikidele.

Hinnangute kohaselt võib Maal tegutseda triljon bakteriliiki, pluss-miinus paar miljardit. Lugu ei lõpe samas bakteritega. Enamikul bakteritüvedel ja liikidel paistavad olevat spetsialiseerunud viirused, mida nimetatakse bakteriofaagideks. Nii on bakteriofaagiliike kümme korda rohkem kui bakteriliike. Kui palju täpselt, ei tea keegi. Kindlalt on teada, et enamikule liikidele pole veel nime pandud, neid pole kordagi uuritud ja neid ei mõisteta.

 

Uued parasiidiliigid võivad põllumajanduses tekkida ka siis, kui aretajad loovad uusi põllukultuure. 1960 aastatel lõid põllukultuuride aretajad eduka põllukultuuri triticale, nisu ja rukki hübriidi. Peagi tabas uut kultuuri ka uus haigus, jahukaste, mida tekitab uhke nimega parasiit Blumeria graminis triticale. See uus parasiit tekkis, kui nisul elav parasiit ristus rukkil elava priileivasööjaga.

Kõik uued ligiid, keda põldudel kohtame, ei ole kahjurid või parasiidid. Välja kujunenud on ka uut tüüpi umbrohud, mis jäljendavad põllukultuuride seemneid. Seetõttu külvavad põllupidajad need tahtmatult maha, vähemalt siis, kui seemneid kogutakse käsitsi.

Uusi kahjureid, parasite, umbrohte ja muid organismo, ke son meie põllukultuurides välja arenenud, ei nimetata alati uuteks liikideks. Mõnikord nimetatakse neid tüvedeks, teisenditeks või põlvnemisliinideks. Harilikult pole neil suurt vahet Need on kõigest põllumajanduse allharude peensused, mille abil hoitakse silma peal neil, kes meie toitu söövad või nendega võistlevad.

 

Londonis kolisid harilikud laulusääsed (Culex pipiens) 180. Aastatel metroosüsteemi. Sellest ajast on and maa peal elavatest sugulastest lahknenud sedavõrd, et mõned peavad neid nüüd eraldiseisvaks alamliigiks. Maapealsete liikide emased sääsed vajavad verd selleks, et muneda; maa-aluse liigi emased, kes tegutsevad paigus, kus toitu on vähem, seda ei vaja.

Kaks kuni kolm miljonit aastat tagasi muteerus ühe iidse inimeseliigi geen, mis toodab vere punalibledes olevat teatud tüüpi suhkrut, millesse üht liiki malaariaparasiit ühes ründefaasis tungib; mutatsiooni tõttu oli inimene selle iidse malaaria suhtes immuunne mitu miljonit aastat.

Ligikaudu 10000 aastat tagasi hüppas gorilladel malaariat tekitav parasiit kusagil Aafrikas inimesele. Parasiit kohanes inimese punaliblede ja tähtsate suhkrute puudumisega. See lahknes ühtlasi teistest ning viimaks kujunes välja uus parasiidiliik Plasmodium falciparum. P. falciparum-malaaria levis üle kogu Aafrika ega kavatsenudki peatuda.

 

Teadlased avaldavad uurimistöid, milles selgitavad mida tuleb teha. Nad peavad loenguid, avaldavad veel mõned uurimistööd, milles loobuvad oma tavapärasest teaduskeelest ja hoiatavad meid lihtsate sõnadega. Seejärel, kui mitte keegi neid ei kuula, asuvad nad taas tööle ja teevad omal käel, mida suudavad. Meie põllukultuure ründavad väga paljud liigid ja neid uurivad väga vähesed teadlased. Seetõttu järgneb üks katastroof teisele.

Põllukultuure hävitavaid parasiidiliike, kes pole veel kohale jõudnud kõikjale, kus nad elada saavad, on sadu.

Haigusi uurivad ökoloogid on juba aastakümneid teadnd, et kui looduslike ökosüsteemide lõhkumisega kaasneb suuremõõduline põllumajandustootmine – või kasvõi ainult loomade pidamine kõrvuti puurides – ja kogu maailma inimpopulatsioonide ühendamine, kujunevad välja uued parasiidid.

 

Inimese maokeskkond, mis vastsündinul on neutraalne, muutub esimesel eluaastal happelisemaks, sama happeliseks kui kalkunkondori magu. Mida hiljem inimesel terve mikrobioom välja kujuneb, seda väiksem on tõenäosus, et tal on olemas kõik mikroobiliigid, mda ta vajab esimestel ülitähtsatel nädalatel, kuudel ja aastatel.

 

Mitmekesisuse olulisusest.

Geneetiliselt mitmekesisemad meemesilaste kolooniad on vähem vastuvõtlikud haiguste suhtes. Ja teada on, et tarus elavad mesilaspered ei ole kahjuks enamasti geneetiliselt mitmekesised.

Looduses paaritub mesilasema mitme isasega ehk lesega ning seetõttu on nende järeltulijad ühes koloonias geneetilsielt mitmekesised. Üks mesilasema võib paarituda kaheksa või rohkema lesega. Tema järglastel on mitu geenivaraint, mida seostatakse parasiidiresistentsusega. Ent mesinikud ei paarita mesilasema harilikult mitme lesega. Seepärast on meemesilased geneetiliselt üsna homogeensed ning parasiit, mis nakatab pere ühe isendi, võib nakatada enamiku või koguni kõik mesilased. Niisugused homogeensed mesilaspered viiakse kokku aladele, kus tegutseb korraga meeletult palju mesilasi ning mis kubisevad parasiitidest. Teatud osal aastast söövad nad vaid üht asja – mandliõite nektarit. Üksluine toit kahjustab sageli nii inimeste kui ka mesilaste tervist. Meemesilased puutuvad tolmeldavatel põldudel pealegi tihti kokku pestitsiidide ja fungitsiididega. Kõige eelmainitu tõttu meemesilaste kolooniad hävivad.

 

Vähihaigete inimeste keemiarvis kasutatakse samuti üha rohkem biotsiide. Võib tunduda, et vähktõvel pole parasiitbakterite ega kahjurputukatega midagi ühist, kuid ka vähk võib muutuda resistentseks keemiaravi suhtes. Niiviisi tekivad ravile allumatud kasvajad. Inimeste biotsiidid on jätnud jälje peaaegu tervele elavale maailmale. Vajutame oma laia pöialt üha jõulisemalt looduse keerlevasse savisse.

Kui anname antibiootikume oma kariloomadele (sageli polegi neil tervisehäireid, kasutame antibiootikume lihtsalt kasvustimulaatoritena), teeme neistki justkui megaplaadid. Bakterid arenevad ja paljunevad antibootikumikeerises rahumeeli. Koguni meie haiglatest on saanud megaplaadid.

Resitentsed rakud, tüved ja liigid kasvavad segamatult kõigis meie ökosüsteemides. Me suisa soodustame nende kasvu ja arengut, kuna oleme teised liigid pannud kehvemasse seisu.

Sean Nee ettekanne:

Sean Nee oli ettekande ajal Oxfordi õppejõud: kui Maa elurikkust mõõta eluviisile, teatud ühendite lagundamise võimele või kasvõi pelgalt ainulaadsetele geenidele toetudes, on meie planeedil enamuses mikroobid. Imetajad, linnud, konnad, maod, ussid, merikarbid, taimed, seened ja muud hulkraksed liigid on ka tervikuna suhteliselt tätsusetud.

Elu evolutsioonipuu, milles on olemas kõik suuremad eluvormide oksad. Loomad on kõigest üks tagaviburiliste peenike oks. Selgroogsetel eraldi puuoksa pole. Selgroogsed on väike pung. Inimesed selle punga üks rakk. Inimkond on rakust väiksem üksus.

Nee mainis, et kõik kõige hullemad asjad, mida me Maale teha võime – tuumasõda, kliimamuutus, ulatuslik saaste, elupaikade kadumine ja muu – võivad mõjutada hulkrakseid liike nagu meie, kuid enamik evolutsioonipuu suuri põlvnemisliine nende tõttu tõenäoliselt välja ei sure. Paljud kõige ebatavalisemad põlvnemisliinid ja liigid elaksid meie rünnakute tagajärjel tekkinud oludes ilmselt hoopis paremini.

Neel oli õigus – Loodus ei ole ohus. See ei kao niipea. Loodus ei kao, kui peame looduse all silmas elu Maal, iidsete põlvenmisliinide mitmekesisust või elu jätkuvat arenemisvõimet. Ohus on need eluvormid, kellega meie kõige rohkem suhestume ja kellest sõltub meie ellujäämine. Ohus on liigid, keda me armastame ja vajame.

Mida sisaldab sinu valgulisand?

 

Taaskord toon siinkohal materjali, mis suure infovoo tõttu muidu kiirelt muude artiklite alla kaob.

Hoolimata aastakümneid kestnud uuringutest, mis näitavad pidevalt, et vitamiinilisandid ei too meie tervisele kasu, kulutame nendele aastas kümneid miljardeid, et toota peamiselt kallist uriini: lootuse võidukäik kogemuste üle. Ehk järjekindel usk lihtsasse lahendusse isikliku pingutuseta (tervislik toit, liikumine, piisav puhkus ja uni). Vitamiinilisandid on meditsiini tulnud, et aidata ravida alatoitlust/konkreetseid haigusseisundeid. Kuid äärmiselt laialt on levinud idee, et vitamiinide lisamine igale poole ja igale ühele on kasulik.

Hepatoloog ja teadusajakirjanik dr. Abby Philips on viinud laborisse üpris palju toidulisandeid. Vastused võib olla ei olegi ehmatavad, vaid ootuspärased. Inimesed, kes heauskselt reklaami ohvriks langevad, viivad taimsete segude ja lisanditega oma maksad haigusseisundisse, millest mõnikord päästab vaid maksa siirdamine. Dr Philips märgib, et sellised juhtumid aina sagenevad ja alkoholi ja narkootikumide kõrval on maksa tugevate kahjustajatena võrdväärsed tänased vähekontrollitud toidulisandid ja taimsed segud.

1/30

Our "Protein Project" report is here

What is it?
Unique public-health project funded by @paraschopra to analyze common/well-known protein supplements sold in India

Who did it?
Me & team at The Liver Institute with world class, independent food/drugs testing Neogen Labs. pic.twitter.com/CtQE0L2eAk

— TheLiverDoc (@theliverdr) February 26, 2023

Ühes 2022 metaanalüüsis märgitakse: Uuringusse kaasati 189 artiklit, kokku 428 ravimist põhjustatud maksakahjustuse kliinilist juhtumit. Kõige sagedasemad maksakahjustuse tekitajad olid Herbalife® tooted, mida seostati 50 juhtumiga, Polygonum multiflorum 25 juhtumiga, Hydroxycut® tooted ja roheline tee, millest mõlemat seostati 19 juhtumiga, ning Oxyelite Pro® ja kava tee, mida mõlemat seostati 16 juhtumiga. juhtudel. Enamik inimesi vajas haiglaravi (82,6%), teatud osa juhtudest lõppes surmaga (3,6%), maksasiirdamiseni (8,9%) või kroonilise maksahaiguseni (1,9%).

Dr. Philips on avaldanud päris palju Ayurveda, homöopaatiliste jm käsimüügis olevate segude analüüsitud koostist ja need enamjaolt ei vasta lubatud koostisele. Hiljuti avaldas dr. Philips valgulisnadite analüüsi. Kuidas on siis valgulisanditega? Kas need sisaldavad seda, mida purgil olev koostisosade nimekiri lubab?

Mida analüüsiti?

36 kaubamärki, mis koosnesid:

- puhas vadak, vadaku segu, vadaku ja ürtide segu, taimsed ja vegan brändid

- riiklikud, rahvusvahelised ja kohalikud kaubamärgid

- kõik ostetud volitatud müüjatelt või brändi veebisaidilt

- ükski ei olnud võlts, toodete ehtsus kontrollitud✔

Kõik kätte saanud terve pakendi ja pitsatiga

Analüüsiks avasid pitseri ja eemaldasid pakendid pealabori laboritöötajad enne analüüsi ja steriilseks/ohutuks ladustamiseks analüüside kordamiseks.️

Milliseid kaubamärke analüüsiti:

Millised analüüsid tehti?

Valgu % analüüs (Kjeldahli meetod)

Seenetoksiinide/aflatoksiinide tuvastamine (HPLC)

Pestitsiid (GC ja LC MSMS)

Raskmetallid (ICP-MS)

Täielik GC-MSMS-profiilide koostamine

Sünteetilised anaboolsed steroidid (GC-MS HP5 column)

Millised olid tulemused:

Valgusisaldus/valgu %

Reklaamitud (sildiga) vs tuvastatud (analüüsil)

36 tootest üheksa oli alla 40% valgusisaldusega, ülejäänud aga üle 60%. Valgusisalduse osas olid halvimad B Protin valgulisandid, mida reklaamiti 40% valgusisadusega, kuid analüüs tuvastas 10%; tootja Big Muscles bränd Frotein Whey, reklaamitud 76,5% valgusisaldusega, kuid tuvastatud vaid 26,1%; Big Muscles Vegan Protein, reklaamitud 81,3% ja tuvastatud 19,4% valku. Üldiselt parimad tooted väga kõrge puhta vadakupõhise valgusisaldusega olid Dymatize, Muscle Blaze, Ultimate Nutrition, Optimum Nutrition, Muscletech ja My valgubrände ning madalaima valgusisaldusega kaubamärgid olid Protinex, B-Protin, Ensure Plus, Big Muscles Vegan valk ja Bakson’s Protein Plus.

Taimsete/vegan-brändide seas on kõrgeim valgusisaldus Himalayan Organics, Oziva, Amway Nutrilite ja Elements. Kuid enamik neist taimsetest valkudest sisaldas ka mitmeid taimseid toidulisandeid, mis nõuavad ettevaatust, kuna  taimsed puhul võivad olla raske maksakahjustuse ja maksapuudulikkuse põhjustajaks. Patanjali Ayurved’i Whey Protein tooted sisaldasid suures koguses proteiini, kuid kõik olid segatud vadakuga ning sisaldasid hulgaliselt taimesegu ja toidulisandeid, mis võivad ilma täiendavate ohutuskontrollita põhjustada maksakahjustusi.

Allpool on toodud valgulisandite täielik loetelu, nende kaubamärgid ning märgistatud ja tuvastatud valguprotsendid.

Analüüsist lähtub, et 36st analüüsitud tootest, oli 20 märgistatud õigesti.

Järgnev tabel näitab tootemarkide lõikes valemärgistust kergemast kuni kõige raskemani. Kas on üllatav, et kõige halvem tulemus oli vegan lisandil?

Seente toksiinid ja pestitsiidid

Aflatoksiin on seene Aspergillus flavus toodetud toksiin, mis võib nakatada põllukultuure koristuseelses ja -järgses etapis ning mõjutada negatiivselt toidu kvaliteeti. Kokkupuude aflatoksiiniga võib põhjustada laste kasvu vähenemist, maksakahjustusi ja maksavähki.

 Vastavalt kehtivatele reeglitele on aflatoksiini kokkupuute piir töödeldud toidus (nt teraviljas) inimestel 10 ppb (osa miljardi kohta). Analüüs tuvastas 36-st valgutootest viies aflatoksiiniga saastumist. Nende hulka kuulusid Forever Life'i Ultra-sojavalk (tootekood 10), Vadaku isolaat Optimum nutrition (kood 15), B-proiin British Biologicalsi poolt (kood 17), Elementsi valgupulber (kood 30) ja  Nutrilite'i plant protein (taimne valk)  (kood 36). Kahest viimasest kaubamärgist, Amway Elementsi proteiinipulbrist ja Amway taimevalgust Nutrilite, oli aflatoksiini sisaldus lubatust kõrgem. Aflatoksiini tuvastamine ja vastavad tootekoodid on näidatud allpool. Toote kood on ülalpool esimese graafiku toote ees olev jrk. nr.

Mis puudutab pestitsiidide tuvastamist, siis kolm proovist 36-st olid saastunud väikese koguse pestitsiidiga. Vegan Protein by Big Muscles sisaldas fenobukarbi 0,061 mg/kg; Oziva Protein & Herbs sisaldas asoksüstrobiini 0,033 mg/kg ja dimetomorfi 0,013 mg/kg ja Weight Plus Protein by Dr Vaidya sisaldas tiametoksaami 0,017 mg/kg. Pestitsiidide jäägid tuvastati ainult puhtalt taimsete/vegan-valgu kaubamärkide hulgas ning puhtas vadakus või vadaku segatud toodetes neid ei leitud.

Raskemetallide tuvastamine

Kõigis 36 proovis elavhõbedat ja talliumi ei tuvastatud. Viis proovi sisaldasid arseeni jälgi. Nende hulka kuulus Forever Life'i Ultra-sojavalk; Danone'i Protinex; My First Protein Healthkartilt; Vestige valgupulber ja Bakson’s Homeopathy Protein Plus. Kümnes tootes oli ka kaadmiumi jälgi (väga madal tase). Enamik proove sisaldas madalal tasemel pliid ja vaske leiti kõigis proovides erinevatel tasemetel, kõige rohkem Forever Life'i Ultra-sojavalgus.

Allpool on toodud raskmetallide tuvastamise täielikud tulemused. Dr Philips hepatoloogina soovitab olla ettevaatlik toodetes sisalduva plii mis tahes koguse suhtes, kuna plii ohutu tase puudub. Isegi kõrge vase sisaldus ei ole ideaalne, kuna see on mürgine ajule/maksale.

Tootjad võivad väita, et tuvastatud plii kogus oli piirkondlike reeglite piires, kuid fakt on see, et pliil pole ohutut kokkupuutepiirangut. Tähelepanuväärne on ka see, et analüüsis olid kaubamärgid, mille tootest ei tuvastatud pliid või muud metalli, mis näitab head tootmiskvaliteeti.

Kokkuvõttes kutsub dr. Philips üles ettevaatusele totemarkide/brändide nagu Herbalife, Oziva, Himalaya, Patanjali, Himalayan Organics suhtes, kuna nende tooted sisaldavad selliseid maksatoksiine nagu roheline tee/kurkumiin/kurkum/ Ashwagandha/Garcinia ekstraktid.

Nii palju kui mina Eesti lisandimaastikku silmanurgast järgin - on meilgi paljud pakutavad tooted rohelise tee ekstrakti, kurkumiini, Ashwagandha sisaldusega. 

22. veebruaril 2022 avaldatud analüüsis (USA ja organite siirdamise organisatsiooni andmeid kasutades) märgitakse, et toidulisanditega seotud maksakahjustuste arv on tõusnud 8x. Ma ise arvan, et ilmselt on need enamikus lisandid, mis lubavad maksa "puhastada"... eks nad puhastavadki - organismi maksast puhtaks.

Hea uudis on see, et valgulisandite analüüs EI tuvastanud üheski analüüsitud tootes olulisi sünteetilisi/anaboolseid steroide (kuigi see on tavaline ayurveda jms taimsetes segudes, mis lubavad imelisi tulemusi).

Dr. Pihilips lisab veel lõpetuseks:

Vadakuvalk on maksale ohutu

Vadakuvalk ei põhjusta neerukive

Puhas vadak/vadaku sortide erinevad segud on ohutud

Vadak + ürdid – kasutage ettevaatusega (võimaluse korral ärge kasutage)

Puhtad taimsed valgud (soja/hernes) on ohutud, taimsed valgud + ürdisegud mitte.

Mandariin ja tema pektiin

 

Mandariini ja teistegi tsitruste koorealusel valgel osal on oma nimi - albeedo.

Oled üks neist, kes võitlevad albeedoga, püüdes hoolikalt eemaldada iga viimsegi ribakese enne, kui nad pistavad suhu "alasti" apelsinitüki? Tõenäoliselt on need samad inimesed, kes valivad viljalihaga mahla asemel filtreeritud apelsinimahla. Kahju, sest nii albeedo kui ka viljaliha on head pektiini allikad. Pektiin on aga kiudainetüüp, millel on palju toiteväärtust.

Enamik inimesi seostab pektiini keediste ja tarretistega, mitte arterite puhastamise, veresuhkru kontrolli all hoidmise või vähi ennetamisega. Kuid pektiin võib kõiges selles rolli mängida! Pektiin on omamoodi süsivesikute "liim", mis aitab taimerakke koos hoida. Seda saab keeva veega ekstraheerida õunasüdamest või tsitrusviljade albeedost ja töödelda mooside paksendamiseks müügilolevaks pulbriks. Sobiva koguse happe ja suhkru juuresolekul seonduvad pikad pektiini molekulid üksteisega, moodustades kolmemõõtmelise võre, mis püüab kinni veemolekule. Mõnes puuviljas, sh viinamarjades ja enamikus marjades, on piisavalt pektiini, et valmistada moosi midagi lisamata, kuid näiteks aprikoosid ja maasikad vajavad sobiva konsistentsi saavutamiseks lisapektiini.

Just see paksendamisvõime võibki olla aluseks mõne pektiini tervise-eelise puhul. Pektiin on teatud kiudainete vorm, mis tähendab, et meie seedetrakt ei suuda seda lagundada ja vereringesse imendada. Nii et see jääb peensoolde, kus, nagu moosides, võib see moodustada geeli. See geel püüab kinni ja lõpuks kõrvaldab osa maksast eritatavatest sapphapetest, mis hõlbustavad rasvade seedimist. Maks peab siis tootma rohkem sapphappeid, et asendada kadunud happed. Kuna sapphappe sünteesi tooraineks on kolesterool, on lõpptulemuseks vere kolesteroolisisalduse langus. See pole ainult teoreetiline võimalus. Florida ülikooli teadlased on juba näidanud, et tsitrusviljade pektiin võib hoida seaarterid naastudest puhtana ja võib tegelikult puhastada blokeeritud artereid.

Me ei saa olla kindlad, et sama mõju ilmneb ka inimestel, kuid see on tõenäoline. Mitmed uuringud on näidanud, et pektiin võib alandada kolesterooli taset 5–19%. See on samas vahemikus kui mõned kolesterooli langetavad ravimid. Kuid kui palju pektiini me vajame, et kolesterooli märgatavalt alandada? Ja mis kujul? Uuringute konsensus on, et pulbrilise pektiini kasutamisel on vaja umbes 15 grammi, kuid vähem, kui see on toidukomponendina.

Kui näiteks õuntest pektiini ekstraheerida, ei ole mõju vere kolesteroolitasemele nii suur kui õunte enda söömisel. Ühes uuringus alandasid menüüsse lisatud kaks või kolm õuna, millest igaüks sisaldas 2–3 grammi pektiini, "halva" kolesterooli sisaldust veres umbes 11%. Kuid kui seda kogust pektiini kasutati ekstraktina, olid tulemused palju vähem muljetavaldavad. Tõenäoline seletus on see, et õunad sisaldavad ka C-vitamiini, mis aitab pektiinil vähendada vere kolesteroolitaset, kuna organism vajab seda kolesterooli muutmiseks sapphapeteks. See on veel üks hea näide sellest, kuidas terviktoit on midagi enamat kui lihtsalt selle osade summa ja kuidas toidulisandid ei pruugi olla parim viis toitainete tarbimiseks. Pektiini sisaldavaid häid toiduallikaid on palju. Greip on suurepärane, eriti kui süüakse ka albeedot ja segmente jagavaid membraane. Paar greipi päevas võib avaldada mõõdetavat kolesterooli alandavat toimet. Seda võivad ka apelsinid, porgandid ja sojaoad!

Pektiin võib isegi reguleerida veresuhkrut, nii et pektiini sisaldavad toidud on diabeetikutele soovitavad. Jällegi on mõju tõenäoliselt tingitud soolesisu suurenenud viskoossusest, mis on tingitud pektiini geelistumisvõimest. Suhkrud soolestikus difundeeruvad läbi paksenenud materjali aeglasemalt ja imenduvad seetõttu aeglasemalt. Pektiin võib ka aeglustada mao tühjenemise kiirust, aeglustades jällegi suhkrute imendumist soolestikust. Ja kui sellest kõigest ei piisaks, et panna meid sööma albedo ribasid, siis mõtisklege lihtsalt selle üle, mida teadlased avastavad seose kohta pektiini tarbimise ja vähi vahel. Kuna pektiin on seedimatu, jõuab see lõpuks jämesoolde. Siin on see toiduks paljudele bakteriliikidele, mis elavad sügaval meie sisemuses. Me ei pruugi pektiini seedida, kuid need pisiolendid saavad seda kindlasti teha. Mõned selle bakteriaalse fermentatsiooni saadused on ühendid, mida nimetatakse "lühikese ahelaga rasvhapeteks". Neid happeid, mille headeks näideteks on või- ja propioonhape, on uuritud koekultuuris ja on näidatud, et need kaitsevad käärsoole kasvajate eest.

Veelgi põnevamad on uuringud, mida viiakse läbi "modifitseeritud pektiiniga". Pektiini töötlemisel leelisega ja seejärel happega saadakse lahustuvad fragmendid, mida saab loomadele sööta. Varased tulemused näitavad, et seda tüüpi pektiin võib takistada vähirakkudel normaalseid rakke rünnata ja seega vähendada haiguse levikut. Muidugi tuleb teha rohkem tööd, kuid pektiinil põhinev vähivastane pill on kindlasti võimalik.

Vahepeal on hea mõte suurendada pektiini sisaldavate toitude tarbimist. Võtke viljalihaga mahl ja sööge iga päev paar õuna ja greipi. Ja lõpetage apelsini või banaani albedoga võitlemine. Pidage meeles, et kiulistel asjadel võib olla meie jaoks õige keemia!

Allikas: Joe Schwarcz PhD "This Pulp Isn´t Fiction" https://www.mcgill.ca/oss/article/health-and-nutrition/pulp-isnt-fiction

Tõenäoliselt tühiasi vol 3 - terviseärevus

 

Mõned katked veel Casey Guereni raamatust "Its Probably Nothing"

Heaolu tööstuse peamiseks sihtmärgiks on hea sissetulekuga nooremapoolne naine, kes muretseb oma tervise ja keha väljanägemise üle.

Ja holimata sellest, kas me otsime seda terviseinfot teadlikult või mitte, jõuab see paratamatult meieni, kuna kogu meedia annab lakkamatult teada, et meie kehaga on midagi valesti – seda tuleb lakkamatult parandada ja tervist kogu aeg paremaks muuta.

Vahel on kergem osta ja loota imet, kui hakata uurima ja otsima neutraalseid ja tõeseid allikaid.

Milliste tehnikatega heaolutööstus sinuni jõuab:

1) Üleni naturaalne – koosneb väljenditest: „ei sisalda (mingit ainet, mille suhtes on tekitatud hirm või mida sa mitte mingil juhul oma kehasse ei taha)“. „100% või täiesti looduslik“ - Täiesti looduslikud tampoonid, tualettpaber, näopuhastuspadjakesed, hügieenisidemed, niisutajad, puhastusvahendid, aknevastased vahendid, külmetuse ravimid, valuvaigistid jne. Kui on olemas juba väljakujunenud, turvaline ja tõhus lahendus, leiab heaolutööstus loomuliku (naturaalse) lahenduse, mis võib aga võib ka mitte sama hästi toimida – kui üldse toimib –, kuid tõenäoliselt parandab teie enesetunnet, sest see on vaba „neist ainetest“, loomulikult maksab see rohkem.

2) Isikustatud lähenemine – „sinu jaoks tehtud“, käib eriti vitamiinide, toidulisandite, valgupulbrite, juuksehoolduse jms kohta.

3) Loo ise oma tervis  - Siia kuulub kõik, mis annab sulle juhiseid ise diagnoosi panekuks: puudutab see siis seksuaaltervist, naha- ja soolestikuprobleemide diagnoosimine on eriti populaarne – mõtle kõigi nende probiootikumide ja soolestiku tervist „edendavate“ bakterite peale.

4) Du jour  koostisosa - OMG, kas olete CBD-st kuulnud? Aluselisest veest? Aktiveeritud söest? Kurkum? Õunaäädikas? Ingver? Roheliste kohviubade ekstrakt? Probiootikumid? Chaga – must pässik? Kes teab, mis aitab neil sõnadel levida nii suure jõuga, et kõik alates ülemusest kuni juuksuri ja vanatädini on seda järsku kuulnud. Need ained on samas alati olemas olnud ja ... natuke midagi teinud, kuid heaolutööstus korjab need üles, tõstab need pjedestaalile, suunab neile prožektorivalguse, võimendab üksikuid positiivseid külgi, eemaldab kõik negatiivse (mis teeb ainest tavalise) ja paiskab meediasse. Ja sa hakkad nägema selles midagi erilist.

Tohutu müügi masianavärk hakkab tööle, et öelda - sinu keha või tervis võiks olla parem. Ja üldiselt on inimest üsna lihtne veenda, eriti kui oleme juba väsinud, stressis ja pole kursis sellega, mis meie kehas või kehal toimub. Keegi ei saa ette heita, et soovid end paremini tunda. Me kõik tahame end paremini tunda! Ja see on koht, kus tervisetööstus tungib sisse nagu lärmakas ja tüütu sõber. "Tere! Oh, kas sa oled kaalus juurde võtnud? Peaksite proovima Whole30. Ja, kallis, su juuksed näevad veidi nirud välja. Kas olete kuulnud biotiini lisanditest? Kuidas su kakamisega muide läheb? Kas ma rääkisin sulle nendest probiootikumidest, mille sain oma treenerilt? See loomulik CBD nahahooldussari on muutnud mu elu ja mu nahka. Sa peaksid tulema minuga sellele seitsmepäevasele terviseretriidile. See on transformatiivne. Sa näed tõesti väsinud välja..."

Nii on heaolu ja tervisetööstus muutunud sõbraks, kelle varrukast voolab lõputult nõuandeid, soovitusi ja tooteid: osad neist on puhta pask, osad teevad midagi, kuid kõik need lähevad sulle lõppkokkuvõttes üsna palju maksma.

Jennifer Gunter (The Vagina Bible autor) märgib, et heaolutööstusel on hiilgav äristrateegia: „Nad pakuvad: kalleid ravimeetodeid, mis ei tööta, tablette, mida te ei vaja ja mis võivad olla kahjulikud, ja näidustusteta laboriteste. Kuid see, mida nad inimestele mitmel viisil annavad, on võimalus proovida ja tunnustamine. Seetõttu arvan, et on oluline vaadata seda tööstust ja küsida: mida nad pakuvad, millest inimestel ilmselgelt puudu on? Tundub, et vastus ei ole ainult kiired lahendused, vaid ka kaastunne ja empaatia. Võib-olla leidis heaolutööstus just sealt oma aluse. Võib-olla sellepärast on see nii pagana ahvatlev.“

Gueren kirjutab, et heaolutööstus teab sinu kohta 5 fundamentaalset tõde:

1. Meil kõigil on probleeme oma keha ja tervisega, millega tahaksime tegeleda.

2. Soovime lahendusi, mis on lihtsad, mugavad ja diskreetsed.

3. Meil kõigil on mingid nupud kuhu vajutada,  mis mõjutavad meie otsuste tegemist.

4. Paljudele on arsti juures käimine raskendatud kindlustuse puudumise või muude asjaolude tõttu

5. Osadele meeldib häälekalt kuulutada kuidas ja kui palju nad tervisesse panustavad (st erinevatele imerohtudele kulutavad)

Gureni nõuanne tervisetööstusega tegelemiseks: „Omage parajat annust skeptitsismi. Pidage meeles, et päeva lõpuks püüab tervisetööstus teile midagi maha müüa. See on raha teeniv tööstusharu ja see õitseb, sest me kõik oleme oma keha pärast kogu aeg nii pagana mures ja seda paljudel põhjustel.

Keskmiselt saab Gueren umbes 15 meili päevas uute tervisetrendide, toodete ja teenuste kohta. Seal oli palju võõrutusravi, toidulisandeid, mahealternatiive või kalleid protseduure. Nende e-kirjade kohaselt ei ole keegi tegelikult enda parim versioon enne, kui olete ketoosis, noorendanud oma vagiinat ja lisanud CBD-d igasse oma kehaavasse. Nii tegi Gueren peaaegu 10 aastat kohusetundlikult uurimistööd selle kohta, milline heaolu moeröögatus praegu trendis oli, ja lükkas sageli ümber enamiku peamistest väidetest. Teie tupp ei vaja jade-mune, tupeaurutamist, lasereid, lõhnastatud dušši ega jogurtit. Määras lood teadusest või selle puudumisest sellerimahla, toorvee ja CBD nahahoolduse taga. Gueren kirjutab: „Ausalt, ma tõesti tahaksin, et sellerimahl raviks IBS-i sama palju kui iga teine inimene, kuid see lihtsalt ei tee seda. Näib, et neid tooteid müüvad ettevõtted tuginevad peamiselt asjaolule, et te ei tea nende küsimustega seotud teadusest palju, kipute vastuste saamiseks pöörduma Interneti poole ja tõenäoliselt  lõpuks siiski ostate enne, kui arstilt küsite või põhjalikult uurimistööd teete.“

Ärge minge ka selliste väljendite lõksu nagu: „me tegelikult hoolime naistest“, „teaduslikult on tõestatud“, „sul on õigus teada, mida sa oma kehasse paned“

Miks ei võiks lasta sul rahus sellerimahla alla kulistada?! Heaolutrendid võivad mõnikord olla kahjutud, toredad ja rikastavad – isegi kui nende taga pole teadust. Kuid tervisetrendid muutuvad kahjulikuks, kui need ohustavad teie tervist, põhjustades otsest kahju või lükates õige ravi otsimise edasi. Näiteks sellerimahl: selle hommikune joomine ei tee teile otseselt haiget, kuid kui joote seda vererõhu ravimite asemel, võivad sellel olla tõsised tagajärjed.

Oluline on mõista, et kahjulikud ei ole mitte ainult tervisetoodete koostisosad, vaid ka neid ümbritsev sõnum, mis paneb sind uskuma, et saad vajaduse korral sümptomitega ise toime tulla. Ja kui sõnum jõuab inimeseni, kes lihtsalt ei taha arsti juures käia, võib selline turundus olla uskumatult ahvatlev. See püüab samaaegselt pakub murele lahendust ja annab teile loa mitte otsida arstiabi selle asja pärast, mille pärast muretsete.

Aina korrutatud tervisetarkus – söö puu- ja köögivilju, maga piisavalt, olge aktiivne -  see  lihtsalt ei ole seksikas. Samuti pole see paljudele inimestele kättesaadav ega realistlik. Seetõttu lükkame need usaldusväärsed näpunäited tagasi, ignoreerime või unustame ja hakkame selle asemel mõnda „erilist“ pakkumist otsima.

Meile meeldib mõelda, et see uus „lihtne, seksikas ja üllatuslik“ toidulisand on parema tervise võti. Kusjuures siia käib sageli juurde võlulause: "Arstid ei taha, et te sellest imerohust teaksite!"  

Pidevalt korrutatakse ka „kuula oma keha“! Ja see on hea nõuanne, kuid tõsi on ka see, et päris tihti on kehas ilma erilise põhjuseta terve sümptomite kaskaad. Samuti on tõsi see, et oleme sageli ebausaldusväärsed eksperdid. Me unustame asju. Meile jäävad mõnedki asjad valesti meelde. Me ülehindame riski. Meil on palju eelarvamusi. Oleme kiired tõmbama ühendusi punktide vahel, mis ei ole üldsegi mõistlikud, kuid tunduvad sobivat. Me võime olla oma keha eksperdid, kuid sageli ei oska me keha keelt õigetesse sõnadesse panna.

Gueren kasutab 24 tunni meetodit, et panna oma keha sümptomitele „lihtsalt valehäire“ või pöörata suuremat tähelepanu. Kehas toimuvaid protsesse ja nende järgseid valehäireid või kummalisi aistinguid on väga palju. Ja tasub meeles pidada, et tervist ei defineerita kui täielikku vaikust ehk igasuguste sümptomite puudumisena (seda juhtub vast ainult surma korral).

Jonathan S. Abramowitz, PhD, Chapel Hilli Põhja-Carolina ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor ning obsessiiv-kompulsiivsete häirete ekspert märgib: „Meie kehad on lärmakad. Nad ajavad kogu aeg siin ja seal omi asju, et säilitada homeostaas, kohanduda ümbritseva temperatuuriga, selle toiduga, mida sööte ja veel saja muu asjaga. See ei tähenda, et oleks probleem. See kõik käib elamise juurde.“

Kui inimene on oma keha osas väga tundlik, tunduvad need keha tavalised reaktsioonid tohutute probleemidena. Ja mida suurem on meie tähelepanu sellele, seda enam see ärevust toidab. Kui me teeme sääsest elevandi, hakkab adrenaliin voolama ja stressireaktsioonid kehas valavad veel rohkem õli tulle.

Gueren soovitab meeles pidada ka seda, et sotsiaalmeedias toimunud jagamiste või laikide arv ei tähenda asja suuremat kvaliteeti või parimat soovitust a la „1,3 miljonit jagamist – ju see peab tõsi olema“, „ju see on õige asi, muidu neid ei näidataks TV saates“ ... Kahjuks see ei ole nii.

Populaarsed on ka toredad tiitlid. Kui MPH (master of public health – rahvatervise spetsialist) tiitliga Yale või Harvardi inimene annab nõu rahvatervise osas, võib see olla suurepärane. Kuid kui sama inimene hakkab andma nõu konkreetse haiguse või diagnoosi kohta – siis see ei ole tema eriala. PhD majanduses või Nobeli preemia füüsikas ei tee inimesest eksperti tervises ja meditsiinis.

On väga harvad juhtumid kui tõelised oma ala eksperdid või teadlased annavad meedia kaudu nõuandeid a la  5 nippi kuidas... või  20 võimalust... ühe või kahe tehtud uuringu põhjal.

Me kõik võime aeg ajalt langeda briljantse turunduse ja reklaami ohvriks. Gueren kirjutab, et viimati jäi  uskuma imelist tselluliidikreemi reklaami (ja ei, see ei toiminud), kuid on oma raha raisanud teiste hea reklaamiga trenditoodete peale nagu jõhvikamahl, probiootikumid, immuunsüsteemi buusterid, erinevad eeterlikud õlid, CBD salvid, söega maskid, mahetampoonid, mahevalgupulber, puhitust vähendavad teed jne (ja ka need ei teinud suurt midagi).

Me võime kõiki neid asju osta ja tarbida, kui need panevad meid ennast hästi tundma, meile meeldib eksperimenteerida, proovida uusi asju. Kuid need ei ravi tõsiseid haiguseid ega hoia neid müstilisel viisil meist eemal.

Internet ei ole loodud sulle andma meelerahu – seda sealt ei leia. Ja mitte seetõttu nagu seal ei oleks hea reputatsiooniga infot. Vaid istudes oma probleemiga ekraani taha ja otsides meeleheitlikult enda jaoks sobivat infot, satume meeletu koguse vastandlike arvamuste ja soovituste merre. Me otsime kindlustunnet universumis, milles kõik on pidevas muutumises.