Raamat - the china study

Olen ikka peale iga raamatut mõelnud, et aitab küll rohkem ei loe:).
Vaatasin läbi need 2010 ilmunud kolm raamatut eesti keeles söödavatest puudest, lilledest, püsikutest - olin veidi pettunud. valik on väga väike ja andmeid vähe. Aga alustamiseks kindlasti hea.

Seda parema elamuse pakkus Cornelli Ülikooli teadlase PhD T. Colin Campbell raamat The China Study.
Mulle on juba varem see raamat mitu korda otsinguga silma jäänud aga ei pööranud sellele tähelepanu - kuna see sõna China pani mind kohe arvama, et tegemist on Hiina meditsiiniga - selle kohta on aga ka eesti keeles omajagu kirjandust,
Välja tuleb muidugi, et tegemist on kõige mahukama ja suurema uuringuga, mis toitumisalal läbi viidud (ja mis kestab siiani).
Väga põnev teaduslik raamat. Väga kuulus ja tunnustatud teadlane - nüüdseks üle 70 aasta vana ja uurinud loomse ja taimse toidu valdkonda aastakümneid. Uurib praegugi. Avaldanud sadu teaduslike artikleid. Saanud väga mainekaid auhindu, tööd avaldatud maineates teadusajakirjades.
Raamatule on hinnangu andnud suur hulk mainekaid doktoreid sh ka Cornelli Ülikooli PhD ja Nobeli preemia võitja R.C. Richardson.
Autor on saanud auhindu vähi ja toitumise vaheliste seoste uurimisel.

NB! Kriitilisemalt tagasi vaadates aastast 2020 võib öelda, et ka Colin Campbell on raamatus omajagu meelevaldseid järeldusi teinud ja mõned olulised andmed välja jätnud. Sestap loe kriitilise pilguga.

Seda autorist aga raamat ise ei ole nn dieediraamat - ei öelda mida ja kui palju süüa ja mis kell:). Kiiret 2 nädalast kaalulangust ka ei lubata. On puhtalt täis väga olulisi teadusuuringuid - aga väga huvitavalt ja kergelt kirja pandud, paljude skeemide ja statistikaga. Raamatu üks osa on piisavalt jube - sest muuhulgas on autor kirjeldanud, kuidas valitsuse toitumisoovitused tulevad, kuidas muna-, piima ja liha tööstuse palgal olevad teadlased oma uuringuid teevad. Kuidas ravimitööstus oma teadusraha kulutab. Kuidas sõltumatu organisatsiooni eesotsas munatööstuse üks omanikest on jne.
Raamat on hea lugeda mitte, et saada siis teistega vaidlemiseks hea teaduslik baas vaid on see suurepärane lugemisvara neile, kes on kogu sellest ümbritsevast toitumisalasest vastuolulisest infost segaduses ja segaduses ka sellest, mida keskmise haritusega arst pidevalt rõhutab loomse toidu vajalikkuse kohta.
Muuhulgas saab vastusedi küsimustele taimetoidus olevate vitamiinide-mineraalide, eriti D-vitamiini ja Ca ning Fe kohta. See on siis põhi vaidlusküsimus piima ja liha mittetarbijatele.
Kuivõrd autor ise on tegelenud oma biokeemia ja meditsiini uuringute algusest peale valkudega siis saab väga selged vastused ka järgmistele küsimustele:
mis on heaks valguallikaks
mida tähendab kõrgekvaliteediline ja madalakvaliteediline valk
kui palju peaks indiviid valku tarbima
kas taimne valk on sama hea kui loomne valk (Yess! väga suurepärane põhjendatud vastus)
kas on vaja kombineerida teatud kindlaid taimseid toite söögikorra ajal, et saada komplekt aminohappeid
kuidas vegetaarlased oma valgu saavad
kas lapsed kasvavad ilma loomse valguta (kas võiks see olla perearstile kohustuslik kirjandus:)

Ma olen peaaegu läbi lugenud ja homme algaval kursusel Põlvamaal saan kokkuvõtte edasi anda. Kui keegi tahab veel kursusele tulla - kolm inimest on loobunud.