teisipäev, 22. veebruar 2011

Miks kaltsium, östrogeen, ravimid ei aita osteoporoosi vastu

Lühidalt ja kokkuvõtlikult Amy Lou Lanou, PhD ja Micgael Castleman raamatust Building bone vitality"

Teaduslik paradigma on nagu telliskivimajake kolme põrsa muinasjutus. Kui juba ükskord majake on püsti, siis on teda äärmislet raske ümber puhuda. Loomulikult ei vasta ükski paradigma kõikidele küsimustele. Aja jooksul vastuolud valitsevale paradigmale kuhjuvad ja nagu üksteise järel toimuvad maavärinad lammutavad lõpuks selle paradigma ja selle asemele tuleb uus.


See protsess võib võtta sajandeid. Arvamus, et maakera on lame, mitte ümmargune seisis väga kaua katoliikliku kiriku paradigmana üleval.

Tänapäeval lagunevad paradigmad muidugi kiiremini, kuid siiski võtab see aega aastakümneid.

Madalat happelisust ravijana märgiti esmakordselt 1968 aastal. Üle 40 aasta on tõendid tasapisi akumuleerunud tõendid, et kaltsiumi teooria on vigane ja et madala happelisuse (ehk aluseline) paradigma pakub osteoporoosi seisukohalt hoopis enamat.

Kui me näeme skelette ja luid-konte muuseumis, näevad nad välja elutu kriidina. Elus luu on täis liikumist. Sarnaselt naha ja teiste kudedega läbib ka see pidevaid jaotusi ja uuenemisi. Meis igaühes, igal ajahetkel on 1 kuni 10 miljoni pisikest täppi, kus meie vana luu laguneb ja uus luu moodustub. Kogu luustik on keskmise eluea jooksul uuenenud täielikult rohkem kui kuus korda.

Luud on tahked, kuid ometi elastsed, et teatud tingimustes murdumata vastu pidada kukkumistele, hüppamistele, paindumistele, väänamistele. Kuidas toimivad osteoplastid seda tuleta meelde varasemast kirjutisest http://www.paikesetoit.ee/kaltsiumist

„Viimase uuringu” türannia – Päevauudised kogu maailmas annavad meile teada, mida on uut. Selles pole midagi halba. Kuid ühel nädalal on viimaseks uusimaks uuringuks, et õlu põhjustab vähki, kohv põhjustab südamehaigusi jne. Järgmisel nädalal on järgmine uuring näitamaks vastupidist. Nii on aja jooksul juhtunud palju kordi ja inimesed on lõplikult ning väsinult segaduses.

Meedia avaldab neid uuringuid sellises vormis, mis annab märku sellest, et iga uus uuring tühistab kõik eelnenud. Kuid nii see ei ole. Viimane uuring on lihtsalt üks paljudest. Ükski üksik uuring ei ole kunagi lõplik. Kõiki uuringuid kogumis hinnates võime saada mingisuguse pildi.

Selles raamatus vaadati läbi osteoporoosi puudutavad uuringud ja leiti neid üle tuhande. Kokku võeti arvesse 1200 uuringut.

Miks on uuringud erinevad? Kui on olemas tõde, kas siis ei peaks uuringute tulemused olema sarnased? Nad peaksid! Kuid ei ole! Ja seda kahel põhjusel:

1. Elu on kompleksne, kaorrapäratu, prognoosimatu

2. Uuringud erinevad oma kvaliteedilt, kvaniteedilt, ülesehituselt, subjektide valiku ja teadusliku korrektsuse-ranguse poolest.

Seetõttu on rumal panna kõik lootused ühte uuringusse. Parim on võtta vaatluse alla kõik sellealased uuringud ja kaaluda tõendeid kogumis.

Meie kehas olevast kaltsiumist on 99% on luudes ja hammastes.

Luudes on keskmiselt 40% kaltsiumi!!! Need on tellisteks aga mörti on 60%

Oled kunagi võtnud seedehäirete vastu antatsiide (Näiteks Tums). Tums sisaldab põhiliselt kaltsiumkarbonaati, mis on tugevalt aluseline. Kaltsiumkarbonaat reageerib mao happelisusega. Karbonaat neutraliseerib happeid, kaltsium vabaneb, eritub uriini. Samasugust rolli mängivad ka kehas olevad kaltsiumi ühendid.

Luud sisaldavad kaltsiumi kolme ühendina: kaltsiumkarbonaat, -fosfaat ja – hüdroksiid. Kui keha pH lengeb (muutub liiga happeliseks), siis peab keha taastama aluselise keskkonna. Taastamisprotsessis paisatakse happeid neutraliseeruvad kaltsiumi ühendid verre, et ülemäärane happesus kaotada. Mis teeb vere happeliseks – kõige suuremaks hapestajaks on valgud. Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. Seedeprotsessis lõhustatakse valgud aminohapeteks ja saadteakse vereringesse. Mida rohkem valku toidus on, seda enam aminohappeid vereringesse paiskub. Kõrge valgu sisaldusega toit tõstab vere pH taset. Ja keha võtab kaltsiumi ühendid sealt, kus nad on ja 99% on luudes.

Kaltsium uriinis:
Sõna otseses mõttes: Laseme oma luude-hammaste kaltsiumi tualetis veega alla!

Kaltsiumi ühendid viiakse vereringesse, et kiiresti happed neutraliseerida. Selles protsessis satub verre kaltsiumi rohkem kui vaja. Neerud filtreerivad liigse kaltsiumi verest, osa saadetakse vereringesse tagsi ja liigne väljutatakse uriiniga.

Täpsemalt ja pikemalt http://www.paikesetoit.ee/10815

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar