Hallitus maasikatel ja bakterid lavendliga

 

Raamatu  „The Irrational Ape“ lugemine võtab veel aega, vahepeal paar silma jäänud artiklit.

Räägitud on, et kui leivakotis üks viil pealt hallitab, tuleb kogu pakk ära visata. Kas marjakarbiga – kui seal on üks plekiline mari – tuleks teha sama?

New York Times artikkel  „Will One Moldy Berry Ruin the Rest?“

K: Kui avad marjakarbi ja üks mari on hallitanud, kas tuleb kogu karbitäis välja visata?

Värsked maasikad, mustikad ja murakad on Ameerika lemmikviljade hulgas, kuid nende headus võib olla üürike. Mõne päeva jooksul pärast seda, kui olete need turult või toidupoest koju toonud, on tavaline, et hall või valge uduvõrk on levimas ühel või kahel marjal, mis paneb paljud mõtlema: kas ülejäänuid on ohutu süüa?

Toiduohutuse eksperdid ütlevad, et kuigi ilmselgelt hallitanud marju ei tohiks süüa, sobib süüa neid, millel pole nähtavaid eoste märke. Ja õnneks, erinevalt teistest toiduohutusega seotud probleemidest, mis võivad olla palja silmaga nähtamatud, on hallituse kasvuga marju lihtne märgata, ütles Põhja-Carolina osariigi ülikooli professor ja toiduohutuse spetsialist Benjamin Chapman.

Kui kellegi korvike või plastkarp on ühe või kahe hallitanud marjaga rikutud, siis "ma ei viskaks kogu kupatust välja," ütles dr Chapman. Selle asemel viskab ta ära hallitanud marjad ja kontrollib hoolikalt külgnevaid marju, et näha, kas seal pole hallitust, mis sageli tekib pehme pleki või varre kinnituskoha ümber. Ülejäänud üritab ta ruttu ära süüa, sest hallitusseente eosed võivad levida ja päeva-paariga rohkem paljuneda.

USA põllumajandusministeeriumi andmetel on hallitusseened teatud tüüpi seened, mis mikroskoobi all vaadates näevad sageli välja nagu kõhnad metsaseened. Neil kasvavad niiditaolised juured, mis tungivad toidu sisemusse, ja väikesed varred, mille pinnal on eosed. Osad hallitusseened toodavad toksiine, mis võivad söömisel olla kahjulikud, ja mõnel inimesel võivad hallitusseened esile kutsuda allergilisi reaktsioone, ütles dr Chapman.

Hea uudis marjasööjate jaoks on see, et neil levinud hallitusseened "teadaolevalt ei tooda toksiine ja seega on risk väiksem," ütles Postharvest tehnoloogiakeskuse direktor, professor Elizabeth Mitcham. Ta märkis ka, et toiduained, mis neid ohtlikumaid hallitusseente kasvatavad, on pähklid, terad ja õunad.

Kuna Dr Mitchami arvates on marjadel esinevad hallitusseened tavaliselt kahjutud, siis ei põhjusta haigust isegi kogemata hallitanud marja söömine – ehkki see ei ole soovitatav. Tõenäoliselt "sülitaksite selle välja enne, kui jõuate selle alla neelata", sest hallitanud marjadel on "väga halb maitse," lisas ta.

Hallitus on marjakasvatajate ja müüjate tavapärane vaenlane, mistõttu pole üllatav, kui leiate seda oma marjakorvist, ütles dr Mitcham. Hallitusseente eosed on keskkonnas üldlevinud; need kanduvad edasi õhu või vee kaudu ja elavad talupõldude mullas. Eosed nakatavad tavaliselt marjataime õisi või vilju ja jäävad seejärel seisma, kuni vili täielikult küpseb. Piisava aja jooksul idanevad need eosed ja võivad levida külgnevatele puuviljadele, eriti soojematel temperatuuridel, ütles dr Mitcham.

Kuna hallitusseente eosed on nii laialt levinud, leidub neid tõenäoliselt väikestes kogustes enamikus värsketes toodetes, mida sööte. "Tõenäoliselt tarbin hallituse eoseid kogu aeg, kuid need eosed ei tee mind haigeks," ütles dr Chapman.

Hallitusseened muutuvad ohtlikumaks, kui nad kasvavad ja tungivad sügavamale toiduainetesse ja kus mõned hallitusliigid toodavad toksiine. Marjade puhul ei ole see tavaliselt probleemiks nende kuju, väiksuse ja nende peal kasvavate hallitusseente tüübi tõttu, siis probleemid tekivad suuremate toiduainete puhul, mis on niisked või pehme või poorse tekstuuriga, nagu lihajäägid või vormiroad, moosid ja tarretised, pehmed juustud ja leivad. Kui nende toiduainete pinnal on hallitust, peaksite eeldama, et need on saastunud ja viskama need minema.

Dr Chapman ütles, et enne marjade ostmist kontrollige neid hoolikalt ja vältige nende ostmist, millel on isegi kergeid hallituse märke. Kodus tehke veel üks kiirkontroll ja eemaldage kõik nähtavalt hallitanud viljad; seejärel pange ülejäänu võimalikult kiiresti külmkappi, ütles dr Mitcham. Marju peske alles vahetult enne, kui kavatsete neid süüa või nendega süüa teha, sest niiskus soodustab hallituse kasvu, lisas ta.

Hallitusseente eosed võivad pindadele settida ja ellu jääda, seega on hea mõte regulaarselt külmkappi puhastada, "et katkestada hallituse eoste tsükkel", ütles dr Chapman. U.S.D.A. soovitab iga paari kuu tagant puhastada külmiku sisemust supilusikatäie söögisoodaga, mis on lahustatud liitris vees.  

Ja veel üks artikkel surma toonud bakterist lavendli-kummeli aroomiteraapia tootes.

12. juulil jõudis 5-aastane Georgia osariigi poiss pärast mitu päeva kestnud haigust erakorralise meditsiini osakonda. Ta oli oksendanud, oli nõrk ja tal oli kurguvalu. Tema pulss oli ebatavaliselt kiire. Tema palavik tõusis üle 102 kraadi.

Arstid lubasid lapse haiglasse, et tal silma peal hoida ja korralikult hüdreerituna hoida. Samal õhtul muutus tema hingamine raskeks ja tema test oli Covid-19 suhtes positiivne. Arstid alustasid kohe tüüpilist infektsiooni ravi, sealhulgas steroide ja viirusevastast ravimit remdesivir.

Poisil ei läinud paremaks. Nelja päeva pärast ta suri. Lahkamisel tuvastati hiljem koroonaviirus tema kopsudes ja ülemistes hingamisteedes. Kuid see näitas veel midagi üllatavat: poisi kopsudes, maksas, põrnas ja ajus oli baktereid nimega Burkholderia pseudomallei.

Teada oli veel kolm Burkholderia pseudomallei nakkuse juhtumit, mis esinesid aasta alguses kolmes erinevas osariigis. Kõigi nelja juhtumi üksikasjad avaldati kolmapäeval ajakirjas New England Journal of Medicine.

Baktereid Burkholderia pseudomallei ei leidu USAs peaaegu kunagi; pigem leidub neid Lõuna- ja Kagu-Aasia saastunud pinnases või vees. Kuid poisi pere ütles, et nad pole riigist välja reisinud. Perekonna veevärgist ja pinnasest väljaspool kodu võetud proovid ei näidanud midagi.

Burkholderia pseudomallei saab ka aerosooliks muuta ja sisse hingata, nii et uurijad katsetasid tooteid poisi kodus. See oli "vaevaline uurimine", ütles uuringu kaasautor Julia Petras, haiguste tõrje ja ennetamise keskuste epideemiateenistuse ametnik. Ta ütles, et mitme kuu jooksul võtsid uurijad poisi kodus olevatest toodetest kümneid proove.

Kolm kuud hiljem, oktoobris, avastasid uurijad maja aroomiteraapia toapihustist bakterid. Toode, Better Homes & Gardens Essential Oil Infused Aromatherapy Room Spray With Gemstones lavendli- ja kummelilõhn, oli imporditud Indiast ja müüdud 55 Walmarti kaupluses ning oli väljas ka Walmarti veebisaidil.

Bakterite avastamine aroomiteraapiatootes aitas uurijatel lahendada ka kolm teist Burkholderia pseudomallei nakkuse juhtumit, mis olid aset leidnud aasta alguses. Leiti, et kõigil neil patsientidel on sama spetsiifiline pihustuspudelis leiduv bakteritüvi, mis viitab sellele, et nad olid samuti saastunud toodet kasutanud. Juhtumid avalikustati esmakordselt oktoobris, kui CDC väljastas hoiatuse aroomiteraapiasprei kohta ja tarbekaupade ohutuse komisjon teatas, et Walmart kutsub tagasi ligi 4000 pudelit toodet ning veel viis lõhna sama tootenime all: sidrun. ja mandariin; lavendel; piparmünt; laim ja eukalüpt; ja sandlipuu ja vanilje.

Burkholderia pseudomallei põhjustab haigust, mida nimetatakse melioidoosiks. Kui see varakult avastatakse, on võimalus ravida teatud intravenoossete antibiootikumidega. Kuid kuna bakterid on USA-s nii haruldased, võib melioidoosi märke segi ajada teiste hingamisteede haigustega, nagu gripp, Covid või isegi tuberkuloos.

Kõigil neljal patsiendil, kelle juhtumeid on aruandes üksikasjalikult kirjeldatud, oli algselt palju ebamääraseid sümptomeid, nagu väsimus, õhupuudus, palavik ja iiveldus.

Üks juhtum oli seotud 4-aastase tüdrukuga Texases, kelle perekond pöördus mitu korda arsti poole pärast seda, kui tüdruk oli oksendanud ja tal oli kõrge palavik. Uurijad kinnitasid hiljem, et tema perekonnal oli majas aroomiteraapiasprei. Arstid arvasid, et tüdrukul võib olla kuseteede põletik, ja andsid talle erinevaid antibiootikume. Mõne päeva jooksul viidi ta haiglasse septilise šokiga, mis põhjustab ohtlikult madalat vererõhku ja elundite seiskumist. Tüdruk jäi ellu. Kuid kolm kuud pärast haiglast lahkumist vajas tüdruk endiselt ratastooli ja oli mitteverbaalne, kirjutasid uuringu autorid.

Nii noore tüdruku kui ka poisi pered rääkisid uurijatele, et olid mõnikord kasutanud pihustit patjadel ja voodipesul, ütles Petras.

Ülejäänud kaks patsienti olid täiskasvanud, mõlemad 53-aastased. Minnesotas elav mees läks nõrkuse ja segadusega haiglasse. Tema palavik tõusis kõrgele  ja tal oli tugev valu ühes puusas. Hiljem kirjutati ta välja, kuid vaimne seisund polnud selleks ajaks paranenud.

Ja naine Kansases, kes sattus haiglasse hingamisprobleemide ja nõrkusega, sai hiljem septilise šoki. Ta suri üheksa päeva hiljem.

Melioidoos võib tekkida saastunud õhuvärskendajate ja muude ruumispreide tavapärasel kasutamisel, ütles Houstoni Baylori meditsiinikolledži troopilise meditsiini ja nakkushaiguste dotsent dr Jill Weatherhead.