reede, 18. juuni 2010

Piimanõges, malts ja mungalill

Ka piimanõgese õied on hästi magusad ja mahedad. Vanasti joodi õieotstest magus mahl välja ja visati minema. Minemaviskamise osa ei ole vaja - õis sobib üleni ära söömiseks, ka kaunistuseks.










Teine mahlane ja mahe umbrohi on malts. Neid mitmeid sorte ja kõik maheda maitsega. Kui niisama tundub liiga roheline siis smuuti ja mahla sisse sobib küll. Kuskil varasemates postitustes on mul hanemaltsa aminohapete tabel ka - kõik asendamatud aminohapped on siin olemas. Mul endal oli aias eelmisel aastl ainult üks malts ja ma ei söönnud teda ära vaid ootasin kuni ta oma seemned laiali loobib. Sel aastal tundub teda juba rohkem olevat. Kes umbrohtu sajatades aiast minema peletab jääb mõnestki kasulikust ilma:)


Mungalille õis on üks minu lemmiklilledest. Aga ka lehed on väga vürtsikad. Sellise suurema lehe sisse saab isegi täidist keerata.

Verev oblikas

Vereva oblika leidsin paar kuud tagasi toidupoest - oli selles pisikese potis nagu neid salateid müüakse. Huvitav sort ja istutasin omale peenra peale. Siis olid veel öökülmad aga ta kohanes hästi ja nüüdseks on temast saanud selline ökotaim - puhtas mullas, päikese käes, pai ka. Ajab uusi lehti ja maitseb nagu oblikas.
Sama tegin mangoldiga - samuti tõin salatin koju ja istutasin mulda. Nüüd on seemnest külvatud mangold endalgi juba suur aga siit tuleb põõsana uusi lehti.
Sellist toredat beebirohelist saab ka kui külvata pakitäis hapuoblika seemneid lähestikku. Just nüüd on nad mõnusad noored kasvud.



Huvitav jäätis dattlite ja kanepipiimaga

http://www.youtube.com/watch?v=1OraVmjpOHI&feature=related

Vaatasin veel ühte toorjäätise tegemise võimalust. Samas huvitav lahendus ka magus piima ja smuuti valmistamiseks.
Koorimata leotatud kanepiseemned blenderdatakse koos datlileotusveega (või mis iganes magusa kuivatatud puuvilja leotusveega). Tuletan veel kord meelde, et seemnete-pähklite leotusvesi valatakse ära aga kuivatatud marjade-puuviljade leotusvesi juuakse ära!
Videos on mehel filtriga blender, kellel ei ole - tuleb pärast lihtsalt läbi kurnamiskoti valada, et paksem mass kinni püüda.
Blenderdatud ja kurnatud magus piim blenderdatakse koos leotatud kuivatatud puuviljadega, banaani  ja kookospähkli tükkidega, kreemjaks. Tuleb magus smuuti. Ja see smuuti läheb jäätisemasinasse. Kookospähkli asemel võib lisada 4 spl kakaod ja tuleb šokolaadijäätis.
Huvitavad kombinatsioonid. Mul on koorimata kanepiseemneid, nii et ma proovin pärast (proovisingi ja lisasin pildi hiljem). Seemneid leotada paar tundi.
Mina tegin laste pärast jaanikaunaga mitte kakaoga.
 Youtube pakub päris laia valikut kõikvõimalike toortoitude valikut. Võib otsida mõne tuntud autori järgi nagu Ani Phyo või Victoria Boutenko - kõikvõimalikke pakkumisi tuleb robinal.

kolmapäev, 16. juuni 2010

smuuti retsepte

Boutenko raamatust ja kodulehelt erinevaid smuutisid: igaüks saab neid aias-turul olevaga korrigeerida

Tasakaalustav smuuti


1 mango
1 tass lehtkapsast v. savoi kapsast või tumerohelist lehtsalatit
1 tass vett

Smuuti: Raketikütus

2 tassi greibitükke
3 kooritud kollast kiivit
1 apelsin, kooritud, seemneteta
peotäis noort umbrohu rohelist: nõgest, võilille, naati jne
2 tassi vett

Smuuti:pidu sinu suus


1 väike ananass
1 mango
½ pead rooma salatit
väike tükk värsket ingverijuurt

Hommikuäratuse smuuti

4:½ peotäit noori võilillelehti
2 sellerivart
väike tükk ingverijuurt
2 aprikoosi või nektariini
½ ananassi

Peterselli smuuti

1 kimp värsket peterselli
1 kooritud kurk
1 suur õun

1 valminud banaan
1–2 tassi vett

Soolased smuutid

Tumeroheline smuuti
1 kimp võilillelehti
4 tomatit
3 tassi vett

Tumerohelise teine variant

1 kimp võilillelehti
1 kurk
3 tassi vett

täna aiast smuutiks ja salatiks

Tegin tiiru aias - mõned kohad vajasid veidi harvendamist ja liigse eemaldamist. Liigne st umbrohi tuleb muidugi ära süüa:) ja harvendatud taimed ka.
Mangoldi ja pastinaagi liiga tihedad read - korjasin mõned välja-

Maasikapeenrast leidsin:
meelespea
kukeharja ja kuldjuure lehti.
Naati, nõgest ja võilille. Kõik sellise beebieas.
Mairoos õitseb ja tema kroonlehed on ka väga head.



Ei teinud väga tumerohelist smuutit- lastele läheb leebem ja umbrohi ise on väga tugev.










redise-selleri salat:

selline lihtne segu: redised, varseller, peotäis kuivatatud kukeseeni-puravikke. Õli, sidrunimahla, meresoola. Seistes muutub redis mahedamaks - lastele suupärasemaks.









Kas ma veedan kogu aja köögis - ma proovisin. Aedvilja palju käes ja 40 minutit tegin siis 4 salatit ja seemnejuustu. Ei lähegi niipalju aega:).

teisipäev, 15. juuni 2010

OSHO toidust ja taimetoidust

Teadusliku poolega ühel pool, tekkis vajadus seda tasakaalustada. Osho kodulehelt tõlkisin ca 10lk lahedat lugemist taimetoidust ja toidust üldse. Osho ongi üks lahe lugemine: kaks lõiku kirjutasin siia, terve tekst http://www.paikesetoit.ee/10783

...tekkis äge vaidlus, kuna söömine on väga tõsine subjekt. Üks noor mees ütles: „Ainult täisteraviljad koos puuviljade ja pähklitega”. Ja tema sõbranna lisas:”Juurvilju ja puuvilju mitte kokku segada” Tema toakaaslane uskus:” mitte C vitamiini aga palju D ja E vitamiini.” Ja tema nõbu soovitas:” Paastu iga 10 päeva tagant” ja tal oli sõber, kes töötas tervisepoes ning soovitas:” mineraalid on asja võti.” Ja igal õhtul hõõrus ta oma hambaid supilusikatäie huumusrikka aiamullaga, mis oli kenasti pakendatud.

Avastati mõned imelised raviomadused kindlates toiduainetes nagu viigimarjades, aprikoosiseemnetes, pühvli võis, saepurus ja vihmaussides. Aga kui neid toiduaineid muudeti toomaks välja neist parima, on veel uhkem. Üks noor mees luges, et vitamiinid on rakus kõvasti kinni ja hakkas oma toite tegema blenderiga. Ta blenderdas leiba, puuvilju ja juustu koos nisukliiga, kelpi(merevetikas) ja maasika jogurtiga ning iga tema toidukord muutus toitainerikkaks halliks liimiks.

Seejärel mutusid söömisharjumused veel eksootilisemaks. Üks väga tõsine mees oli kuulnud, et joogid saavad elada ainult õhust; ja ta proovis seda mõnda aega. Ja tal oli lähedane sõber, kes oli kuulnud antiiksest viisist tõmmata kõhtu sisse-välja, et parandada jääkainete eraldamist. Kuid ta jäi toppama, kui naabrid kaebasid ebatavalist häälte üle...



...Osho – Ma ei usu vegetaarlusesse, kuna ma ei usu millessegi. Minu pühendunud ei ole vegetaarlased kultuse pärast, mitte usutunnistuse pärast. Nad on seda seetõttu, et nende meditatsioon on nad teinud humaansemaks, südamlikumaks ja nad näevad elusolendeid toiduks tapvate inimeste kogu rumalust. See on nende tundlikkus, nende esteetiline teadlikkus mis on teinud nad vegetaarlasteks.
Ma ei õpeta vegetaarlust; se on mediteerimise kaasprodukt. Mil iganes inimesed mediteerivad, muutuvad nad taimetoitlasteks, alati, juba tuhandeid aastaid.

Maailma kõige vanem religioon on Jainism. See on väike religioon, seetõttu ei teata sellest eriti palju; see eksisteerib ainult Indias. Jainismis ei ole Jumalat, seega ei ole võimalust palvetada.

Kui Jumal ja palve on eemaldatud, mis jääb religioonist järele? Jumal on kuskil eemal, sinu palve on suunatud kellelegi väljaspool. Eemaldades Jumala ja palvetaja ütled sa endale:” Ma sooviksin nüüd minna sissepoole”. Ja meditatsioon läheb sissepoole.
Tuhandeid aastaid on Jainalased olnud vegetarlased. Te peaksite teadma, et kõik nende 24 õpetajat – nad kutsuvad neid tirthankaras, nende messiad – on kõik tulnud sõdalsste kastist. Nad olid lihasööjad. Nad olid professionaalsed sõdurid. Mis juhtus nende inimestega?

Meditatsioon transformeeris kogu nende nägemuse. Mitte ainult nende relvad ei kukkunud neil käest, nende sõjakus kadus, ja uus fenomen hakkas toimima: vapustav armastuse tunne tuli esile. Nad muutusid tervikuga absoluutselt üheks. Vegetaarlus on lihtsalt suure revolutsiooni üks osake...


Nüüd ilmus Osho raamat Hingepalsam. Seal on juttu ümisevast ja kutsuvast toidust. Ümisev toit - mida võib süüa nii palju kui iganes - on toit, mida kergelt mediteerides leiame end vajavat.
Kutsuv toit on toit, mida näeme poelettidel, külmkapis ja seepärast valime selle. Jätab alati küllastamatuse tunde.

esmaspäev, 7. juuni 2010

Raamat - the china study

Olen ikka peale iga raamatut mõelnud, et aitab küll rohkem ei loe:).
Vaatasin läbi need 2010 ilmunud kolm raamatut eesti keeles söödavatest puudest, lilledest, püsikutest - olin veidi pettunud. valik on väga väike ja andmeid vähe. Aga alustamiseks kindlasti hea.

Seda parema elamuse pakkus Cornelli Ülikooli teadlase PhD T. Colin Campbell raamat The China Study.
Mulle on juba varem see raamat mitu korda otsinguga silma jäänud aga ei pööranud sellele tähelepanu - kuna see sõna China pani mind kohe arvama, et tegemist on Hiina meditsiiniga - selle kohta on aga ka eesti keeles omajagu kirjandust,
Välja tuleb muidugi, et tegemist on kõige mahukama ja suurema uuringuga, mis toitumisalal läbi viidud (ja mis kestab siiani).
Väga põnev teaduslik raamat. Väga kuulus ja tunnustatud teadlane - nüüdseks üle 70 aasta vana ja uurinud loomse ja taimse toidu valdkonda aastakümneid. Uurib praegugi. Avaldanud sadu teaduslike artikleid. Saanud väga mainekaid auhindu, tööd avaldatud maineates teadusajakirjades.
Raamatule on hinnangu andnud suur hulk mainekaid doktoreid sh ka Cornelli Ülikooli PhD ja Nobeli preemia võitja R.C. Richardson.
Autor on saanud auhindu vähi ja toitumise vaheliste seoste uurimisel.

NB! Kriitilisemalt tagasi vaadates aastast 2020 võib öelda, et ka Colin Campbell on raamatus omajagu meelevaldseid järeldusi teinud ja mõned olulised andmed välja jätnud. Sestap loe kriitilise pilguga.

Seda autorist aga raamat ise ei ole nn dieediraamat - ei öelda mida ja kui palju süüa ja mis kell:). Kiiret 2 nädalast kaalulangust ka ei lubata. On puhtalt täis väga olulisi teadusuuringuid - aga väga huvitavalt ja kergelt kirja pandud, paljude skeemide ja statistikaga. Raamatu üks osa on piisavalt jube - sest muuhulgas on autor kirjeldanud, kuidas valitsuse toitumisoovitused tulevad, kuidas muna-, piima ja liha tööstuse palgal olevad teadlased oma uuringuid teevad. Kuidas ravimitööstus oma teadusraha kulutab. Kuidas sõltumatu organisatsiooni eesotsas munatööstuse üks omanikest on jne.
Raamat on hea lugeda mitte, et saada siis teistega vaidlemiseks hea teaduslik baas vaid on see suurepärane lugemisvara neile, kes on kogu sellest ümbritsevast toitumisalasest vastuolulisest infost segaduses ja segaduses ka sellest, mida keskmise haritusega arst pidevalt rõhutab loomse toidu vajalikkuse kohta.
Muuhulgas saab vastusedi küsimustele taimetoidus olevate vitamiinide-mineraalide, eriti D-vitamiini ja Ca ning Fe kohta. See on siis põhi vaidlusküsimus piima ja liha mittetarbijatele.
Kuivõrd autor ise on tegelenud oma biokeemia ja meditsiini uuringute algusest peale valkudega siis saab väga selged vastused ka järgmistele küsimustele:
mis on heaks valguallikaks
mida tähendab kõrgekvaliteediline ja madalakvaliteediline valk
kui palju peaks indiviid valku tarbima
kas taimne valk on sama hea kui loomne valk (Yess! väga suurepärane põhjendatud vastus)
kas on vaja kombineerida teatud kindlaid taimseid toite söögikorra ajal, et saada komplekt aminohappeid
kuidas vegetaarlased oma valgu saavad
kas lapsed kasvavad ilma loomse valguta (kas võiks see olla perearstile kohustuslik kirjandus:)

Ma olen peaaegu läbi lugenud ja homme algaval kursusel Põlvamaal saan kokkuvõtte edasi anda. Kui keegi tahab veel kursusele tulla - kolm inimest on loobunud.