esmaspäev, 14. märts 2011

Vähese vaevaga tooršokolaad

Ei ole varem kakaoaga suuri katsetusi peale kakaojoogi teinud - aga vaadates neid suuremaid oasööjaid siis proovisin täna mitut varianti:
1. Võtsin toorkakaooad, koorisin ära
 Valasin pudelipõhjast peale vahtrasiirupit, veel suurematele magusaarmastajatele sobiks paksu vedel mee sisse kasta - magusakiht tuleb paksem:)















Osa panin sügavkülma, osa panin tavakülma ja osa jätsin niisama:
Sordid tulid siis sellised:
Pähklišokolaad

Pekaanipähklil magustatud kakaouba - ikka pähklišokolaad:)











Pähkli-rosinašokolaad: pähkile ja oale lisatud ka rosin:)


Ja pähkli-puuviljašokolaad: kuivatatud jõhvikas ka juures

Siis üks dattel - tegin pooleks, panin kaks uba sisse ja olemas.
Sügavkülmutatud uba on huvitav - jätab sellise klaaskommise maitse. Aga teistel pole ka viga midagi.


Puuviljakook

PUUVILJAKOOK



Siin on mitme retsepti kombinatsioon. Kakaokreem on V. Boutenko Signature dishes raamatust ja sidrunikreem R. Underkoffleri raamatust.

Puuvilju: banaani, pirni, kiivit, mangot, õuna vms

Sidrunikreem:
1,5 tassi india pähkleid (või makadaamia pähkleid), leotatud 30 minutit või kauem
1 tass datleid, leotatud (või datlipastat või mett)
1 tass kuivatatud kookoshelbeid
1 tass apesinimahla
1,5 sidruni mahla
1 spl riivitud sidrunikoort
1 spl vaniljet

Kakaokreem:
1 sidruni mahl
1 tass pekaanipähkleid
0,5 tassi mett või agaavi siirupit
Näputäis meresoola
4 spl kakao pulbrit
1 vaniljekauna seemned
Alus:
2 tassi makadaamia pähkleid
1 tass kuivatatud mangot
0,5 tassi kuivatatud jõhvikaid või rosinaid või nende segu
Alus: Töötle köögikombainis pähklid peeneks ja lisa hakitud puuviljad. Töötle veel, kuni põhi hakkab näppude vahel katsudes kokku jääma. Suru küpsetuspaberiga kaetud (või kookosrasvaga määritud) koogivormile. Kui alus hakkab väga käte külge, tee käed märjaks.



Mandoliin riiviga riivi puuviljad õhukesteks viiludeks. Alusta banaanist, kuna banaan on selline tihedam ja hoiab põhja liigselt niiskumast. Aga võid teha nagu sulle meeldib:).























Kreemid: Lisa blenderisse kreemi koostisosad ja blenderda kreemjaks. Kui kreem tuleb liiga vedel, pane külmikusse jahtuma, kreem muutub paksemaks. Või lisa kreemi kloppimise ajal vedelikku osade kaupa, et saaksid paksema tulemuse.

Määri kreem puuviljakihtidele või kasuta koogipritsi.

Söö kohe või hoia külmas. Peaks paar päeva seisma.

 
 

esmaspäev, 7. märts 2011

Naistepäeva kook - rosina-pähkli fudge vanilje ja kookosega

Congo Bars on koogi originaalnimi ja pärit Sarma Melngailise raamatust Living raw food. Kuivõrd autor on restoranipidaja siis retsepti maht on selline, et saab restorani pidada:). Ma jagasin seekord mahud neljaga ja sain ikkagi suure taldrikutäie kooki. Aga retsepti toon täpselt originaalis ja väljatulek peaks seö juhul olema 64 kooki
Fudge alus
4 tassi kreeka pähkleid (soovitatavalt leotatud ja kuivatatud)
4 tassi pekaanipähkleid (soovitatavalt leotatud ja kuivatatud)
3 tass šokolaadikastet, jahutatud
1 tass tumedaid rosinaid
1 tass kuivatatud kookoshelbeid
0,5 tassi vahtrasiirupi pulbrit
0,5 tassi sulatatud kookosrasva
1,5 tl meresoola

Need pähklid vajavad leotusaega umbes 3 tundi. Panin õhtul likku ja ööseks soojale puupliidile kuivama. Hommikuks olid valmis
Köögikombainis jahvatasin pähkleid seni, kuni hakkasid muutuma kergelt õlisekg aga kokku ei jäänud.

Ei ole väga peen jahu. Selline mõnusalt kuiv ja sõmer.
Kombainist panin kaussi, lisasin:rosinad, kookoshelbed,








Selle vahtrasiirupi pulbri asemel olid minul hästi ära kuivanud datlid - jahvatasin neid veidike. Tundub, et kogus on nii väike, et võib see ka üldse ära jääda. Või kasutada veidi kõvemat mett.



Ja nüüd šokolaadikaste:
1 tass kakao pulbrit
3/4 tassi agaavisiirupit või mett
0,5 tl vaniljet
näputäis meresoola
2 spl sulatatud kookosrasva
Blenderda 3 esimest koostisosa ja lisa siis kookosrasv ja blenderda veel. Tegin nuimikseri kannuga. Tuli ilus läikiv kaste.

Osa kastmest jätsin koogile peale niristamiseks ja ülejäänud segasin pähklimassi hulka. Massi pressisin ilusti kommikarbi sisse ja panin veidikeseks külma.

Vanilje kookose kate:
2 tassi noore kookose sisu
1/4 tassi agaavisiirupit
2 spl vaniljet
0,5 tl meresoola
1/4 tassi sulatatud kookosrasva
4 tassi kuivatatud kookoshelbeid
0,5 tassi šokolaadikastet
Blenderda kookose sisu agaavisiirupi, vanilje ja soolaga kuni on kreemjas, lisa kookosrasv ja blenderda veidi veel. Pane kaussi ja sega juurde pooled kookoshelbed. Määri pähklialusele. Raputa üle ülejäänud kookoshelvestega. Nirista šokolaadikaste peale.
idin tegem omajagu mugandusi:)
Noort kookost meie kandis pole. Vanad kookospähklid ainult:). Aga miks mitte teha vanast taas noor. Võtsime siis ühe kookospähkli, haamri ja kruvikeerajaga toksisin ühest silmast augu sisse ja loksutasin kookosvee sealt ilusti kaussi. Noore kookose viljaliha on valge pehme mass. Kui võtta natuke kookosvett ja natuke valminud kookospähklit, saab nende kokku blenderdades maitselt ja koostiselt enam-vähem sama tulemi.


Agaavi asemel võtsin lusika-paar mett. Kuna restsepti jagasin 4ks siis läks kõige üsna vähe. Blenderdasin siis pähkli koos vee ja magusaga - läks üsna kreemjaks. Aga sobis küll.

Määrisin peale, niristasin ja panin 30 minutiks külma.
Asusin siis lõikama - see niristatud osa jäi ilusti noa külge kinni ning tuli pealt kergesti ära. Oleks pidanud pritsiga niristama:). Määrisin siis näpuga tagasi - ei tahtnud näpu küljest ka mitte lahti tulla.
Aga maitse - no maitses väga hästi. Suurepärane, tõesti hea:). Head naistepäeva!

pühapäev, 6. märts 2011

Bataat ehk maguskartul

Sünnib siis tavakartulist erinevalt toorena väga hästi süüa. Küpsetatakse loomulikult ka, küpsetada võib koorega - krõpsude jaoks kraapisin koort vähemaks.

Nende kohta üks krõpsu retsept Shazzie raamtust "Evie´s kitchen. Raising an ecstatic child."
2kg maguskartuleid
20 ml seesamiõli
5 g meresoola või Himaalaja soola

Viiluta kartulid mandoliini või köögikombainiga viiludeks. Pane viilud suurde kaussi, vala veega üle ja seganeid veidi. Lase 5 minutit olla - vesi muutub oranžiks. Üleliigne tärklis tuleb välja. Vala vesi ära, nõruta krõpsud, või suru liigne niiskus köögirätikuga välja. Lisa õli ja sool, sega hoolikalt kätega läbi. Pane viilud kuivatirestile ja kuivata 46 c juures 18 tundi.

Minul läks vähem aega küll. Tegin kahe jämedusega viile.: paberõhukesi ja jämedamaid.















Lisasin peale soola ka maitseainete segu ja mul oli oliiviõli















Peale 7 tundi nägid juba sellised välja:

Õhukesed


Ja vähe paksemad viilud:













laupäev, 5. märts 2011

On NAISTE päev

Naistepäeva puhul ei teagi, kas õigem oleks lisada selline mahe-mahe lillepilt

Või võtta selline tugevam hoiak:)



Valitud unejutuks naiste ülistamisest ühe mehe suu läbi:
Miks on naine kõikjal kuulutataud mehest madalamaks? Sest see oli ainus võimalus ta orjaks muuta. Nii oli lihtsam. Kui naine oleks olnud võrdne, oleks see olnud keerulisem; naisele tuli tekitada arusaam, et ta on madalam. Ja põhjenduseks tuuakse, et tal on vähem lihaste jõudu ja ta on väiksemat kasvu. Ta ei ole loonud ühtki filosoofiat ega teoloogiat, ei ole rajanud ühtegi religiooni. Naiste seas ei ole olnud silmapaistvaid kunstnikke ega muusikuid – see näitavat, et naistel pole piisavalt mõistust, nad pole intellektuaalsed. Naised ei tegelevat kõrgemate küsimustega; nende huvid on piiratud, nad on vaid koduperenaised.
Kui kehtestada sellised võrdlustingimused, siis on naist lihtne veenda, et ta on madalam. Aga sellised tingimused on riukalikud. Võiks ju võrrelda muid asju. Naine suudab sünnitada lapsi, mees aga mitte. Järelikult on mees madalam; ta ei saa kunagi emaks. Loodus pole usladanud tema hoolde niisugust vastutust, teades, et ta on madalam. Vastutus antakse ju kõrgemale. Loodus pole mehele andnud emakat…

Ema peab last 9 kuud kandma. See pole sugugi lihtne! Ja seejärel tuleb laps ilmale tuua…See on peaaegu sama, mis surma läbimine. Seejärel kasvatab ta last hulga aastaid – ja minevikus jätkasid naised ka pidevalt sünnitamist. Millal oleksid nad saanud suurteks muusikuteks, luuletajateks, maalikunstnikeks? Millal oli neil selle ajoks aega? Naised olid kogu aeg rasedad või hoolitsesid laste eest. Naised hoolitsesid majapidamise eest, nii et meestel oli aega mõtiskleda kõrgematel teemadel.

Aga vahetage omavahel tööd kasvõi üheks päevaks ära. Las naine mõtiskleb, loob luulet või muusikat, teie aga tegelege 24 tundi laste, köögi ja majapidamisega. Küll siis selgub, kes on kõrgem! Juba ühe ööpäevaga tuleb välja, et lastekarja eest hoolitsemine sarnaneb eluga hullumajas. Lapsed pole nii süütud, nagu paistab. Nad on nii ulakad, kui üldse võib ette kujutada, ja mõtlevad välja igasuguseid pahandusi. Nad ei lahku teist hetkekski; nad nõuavad pidevat tähelepanu – võib-olla on see loomulik tarve. Nad toituvad tähelepanust.

Piisab ühest päevast, mil peate perele ja külalistele süüa valmistama, ja teil on selge: olete viibinud põrgus 24 tundi. Ja te viskate peast välja mõtte, et olete kõrgem. Terve tööpäeva jooksul polnud teil aega mõelda teoloogiast, filosoofiast ega religioonist isegi sekundi murdosa jagu. ..

Naistel on meestest suurem vastupanuvõime. See on meditsiiniliselt tõestatud. Naised haigestuvad meestest harvemini; nad elavad meestest kauem, viis aastat kauem…

Kui mõelda, et naine elab mehest 5aastat kauem, kumb on siis kõrgem? Naised teevad poole vähem enesetappe kui mehed. Sama kehtib hullumeelsuse kohta: naiste seas on hullumeelseid poole vähem kui meeste seas. Nende tõsiasjade üle pole kunagi arutletud – aga miks?

Miks peavad mehed ennast 2 korda sagedamini tapma? Tundub, et mehed on oma elus liiga kannatamatud. Mehed on täis suuri ootusi ja ihasid, ja kui tegelikkus neile ei vasta, tapab mees ennast ära. Ta pettub hõlpsasti ja satub masendusse. Seegi on nõrkuse märk: mehel pole julgust elule vastu astuda. Enesetapp on arguse tunnus. See tähendab probleemide eest põgenemist, mitte nende lahendamist.

Naistel on probleeme palju rohkem – naine peab toime tulema niihästi oma probleemidega kui ka nendega, mida mees talle tekitab. Tal on probleeme kaks korda rohkem ja ikkagi suudab ta neile julgesti vastu astuda. Ja teie muudkui korrutate, et naine olevat nõrgem. Miks lähevad mehed poole sagedamini hulluks kui naised? See lihtsalt näitab, et meeste mõistus pole tehtud eriti vastupidavast materjalist – mehel võib iga hetk katus pealt ära sõita…

Nii lihtne on olla poliitik. Selleks ei pea üldse tegelema riigi, valitsuse ja muude sedasorti asjadega – poliitikuks teeb igasugune võimunäitamine. Kui mees püüab olla oma naisest üle – see ongi poliitika. Kui naine püüab olla oma mehest üle – siis hakkab naine vastu, sest naisele lihtsalt ei mahu sama mõte pähe. ..

Seepärast naised torisevad ja tujutsevad, hakkavad iga väikese asja pärast nutma, tülitsevad tüja-tähja pärast – sa ei suuda ettegi kujutada, mis kõik võib tekitada tüli. Miks on see nii? See on naiselik viis saboteerida sinu poliitilist strateegiat: „Kas arvad, et oled minust üle? Eks arva pealegi, küll ma veel näitan, kes kellest üle on.” Kuigi iga abielumees hästi teab, kumb kummast üle on, püüab ta ikka kõrgem olla. Vähemalt kodust välja minnes ajab ta selja sirgu, kohendab lipsu, naeratab ja kõnnib edasi, nagu oleks kõik kõige paremas korras. ..

Teie aju on jagatud kaheks poolekeraks, paremaks ja vasakuks. Parem poolkera on intuitiivne, ebaloogiline, irratsionaalne, poeetiline, platooniline, rikkaliku kujutlusvõimega, romantiline, müütiline, religioosne; ja vasak poolekera on loogiline, ratsionaalne, matemaatiline, aristotellik, teaduslik, kalkuleeriv. ..

Naisi juhib parem poolekera ja mehi vasak poolkera. Sajandeid on mehed naiste üle valitsenud. Nüüd mässavad mõned naised selle vastu, kuid hämmastav on see, et nad on tegelikult sama tüüpi inimesed. Nad on tegelikult nagu mehed - ratsionaalsed, argumenteeritud, aristotellikud. On võimalik, et nii nagu Venemaal ja Hiinas õnnestus kommunistlik revolutsioon, nii võivad naised näiteks Ameerikas meestest ette jõuda ja nad kukutada. Kuid selleks ajaks pole need naised ise enam naised, vaid neid valitseb vasak ajupoolkera. Võideldes peab olema kaalutlev, ja selleks et meeste vastu võidelda, tuleb olla agressiivne nagu mees. See agressiivsus torkab naisõigusluses silma kõikjal üle kogu maailma. Naised, kes on vabastusliikumisega ühinenud, ongi väga agressivsed, nad kaotavad kogu oma graatsia, mis tuleneb intuitsioonist. Sest kui peate võitlema meeste vastu, peate õppima selgeks samad trikid; kui peate võitlema meestega, peate kasutama samu võtteid.

Kellegagi võitlemine on alati ohtlik, sest nii saate oma vaenlase sarnaseks…Tsaare suudavad kukutada ainult väga vägivaldsed inimesed, kes on tsaaridest veel vägivaldsemad…

Naiselikul vaimul on graatsia, mehelikul tõhusus. ..Selle tõttu ongi meeste ja naiste vahel pidevalt konfliktid.

Kui teie aju vasak poolkera jääb domineerima, elate edukat elu – nii edukat, et neljakümneselt on teil maohaavad ja nelajkümneviieselt on teil olnud paar südamerabandust. Viiekümneselt olete peaaegu surnud – aga vähemalt edukalt surnud!

Mehelik pool on agressiivne, ta on pidevas heitluses – naiselik aga annab pidevalt järele, ta on tohutult usaldav. Seepärast ongi naise keha nii ilus, nii ümar. Ta on loodusega sügavas kooskõlas, usladuslikus vahekorras. Naine elab järeleandlikult – mees aga muudkui võitleb vihaselt, proovib nii ja teisiti, üritab midagi tõestada, kusagile jõuda.

Süda on naiselik. Te jääte oma elus paljust ilma, kuna pea muudkui räägib ja räägib ega lase südamel kõnelda. Ning pea ainus väärtus on see, et ta väljendub selgemini, ta on kavalam, ohtlikum ja vägivaldsem. Oma sisemise vägivaldsuse tõttu on temast saanud sisemine juht, ja sellest omakorda on välja kasvanud meeste juhipositsioon ka väliselt. Mehed on naiste üle valitsenud niihästi välises kui ka sisemises maailmas; vägivald valitseb graatsia üle.

Mehelik vaim näpistab, norib kogu aeg tüli – ja tülinorijatest saavadki juhid.

Vaadake vaid poliitikuid ükskõik kus maailmas: kui üks partei on võimul, siis tekitab opositsioon riigis probleeme. Nad on seadusemurdjad, revolutsionäärid, aga võimulolev partei peab korda. Kui nad võimust ilma jäävad, siis hakkavad nemad tüli norima.

Mehelik vaim tekitab tüli – seepärast tal ongi ülemvõim, seepärast ta valitseb. Aga võimust hoolimata raisatakse elu ära – ja sügaval sisimas elab naiselik vaim edasi. Kui sa ei taandu naiselikkuse juurde ega alistu, kui sinu vastupanu ja võitlus ei muutu alistumiseks, ei tunne sa kunagi tõelist elu ega suuda seda pühitseda…
(OSHO Intuitsioon)

Kooki teeme teisipäeval:)

esmaspäev, 28. veebruar 2011

Tuntud lastearst Benjamin Spock

Dr. Benjamin Spock's ''Baby and Child Care'' http://www.amazon.com/Dr-Spocks-Baby-Childcare-Seventh/dp/0671537628


Radikaalseks muudatuseks oma lastevanemate piibliks saanud raamatu 7 täiendatud trükis soovitab maailmakuulus lastearst lastele täielikule taimetoidule üleminekut.

Dr. Spock, kes suri 94 aasta vanuselt, hakkas taimetoitlaseks 1991 aastal. Toitumise muudatust pidas ta oma tervise paranemise peamiseks põhjuseks.

Raamatul on ilmunud veel 2 täiendatud trükki, kuid need ei ole enam täiendatud Spocki enda poolt ja seega ma ei tea kas kvaliteet on paranenud või mitte.

reede, 25. veebruar 2011

Õpime lugema pakendeid:)

Üks Cornelli mõnusamaid loenguid - kus tõesti naerda sai ja imestada tootjate superleidlikuse üle oli Jeff Novick MS, RD, LD, LN (ma loen siinkohal need tema 4 kraadi üles:)) loeng, kuidas lugeda pakendeid. Novicku energiline ja humoorikas lugemine tegi selle teema väga nautitavaks. Ma teen lühikokkuvõtte - põhjalikumalt õnnestub seda võibolla puudutada kuskil eraldi seminaril või 26. märtsi koolitusel. Vahva oli kui ta mainis, et ta käib poes alati!:) luubi ja kalkulaatoriga:).

Õpime lugema pakenditelt. Oskame juba pakile teise külje kerata ja vaadata palju on tootes säilitusaineid, erinevaid E-sid. Meil on raamat, millest leiame ka selle E-aine täpsema nime ja selgituse, mida ta endast kujutab. Aga kas me oskame vaadata teiste koostisoasde suhet ja seda kui kasulik see meile võiks olla.


Rasvad – kui palju vajame. Väga vähe – 3-5% kaloritest võiks tulla rasvast. Tänasel päeval on USA elaniku rasvast tulevate kalorite % väga-väga suur – 35%. Paneme tähele, mitte grammidest ei käi jutt vaid kaloritest ja %. 1 g süsivesikuid annab meile 4 kalorit. 1 g rasva annab meile 9 kalorit. St süsivesikuid kulub energia tootmiseks rohkem ja neid tarbitakse keha poolt hästi ära. Rasv annab meile energiat 2x rohkem. Mida rasvasem toit, seda rohkem üleliigset rasva naha alla tallele pannakse. Valgu ja rasvarohket dieeti eelisatades, pea meeles, et meie kehas on üks organ, mis tarbib ainult süsivesikutest saadavat energiat. JA SEE ORGAN ON MEIE AJU. AJU tarbib päevas suhkruid (süsivesikuid) 500 kalorit.

Niisiis rasvad – vajame päeva kalorite hulgast tegelikult 3-5%; valitsus koostöös suurimate toiduainete tootjatega soovitab 30% ja arstid, kes on spetsialiseerunud elustiili meditsiinile soovitavad 10-15%. 35% ja rohkem on viinud terve rahvuse ülekaaluni. Kui me võtame 15% selliseks soovituslikuks tarbimiseks – palju see grammides teeb?
100cal korral on 15% 15 kalorit
200cal korral on 15% 30 kalorit jne.

Vältida tuleks toite, mis sisaldavad:
Küllastunud loomseid rasvu: searasv, või, piimatooted, juust
Küllastunud taimseid rasv: troopilised rasvad:palmirasv, kookosrasv, kakaovõi
Inimese tehtud rasvad: hüdrogeenitud või ükskõik millise teise nimega tahkestatud taimerasvad
SOOL
Inimkeha vajab soola ainult 250 mg (MILLIGRAMMI) päevas. USA tarbib 3000-5000mg päevas. Teaduste Akadeemia (USA oma) märgib, et päevane kogus tervel täiskasvanul peaks jääma 1200-1500mg vahele. Ja mitte mingil juhul ei tohiks ületada 2300mg. Üle 50 eluaasta on ülemine piir 1500mg ja üle 70 on piir 1200mg. Samas on kavalamd tootjad võtnud selle 2300 numbri ja märkinud oma toitumissoovitustes, et inimene vajab päevas 2300mg. Ei, ei vaja – see on ülemine kriitiline piir. Palju on 2300mg – see on 1 teelusikatäis. Ja kui arst soovitab südame pärast minna üle soolavabale dieedile siis tasub meeles pidada, et 77% toidusoolast tuleb valmistoitudest ja restornaide-kohvikute toitudest. Kuidas pakendilt õige number üles leida.
Kui me võtame aluseks, et meie päeva kalorite norm on 2000cal siis 2300mg soola tuleb suhtega kaloritesse 1:1. Nii et kui valmistoit sisaldab 320cal – siis soola võib seal olla 320mg. Jäta meelde, et 1000 mg on 1 gramm ja suhe on õige mg ja kalorite vahel mitte aga g ja cal vahel.
SUHKUR
Suhkur ei ole probleem – probleemiks on töödeldud suhkur. Rafineeritud (valge suhkur), välja sünteesitud (fruktoos, glükoos), kontsentreeritud suhkur (siirupid, toorsuhkrud, mesi). Oluline ei ole palju suhkrut on loomulikult puuviljades, aedviljades – see on suhkur oma loomulikus olekus. Oluline on kui palju on tootesse täiendavalt suhkrut lisatud. Kuivatatud puuviljades on suhkur kontsentreeritult – tasub leotada kui on suhkru ainevahetusega probleeme. Ameeriklased saavad 20% oma kaloritest rafineeritud, täiendavalt lisatud, kontsentreeritud suhkrutest. Kokkuvõtlikult tasub vältida tooteid, mille koostiosade nimekirjas on suhkur esimese 5 komponendi hulgas.
SÜSIVESIKUD:
90% ameeriklaste süsivesikutest tuleb rafineeritud süsivesikutest. Süsivesikud on kõige paremaks kütteallikaks inimkehale, kuid nende loomulikus olekus. Ole ettevaatlik, kui pakendile on märgitud vähendatud süsivesikud vms. Eelista täisterajahu, kivijahvatus, täistera. Väldi: rafineeritud jahu, kooritud teradest valm. Jahu, valge nisujahu, valge riis, püül, semolina. Näiteks märge: orgaaniline pleegitamata semoline? Ons keegi kuulnud midagi sellist st täiesti tavalist valget jahu. Väldi kui esimese nimena nimistus on nisujahu sest see on valge jahu. Kui ei ole märgitud täisterajahu siis on see valge rafineeritud jahu.

KORDAME ÜLE:
1. Vaata kaloreid ja rasva suhet
2. kontrolli soola sisaldust
3. loe koostisosade nimekirja, kus jälgi: 1) halvad rasvad 2) lisatud suhkruid 3) täistera jahu



JA VEEL ÜKS ASI: MITTEKUNAGI, MITTE IIALGI ÄRA USU, MIS ON KIRJAS PAKENDI ESIMESEL POOLEL.

Vaatame esimest EESTIMAIST näidet:
Ahjus küpsetatud kartulikrõpsud – 70% vähem rasva – Naturaalsed –


Keerame paki ümber:



pakk 70g, 1 portsjon 25g, pakis on 2-3 portsjonit. Ehk 2,8 portsjonit.
1 portsjon e. 25g sisaldab 101 kalorit, terve pakk 282,8 kalorit
Rasva on 25g 2,5g ehk 101 kalori kohta on rasva 22,5 kalorit, mis teeb 22,5% kaloritest tuleb rasvast.(Pea meels et siin pakis on 70% vähem rasva:), kokku siis ainult 22,5%.
Soola on 25 g kohta 1,2 g ehk 101 kalori kohta on soola 1200mg – soola suhe kaloritesse on 1:10 (aga normaalne on 1:1)
Koostisosad: 1) päevalilleõli – külmpressiga tegemist olla ei saa, kvaliteet üldse teada ei ole aga kuna tavajuhul kasutatakse tööstuses rafineeritud taimeõlisid siis saab liigitada selle halbade rasvade hulka
2)suhkur on nimekirjas 4. kohal, kusjuures tuleb veel edasi ka glükoos (glükoos ja fruktoos, mis lisatakse toitudele on ekstraheeritud kõrgel temperatuuril maisisiirupist, mitte saadud puuviljadest);
3) kartulihelbed ja tärklis – tegemist ei ole tervikliku toote ehk kartuli endaga. Vaid ülitöödeldud kartulihelveste ja kartulist saadud tärklise kokkusegamisel . Naturaalne? Mõiste lubab kasutada seda sõna – inimestele ka meeldib. Aga see, mida mina naturaalse all mõistan – terviklik, töötlemata, kõrgtehnoloogiliselt lõhustamata – seda siin ei ole mitte milligrammigi eest. Valik on SINU
4) sojaletsitiin – märget GMO kohta ei ole, kohustus vist on märkida. Kvaliteet – päritolu teadmata.

Teine näide:
JÄRGMINE




Sealihaga ühepajatoit. 530g
Keedusool (rafineeritud sool) 1,2%, mis teeb 6,36g
100g tootes 5g rasva. Vähe andmeid – palju peab ise arvutama:)
100g on 93 cal ja rasva on sellest 45 cal. Rasva kalorite protsent 48% ja enamik kusjuures küllastunud loomsest rasvast
100g on soola 1200mg ja kalorite ja soola mg suhe 93:1200 on 1:13
Loetelu: loomne rasv, taimeõli kvaliteet märkimata järelikul rafineeritud
Maitseained üles loetlemata – seega ei tea kas on mõni maitsetugevdaja või 40 kemikaalist koosnev naturaalne maitseaine? Maitseb?


Ma proovin neid veel otsida aga minu fotokas ei tee neid koostisosade silte korralikult üles. Seega ma peaksin need toidud omale koju ostma - aga ei tahaks. Kui kellelgi on head fotokat - võiks ta mulle saata mõned toote pildid - eest ja tagant vaates. Või hoida alles mõne pakendi. Ma pean märkima, et Jeff Novicku loengus olid kõik pakendid mahetooted ja tervisetooted - sellest hoolimata olid kõik % tasakaalust nii väljas kui väljas.