päikesetee

Esimest korda torkas päikesetee silma Juliano kokaraamatus, lugesin seda talvel ja keerasin selle lehekülje edasi - seal Californias te võite muidugi oma päikeseteed teha:).
Nüüd jäi Ani Phyo raamatust samuti silma.
Päikesetee:
võetakse peotäis värskeid teeürte (raamatus mainib, et 3 teekotikest on päikesetee jaoks paras)
valatakse külm (mitte jääkülm) vesi peale
pannakse klaasnõuga päikese kätte
3 tunni pärast on tee valmis.

Sarnase meetodiga tehakse õievett. Õied, vesi ja päike (või kuu). Enda oma õietilgad. Teadaolevalt on bioresonants meetod saanud Nobeli preemia, nii et õietilkade  tugev enrgeetika on igati tunnustatud.

Anastasia raamatu järgi tuleb allikavett hoida 3 tundi päikese käes ja 3 tundi pimedas - peale seda on vee koostis inimjoogiks kõige parem.

Hoidsin nii kaanega kui kaaneta (kaan peaks sel juhul ka läbi paistma), et päike sisse püüda. Tegin piparmüni-melissi ja üheksavägise õitega. Ka meie päikesega on tee valminult isegi kuum.