Peale jaanipäeva enam loomad eriti puulehti ei taha - tasub eeskuju võtta. Vana rabarber on kahjulik. Kõik roheline mis siiani on täiskasvanud on puine ja kibe. Eks tuleb siis kõik jälle maha niita ja oodata uusi võrseid. Vahepeal aga on oma aeg kätte jõudud-jõudmas marjadel, suurel ja mahlasel köögiviljal. Igal toidul oma aeg.
Varemerohu õied - maitsesid ootamatult magusalt. Taim ise selline kore ja karvane, tugeva-tugevdava ravitoimega ja osade poolt ka mürgiseks nimetatud. Tugevamapoolne ravitoitme on juurtel ja lehtedel, mahedamad ilusad õied on seda ka maitselt ja toimelt. Varemerohu puhul tegemist taimega, mis kiirendab kahjustatud kudede kiiret epiteliseerimist, eriti luukoe taastumist. Kuna taimest on leitud alkaloide, mitte tarvitada suurtes kogustes.
Tõnnike - ilus ja magus õis. Õied tundub mulle ongi üldse magusad-mahedad. Mis ime siis, et mesilased ümber nende tiirlevad - kui magus tuleb mesi ja mis ime seal sees on.
Õitseb kallis üheksavägine. Minul on sel aastal jälle üheksavägiste aasta. Mõned aastad tagasi korjasin neid ühepäevaõisi ja kuivatasin tee jaoks. Oli neid üsan raske kuivatada, iga päev tuli järjest õisi aga korraga mitte palju. Kuivanult sai neid ikka üsna vähe. Samuti on nad väga ilusad oma kollaste õitega, ei raatsigi kõiki ära korjata. Nüüd olen neid ainult imetlenud ja söönud - jälle tuleb öelda magusad õied:) ja minu enda jaoks tugeva energeetikaga.
Kes metsikut rohelist kangeks ja mõruks peab, saab alustada kõikvõimalike võrsetega. Noor, alles elule tärganud taim sisaldab endas palju jõudud ja jõuduandvaid aineid. Tavalised kotiga ökopoest ostetud herned. Selline hästi tihe külv ja hästi magusad- mahlased võrsed. Need saab näpisatada salatisse, suppi, mahlaks, niisama maitsmiseks. Olen neid varakevadel kasvatanud ka toas potis - üks vähestest rohelistest, mida lapsed paljalt heameelega söövad. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar