Toitumisteadlane Marion Nestle: Söö nii palju liha kui meeldib? Kas tõesti?

Keto ja karnivooride twitter oli hommikupoole hästi sillas :): Me ju ütlesime, et liha on tervisele hea ja et võib süüa ainult liha ja kõik on hästi. Süsivesikud on ebavajalikud. 

Mida iganes :)

Ma usun täiesti, et osad on suutelised karnivooridena hästi elama aga vaevalt saavad kõik 7 miljardit ainult liha süüa. 

Süsivesikud toodavad maaühiku kohta palju rohkem energiat kui ükski teine makrotoitaine. Sestap pole maal piisavalt ruumi, et meid kõiki toita ainult rasva ja valgu baasil.

Ma lugesin mitut artiklit aga toitumisteadlase professor Marion Nestle blogist leidsin hästi kompaktse vastuse sellele ja siia ma selle ka tõlgin. Lõppude lõpuks on ka Marion Nestle omnivoor ja sestap ei ole kallutatud taimetoitlaste poolt :) :

Söö nii palju liha kui meeldib? Kas tõesti?

Marion Nestle

Mitu ajakirjanikku saatis mulle eelmisel nädalal sisehaiguste ajakirja Annals of Press pressiteate: "Uued juhised: hea tervise jaoks pole vaja vähendada punase või töödeldud liha tarbimist."

Pressiteatele oli lisatud 5 arvustust, kuues lisatud soovitusega ja juhtkiri. Need on üles pandud nende väljaandja - American College of Physicians (Ameerika Arstide Kolledži)- veebisaidil, mis viitab sellele, et see organisatsioon toetab seda suunda.

Kokkuvõtvalt seavad need artiklid kahtluse alla toitumisnõuanded -  süüa vähem töödeldud liha ja punast liha ebapiisava tõendatuse tõttu.

Need dokumendid väidavad:

• Töödeldud ja punase liha toidust väljajätmine võib vähendada haigusriske, kuid selle mõju on väike ning selle kohta olev tõendusmaterjal on viletsa kvaliteediga.

• Omnivoorid ei taha vähem liha süüa.

• Kui te nende tõendite taustal jätkuvalt arvate, et liha söömine mõjub teile halvasti, olete sündroomi „mida vähem teate, seda rohkem uskumustest kinni hoiate“ ohver.

• Võite eirata toitumisjuhiseid (sõltumata allikast) ja jätkata liha söömist, nagu olete seda alati teinud.

See on hea näide sellest, mida ma nimetan toitumisnihilismiks - lähenemisviis, mis rõhutab, et kuna vaatlusuuringud (observational studies) põhinevad enda esitatud teabel,  on need seega ebakorrektsed,  nende järeldused ebateaduslikud ja neid ei tuleks arvestada. Kuna me ei saa aga veel enam rangemaid uuringuid teha, ei tohiks me avalikkusele tervise- ega keskkonnasäästliku toitumise osas nõu anda.

Mul on selle kõige osas järgmised kahtlused:

• Jah, mõju on väike, kuid see kehtib toitumisuuringute kohta üldiselt. Väikesed mõjud näitavad vähem liha söömise eeliseid. Autorid oleksid võinud oma tööd väga lihtsalt tõlgendada ka teistpidi, ehk et see viitab sellele, et vähem liha söömine võib olla kasulik. See on näide tõlgenduse kallutatusest.

• Autorid lähtusid rangelt teaduslikult probleemile, mida tugevalt mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tegurid ja väärtused.

• Uuringutes vaadeldakse varasemaid uuringuid, kus võrreldi liha söövaid inimesi vähem söövate inimestega. Autorid välistasid taimetoitlaste uuringud võrreldes lihasööjatega.

• Nad vaatavad liha kaloriarvestust välja jättes.

• Autorid ei vaadelnud kogu tõendusmaterjali; nad jätsid välja laboratoorsed ja loomkatsed, mida saab täpsemalt kontrollida.

• Nad jätsid välja keskkonnamõju uuringud, millel on oluline mõju inimeste toitumistavadele (lihatootmine lisab rohkem kasvuhoonegaase kui köögiviljatootmine).

• Järeldused jagunevad kategooriasse „kõik, mida arvasite toitumisest teadvat, on vale.“ 

Seda juhtub harva. Teadus töötab tavaliselt järk-järguliste leidudega, mitte ühe sellise suure 180 kraadise pöördega.

Kas autorid usuvad tõesti, et kõik need muud komiteed ja komisjonid, kes soovitavad süüa vähem liha, eksisid ja eksivad endiselt? Nende rangelt teaduspõhine lähenemisviis näib ebareaalne.

Need analüüsid ja ülevaated, mis minuni jõudsid näivad, kui kooskõlastatud rünnak toitumisjuhiste (riiklikud ja rahvusvahelised), toitumisteaduse (üldiselt) ja eriti toitumise epidemioloogia vastu.

Lihatööstus ja selle toetajad muidugi on sellest vaimustatud.

Rünnakuid toitumisuuringute kvaliteedi osas on viimasel ajal tulnud paljudest allikatest: loomulikult toidutööstusest, aga ka statistikutelt (John Ioannidis Stanfordist teeb seda laadi lugusid) ja mõnele teadlasele (tavaliselt on sidemetes toidukäitlejatega). Kriitika ise pole midagi uut.

Uueks lähenemiseks on ägedus ja suured jõupingutused, millega püütakse vaatlusuuringuid diskrediteerida, eriti neid uuringuid, mis põhinevad toitumisharjumuste eneseanalüüsil. Jah, toitumisalases epidemioloogias on puudusi, kuid meetodid on paljudel juhtudel kasulikud olnud, nagu kaks selle juhtivat praktikut veenvalt väidavad.

Toitumisuuringuid vaadates on minu arvates hädavajalik hinnata kogu olemasolevat teavet: labori-, looma-, inimeste epidemioloogiat ja kliinilisi uuringuid - ning teha seda seoses sellega, mida inimesed tegelikult söövad ja kui palju kaloreid nad tarbivad, ning lisada ka kopsakas annus tervet mõistust.

Nendest uuringutest on puudu terve mõistus. Kas autorid tõesti usuvad, et:

• Lihasööjad on tervislikumad kui taimetoitlased?

• Rohkem liha söömine on tervisele parem?

• Lihasööjad on vähem rasvunud ja neil on vähem südamehaigusi ja vähki kui need, kes söövad vähem?

Kui ei, siis pole järeldustel mõtet.

Enamik autoreid väidavad, et neil ei ole toidutööstusega rahalisi sidemeid. Mulle meeldiks aga teada kõige selle tegelikku tagapõhja - miks nad otsustasid just need uuringud teha ja just sellisel viisil neid tõlgendada.

Vastureageeringud (lisan sellesse loendisse kohe, kui need tulevad)

• The Harvard School of Public Health Nutrition Department (Harvardi Ülikooli rahvatervise toitumisala kateeder) poolne  avalduse

• True Health Initiative (THI - Tõeline tervisealgatus) andis välja pressiteate, milles tõi välja oma probleemid (link on siin)

• THI nõukogu liikmed saatsid ajakirja toimetajale kirja vastuväidetega (link)

• THI koostas ka graafika. Siin on üks näide.