Kartulivalgus
on asendamatute aminohapete sisaldus
sarnane inimese skeletilihase valguga
Hollandi Maastrichti Ülikooli uuringus võrreldi levinumaid taimseid valke inimese skeletilihase valguga.
Kui kartuli valk nii hea on, miks siis oma lihaseid treenivad sportlased ainult seda ei söö.?Kartul koosneb peaasjalikult veest, ca 10% kartuli kaloritest on valgust. Stephan Guyenet märgib, et kartul sisaldab inimese eluks piisavalt valku, kuid intensiivse lihaste jõutreeningu/kulturismi jaoks võib jääda sellest väheks.
Kui ka skeptikud hakkavad kalkulaatoril arvutama ja leiavad, et piisava koguse valgu jaoks peaks sööma kilodega kartulit, siis uuringud näitavad, et normaalse toidukoguse juures pakub kartul piisavalt vajalikku.
Stephan Guyenet on kirjanik ja teadusnõustaja. Tal on BS biokeemias ja doktorikraad neurobioloogias ning on raamatu "The Hungry Brain: Outsmarting the Instincts That Make Us Overeat" ("Näljane aju: kavalda üle instinktid, mis panevad meid liialt sööma“ autor.
„1964. aasta Nuñoa Quechua elanike hulgas läbi viidud uuring näitas, et nad said 74% oma kaloritest kartulitest (värsked ja chuños ehk külmkuivatatud), 10% teraviljast, 10% Chenopodiast (quinoa ja cañihua) ja 4% loomsest toidust. Kogu energiatarbimine oli 3170 kalorit päevas (1).
2001. aastal Quechua maapiirkonna meeste hulgas läbi viidud meditsiinilises uuringus märgiti, et keskmine keharasva protsent oli 16,4% (2). Vabatahtlike keskmine vanus oli 38 aastat. Keharasv tõusis aeglaselt koos elanike vanusega ja 65-eluaastaks moodustas keskmiselt umbes 20%. See jääb alla ülekaalu läve, nii et võib järeldada, et enamik selle elanikkonna mehi on üsna saledad, ehkki olid mõned ülekaalulised.
„Aymarad on veel ühed Andide kartulist sõltuvad inimesed, kes elavad Peruus, Boliivias ja Tšiilis. Uuringud näitavad, et diabeedi levimus selles populatsioonis oli 1,5% ja eeldiabeedi esinemissagedus 3,6%. Mõlema esinemissagedus püsis madal isegi eakatel. Samuti on Aymarad saledad kuni kõrge eani. Ainult kaks inimest 23-st olid ülekaalulised, rasvunuid ei olnud.“
„Iirimaale toodi kartulid 17. sajandil. Need sobisid hästi jaheda parasvöötme kliimaga ja olid produktiivsemad kui ükski teine saak. 18. sajandi alguseks oli kartul peamine kalorite allikas, eriti vaeste jaoks, kes ei söönud midagi muud. 1839. aastal sai keskmine Iiri tööline 87% oma kaloritest kartulitest (12). 1845. aastal kartulikaldus hävitas kartuliistandused kogu riigis.
„Ligi sajand tagasi tagasi otsustasid
mõned teadlased mitmesuguste teadusuuringute eesmärgil toita vabatahtlikke ainult
kartulitest koosneva dieediga. Esimese sellise katse viis läbi dr M. Hindhede
ja see avaldati 1913. aastal ( kirjeldus siin 15). Hindhede eesmärk
oli uurida inimese valguvajaduse alumist piiri ja kartulivalgu bioloogilist
kvaliteeti. Ta toitis kolme tervislikku täiskasvanud meest 309 päeva jooksul
peaaegu ainult kartuli ja margariiniga (margariini ei tehtud toona
hüdrogeenitud seemneõlidest), pannes nad samal ajal tegema nõudlikku füüsilist
tööd. Osalejad säilitasid oma hea füüsilise seisundi.“
Hollandi Maastrichti Ülikooli uuringus võrreldi levinumaid taimseid valke inimese skeletilihase valguga.
Kui kartuli valk nii hea on, miks siis oma lihaseid treenivad sportlased ainult seda ei söö.?Kartul koosneb peaasjalikult veest, ca 10% kartuli kaloritest on valgust. Stephan Guyenet märgib, et kartul sisaldab inimese eluks piisavalt valku, kuid intensiivse lihaste jõutreeningu/kulturismi jaoks võib jääda sellest väheks.
Kui ka skeptikud hakkavad kalkulaatoril arvutama ja leiavad, et piisava koguse valgu jaoks peaks sööma kilodega kartulit, siis uuringud näitavad, et normaalse toidukoguse juures pakub kartul piisavalt vajalikku.
Stephan Guyenet on kirjanik ja teadusnõustaja. Tal on BS biokeemias ja doktorikraad neurobioloogias ning on raamatu "The Hungry Brain: Outsmarting the Instincts That Make Us Overeat" ("Näljane aju: kavalda üle instinktid, mis panevad meid liialt sööma“ autor.
Guyenet märgib, et kartul sisaldab kõrge kvaliteediga valku ja seda demonstreeriti esmakordselt üle sajandi tagasi, pikaajalistes inimeste
toitumise uuringutes, mida on pikemalt kirjeldatud tema blogipostituses:
http://wholehealthsource.blogspot.com/2010/10/potatoes-and-human-health-part-iii.html
Tsiteerin siit üht-teist huvitavat:
Tsiteerin siit üht-teist huvitavat:
„Mõni inimene tunneb kartulit süües end
hästi. Teised on avaldanud arvamust, et kartul ja teised maavitsaliste perre kuuluvad toidutaimed tekitavad neile
seedeprobleeme, süvendavad nende artriiti või põhjustavad keharasva
suurenemist. Ma ei ole leidnud ühtegi teaduslikku uuringut, mis õigustaks
väiteid, et maavitsalised süvendavad artriiti või muid põletikulisi seisundeid.
Kuid see ei tähenda tingimata, et pole tundlikke isikuid. Kui kartulid teile ei
sobi, vältige neid.“
„1964. aasta Nuñoa Quechua elanike hulgas läbi viidud uuring näitas, et nad said 74% oma kaloritest kartulitest (värsked ja chuños ehk külmkuivatatud), 10% teraviljast, 10% Chenopodiast (quinoa ja cañihua) ja 4% loomsest toidust. Kogu energiatarbimine oli 3170 kalorit päevas (1).
 |
| chuños |
2001. aastal Quechua maapiirkonna meeste hulgas läbi viidud meditsiinilises uuringus märgiti, et keskmine keharasva protsent oli 16,4% (2). Vabatahtlike keskmine vanus oli 38 aastat. Keharasv tõusis aeglaselt koos elanike vanusega ja 65-eluaastaks moodustas keskmiselt umbes 20%. See jääb alla ülekaalu läve, nii et võib järeldada, et enamik selle elanikkonna mehi on üsna saledad, ehkki olid mõned ülekaalulised.
2004. aastal tehtud Quechua maapiirkonna
naiste uuring leidis, et keskmiselt 35-aastaste vabatahtlike keharasvaprotsent
oli 31,2% (3). Keha
rasvaprotsent oli suurem Peruu pealinna Limasse suundunud Quechua immigrantide
rühmas. Maapiirkonna naiste seas oli keskmine tühja kõhuga insuliini näit 6,8
uIU/ml ja tühja kõhuga glükoosi näit 68,4 mg/dl, mis kokku viitavad heale insuliinitundlikkusele
ja glükoositaseme kontrollile (4).
Insuliini ja glükoosi tase oli maagrupis tunduvalt madalam kui linnarühmas.
Vererõhk oli mõlemas rühmas madal. Üldiselt viitab see sellele, et ülekaal on
Quechua naistel tavaline.“
„Aymarad on veel ühed Andide kartulist sõltuvad inimesed, kes elavad Peruus, Boliivias ja Tšiilis. Uuringud näitavad, et diabeedi levimus selles populatsioonis oli 1,5% ja eeldiabeedi esinemissagedus 3,6%. Mõlema esinemissagedus püsis madal isegi eakatel. Samuti on Aymarad saledad kuni kõrge eani. Ainult kaks inimest 23-st olid ülekaalulised, rasvunuid ei olnud.“
Need andmed näitavad, et eluaegne
süsivesikuterikas, kõrge glükeemilisusega toit ei põhjusta traditsioonilise
toitumise ja elustiili kontekstis tingimata ülekaalu ega ainevahetusprobleeme.
„Iirimaale toodi kartulid 17. sajandil. Need sobisid hästi jaheda parasvöötme kliimaga ja olid produktiivsemad kui ükski teine saak. 18. sajandi alguseks oli kartul peamine kalorite allikas, eriti vaeste jaoks, kes ei söönud midagi muud. 1839. aastal sai keskmine Iiri tööline 87% oma kaloritest kartulitest (12). 1845. aastal kartulikaldus hävitas kartuliistandused kogu riigis.
Iirlaste tervisliku seisundi kohta enne
näljahäda ei ole palju usaldusväärset teavet, lisaks on teateid A-vitamiini
vaegusnähtude kohta (13), kuna
ükski peamistest dieettoodetest - kartul ja petipiim - ei paku olulist
A-vitamiini. Samas oli iirlaste sündimus sel ajal väga kõrge ja anekdootlikes
aruannetes kirjeldati neid tervislike ja atraktiivsetena (14).“
„Ligi sajand tagasi tagasi otsustasid
mõned teadlased mitmesuguste teadusuuringute eesmärgil toita vabatahtlikke ainult
kartulitest koosneva dieediga. Esimese sellise katse viis läbi dr M. Hindhede
ja see avaldati 1913. aastal ( kirjeldus siin 15). Hindhede eesmärk
oli uurida inimese valguvajaduse alumist piiri ja kartulivalgu bioloogilist
kvaliteeti. Ta toitis kolme tervislikku täiskasvanud meest 309 päeva jooksul
peaaegu ainult kartuli ja margariiniga (margariini ei tehtud toona
hüdrogeenitud seemneõlidest), pannes nad samal ajal tegema nõudlikku füüsilist
tööd. Osalejad säilitasid oma hea füüsilise seisundi.“
Kuidas on negatiivsemate uuringutega?
„Ühes oma Paleo Dieedi infolehes
pealkirjaga "Maavitsaliste taimede tarbimine (1. osa)" viitas dr
Loren Cordain kahele uuringule, mis näitasid, et kartul suurendab põletikulise
tsütokiini interleukiin-6 taset seerumis (22, 23). Üks uuring ei
olnud aga mõeldud selleks, et määrata kartuli spetsiifilist rolli (kahte
toitumistegurit muudeti üheaegselt), ja teises kasutati kartuli allikana
kartulikrõpse. Nii et ma ei leia, et need uuringud oleksid antud küsimuses
eriti asjakohased.“
„Chris Voigt Washingtoni osariigi
kartulikomisjonist alustas Washingtoni osariigi kartulite reklaamimise viisina
oma n = 1 kartuli söötmise katset. Ta sõi kaks kuud ainult kartulit ja natuke
rasva. Lisateavet ja värskendusi saate vaadata tema veebisaidilt http://www.20potatoesaday.com/.“
Chris Voigt ei hakanud "20 kartulit päevas" dieeti pidama kergekäeliselt. Esmalt konsulteeris ta põhjalikult dietoloogi ja arstiga, et olla kindel, et ta võib 60 päeva elada ainult kartulist. Lõppude lõpuks on selliseks dieediks vaja terveid neere, et igapäevast liigset kaaliumi töödelda. Lisaks peaksite kahjulike kõrvaltoimete vältimiseks omama kehas ohtralt vajalikes kogustes toitaineid, näiteks A-vitamiini.
Mis juhtus?
Chris ei plaaninud selle dieediga langetada kaalu. Sellest hoolimata võttis ta kaalust alla! Kuid mis veelgi olulisem - ta koges märkimisväärset glükoosi, triglütseriidide, kolesterooli, LDL, LDL/HDL taseme ja kolesterooli/HDL taseme langust. Kõik need numbrid viitasid sellele, et Chris oli märkimisväärselt vähendanud riski haigestuda diabeeti ja/või südamehaigustesse.
Ehkki Chrisi programmi tähelepanelikult jälginud eksperdid ei soovita kõigil 60 järjestikust päeva süüa 20 kartulit, on nad siiski nõus faktiga, et vaatamata kartuli halvale kuulsusele, on kartul tegelikult üsna tervislik ja toitev toiduaine.
Chris kasutas päevas lisaks maitseaineid ja 2 spl õli - oliiviõli röstimiseks ja rapsiõli praadimiseks. Ei kasutanud võid ega hapukoort.
Chris Voigt ei hakanud "20 kartulit päevas" dieeti pidama kergekäeliselt. Esmalt konsulteeris ta põhjalikult dietoloogi ja arstiga, et olla kindel, et ta võib 60 päeva elada ainult kartulist. Lõppude lõpuks on selliseks dieediks vaja terveid neere, et igapäevast liigset kaaliumi töödelda. Lisaks peaksite kahjulike kõrvaltoimete vältimiseks omama kehas ohtralt vajalikes kogustes toitaineid, näiteks A-vitamiini.
Mis juhtus?
Chris ei plaaninud selle dieediga langetada kaalu. Sellest hoolimata võttis ta kaalust alla! Kuid mis veelgi olulisem - ta koges märkimisväärset glükoosi, triglütseriidide, kolesterooli, LDL, LDL/HDL taseme ja kolesterooli/HDL taseme langust. Kõik need numbrid viitasid sellele, et Chris oli märkimisväärselt vähendanud riski haigestuda diabeeti ja/või südamehaigustesse.
Ehkki Chrisi programmi tähelepanelikult jälginud eksperdid ei soovita kõigil 60 järjestikust päeva süüa 20 kartulit, on nad siiski nõus faktiga, et vaatamata kartuli halvale kuulsusele, on kartul tegelikult üsna tervislik ja toitev toiduaine.
Chris kasutas päevas lisaks maitseaineid ja 2 spl õli - oliiviõli röstimiseks ja rapsiõli praadimiseks. Ei kasutanud võid ega hapukoort.
Esimesed 3 nädalat sõi Chris päevas kartuleid 1500 kalorit ja tundis suurepärast küllastust. Kuid tema kaal langes ca 6 kg ja edaspidi sõi ta 2200 kalorit päevas. Kaal langes edaspidi veel ca 4 kg, kuid aeglasemas tempos.
Veel huvitavat :) - päeval, mil ta alustas kartulidieeti, lõppes tema norskamine. Abikaasa sõnul oli Chrisi norskamine tavaline ja norskamine tuli tagasi järgmine päev, peale kartulidieedi lõppemist.
Palju muud huvitavat võite leida kartulist Chrisi blogist...
Muuhulgas ka seda, et inimesed, kes tema tegemisi jälgisid, proovisid ka kartulidieeti ja teatasid igasugustest terviseprobleemide kadumisest...
Ehk igal dieedil on oma edulood :), tuleb lihtsalt leida oma...
Mis on Chrisist saanud edaspidi?
Oma kartulidieediga oli ta omal ajal 2 kuud kõigi meediaväljaannete tähelepanu all. Kuigi Voigt ei üritanud luua uut moedieeti ega soovita kellegil süüa igapäevaselt ainult ühte toiduainet, tuli ta ise oma dieedist välja tervema mehena ja tõestas oma seisukohta: kartul on meie jaoks üsna hea toiduaine.
8 aastat hiljem märgib Voigt intervjuus: "Ma ei üritanud kaalust alla võtta, kuid kaotasin 21 naela (9,5kg), ehkki sõin päevas 2200 kalorit kartulit. Mu kolesterool langes 67 punkti, langes veresuhkur ja kogu muu verekeemia - raud, kaltsium, valk - kõik need jäid samaks või paranesid. Ma ütlesin alati, et pole ühtegi toitu, mis vastaks kõigile teie toitumisvajadustele, kuid kui peaksite selle ühe valima, oleks kartul selleks hea.
Veel huvitavat :) - päeval, mil ta alustas kartulidieeti, lõppes tema norskamine. Abikaasa sõnul oli Chrisi norskamine tavaline ja norskamine tuli tagasi järgmine päev, peale kartulidieedi lõppemist.
Palju muud huvitavat võite leida kartulist Chrisi blogist...
Muuhulgas ka seda, et inimesed, kes tema tegemisi jälgisid, proovisid ka kartulidieeti ja teatasid igasugustest terviseprobleemide kadumisest...
Ehk igal dieedil on oma edulood :), tuleb lihtsalt leida oma...
Mis on Chrisist saanud edaspidi?
Oma kartulidieediga oli ta omal ajal 2 kuud kõigi meediaväljaannete tähelepanu all. Kuigi Voigt ei üritanud luua uut moedieeti ega soovita kellegil süüa igapäevaselt ainult ühte toiduainet, tuli ta ise oma dieedist välja tervema mehena ja tõestas oma seisukohta: kartul on meie jaoks üsna hea toiduaine.
8 aastat hiljem märgib Voigt intervjuus: "Ma ei üritanud kaalust alla võtta, kuid kaotasin 21 naela (9,5kg), ehkki sõin päevas 2200 kalorit kartulit. Mu kolesterool langes 67 punkti, langes veresuhkur ja kogu muu verekeemia - raud, kaltsium, valk - kõik need jäid samaks või paranesid. Ma ütlesin alati, et pole ühtegi toitu, mis vastaks kõigile teie toitumisvajadustele, kuid kui peaksite selle ühe valima, oleks kartul selleks hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar