KANEP EI OLE INIMTOIDUKS

Kanep: Ei ole inimtoiduks mõeldud

Siin tuleks selgitada, mida ma inimtoidu all silmas pean. Lähtun sellest, et INIMTOIT on toit, mida inimene saab loodusest muutmata kujul süüa st ta ei pea seda muutma, kasutama soola-suhkrut-masinaid, ei pea eraldama üht toidu osa teisest, näit õli kiudainest jm taimsest ainetest. Inimtoit on toit, mida loodus pakub inimesele valmiskujul ja inimesele on see toit meeldiv maitse, lõhna, välimuse poolest. Ta leiab toidu mitte peas tiirlevate uskumuste ja ajaleheartiklite järgi ("see on sulle kasulik"; "uuringud näitavad, et see on nii kasulik"jne ) vaid instinktide ja intuitsiooni järgi. 

Mis puutub selle artikli pealkirja ennast, siis:

liha ei ole inimtoiduks mõeldud, kuid teda süüakse

lehma udarast väljapumbatav vasika toit ei ole inimtoiduks mõeldud, kuid teda süüakse

ka kanep ei ole inimtoiduks mõeldud, kuid teda müüakse ja süüakse

SEEGA SÖÖ, MIDA IGANES TAHAD:). Kui sa soovid tundma õppida oma keha ja sümbioosi ümbritsevaga, siis võiksid küsida endalt:  kas mulle kanep puhtalt, nii nagu ta kasvab ja on - meeldib? Või ma söön seda seetõttu, et see on "kasulik" teiste, uuringute, artiklite arvates. Kas ma võin olla absoluutselt kindel, et see, mida teised targad ja uuringud ütlevad on täiesti tõsi? Kas ma olen absoluutselt kindel, et see, mis minu meeltele (maitse, lõhna jne) eriti ei meeldi - on mulle kasulik? 

Kui ma söön mingit "kasulikku" asja - mis saab siis kui üldine arvamus muutub? Mis saab siis, kui uus uuring vana kahtluse alla seab? Kas sa siis sööd toitu seetõttu, et ta sulle meeldib või seetõttu, et see on kellegi arvates kasulik? 

Veel olulisemad on küsimused: Kas minu tervis ja heaolu sõltub kanepist? Kas ma tean kedagi, kes on terve ilma kanepita? Kuidas on see võimalik? Kas ma tean kedagi, kes ei ole täiuslikult terve koos kanepiga? 

Või kas on asi selles, nagu ütevad müügimehed - turundus ja kauba müük algab inimese puudujääki panemisega. Kõigepealt pane ta uskua, et ta on haige; et tal on midagi puudu; et ta on kehv; et ta on inetu; et ta näeb vilets välja ja siis müü talle oma toode. Veena teda, et see toode paneb ta jume särama, toob talle tervise, viib tema haiguse, teeb temast superinimese...

Seega söö kanepit, kui see sulle meeldib, maitseb, kui sa seda armastad. Aga ära söö kanepit selletõttu, et seal on oomegaid, vitamiine, tervendavaid omadusi, kasulik, parim kõigist. Ära söö seda, kui sa pead seda peitma smuutisse, blenderdama mingi teise toiduga meeldivamaks, peitma salatisse, neelama ruttu alla....

Kirjutan inspireerituna kanepi tervislikkust propageerivatest artiklitest, milles millegipärast on ümberpööratud oomega3 ja oomega 6 vahekord. Kanepis on oomega 6 ja 3 suhe 3:1 st oomega 6 on 3 korda rohkem. Miks meil on vastupidi kirjas??? 

 

Päris mitmed firmad müüvad praegusel ajal kanepiõli, röstitud ja kooritud kanepiseemneid ning tervisebatoonikesi, mis sisaldavad kanepiseemneid.  See aga ei ole kanepi sobiv kasutusviis. Kanepiseemned võivad olla sobilikud koduloomadele või lindudele, kuid seda ei peaks kasutama inimtoiduna.  Kanep ise ja temast saadav kiud on küll kasutusel mitu tuhat aastat, kuid just nimelt riide, paberi jms valmistamiseks. Kanepiõli kasutati harva ja ei ole mingeid märkmeid selle kohta, et muistses Hiinas kasutati kanepiseemneid inimtoiduna.  (Simoons, Food in China, 1991)

Kanepiõli on välja reklaamitud, kui „südame tervise“ õli, kuna see on rikkas heade rasvhapete poolest.  Kanepiõli on enamjaolt küllastumata ja just seetõttu tulekski seda vältida. Kanepiõli on 75% ulatuses polüküllastumata, sisaldades 55% oomega 6 rasvhappeid ja 20% oomega 3 rasvhappeid (st SUHE  on 3 (oomega 6):1 (oomega3) . Seega on siin 10% küllastunud rasvu ja 10% monoküllastumata rasvhappeid. SEETÕTTU on kanepiõli VÄGA-VÄGA ebastabiilne ja vastuvõtlik oksüdatsioonile; linoolhappe (linoleic acid)  kõrge sisaldus teeb selle õli inimtoiduna kõlbmatuks. Dieedid, mis sisaldavad liigselt polüküllastumata rasvhappeid  peamiselt oomega6 on seostatud südamehaiguste, vähi ja autoimmuunhaigustega. 

Lisaprobleemiks on, et kanepiõli võib sisaldada kannabinoidide jääke. Need jäägid võivad omakorda sattuda tarbija uriini. Ühes uurimisprojektis võtsid 7 vabatahtlikku täiskasvanut tervisepoest ostetud kanepiõli. Igaüks tarbis 15 ml õli, uriiniproovid võeti 8, 24 ja 48 tunni järel. Uriinis oli positiivne THC näit (Journal of Analytical Toxicology October 1997 21(6):482-485.  

Just seetõttu, et kanepiõli on rikas küllastumata rasvahapete poolest, on ta suurepärane sidusmaterjal värvidele ja lakkidele.

Ärgem tehkem kanepiga sama viga, mis sojaga. Soja ei ole mõeldud inimtoiduks, ta võeti kasutusele põldude väetistaimena ja puhastajana (nagu ristik). Sama toimub linaõliga, mis on niivõrd ebastabiilne, et rääsub peaaegu kohe. Isegi linaseemneid ei ole soovitav jahvatada suures koguses, vaid ainult päeva-paari jagu. Linaõli on rohkem teada kunstnikele õlivärvide ja pintslite juures, kui igapäevatoiduna. Sama on rapsiga, mis on teada-tuntud parima masinaõlina – me oleme hakanud seda endale sisse sööma. Miks? Kas me peame juba ennast masinateks?

Allpool näeb tooteid, mida kanepist saab. Ma ei tea, kas ühte taime on vaja nii väga ekspluateerida -  ei juhtu ka midagi, kui me ta söömata jätame. 

 

Inimese esimene küsimus toitumise puhul on:

Kas see aine kasvab looduses? – kanepiõli (mitte ükski õli) ei kasva. Järelikult on see isolaat ehk rafineeritud aines. Iga isolaat on halvaks läinud tema tootmise hetkel ja ei sobigi inimtoiduks.

Inimese teine küsimus toitumise puhul on:

Kas see toiduaine terviklikul, töötlemata kujul on söödav? – Kanepiseeme otse taimelt võetuna, koorega, pisike ja tüütu puhastada – ei ole sobiv inimtoiduks. Sa ei saa seda söödud üle 10-20. Kui niigi palju puhastada viitsidJ

 

Mis siis kanepi puhul tõmbab-köidab? Öeldakse, et näe – meil ei lubata seda (toidukanep on lubatud, nö narkootiline kanep mitte). Ei lubata seetõttu, et kindlasti on see nii tervislik, et muidu läheks Big Pharma pankrotti. Kõik, mis tõeliselt hea on meie eest pahad rikkad ära peitnud jne, jne.

Ei pruugi olla. Kanep on kindlasti suurepärane riidena, köiena, paberina. Kuid tänases tarbimisahnuses ei ole ükski taim enam suurepärane selles võtmes, millisel pindalal me seda kasvatama hakkame.

http://www.skepticalraptor.com/skepticalraptorblog.php/marijuana-cancer-what-facts-smoke/ blogist võib leida väga põhjalikult vähki puudtavate asjaolude selgituse: Võib lugeda paljusid argumente, et  Big Pharma, FDA, National Cancer Institute ja  US Valitsus takistab kanepi kohta tehtavaid uuringuid, kuna nad ei taha jääda ilma oma tulust.  Nii naljakas, kui see argument ad hominem võib ka olla – kui ükski kanepi komponentidest oleks näidanud tõepoolest efektiivset  mõju mõne 200 ja enama vähiliigi vastu, siis Big Pharma oleks ammu juba sellele käpa peale pannud. Sellepärast, et nad ei müüks siis liigeseid, nad isoleeriksid aktiivse komponendi, arvutaksid välja täpse doosi, mõõdaksid välja tee, kuidas see ravim haige kohani toimetada, rahastaksid kliinilised uuringud, täidaksid kõik paberid FDA jaoks ja annaksid siis perearstide ja doktorite kätte. See ei oleks kerge protsess, kuid annaks palju kasumit.  Ravimitööstus kasutab väga pikka aega paljusid taimi rahvameditsiinist alates indiaanlastest kuni aborigeenideni välja. Big Pharma ja National Cancer Institute kasutavad kõiki võimalusi ja nad EI IGNOREERI midagi potentsiaalset peale loomuliku ja loodusliku elustiili. Kui kanep töötaks oleks ta ammu ravimitööstuse pillides ja Big Pharma on sellesse ka piisavalt raha pannud. Tulemusteta. Nii, et nüüd on tee lahti neil, kes tahavad ka toodet müüa teisel turul. „Looduslike" isolaatide ja "looduslike" pulbrite-õlide“ näol. Mis ma ise arvan on see, et ravimites on kanepi aktiivsed ained ammu kasutusel - kuid teiste nimede all, ida me tähele panna ei oska. Ainus probleem on see, et ükski väline aine ei tee terveks. Tervis tuleb seestpoolt väljapoole.

Oomegad on INIMESELE HEAD AINULT VÄGA VÄIKESES KOGUSES. Iga toode, mis reklaamib ennast üles, kui SUUR ALLIKAS, ei toimi enam tervendavalt, vaid haigusi soodustavalt.

VÄGA VÄIKE kogus on tervislik ja seda leidub inimtoidus, mida inimene saab süüa muutmata, lõhkumata kujul. (Pikemalt, 400 teadusuuringule viidatuna on sellest kirjutataud biokeemia professori Colin T. Campbelli raamatutes "Te China Study" ja "Whole")

Veel üks küsimus, mis veel tuleks esitada:

Kas haiguste vastu saab olema üks imerohi, mis lubab mul oma elustiili jätkata?

Elustiil tervikuna ja tuhat erinevat asja selles, moodustab tervise. Mitte üks lusikatäis õli ei tapa vähirakke, surma baktereid jne, jne. Kogu sinu olemine peab jõudma tasandile, mida müstikust luuletaja Kabir võtab kokku sõnadega: „siis, kui sa kõike elavat hoiad kui omaenese ihu…“ Kuidas hoiad loodust st oma elukeskkonda: looma (mitte ainult kassi, vaid ka lehma), lindu (mitte ainult pääsukest, vaid ka kana), taime (mitte ainult rukist, vaid ka tuhandeid teisi liike, mis tahaksid kasvada), mitte ainult armasamat vaid ka seda keda vihkad jne, jne.   

Vaatame veel reklaami tagapoolt. Reklaam ütleb: "Kanep sisaldab erinevate allikate põhjal 25–35% valku, millest omakorda 65% on hästi imenduv ja inimese raku toimimises väga olulist rolli mängiv edestiin".

Kui inimkeha vajadus on 10% valku ja kui 20% valguga hakkab jõudsamalt kasvama vähirakk (eks kogu inimkeha samuti). Arusaamatu on, mida tähendab, et üks edestiin on kanepis ülekaaluliselt 65%??? Inimraku seisukohalt omavad tähtsust ABSOLUUTSELT KÕIK elemendid, aminohapped, valgud, ensüümid, vitamiinid jt ühendid.  Kui inimene neelab alla valgu edestiin, siis peale magu ja peensoolt on ta seeditud ja lagundatud aminohapeteks. Mil moel peaks see valk tervena jõudma inimkeha rakku ja mängima seal olulist rolli? Olgu seda 10% või40% või 250% - kehas võetakse vastu ja imendatakse ainult konkreetne vähene vajalik kogus olemasolevaks eluks st vastu võtakse see, mida on vaja praegu. Kõik ülejäänu läheb elimineerimisele. Kui ka midagi säilitatakse, siis ülimalt väiksemateks osakesteks lagundatud ainest.

Miks just edestiin inimesele peaks hea olema? Kas seetõttu, et temast suur osa inimesi midagi ei tea?:) Ja see, mida me teame, ei ole meie tervist just edendanud. Leiame nüüd uue nimega aine ja ütleme, et kõik see ime ongi siin peidus? Sest vanad nimed enam ei toimi - nimesed on ikka kehvakesed, nõrgad, haiged, kurvad. Sel juhul on suurepärane, et neid ühendeid meie kehas, mida me veel ei tea on sadu ja tuhandeid - tooteid on tulemas veel palju.

Britaannica entsüklopeedia ütleb: edestiini kohta järgmist – "globuliine, vees mittelahustuvaid, saab ekstraheerida seemnetest 2-10%lise naatriumkloriidi lahusega. Paljud taimsed globuliinid on saadud kristallilises vormis; sh edestiin kanepist, molekulmassiga 310,000; amandiin mandlitest, molekulmassiga 330,000; konkanavaliin A (42000) ja B (96000) ja canavalin (113000) ubadest".  (http://www.britannica.com/EBchecked/topic/179048/edestin).

Kui edestiin on ühes seemnes-pähklis, siis on ta ka kõigis teistes - ainult väiksemas koguseses. 

Taimsed globuliinid  võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, kui nad seovad inimese IgE antikehad. Seetõttu ongi väga palju allergiaid seotud seemnete ja ubadega.

Segadus tõuseb seetõttu, et globuliinid (globularne valk on näiteks hemoglobiin) on inimkehas tõesti olulised (sümbioosis kogu ülejäänud tervikuga), kuid seda ei öelda taimsete globuliinide kohta. Võib-olla on kanepitoodete müümisel mõned laused segamini läinud? Võib-olla mitte.

Seega ma ei näe, et edestiin oleks üldse mingil moel eriline ja vastupidiselt – suures koguses on allergiat tekitav. Nagu kõik, mida saab liiga palju ja mis inimtoiduks oma olemuselt ei sobigi. Juhul, kui edestiin on tõesti nii hästi imenduv, siis tuleks seda vältida. Hästi imendunud tähendab ju siis, et meil ei ole piisavalt kaitset võõrtoitude vastu.

Veel kirjutatakse: „Kuid rakkudel on võime juba tekkinud DNA-kahjustust parandada ning selles protsessis mängib olulist rolli valk nimega edestiin, mida on suurel hulgal just nimelt kanepiseemnetes sisalduvas valgus.“

Edestiin ei oma DNA-s üksikuna mingit rolli. Kui edestiin kutsub esile allergia, siis ta kahjustab DNA-d mitte ei paranda. DNA kohta võib lugeda näiteks siit: http://paikesetoit.blogspot.com/2013/06/angelina-jolie-vahk-sinu-geenid-ja-sinu.html

Rohke uduga vürtsitatud tekst, mis on täiesti mittemidagiütlev. Oomega 6 kanepiõlis ei ole eriline, seda leidub kõigis taimedes – ainult palju väiksemas koguses ja seega ohutus koguses.

Seemnesööjad on linnud, mitte inimesed. Inimese sisse jõuab seemneid mustikast ja maasikast tomatist ja kurgist, vaarikast ja mustsõstrast. Need seemned läbivad meie mao ja sooled muutumatuna ja tulevad koos väljaheidetega taas välja. Andes seemnele hea komposti, et sealt saaks areneda uus taim. DNA-d ei saa vaadelda üksikuna- eraldatuna inimkehast ja olemisest. DNA-d hoiab tervena inimliigile sobiv toit ja kui see puudub, ei suuda ükski taim sh ka kanep asja parandada ega olematuks muuta.  

Veel reklaamitakse kanepit järgnevalt: „Regulaarne kanepiõli manustamine aitab alandada halva kolesterooli taset veres, samuti kergendab kõrvalnähtudeta näiteks reumaatilise artriidi ning neurodermatiidi sümptomeid.“

Ei ole MITTE ÜHTEGI UURINGUT selles osas, et KANEPIÕLI manustamine alandab kolesterooli taset. Uuringud ütlevad, et küllastunud rasvad tekitavad kolesterooli ja küllastumata mitte. KUID ON TEADA, ET KUI KÜLLASTUMATA RASVU SAAB ÜLEARU, SIIS NEED MUUDETAKSE KEHAS KÜLLASTUNUD RASVADEKS. Ja küllastunud rasvad omakorda tekitavad soonte seintele kinnituvat kattu. Ehk kattu tekitab ülearune - ülearune hea ja üearune halb. KAs ükski müüja ütleb teile, et ostke vähem, sööge vähem - nad ütlevad see on hea, seda võite sisse panna nii palju, kui kulub. 

Siit võib küsida: palju on ülearu? Üle 10% rasva kaloraazist on PIISAVALT. Ka aktiivse eluviisi korral on see piisav. St Süües ainut puu- ja aedvilju saad ca 5% rasva oma menüüsse. Kui seal on teravilja, siis on rasva% 7-10% kaloraažist. Kui lisad täiendavalt seemneid üle 1 spl ongi rasvaeelarve juba pilgeni täis. Õli ei mahu sinna mingil juhul.

Seeme oma olemuselt on loodud elu edasi kandma ja sellest õli eraldamine ja inimesele reklaamiga sissetoppimine ei anna tervist juurde.

Samuti kirjutab MD McDougall põhjalikult artriidi ravist rasvade eemaldamisega menüüst.  Artriidi peamisteks põhjustajateks on piimatooted ja liha – õli juurdemanustamine ei leevenda artriiti ehk valest elustiilist lähtuvat haigust.

MD McDougall märgib, et mõned uuringud näitavad, et oliiviõli võib vähki edendada ja teised uuringud näitavad, et mitte – seda tõenäoliselt kommertsõlide kõikuva linoleenhappe sisalduse tõttu.  Kuna kõik rasvhapped on näidanud mingites uuringutes vähki soodustavat efekti, siis on parem, kui me hoiame neid oma menüüs miinimumis (ka neid, millele osad panevad külge“heade rasvade“ sildi).  Uuring, mis näitab liigse pähklitarbimise ja südamehaiguste vahelist seost (Nutr Rev 54:241, 1996).

Polüküllastumata rasvhapped (EFA), nii oomega-3 kui ka oomega-6, on seotud inimkehas aterosklerootilise katu tekkimisega; mille tõttu kahjustuvad arterid ja progresseerub ateroskleroos  (Lancet 344:1195, 1994). Suures osas toimub see seetõttu, et need õlid oksüdeeruvad kergelt, tekivad vabad radikaalid, mis artereid omakorda kahjustavad. Enamik uuringuid näitab, et oomega 6 tüüpi EFA on rohkem kahjustav, kui oomega 3 tüüpi EFA (Am J Clin Nutr 49:301, 1989).

Randomiseeritud, topeltpime uuring 27 naisega, kellel oli diagnoositud PMS (premenstruaalne sündroom) – neid raviti „heade rasvhapete“ ja platseeeboga. Tulemus: ei andnud mingit leevendust. (Obstet Gynecol 81:93, 1993).

EFA (asendamatud rasvhapped) tarbimine ravis on seotud selliste probleemide tekkimisega nagu: migreenid (Cephalalgia 17:127 1997), Alzheimeri tõbi (Med Hypotheses 39:123, 1992) ja tardiivne düskineesia (Psychiatry Res 27:313, 1989). 

LIIGA PALJU HEAD ASJA

Oliiviõli ja oomega-3 rasvhappeid on reklaamitud, kui haigusi ravivaid ja ennetavaid aineid. Sellest hoolimata, suured doosid neid aineid põhjustavad kahju.  http://www.drmcdougall.com/res_vegetable_fat_med.html

Rasvlahustuvate vitamiinide üliküllusest ma pikemalt ei kirjuta. Ka need on suuremas koguses kahjustavad – kõige kahjustavamate vitamiinide üledooside esiotsas on E ja A vitamiin.

Kuskohast see kõik tuleb – reklaamiteadus oskab õpetada toodet müüma. KUID TERVIST ON IKKA LEITUD TERVETE INIMESTE JUUREST. See käibki nii: terved inimesed, kukil kogukonnas (tsivilisatsioonist veidi eemal) uuritakse läbi. Leitakse, et neis on oomega 3 ja oomega 6 just niipalju. Nüüd unustatakse, et need inimesed ei ole eales ühtki lisandit võtnud, ei tarbi soola ega suhkrut, toiduvärve ja kodukeemiat, ei tarbi loomset ega oma suurlautu antibiootikumidega. Nad söövad lihtsat toitu ja teevad tööd loodust kahjustamata. See kõik jääb tähelepanuta. Oluline on see, mis verest leiti ja nüüd suure hoolega isolaatide najal püüame seda inimestesse sisse toppida. Aga ega keegi teine su kätt suu juurde ei tõsta, peale sinu enese.

Jätke ime- ja unejutud suurepärastest ja „mida rohkem seda uhkem“ omale kohale ja sööge edasi seda, mida te muutmate terviktoidu kujul saate oma käega süüa ja mille maitset te tunnete meeldiva ja vastuvõetavana…

Kuidas tulevad äädikakärbsed ja mis oleks abiks:)

http://lepo.it.da.ut.ee/~tiited/putukad/jutud/aadikakarbsed.html - siin on kõige lihtsam vastus neile, kes murestevad äädikakärbeste müstilise saabumise pärast meie ellu:

Äädikakärbsed on rühm kõdukärblaste sugukonda kuuluvaid putukaliike (tinglik osa perekonnast Drosophila). Enamasti on need mõne millimeetri pikkused kollaka kehaga putukad. Äädikakärbsed on lühikese elueaga, kuid üsna viljakad. Täiskasvanud emane putukas elab paar nädalat ja võib päevas muneda 30 kuni 50 muna (kokku kuni 500). Munad munetakse vastsete arenemiseks sobivasse keskkonda, nt. mädanevatele puuviljadele, samuti käärivate vedelike (nt. kääriva mahla) lähedale. Munadest kooruvad vastsed ei toitu aga mitte puuviljast või vedelikest, nagu ehk võiks arvata, vaid hoopis seal kasvavatest pärmseentest. See, kui kiiresti munast saab uus tiivuline valmik, sõltub eelkõige temperatuurist. Ühe liigi puhul on teada, et temperatuuril 25 C kestab areng munast valmikuni 8-10 päeva, temperatuuril 17 C aga peaaegu kaks korda kauem.

Sageli tundub, et äädikakärbsed saavad meie tuppa mingil müstilisel viisil. Kuidas siis nii!? Mul on kõik uksed-aknad kinni, aga nad on ikka kuidagi sisse pääsenud. Midagi eriskummalist siin siiski pole. Äädikakärbsed ei otsi sobivat paika sigimiseks mitte silmadega, vaid lõhna järgi. Ja nii väike putukas leiab ikka mingi prao, kust sisse pääseda. Sageli pole aga äädikakärbsel teed tuppa vaja ise leidagi. Ei ole ju miskit ebatavalist selles, et hoolas perenaine korjab ära ja toob tuppa nii terved kui otsast riknema läinud õunad. Esimesi saab niisama süüa, teisi moosiks keeta või koogi juures kasutada. Pahaaimamatult võime me endale sel viisil aga ka äädikakärbsed tuppa tuua. Ega äädikakärbes oma munade munemiseks siseruumi vaja: mädanev õun puu all on talle sama ahvatlev, kui see sama õun toas laua peal. Puu all jõuab munetud muna juba ka oma arengut alustada ja nii ei olegi põhjust üllatuda, kui mõni päev pärast õunte tuppa toomist on meil toas tiivulised valmikud.

Kuidas neist lahti saada? Poolnaljatades võiks soovitada: äädikakärbestest lahti saamiseks sööge (jooge) ära kõik, mis võib käärima minna. Kuigi ehk veidi irooniline, on selline soovitus kodumajapidamise jaoks üsnagi mõistlik. Veidi konkreetsemalt: selleks, et äädikakärbestest lahti saada, tuleks kõigepealt vabaneda nende arenemiseks vajalikust keskkonnast, eelkõige riknenud puu- ja köögiviljadest. Nii ei teki neid enam juurde ruumisiseselt ja ei tule lõhna peale väljastpoolt. Muud viisid äädikakärbestest lahti saamiseks nõuavad kas liiga palju aega ja tehnilisi vahendeid või on väheefektiivsed. Kuna äädikakärbsed on üsna väikesed, siis üksikute protseduuride puhul on võimalik neid mõneks ajaks eemale tõrjuda ka tugevat tuult tekitades (nt. ventilaatori abil). Kuna äädikakärbeste arengu kiirus sõltub ümbritsevast temperatuurist, saab abi ka sellest, kui nende potentsiaalset elukeskkonda külmas hoida.

Kuidas neid siis püüda. On üks lihtne lõks: purgi põhja asetad väikese puuvilajtüki, purgi sisse paberist koonus, selle paberist koonus peaks purgi ääre juurest kleeplindiga kinnitama, et kärbsed purgi äärest välja ei utelks. Altosast nad tulla tagasi ei oska.

On ka selliseid variante:

PIMESTATUD VALGUSETOOJATE POOLT ehk KUIDAS VÄHIHAIGUSELE PEALE MAKSTAKSE

Pimestatud valgusetoojate poolt - sellise pealkirjaga osa on prof. Colin Campbelli raamatus „Whole“ . Mind hämmastab selle lühikese lause täpsus. Mitte ainult toitumismaailmas. Kui palju on kõvahäälseid oma toodet uhkelt lipuna üleval hoidvaid "valgusetoojaid". Selles osas kirjeldab Campbell lähemalt kolme nö „heategevat“ struktuuri: Ameerika Vähiühing (American Cancer Society - ACS), Mutiplex Sclerosise Ühing  ning Dietoloogia ja toitumise akadeemia (The Academy of Nutrition and Dietetics – AND). Ta on olnud tegev just neis kolmes ja seega kompetentne selgitama mõningaid huvitavaid asjaolusid.

Mida siis nimelt on vaadata Vähiühingus – Campbell kirjutab muuhulgas: Kui kirjutada nimekiri „headest poistest“, siis tipus on kindlasti sellised suured mittetulunduslikud organisatsioonid, kes informeerivad rahvast, rahastavad uuringuid, koolitavad, annavad auhindu jne. Aga nende annetused ja reklaam, nende auhinnad ja rahastajad toetavad ainult reduktsionistlike uuringuid ja ignoreerivad täielikult toitumist.

On kurb fakt, et paljud sellised organisatsioonid on ravimifirmade ja toiduainetöösturite kannupoisid, mitte  toetav ja teaduslikku tõde propageeriv hääl avalikkusele.  Ei ole vahet, kas sellise ühingu nime ees on sõna „vähk“ või „diabeet“ või „multiplex sclerosis“, kõigi nende kodulehtedel on kirjas: „aitame selle haigusega inimesi läbi vastavate uuringute rahastamise, koolitame vastavaid ametnikke, pakume programme ja teenuseid, mis aitavad eluga edasi minna nii haigetel, kui ka nende perekondadel.“

Tervishoiusüsteemis peaksid sellised mittetulunduslikud organisatsioonid olema sõltumatud, toimima ainult oma liikmete ja patsientide jõul. Kuid peamiseks rahaallikaks on ravimi ja meditsiinitööstus.

Vähiühing ACS omab mõju kogu maailmas. See organisatsioon rahastab uuringuid, sponsoreerib patsientide harimist, kutsub üles rahvast tegutsemisele jne. ACS suured kampaaniad suitsetamise vastu on samas toonud kaasa suitsetamise vähenemise kogu USA-s. ACS kutsutakse maailma rikkamaks mittetulunduslikuks organisatsiooniks. Samule Epstein on avaldanud 2011 raamatu „ National Cancer Institute and American Cancer Society: Criminal Indiffrence to Cancer Prevention and Conflicts of Interest“ (ehk siis Rahvuslik Vähiinstituut ja Ameerika Vähiühing:  Kuritegelik ükskõiksus vähi ennetamisel ja huvide konfliktid). ACS valitseb miljonitesse dollaritesse ulatuvatesse kulutustesse uuringute ja läbivaatuste osas ja seda ühe aasta kohta. Peaaegu mitte ühtegi uuringut dieedi ja toitumise osas. Ei otsita terviklikku lähenemist, ei uurita ennetavaid võimalusi. Vaadatakse aina uusi kemikaale, mis võiksid tappa vähirakke. Otsitakse leevendust, mitte lahendust. Ehk suund on sünteetilisel väljundil, mitte loomulikul protsessil. Ravimifirma AstraZeneca rahastab selle ühingu  rinnavähi avalikkusele suunatud programme ja justkui juhuslikult toodab sama firma rinnavähi ravimeid. Firma Amgen, biotehnoloogia ettevõte, kelle CEO Gordon Binder on ACS juhatuse liige. Suurannetajate hulka kuuluvad veel peale nende ravimitöösturid Bristol-Myers Squibb, GlaxoSmithKline, Merck, Novartis, bioenergeetika ettevõte Genentech.  

Mis veel kurvem: Mammograafia, kõige levinum ja kasumlikum rinnavähi uuring , on ACS üks nurgakividest. Epstein  toob välja, et 5 eelnevat ACS presidenti olid kõik radioloogid ja mammograafiafilmide tootja DuPont oli rinnavähi ennetamise programmi suursponsor. Seega pikka aega ACS mitte ainult ei teinud suurt ja tugevat reklaami mammograafiale, vaid nad ka ignoreerisid valitsuse poolseid soovitusi, mis ei sobinud kokku nende suunaga. 2009 aastal USA Preventive Services Task Force (ennetustööga tegelev asutus) leidis, et igaaastase mammograafia tähtsus ON ÜLEHINNATUD ja alla 50 aastastele naistele ei ole see soovitav.  ACS aga soovitab mammograafiat   40 eluaastast.

ACS ei saa raha ainult tervisekindlustuse ja ravimifirmadelt, vaid ka RÄMPSTOIDU tootjatelt. Sponsorite nimekirjas on Wendy, McDonalds, Unilever/Best Foods, Rama margariin, Bertolli oliiviõli (suurpetturist õlisegaja), Knorr grupp, Hellmann majonees ja Coca-Cola. Ja võib-olla siis polegi midagi imestada, et ACS ei võta midagi ette, mis puudutab tervislikku toitumist. Napid toitumissoovitused, mis on nende kodulehel üleval on niivõrd lakoonilised, et ei ohusta finantsiliselt ei liha- ega ka rämpstoidutööstust. Vaid sajand tagasi proovis Frederick Hoffman ACS asutajana pöörata tähelepanu toitumisele, kui vähi arengu võtmefaktorile. Hoffman eemaldati oma kohalt 3 aasta pärast.

Täiendavalt rahastab ACS kusjuures rünnakuid nende vastu, kes propageerivad alternatiivseid ravimeetodeid, teraapiaid, ennetavaid abinõusid.  On olemas lausa vastav osakond, kes tegeleb rahastamisest äraütlemisega neile, kes tutvustavad naturaalseid, patenteerimata, mittemeditsiinilisi vähiravi võimalusi. Campbell mainib, et taimedel põhinev terviktoitumine mahub ilusti selle „alternatiivse“ alla, kuna esitatakse kaks küsimust – Kas propageerija kritiseerib meditsiini ja kas lubatakse, et programm ei tekita kõrvalnähte?

ACS on rünnanud ka Campbelli vähi ja toitumise vaheliste seoste uuringuid. Campbell oli 1982-1986 ja 1990-1997 aasani AICR (Ameerika Vähiuuringute Instituudi) vanem teadusnõustaja. Campbell mainib, et alguses oli ta väga naiivne arvates, et tema uuringud vähi osas äratavad huvi ja saavad rahastatud.  ACS muutus AICR vastu äärmiselt negatiivseks. ACS president saatis Campbelli kritiseeriva memo laiali üle kogu maa.

ACS toetab vähiravi ravimitega ja loomse vaba dieet ei saa seega mattuda nende kavasse.

Olles kõik selle läbi lugenud on üsna selge, et organisatsioonid, kes küll on tekkinud haiguste raviks ja abiks, ei saa toetada tervislikku elustiili. Kuna terviklik ja tervislik elustiil ei toeta selliste liitude sponsoreid. Need sponsorid ei saa toetada tervislikke toitumissoovitusi ja neid ei tulegi.

Tuleb ka teadvustada, et ei ole võimalik leida adekvaatset ja tõest infot sealt, kus sponsorite hulgas on ravimi ja toiduainetööstuse tipud. Nii me ei saagi teada, nii me olemegi segaduses. Sest kui meil on raske haigus, siis sind suunatakse ravimite juurde ja simulantide (rämpstoit) juurde. Ehk tunne veel rõõmu tugevast maitsest (šokolaad, koolajoogid, piimatooted, majonees) ja alanda oma valu tablettidega. Tuimesta oma hirmu ravimitega.

See ei olekski nii hull, kui arvata, et see kõik toimub kaugel AmeerikasJ. Kuid ma võtsin lihtsalt lahti meie Eesti Vähiliidu kodulehe ja seal oleva sponsorite lehekülje http://cancer.ee/toetajad/suurtoetajad/

Suursponsorid vähile on ravimifirma Roche,  Avon, Novartis, teised toetajad: ravimifirmad AstraZeneca, Sanofi, GlaxoSmithKline, Pfizer, Merck, kosmeetikafirmasid, geiša šokolaad jne

Kuigi on juba palju infot mammograafi kahjulikkusest ja oma MD Mdougalli loengukonspektist loen ma järgnevat:

John C. Bailar  Rahvuslikust Vähiinstituudist (National Cancer Institute) kirjutas väga olulise dokumendi  1997 aastal, mis avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine  ja viis endast välja palju inimesi. Ta märkis, et võrreldes 1970 aastaga on risk haigestuda vähki tõusnud 6%. Hoolimata kõigist vahenditest ja võimalustest ei ole vähenemist kuskil.  Kõige lootustandvam lähenemine vähi kontrollimisele on riigi keskendumine  ennetustööle, koos kaasneva  teadusuuringute rahastamisega. Mida muidugi ei ole tehtud.

On kaks eesrindlikku meest: Charles Wright, kes on üks maailma kuulsamaid epidemiolooge ja C. Barber Mueller, kes on rinnavähi kirurgia isa. McDougall viis omal ajal televisioonis läbi saadet  nimega “McDougall M.D.” Seda näidatakse erinevates maailma riikides ka praegu. Mõlemad mehed esinesid selles saates ja seal räägiti uuringutest, mis olid avaldatud ajakirjas Lancet  1995 aastal. Nad vaatasid neid uuringuid (6-8 tükki), kuidas need on läbi viidud, mammograafiat, rinnavähi skanneeringuid. Nad vaatasid neid uuringuid ja ütlesid: „Kasu, mida on neist saadud on nullilähedane, kahju, mida on põhjustatud on oluline ja kulutused, mida on tehtud on üle mõistuse mõttetud. Me leiame, et soovitus kõigil vanusegruppidel läbida rinna skaneering ei ole põhjendatud.“ McDougall soovitas mammograafiat veel naistele vanuses 50-68. Mitte üle 68 aasta, kuna nad ei elakski kauem. Ja mitte alla 50 eluaasta, kuna see on määratud läbikukkumisele. Lancet tuli välja artikliga aastal 2000 ja lõppraport oli aastal 2001. Cochrane grupp on grupp Põhjamaade teadlasi, kes on tuntud oma eelarvamuste vabade hinnangutega ravimite ja raviprotsesside toimele. 2001 aastal kirjutasid teatud teadlased järgmist: „ 2000 aastal avaldati uurimus, mille kohaselt rinnavähi sõeluuring ei oma mingit mõju rinnavähi suremusele. Nüüdseks on Cohrani grupp neid varem avaldatud järeldusi kinnitanud ja tugevdanud. Sõeluuringud on hoopis suurendanud nn agressiivset ravi.”

See artikkel viis paljud inimesed endast välja. Aga kuidas on rinna eneseuuringuga?

Kanada ennetava meditsiini uurimisrühma poolt selgitati seda küsimust aastal 2001. Nad märkisid: "On kaks randomiseeritud kontrollitud uuringut (kvaasi-randomiseeritud uuringut) -, suur kohortuuring ja mitu kontrollitud juhtum-uuringut, ja need ei ole suutnud

näidata, et oleks mingeid regulaarseid tulemuslikkuse tulemeid  rinna eneseuuringu või rinnaga eneseuuringu  õpetamises, võrreldes rindade eneseuuringu mitte tegemisega. Vastupidiselt on hea tõendusmaterjal kahjudest, mis tekivad kui hakatakse õppima rinna eneseanalüüsi – kasvab arsti külastamiste arv ja healoomuliste rinnanäärmete biopsiad. Niisiis, mida on neil öelda meie patsientidele? Nad ei soovita rinna eneseuuringuid. Nad ütlevad,  et seda seetõttu, kuna miski ei anna tunnistust selle kasulikkusest või kahju vältimisest.  

Ravi: väike või 0 kasu ellujäämisel

Vaatame nüüd, kuidas ravi mõjutab vähki.  Avastatud kasvaja jaoks ei paku kirurgia olulist kasu. Kiiritamine ei anna samuti olulist märkimisväärset kasu. Me võime rääkida ainult paarist positiivsest juhtumist. Hormoonravi näitab väikest kasumlikkust rinna ja prostatavähi ravis – need on munasarjade, munandite kirurgiline eemaldamine, antiöstrogeenide tarbimine ja ka kemoteraapia võib toimida munasarjade eemaldamisel.

Keemiaraviga on kasumlikkus väike ja põhjustatav kahju oluline. Ja miks? Kui te saate aru vähi tekkimise mehhanismist, saate ka aru, miks erinevad skaneeringud ei aita. Võik miks ravi ei aita. Vaatame vähe tekkimise mehhanismi. Rakud elavad üksteise kõrval heanaaberlikes suhetes. Nad ei saa paljuneda, kuna tahavad ja kui palju tahavad. Kui see nii oleks, kasvaks meie kehas päevade jooksul kõikvõimalikku ainest äärmiselt palju.  Niisiis on rakkudel lubatud paljuneda ainult teatud tingimustel, nad saavad selleks signaali kas ajust või hormoonidelt. Kui rakk on kahjustatud  See on normaalne ja see on lubatud. Meil on sellised regulatoorsed kontrollimehanismid, mis vaatavd, et kõik töötaks korralikult ja seetõttu saab meie keha olla sellises vormis nagu ta on. Rakku kahjustavad radiatsioon, sigaretisuits, toksiinid keskkonnast. Olenevalt kahjustuse astmest võib rakk näiteks surra. Mõnikord aga saab rakk lihtsalt kahjustatud, kuid ei sure ja ta ei ole enam heanaaberlik rakk. Selline rakk hakkab kasvama ja paljunema omatahtsi. Selline mutatsuioon viibki kasvajani. Üks selline rakk leiab alati tee rinna või prostata juurde. Üks rakk juhib alati mängu. 


Esimene rakk dubleerub keskmiselt 100 päeva jooksul ja muutub tahkeks kasvajaks, on see siis rinna, prostata, kopsu või jämesoole kasvaja.  Ja nii iga 100 päeva tagant. 3-4 kuu pärast on teil 4 sellist rakku. Aasta möödudes on teil 8-12 vähirakku. Rinna või prostata vähi puhul on teil aga 100 miljardit rakku! Kuid praegu ei ole see veel uuringutega avastatav. Areng jätkub ja teil saab olema 16, 32, 64 rakku.

Alles siis, kui temast saab üks korralik vähk, hakkavad tekkima metastaasid. Ja metastaasides hakkavad need mutantrakud samuti dubleeruma.

Ja olgu ka arusaadav, et need on metastaasid, mis meid tapavad. Keegi ei sure rinna- või prostata vähki, surrakse metastaasidesse kopsus, luudes, ajus jne.  Areng aga üha jätkub ja keskmiselt 6 aasta pärast on olemas miljoneid mutantrakke.  Areng jätkub veelgi, kuni teis on 1 miljard mutantrakku, mis moodustab 1cm läbimõõduga kasvaja – pliiatsi otsas oleva kustukummi suurusega võõrkeha. See on kasvanud 10 aastat ja koosneb miljardist rakust.  Ja see on suurus, mida skaneeringuga leitakse, või te leiate rinnaanalüüsiga ise. See, mida leitakse mammograafiga on kasvanud ca 14 aastat.  2/3 kasvajast on tekkinud ajal, mil   patsient ja arst ei olnud sellest teadlikud. Iga onkoloog peaks seda teadma. Selline on selle haiguse bioloogiline ajalugu.  Ja kuidas saabki olla võimalik seda tablettide või keemiaraviga nüüd selles staadiumis ravida. See on võimatu. Oleks muidugi tore, kui kemoteraapia toimiks, kuid seda ta ei tee. Kemoteraapias on mõned õnnestunud juhtumid, kuid väga toksilised. Ja seetõttu on kemoteraapia ka väga populaarne. Igaüks saab aru, et monoravi ei ravi multisüsteemset haigust, see ei saa ravida. Kuid ometi me jätkame. 

Ja hoolimata kõikidest nendest pingutustest ja skaneeringutest – on 65% naistest ikkagi mastektoomia (rinna eemaldamine). 

Seega tuleb välja sama – mammograafia on üles reklaamitud ja kiidetud ainult seetõttu, et kunagi olid ACS 5 presidenti seotud radioloogiaga, vastava tehnika tootmisega.  Kõik see ilus jutt ennetamisest ja suurest abist meie naistele on üsna tühi jutt. Lihtsalt inimesed tegid endale ja oma toodetele reklaami. Mäletate veel Ruth Heidrichi http://paikesetoit.blogspot.com/2011/10/ruth-heidrichist-veelkord-rinnavahist.html , kuidas ta korralikult lasi aga biopsiat ja mammgraafilisi uuringuid teha ja siis järsku ootamatult 3 kuud peale viimast korralist uuringut rinnavähki täis oli.

Ja mis on Eesti Vähiliidu   uudised:

2013 aastal toetab AS Maag Piimatööstus vähipatsientide tervise- ja koolituslaagrit maitsvate ja tervislike vahepaladega Farmi toodete sarjast.

2009. aastal ostis vähiliit suurtoetajate abiga uue mammograafaibussi, mis võimaldab hõlmata rinnavähi sõeluuringutega ka Eesti väikelinnu ja aleveid, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Tänu mammograafiabussile on oluliselt kasvanud sõeluuringus osalejate arv Lõuna- ja Kesk-Eestis.

2011. aasta lõpul osteti bussi täisdigitaalne mammograaf, mis tagab senisest 30% täpsema diagnostilise kvaliteedi, väiksema kiirgusdoosi ja ühtlasi kiirema patsienditeeninduse.

Kui vaadata alljärgnevat, et mammograafia toodab vähki, siis on sponsorite ravimid ju omal kohal:

Kiiritus on üks vähi tekitajatest, koos loomse valgu ehk piimatootega hakkab jõuliselt kasvama. Uues bussis on küll väiksem kiirgus  - järelikult oli esimeses palju suurem? Kiiritagem oma rindu ja joogem piima peale? Ma ei oska öelda, kuhu peab see asi jõudma, võibolla ongi vaja massilist väljasuremist. Võibolla riigid peavadki rahvaarvu nii vähendama, ei oska öelda. Kõigepealt keskendame kogu olemasoleva tarbimisühistu seksitööstusele (seks müüb) ja siis selle tulemusel liiga paljude järglaste kiire hävitamiseni. Ja kes sel juhul tahakski ellu jääda? Kui asi on nagu ta on:).  Võibolla me vaatame/loeme liiga palju meediat:

Nii organisatsioonid, kui ravimifirmad ja nende hõlma alla osavalt peitunud toidulisandifirmad (toidulisandid, imepulbrid, tervistavad joogid – kõik on otsaga ravitööstuses sees, ükskõik kui looduslikuks nad end ka ei nimeta) palkavad ja leiavad omale med. doktoreid, teadlasi ja niisama kihutuskõnelejaid kes uhkelt pudelike käes sinu tervisele leevendust pakuvad. Just nimelt leevendust, ei midagi muud.  Võibolla aitab ainult teadlikkus, ainult ülim arusaamine, et  ME SAEME OKSA, MILLEL ISE ISTUME

Seemneteta banaanist ehk kuidas inimene püüab igast toidust puuvilja teha

Maailmas on enam kui 1000 banaanisorti. Mina ise olen söönud seemnetega banaane nii Tais kui Indoneesias - erineva kujuga - väikseid ja suuremaid. Ei andnud erilist maitseelamust. Metsikud banaanid sisaldavad seemneid - kuid on ka metsikuid vilju, mis ei kanna endas seemneid ja taim paljuneb juurevõsust. Seda teeb ka banaanitaim. Loodus on leidnud variandi, kuidas pakkuda vilja ja samas paljuneda. Loodus on tasakaalu taastanud. Banaani hirm on ülepaisutatud - vähemalt tänase ülitöödeldud soja, teravilja, isoleeritud suhkru, piima ja lihatööstuse kõrval. Banaan see on köömes - sest ta sisaldab jätkuvalt struktuurset vett, kiudaineid, vitamiine, mineraale, oomegaid jt sadu ning tuhandeid komponenete ehk seda tervikut - mida inimene võib süüa naturaalsel muutmata kujul. Kui muundatud on soja, kui raskelt on ümber vaja teha teravili ja piimatooted ning liha et inimene saaks seda süüa. Me näeme nii suurt vaeva, et teha sojast, munast, rasvast, suhkrust, teraviljast, piimast, juurviljast omale puuvilja - maasikajäätis on ju püüd teha puuvilja; liha püütakse küpsetada mahalseks nagu apelsin, redis ja porgand ja kapsas püütakse aretada magusaks ja mahlaseks jne, jne. Leian selliseid pealkirju: "Õige marinaad teeb liha pehmeks ja mahlaseks", "Pehme ja mahlane mustikakook", "Imeline munakook. mõnusalt pehme ja õhuline" jne, jne - kõik puha PEHME ja MAHLANE - nagu puuvili. Ükski neist komponentidest: muna, liha, jahu, pärm, suhkur ei ole oma loomult pehme ega mahlane. Tuleb näha palju vaeva ja kasutada kuumust, et kõik kokku segatult muutuks puuviljaks. Puuvilja aga ei saa süüa, sest see on nii pritsitud? nii aretatud? nii kaugel valmiv???. Jahu teraviljana on rohkem pritsitud, suhkur roopõllus on rohkem pritsitud, kanasööt ja kanase on rohkelt pritsitud, loomasööt ja loom ise on rohkelt pritsitud - teravili on samuti muundatud taim, loomad ja kanad - selliseid looduses ei ole. Sest neil ei ole looduses nii võõrast toitu. Nad ei ole paksud, rasvased, suure lihasmassiga. Ja loodusest inimene paljakäsi looma ei tapa - pole jõudu, pole tahtmistki. Ei tõmba värske vere lõhn ega lauda sõnnikuhais ega lagunev raibe. Teraviljapõllu lõhn ja olemus ei tekita söömisemotsioone. Uba ei too meeltesse pidusööki. Ja ometi - võtame puuvilja maitse, lõhna ja värvi ning kõrgtehnoloogia ja püüame muuta:

Seemneteta banaan on kõige ohtum ja kergem kogu sellest segatud, muundatud, surmatud toidust, mis poes müügil. Pigem tuuakse inimese nina ette lehvitamiseks pidevalt hirme seoses puuviljaga - et on muudetud ja et on pritsitud. Et inimene unustaks oma loomu ja liigipärase toidu ja pöörduks ülitöödeldud, muundatud soja, piima, liha, teravilja juurde. Soja, mis on oma olemuselt uba ja põlluparendajana kasutusele võetud. Loom, kellelt piim vägisi välja pigistatakse, kes peab laudatingimustes elava laibana eksisteerima. Ja mida me siis teeme selle piimaga: puuviljamaitselist kohupiima, jäätist ja jogurtit, marjakomme ja karamelle, puuviljakooke jms. Me üritame teha puuvilja. Aga ei ole vaja, sest see ei ole see. Kui loodus kasvatab banaani ja on võimeline ka paljunema, siis on loodus võtnud selle protsessi endale. Sojakotlett vajab kõrgtehnoloogiat ja üha uut põldu. Inimene ei paneks soja toorelt oma suhu, ei paneks jänest elusast peast oma suhu, ei paneks ka palju põllult teravilja oma suust sisse, väga vähesed on võimelised lehmanisast piima jooma. 

Mis signaali saab inimene ja eriti laps, kes paneb oma suhu maasikajäätse - see lõhnab-maitseb nagu maasiaks ja on ka sama värvi. Keha ütleb - oo maasikas, söö ja söö palju. Kuid jäätis ei ole maasikas, see ainult maitseb ja lõhnab nii, enamjaolt on seal lehma piim, mille signaal vasikale on: kasva 6 kuuga suureks lehmaks. Ja suhkur - see isolaat, mis püüab piima muuta puuviljamaitseliseks. Keha saab seda süües sama signaali, mis vasikas: kasva 6 kuuga suureks lehmaks. Inimene kas hakkabki laiuti kasvama või hävitab oma pankrease. Koogid - retseptid kiidavad - mahlane, magus, pehme, kreemjas :)- jah muidugi me kulutame tunde, et teha jahust, suhkrust, munast puuvilja. 

Veidi irooniline. On banaan seemnetega või seemneteta - sa saad oma meeltega aru palju selgemini ja paremini, mis see on ja kui palju süüa. Selle on puu olnud nõus kasvatama, seened ja maa oma sümbioosis on seda toetanud, päike on seda näinud. 

Palju paremini, kui sojakotletist, õlitatud -soolatud aedviljast, lõhnastatud piimatootest või ükskõik millisest muust töötlemist vajavast ainest. 

Kõik, mis ei ole oma loomult inimtoit vajab seagmist ja töötlemist. Kõik, mida on vaja muuta ei toeta inimest, stimuleerib, on narkootikumiks, tuimestajaks - seda jah. Aga, et hoiab - seda ei.

Siin on sojaoast liha tegemise masin:) ehk kuidas teha sitast saia:), et inimene seda sööks ja söögiks peaks tuleb muidugi lisada soola või suhkrut ja veidi rasva ka:).

Parem variant, kui sigu-lehmi piinata? Võibolla, kuid muutma pead sa seda ikka, et kurgust alla läheks. Aga miks, ütle miks - on vaja maitset muuta, segada, purustada, jahvatada. Mis on see toit looduses, mida inimene võib niisama süüa - mis ei vaja suhkrut ja soola, keetmist ja kuivatamist, teiste ainetega kokku segamist. Ja miks sa seda ei söö, kui see olemas on? Ma ütlen miks - sest keegi teine ütleb sulle, mis on hea ja mida peab, mis sisaldab valku ja oomegat ja tervist ja jõudu. 

Söö rohelist - sest see sisaldab nii palju head sulle. Kuidas oleks sinu enda loomuliku valikuga selle toidu hulgast, mis ei vaja muutmist???

 Parem kasuta oma instinkte ja meeli:

Toortoit seentest ja tomatitest - inimese isiklik seeneaed ja tomatihooaja toortoidud Tallinnas 24. juulil

Seenekursuse vaatame uuesti läbi Tallinnas, Krautmanni Massažikoolis. Lisaks seentele räägime ka tomatitest ja teeme neist toortoitu. Olen jätkuvalt täheldanud, et inimesed peavad siiani tomatit seotuks vähihaigustega st nad ei julge tomatit süüa. Kuskohast tulenevad sellised muistendid ja kui maagiline tomat ja seen (ka sinu sees kasvav)  tegelikult on, seda lähemalt vaatamegi.

Loodusteadlane C. Zimmer kirjutab: "Võib öelda, et seened on muljetavaldavad ja imelised. Suurimad organismid Maal. Kuid õppides seeni lähemalt tundma, siis on siin midagi väga rahutukstegevat, millega kusjuures tuleb sul leppida: ME OLEME NEID TÄIS. Paksult, tihedalt:).  

Ma saan aru, kui paljud lugejad ütlevad sel momendil: „Tead mida? Ma pean praegu kohe kuskile minema ja ühte tähtsat asja tegema ja mul pole üldse aegagi,“ ja lülitava välja oma telefoni. Kuid mõned üksikud kuulavad edasi ja just teile tahan ma rääkida SINU ISIKLIKUST SEENEAIAST...

Mõnedes kohtades nagu ninasõõrmed või kukal ruulib peaasjalikult Malassezia. Jalakand on juhtivamaid seenekandjaidJ ja seal kasvab ligi 80 erinevat seent. Teist ja kolmandat kohta jagavad varbad ja varbavahed. Seened armastavad sinu jalgu" :).

Kõõm, valge katt (soor), sügelus, kestendamine, igat värvi laigud - kõik need on inimkeha seente tunnused. Candida toob kaasa hommikuse uimasuse (aju udu), igasugused seedetrakti kaebused ja terve müriaadi nahaprobleeme. On see halb? On see hea? On vaja nendega võidelda? On vaja neid tundma õppida? Neist aru saada?

Sellest kõigest räägimegi ja teeme toortoitu seentest ja tomatitest ning proovime ka tooreid seeni:). Milliseid ja millisel kujul saab inimene tooreid seeni süüa ?

registreerimine 84silleke@gmail.com

24. juuli, kolmapäev, kell 14.00, Krautmanni Massažikoolis Tallinnas (Tondi 8a)inimene 15 eur

Praanatoidulise Mony Vital surmaga seonduvad spekualtsioonid

Kirjutan ma selle postituse seetõttu: ET ON VAJA TÄHELEPANELIKULT JÄLGIDA, MIDA ÜKS INIMENE ENDA KOHTA ISE RÄÄGIB  JA MIDA SA VÕID TEMAST ETTE KUJUTADA:)

Niisiis - 2013 jaanuaris sureb 50dates eluaastates praanatoiduline dr Mony Vital. http://www.gintruth.com/gnt/Blog/Entries/2013/1/28_GIN_2013_Cruise_-_Vital_dead%2C_Coldwell_scoffs!.html ja annab sellega tulehakatust õige suurtele spekulatsioonidele.
Võib-olla elada siiski jätkuvalt prof. Campbelli taimse terviktoiduga hästi 80 eluaastates või puuviljatoidulise dr Lockharti  järgi 70 eluaastates,  kui olla veel vitaalsem praanatoiduline teatud aastaid:):)

Mony Vital (sündinud/üles kasvanud Iisrealis) tuntud avalikkuse ees praanatoidulisena - alustas sellega peale Jasmuheen raamatute lugemist. Ajapikku annab ta palju intervjuusid - kinnitab Jasmuheen raamatute õigsust ja kirjutab enda omad füüsilisest surematusest:

Kirjutab Mony Vital endast: "I don’t eat, I live on Light. I don’t drink water even. I live on pranic nourishment. Food is poison, it takes from your health. You actually get your energy from air." /Ma ei söö, ma elan valgusest. Ma ei joo isegi vett. Elan praanatoidul. Toit on mürk, see võtab teilt tervise. Te saate oma energia õhust.)

Müüb ta ennast netis enne surma nii -„Kohtu Mony Vital` ga. Ta on surematu ja ta saab seda ka sulle õpetada 6 kuu nö surematuse saab osta $450 ja eluaegse surematuse $2,875 .

Ma ei saa hästi aru, mida tähendab eluaegne – kas see on 100 aastat või 1000 või veel enam.

Ma loen ühe tema toetaja vastusest ühes foorumis, kus arutatakse Vital surma asjaolusid: „Ma külastasin kord varasemalt Mony Vital loengut. Ta ei olnud väga hea kõnemees ja jäi oma auditooriumist eraldatuks.  Ma ei kavatse kaitsta Vitali, kuid juhin tähelepanu ebatäpsustele siin foorumis: esiteks – 2012 aasta mais ütles Vital, et ta ei ole enam praanatoiduline. Olevat olnud 18 kuud ja seejärel sotsiaalse keskkonna tõttu alustanud uuesti söömist. Teiseks – Mony Vital ei väitnudki, et tema on surematu, ta väitis, et kõik on surematud ja võivad seda kogeda, kui soovivad ning järgivad teatud reegleid…“. Täpselt sama postitus on anonüümsena lisatud  kõikidesse blogidesse/foorumitesse, kus Vital surmast kirjutatakse st skeptiliselt kirjutatakse. Et oleks nagu vaja nüüd tõestada, et Vital ei olnudki praanatoiduline - ta ainult pakkus ennast sellena välja.

Niisiis – te võite inimesest saada täiesti valesti aru:). Te võite arvata, et ta on praanatoiduline ja avastanud võimaluse elada surematuna (jutt käib just nimelt füüsilisest surematusest), tegelikult inimene hoopis räägib võimalusest, mitte ei praktiseeri seda. Mitte ühtegi avalikku avaldust selle kohta, et ma olen hakanud sööma ja ärge saage minust valesti aru!

Samas – 2008 aastal on dr Vital oma sõnul just nimelt praanatoiduline ja 2011 annab ta samuti videointervjuu, kus määratleb ennast praanatoidulisena.  Kuskil ei ole otseselt kirjas, et ta ise juba sööb. Ega ka seda, mida ta sööb. Võib-olla vähe, väga vähe…

2010 aasta raadiointervjuus märgib Vital, et tema programm annab inimesele supertervise ja –elujõu. http://media.podshow.com/media/21081/episodes/211049/kevintrudeau-211049-02-02-2010_pshow_339855.mp3

Kõik vastavad foorumid on täis vaimustust ja toetust üle 5 aasta praanatoidulisena elanud Mony Vital´ile. Paistab, et keegi ei ole aru saanud:). Vital ise kuskil oma kirjutistes söömist ei kinnita. Ta on enda sõnutsi (avalikkuse ees vähemalt) praanatoiduline ja sellena ta ka sureb jaanuaris 2013 kruiisilaeval, ühel omaenda läbiviidaval seminaril (magades).

Üsna hästi ja ülevaatlikult kirjeldab kogu olukorda Connie blogi: http://cosmicconnie.blogspot.com/2013/01/vital-signs-immortal-breatharian-dies.html

Raske on nüüd pool aastat hiljem saada midagi konkreetsemat, sest paljud veebilehed on juba suletud. Inimest ilma veebita polegi olemas:). Surematuna või surelikuna.

http://www.lasvegassun.com/news/2008/mar/24/immortality-sale/#axzz2YdOAmPqQ

Kuid võib leida väga palju vaimseid foorumeid, kus on käinud arutelud teemal „füüsiline surematus ja igavene elu dr Mony Vital järgi“ ja nii nagu ma valikuliselt lugesin – on aastate lõikes kõik täiesti siiralt veendunud, et Vital oli praanatoiduline. Loen täiesti vaimustunute kirjeldusi, kui hea Vital oma aastate kohta väja näeb - minu arvates - mitte midagi erilist st mitte vitaalsem kui Graham&Lockhart