Jõulupuude aeg

Igasuguseid võimalusi:)






Tegemisest lähemalt:


Veel aedviljapuid

Mida veel enda jaoks väljastpoolt kokku osta:). Kriisid toortoitumises.

Tundub, et jõuluvana käib ikka heade laste juures:). Vähemalt nii on lapsi üsna kaua aega "heaks" manitsetud. Suureks saades, jääb see püüd alles - mitte olla mina ise, vaid "hea". Mida selleks saab teha:)?

D.Hawkins kirjutab: Noh, on olemas eksperdid, kellel on vastused. Kui sa ei tea, mida teha, võib minna arsti või psühhiaatri juurde, analüütiku, sotsiaaltöötaja või astroloogi juurde. Võid võtta omaks religiooni või filosoofia, minna Erhard Treeningu Seminarile (est) või koputada ennast EFT tehnikaga. Et oma tšakrad tasakaalustada proovi refleksoloogiat, mine kõrva akupunktuuri, külasta iridioloogi, ravi ennast valguse ja kristallidega.

Mediteeri, korda mantrat, joo rohelist teed, proovi Nelipühilust, tulehingamist, keelerääkimist. Võid keskenduda, õpi NLP  tehnikat, proovi aktualiseerumist, tööta visualiseerimisega, õpi psühholoogiat, ühine Jungi grupiga. Proovi Rolfingut, psühhodeelseid drooge, mine selgeltnägija juurde, tee sörkjooksu, tantsi Jazzercise tantsu, tee sooltepesu, tööta läbi toitumine ja aeroobika, ripu pea alaspidi, kanna kaitsvat ehet. Vaata rohkem enda sisse, bio-tagasiside, gestalt teraapia.

Külasta oma homöopaati, kiropraktikut, naturopaati. Proovi kinesioloogiat, uuri välja oma Enneagram tüüp, Lase tasakaalustada oma meridiaanid, liitu teadlikkust tõstva grupiga, võta rahusteid.

Lase teha mõned hormoonisüstid, võta rakusoolasid, püüa mineraalid tasakaalustada, palveta, palu, anu. Õpi astraalset projektsiooni. Hakka taimetoitlaseks. Söö ainult kapsast. Proovi makrobiootikat, hakka mahedaks, ära söö GMO-d. Kohtu Ameerika põliselanikuga, kasuta higistamistelki. Proovi Hiina taimeravimeid, shiatsut, akupunktuuri, moxibustion teraapiat. Mine Indiasse. Leia uus guru. Võta riided seljast. Uju Gangeses. Leba päikese käes. Aja pea paljaks. Söö sõrmedega, mine tõesti segaseks, võta külma dušši.

Laula hõimulaule. Vabane möödunud eludest. Proovi hüpnoosi, regressiooni. Karju ürgkarjet. Peksa patja. Proovi Fekldenkrais meetodit. Ühine abielu toetusgrupiga. Ühine mingi grupiga. Kirjuta afirmatsioone. Valmista Vision Board. Proovi uuestisündi, I Chingi, Taro kaarte. Uuri Zeni. Võta rohkem kursusi ja töötube. Loe palju raamatuid. Lase teha transactional analüüs. Võta joogakursus. Proovi okultismi. Õpi maagiat. Tööta kahunaga. Tee läbi šamanistlik reis. Istu püramiidi all. Loe Nostradamust. Valmistu halvimaks.

Mine retriidile. Proovi paastumist. Võta aminohappeid. Hangi negatiivne ionisaator. Ühine müstikakooliga. Õpi selgeks salajane käeliigutus. Proovi Toning tehnikat. Proovi värviteraapiat. Kuula alateadvust mõjutavaid lindistusi. Võta aju ensüüme, antidepressante, õietilku. Mine tervisespaasse. Valmista toitu eksootiliste ainetega. Hangi omale imelike nimedega fermenteeritud aineid. Mine Tiibetisse. Jälgi püha meest. Hoia käsi ringis ja tõuse „kõrgele“. Taasavasta seks ja kinoskäimine. Kanna kollaseid rõivaid. Ühine kultusega.

Proovi lõputut nimekirja psühhoteraapiatest. Võta imerohtu. Pane ennast kirja erinevate ajakirjade juurde. Proovi Pritikini dieeti. Söö ainult greipi. Hangi endale käejoonte analüüs. Mõtle New Age mõtteid. Paranda ökoloogiat. Päästa planeet Maa. Hangi aura foto. Kanna kristalli kaasas. Hangi Hindu astroloogiline kaart. Külasta meediumi. Mine seksiteraapiasse. Proovi tantristlikku seksi. Saa õnnistus mõnelt Babalt. Ühine anonüümse grupiga. Reisi Lourdesi. Ole kuumaveeallikates. Kanna terapeutilisi sandaale. Saa maandatud. Saa rohkem praanat ja hinga välja seisma jäänud mustus. Proovi kuldse nõelaga akupunktuuri. Proovi tšakra hingamist. Puhasta oma aura. Mediteeri Cheopsi püramiidi juures Egiptuses.

Olete kõike seda proovinud ja ikka veel otsite? Inimene on imeline – traagiline, koomiline ja ikka veel suursugune, ikka veel julgus otsida. Mis meid ajab edasi otsima – lootus? Seda kindlasti. Kuid veel midagi. Me tunnetame alateadlikult, et kuskil on olemas meid rahuldav vastus.

Kus on meie pime punkt? Miks me ei suuda vastust leida?

Me ei saa aru probleemist; seetõttu ei leia ka vastust.

Võib-olla on see vastus nii lihtne ja seetõttu me ei näe seda.

Võib-olla ei olegi lahendus kuskil väljas ja sellepärast me ei leia seda.

Võib-olla on meil nii palju uskumuste süsteeme, et oleme pimedad ilmselge suhtes

TOORTOITUMISE probleemide ABC 54 lk.

Konspektist leiad:

 Mõelge natuke, mis iga päev kosena teid üle valab: mine sinna, ära mine sinna, tee seda, ära tee seda, see on sulle hea, see on sulle halb, see on mõttetu, see on oluline; sa teed seda valesti, toda valesti, tee just niimoodi, järgi just seda, too seal on üks suur vale, aga see on üks suur suurepärane, sa vajad D vitamiini, sa vajad B vitamiini, sa vajad G vitamiini, sa vajad O vitamiini, sa vajad valku, sa vajad rasva, sa vajad sooja toitu, sa vajad …. vajad … vajad. Sinus on parasiidid, sinus on jääkained, sinus on toksiinid, sinus on mustus, sinus on lima, sa pead ennast puhastama-küürima-loputama, sa pead detoks programmi (vähemalt 100 erinevat) läbi tegema, puhasta sooli, paastu, kahetse, muretse, vihka, hävita endas mikroobid, viirused, ussikesed, seened, bakterid – mürgita kõik, mis elab ja liigub ja armastab jne, jne, jne. Tänaste detoks programmide rohkus ei ole parem kunagisest enesepiitsutamisest, askeetide ülirangetest keha füüsiliselt karistavate meetodite rakendamisest. 

Hawkins märgib. „Kuna keha väljendab seda, mis on meeles, siis hakkab kõik see avaldama mõju tervisele.

Kui keegi ütleb: Minul on diabeet, siis see ei jäta meid mõjutamata. Uskumus, et mul võib diabeet olla on niivõrd võimas, et on võimeline selle haiguse looma. Selle asemel tuleb see tühistada: Mina olen isik, kes nii kord mõtles, kuid praegu olen ma selle väljendus, mida hoian oma meeles. Ma olen piirideta olend ja see ei alluta mind endale (võib-olla oleks parem jaatav vorm: ma olen sellest vaba).

„Mul on hüpoglükeemia“ – Ma lõpetan selle. Ma tühistan selle. Ma ei ole enam selle alluvuses. Olen piirideta olevus.“

Kui minu meel on selle loonud, siis minu meel ka tühistab selle. Kui meie kõvaketas on selle salvestanud, siis me kustutame selle. Valime parema tarkvara oma kõvakettale.

..............

Mulliinimese sündroom – Süütu, lapsemeelne inimene ostab entusiastlikult kokku terve paketi näiteks „tervislikku eluviisi ja toitumist“. Näiteks: Hakkate lugema vastavat kirjandust. Kui te loete seda piisavalt kaua aega, siis   saate teada, et kõik siin maailmas, kõik meie kogemustes, kõik meie keskkonnas ja kõik siin universumis tapab meid. See on sõnum, mille me saame. Magneesium tapab meid; kaltsium tapab meid. Energia, mis tuleb vaipadest, värvidest-maalidest ja igalt poolt õhust tapab meid. Kui jalutame koos kellegagi, kes suitsetab, siis AHAA, ma saan kopsuvähi. Me ostame tahtmatule kokku kõik need negatiivsed mõttesüsteemid. Tuleb need ükshaaval tühistada. Mina tegi seda.

Oli sõber, kes ütles, et munad tapavad. Head aega munad. Kolesterool tapab – head aega kolesterool. Vesi tapab mind, piimatooted tapavad mind, liha tapab mind. Ok, sööme puuvilju. Aga puuviljad on täis pestitsiide. Püha jumal. Ei jõudnud puuvilju veel päevagi süüa, kui pestitsiidi teooria juba kohale jõudis. Head aega puuviljad. Aedviljad! Aedviljad on ka seda täis. Nad pritsivad kõiki põlde kogu aeg. Kala on täis elavhõbedat. Mis üle on jäänud?

Oleme muutunud absoluutselt paranoiliseks. Me ei ole muutunud ülimalt tervislikus, oleme muutunud ülimalt paranoiliseks. Kõik minu „pruuni paberkoti“ ( isik, kes sööb mõnda hästi orgaanilist teravilja – sest on ainult paar asja, mida on täiesti ohutu süüa) sõbrad on kõik ammu surnud....

...............

Detox sümptomid - puhastus või tõsine tervisekahjustus

Ma olen kog aeg näljane - mis põhjusel?

Toit, mida ma söön, tundub samasugusena väljuvat - mida teha?

Sõltuvus "halbadest" toitudest

Alakaal - kuidsvõtta kaalus juurde?

Külmaga toimetulemine

Nõrkus ja väsimus

B12 defitsiit

Magusasõltuvus

 Kõhupuhitused

Paast

Kas toortoitumine või söömishäired?

Valed motiivid toortoitumises. Neid on mitmeid erinevaid...

Näiteks:

Sa mõtled, et see teeb su moraalselt parimaks („enam kaastundlikuks“), kui need, kes söövad töödeldud/küpsetatud toitu või liha (ego). 

Sa arvad, et see toob sulle 100% täiusliku tervise (elus ei ole 100% garantiisid). 

Sa  mõtled, et toortoitu süües sööd ennast „paradiisi“ või oled „valgustunud“ või kasvad hüppeliselt vaimsel tasandil.  See peab olema allutatud vaimsusele; osa sellest; toetama sinu vaimsust aga mitte domineerima. 

Loed raamatuid „toortoidu ekspertidelt“ ja arvad, et nad teavad kõike tervisest. Nad ei tea ja mõnedki neist on lihtsalt petised.  

See maskeerib sinu söömishäireid....

..........

Püüdke keha suhtes olla tundlikum. Kuulake teda; ta räägib teile nii mõndagi, kuid te olete nii vaimule orienteeritud, et te ei kuula oma keha kunagi. Kui keha ja vaim omavahel tülitsevad, siis on teie keha hoopis sagedamini õigel teel kui vaim, sest keha on looduslik, vaim aga ühiskondlik; teie keha kuulub ääretule loodusele ja teie vaim kuulub ühiskonnale, konkreetsele ühiskonnale, ajastule ja ajale. Keha juured on sügaval olemises ja vaim virvendab vaid pinnal. TEIE KUULATE IKKA ALTI MÕISTUST; te ei kuula kunagi oma keha. Selle pikaajalise harjumuse tõttu ongi side kehaga kaotatud.

............

Kuidas suhelda pere ja ümbritsevatega, kes ei toeta ja ei saa aru:)...

Tellimine 84silleke@gmail.com
Hind 8 eur

Mesembryanthemum crystallinum - kristall-lõunalill

Orkosest koos datlitega tellisin prooviks värsket Eiskraut taime. Naturaalse soolase maitsega ja mahlane rammus leht - nagu paks kaktuse leht, mis maitseb väga hea. Ja soolane - huvitav:). Tõenäoliselt on see meil kasvatada kergem, kui korralikku varssellerit. Ja maitseb paremini:).

Inglise keeles Ice plant, mis siis otse tõlkes jäätaim. Ka wikipedia ei anna oluliselt rohkemat teada. Seemnemüüjad märgivad, et taim pärineb Lõuna Aafrikast, kuid kasvab ka Euroopas. Armastab sooja, külmakraade üle ei ela. Nagu salatilehtedega ikka.

Netist leiab ka kohti, kuskohast telida seemneid. Meie oma seemnemailm pakub talle nimeks kristall-lõunalill (mis kaunis nimi). Seemnemaailma lehelt: Kristall-lõunalill on söödav. Lehti ja noori võrseid kasutatakse toiduks. Maitse, nagu enamikel salatitel, kergelt hapukas, kuid paksud, lihakad lehed krõmpsuvad kui värske kurk ja koos kurgirohuga (borago) asendab kurki salatites seni, kuni kurk pole veel valminud. 

Hilissügisel võite Te kokku puutuda veel ühe imega - olles soojas hakkab kristall-lõunalill uuesti õitsema ! Õied puhkevad üksteise järel, ilma veeta ja juurteta, muutes lõigatud sületäie lilleklumbiks. Õitseb kaua (mitu nädalat) - selles taimes on nii suur vee ja toitainete varu. Selleks, et saada ise seemneid, tuleb oodata seni, kuni seemnekuprad täielikult kuivavad, seejärel asetada nad sooja vette. Ligunenuna seemnekuprad avanevad, paljastades väikesed pruunikad seemned. Nüüd jääb üle vaid seemned veega puhtaks pesta.
Kui Te otsustate oma aeda selle imelise taimega, mis meenutab juveeliehet, kaunistada, siis istutage ta ainult päikeselisele kasvukohale, kuna varjus kasvab taim kiduralt ja ei õitse. Muus osas pole tema kasvatamine raske. Taim ei vaja pidevat kastmist, mis on väga mugav. Kasvab kiiresti, esimese saagi noortest lehtedest ja vartest saab korjata juba nelja nädala pärast peale istutamist. Peale ilu ja maitse (sügise poole muutuvad lehed hapuks nagu sidrun) on sellel taimel veel üks väärtus - lehed sisaldavad palju vett ja neid võib hommikuti kasutada naha puhastamiseks näovee asemel. Nahka nad ei kuivata ega pinguta. Proovige seda hämmastavat taime kasvatada, Te ei kahetse !

Kim Eng suhetest ja tunnetest

Kaks aastat tagasi Taanis Fresh Food Festivalil joonistas Douglas Grahami naine prof Rozalind Graham tahvlile ühe elumudeli - jalgratta kujulise. 

Tagumisel rattal olid kodarateks: toit, vesi, hingamine, uni, liikumine, päike. Kui üks neist kodaratest saab liiga palju või vähe tähelepnanu muutub ilus ratas selliseks, mis enam hästi ei veere. 

Esimese ratta kodarateks olid meditatsioon, vaimne toit - kõik see, mida me ajalehtedest, televisioonist, meediast sisse ahmime, tunded, emotsioonid. Rozalind juhtis siis tähelepanu sellele, et see ratas on esimene. Kodarad peaksid kõik korras olema, et ratas mõnusalt edasi sõidaks...

Ma tahaksin kirjutada Kim Engist -  Eckhart Tolle abikaasast, Yin jooga rajajast. Allpool kokkuvõtted kolmest erinevast intervjuust, mis ma leidsin. Siit võid paralleele tõmmata nii toitumise, kui ka kõige muuga. Sellestki, mis võib olla ühe füüsilise probleemi taga ja kuidas sinu keha sellega ise toime tuleb. 

Ja kodu- ning vabaõppe õnnistuseks:) tahaks tuua ära ka paar eluloolist fakti Eckhart Tolle enda kohta. Eckhart Tolle sündis Lunenis, Saksamaal. Tema vanemate abielu on kirjeldatud, kui suure tahtejõuga naise ja ekstsentrilise ajakirjanikust isa õnnetut ühendust (MacQueen 2009). Tolle ei olnud just usin kooliskäija. Teda kiusati ja ta sõitis jalgrattaga sageli kooli minemise asemel metsa.

Tolle vanemad lahutasid, kui ta oli 13 aastat vana ja kui Eckhart keeldus minemast kooli, saatis ema ta elama isa juurde Hispaaniasse. Tolle ei käinud koolis 13 kuni 22 eluaastani. Isa lubas tal õppida filosoofiat, keeli ja kirjandust omal käel (Walker 2008). Pärast seda sai ta ajaloos ja keeltes kraadi Londoni Ülikoolis ning astus doktorantuuri Cambridge Ülikooli.  Kõigile neile, kes peavad koolis käimist oluliseks J - võib juhtuda, et koolist tulnud õppur Cambrige Ülikooli sisse ei saa aga koolist loobunud vabaõppur saab …J

Tolle abikaasa Kim Eng on sündinud Kanadas, tema vaimsed otsingud algasid 1980ndatel, Tollega kohtus 1998 aastal. Veel 7 aastat ja Kim Eng hakkab nõustama ja loenguid andma,  viima läbi töötube teemadel „Women and Spirituality“, „Awareness through movement“, Yin jooga.

Kim Eng märgib oma töötubade kohta: "Tuhandeid aastaid on olnud meie planeedi energiaväljas liigselt YANGi (mehelikku energiat) ja maha surutud ning peetud väheväärtuslikuks YINi (naiselikku energiat)“. Kim räägib oma töötubades YIN vitaalsuse rollist vaimsel ärkamisel nii naiste kui meeste puhul, samuti kollektiivse teadvuse  muutumisel.  Ta näitab, kuidas kultiveerida rohkem YINi meie eludes ja läbi selle avardada teadvust. YIN suurendamisega suudavad naised järjest rohkem oma elu ise juhtida ja olla enam positiivsete muutuste läbiviijateks. 

Marit van der Meulen intervjuu Kim Engiga:

Kuidas algas Sinu vaimne teekond?

"Olin tol ajal abielus ja koos abikaasaga seotud kirikuga (Christian Church), kuskohast otsisime vastuseid. Ma olin äärmiselt õnnetu ja langesin depressiooni. See viis mind otsuseni lahkuda nii abikaasa kui ka kiriku juurest.  Seda hetke peangi oma vaimse tee alguseks, peamiselt lugesin palju vaimset kirjandust. Nii nagu ka piibliga, püüdsin kõigest aru saada intellektuaalselt. Seda seni, kuni lugesin läbi Nisargadatta Maharaj raamatu  „I Am That“. Alates esimesest peatükist oli mulle kohe selge „see on see - ma olen selle leidnud“. Naljakas on praegu see, et ma ei mäleta enam, mis raamatus täpselt kirjas oli. Aga seda tunnet, mida see andis, mäletan nii värskelt, nagu see oleks olnud alles eile. Ma sain kontakti sõnade taga oleva dimensiooniga."

"Hiljem läksin ma Indiasse, et jätkata oma avastuste teekonda. Haiguse tõttu mu keha osaliselt halvatus. See sundis mind vastuseid otsima seestpoolt. Siit hetkest algas minu teekond Jumalas. Enne seda, oli minu teekond Jumala poole. Raamatud olid abiks: sõnad võivad aidata sul pöörduda õiges suunas. Kuid need on ikkagi mõttemustrid, mitte reaalsus. Tõelised vastused on ainult sinus endas."

Kas Sa oled praeguses hetkes terve päeva?

"Isegi mulle on see ikka veel teekond ja õppimine. Ma märkan, et olen kasvanud ja küpsenud. Meil inimestena on tendents ennast ümbritsevasse maailma kaotada.  Sa samastad ennast maailmaga ja näed seda, kui oma isandat. Seetõttu on oluline otsida vaikuse hetki ja leida kontakt oma olemusega, jumaliku energiaga.  Me oleme seesmiselt kõik vaimsed olendid. Kui me läheme maailma, siis on väljakutseks säilitada see sisemine side."

Kuidas Sina ja sinu partner Eckhart tulete toime kogu selle meedia tähelepanuga ja faktiga, et inimestel on kalduvus avaliku elu tegelasi pjedestaalile asetada? 

"Me veedame Eckhartiga palju aega üksi ja meil on võimalus jääda kontakti iseendaga. Me ei ole seda laadi inimesed, kes vajaksid pidevalt seltskonda. Kui panna kuulus inimene pjedestaalile, siis sa ei saa aru, kes sa tõeliselt oled. Kõike, mida sa selles kuulsuses näed, võid leida iseendast."

Maailmas on praegu palju kriise: keskkondlikus ja finantsilises plaanis. Kuidas sa sellega toime tuled?

"Igas kriisis on varjatud õnnistus. See on äratuskellaks. Ma ei tea, kui suureks peab kriis paisuma, et me tõepoolest ärkaksime. Arheoloogilised leiud näitavad selgelt, et varasemad tsivilisatsioonid on tõusnud ja langenud. Loomulikult võib see juhtuda ka meie tsivilisatsiooniga.  Me ei suuda seda üle elada, kui jääme mõtete tasandile. Mõtted on põhjustanud need probleemid, milles asume praegu. On tähtis otsida vaikust ja kontakti sellega, kes sa tõeliselt oled.  Yin-aspekt aitab meil vaimselt ärgata  ja aktsepteerida praegust hetke täielikult. Sellest alguspunktist järgnevad sammud, mida soovid ette võtta, sulle spontaanselt."

"Hea uudis on see, et meil kõigil on jõud ärgata. Kuid loomulikult teeb igaüks seda omas tempos. Üks tempo ei ole parem teisest, sellepärast on mõttetu üksteise üle kohut mõista.   Eckharti ärkamine võttis ühe öö, kuid enamikule meist on see järkjärguline protsess."

Kuid mulle tundub, et on suurepärane ärgata ühe ööga.

"Vaata lille oma laual. Isegi, kui me ei tea, kas see on päris- või kunstlill (Kim naerab).  Siis see lill õitseb omal ajal. Sa ei saa öelda: õitse, õitse, õitse! Idee, et ärgata on vaja kiiresti on intellekti loodud, mõtete vorm. Kui sa samastud sellega, siis sa ei ole ärganud."

Paljud inimesed kogevad ärkamist, kuid samas on sellest läbi peavoolu meedia nii vähe kuulda.

"Oleme Eckhartiga märganud, et just praegu muutub väga palju.  Enne seda intervjuud rääkisin ma ajakirjanikuga päevalehest Trouw seoses vaimse kuuga (Spirituality Month). Me näeme ka, et  Eckharti raamatud on muutunud populaareks laiale lugejaskonnale, kuigi teatud aastaid tagasi ei teatud väljaspool vaimseid ringkondi tema raamatutest suurt midagi. Meil on lihtsalt kalduvus ignoreerida informatsiooni või seda kõrvale heita, kui me ei ole selleks veel valmis."

Oma töötoas 'Kohalolek läbi liikumise', kasutad sa keha, et saada kontakti ruumiga, mis asub väljaspool keha. Kuidas see täpsemalt toimub? 

"Kehaga või objektidega (näiteks laud, tool) märkame vormi. Kui sa vaatad läbi mikroskoobi, siis sa näed, et need ei ole tahked vormid. Kasutades tahke vormi illusiooni, nagu näiteks ukse avamine, saab luua kontakti ruumiga selle taga. Energia on mõeldud voolama vabalt ümber keha, kuid teatud veendumused võivad kehas tekitada blokeeringuid. Energia muutub siis rohkem tahkeks, nagu liim. See on valukeha energia. Selle energia lahustamine läbi jooga või   Qi Qong ei ole piisav, et probleemi lahendada.  Teadlikult töötamine, jälgides, kuidas teatud mõttemustrid loovad takistusi, on sama oluline. See hoiab ära probleemide kordumise."

Kim Eng suhetest

Minu reisidel on üks sagedamini esitatav küsimus „Kuidas on olla suhtes valgustatud inimesega?“ Miks see küsimus? Võib-olla on tekkinud mingi idee või kujund ideaalsest suhtest ja sellest tahetakse rohkem teada. Võib-olla tahab inimeste meel projekteerida iseennast kusagile tulevikku, mil ka nemad on ideaalses suhtes ja leiavad ennast läbi selle.

„Kuidas on olla suhtes valgustatud inimesega?“

Seni, kuni minu peas on idee „Minul on suhe“ või „Mina olen suhtes“, ei ole oluline kellega, ma kannatan. See on see, mida mina olen õppinud. 

Kontseptsiooniga „suhe“ tulevad ootused, mälestused eelnevatest suhetest ja edasi isiklikul ja kultuurilisel tasandilt tingitud uskumused, milline peaks „suhe“ olema.   Siis ma püüan tuua reaalsust nendesse kontseptsioonidesse. Kuid see ei toimi. Ma kannatan jälle. Asja olemus on selline: ei ole suhteid. On ainult praegune hetk  ja praegu on ainult suhtlemine.   

Kuidas me suhtleme või pigem, kui hästi me armastame, sõltub sellest, kui palju ideede, kontseptsioonide ja ootuste vaba ruumi meis on.  

Viimati palusin Eckhartil öelda mõned sõnad ego „armastava suhte“ otsingutest. Meie vestlus laienes kiirelt ja puudutas mõningaid inimeksistentsi  sügavamaid aspekte. Järgnevalt tema märkused: 

Eckhart Tolle: See, mida me tavaliselt nimetame „armastuseks“ on ego strateegia alistumise vältimiseks. Sa otsid kedagi, kes annaks sulle midagi,  mis saab tulla sinu juurde ainult leppimise/alistumise (surrender) tasandil.  Ego kasutab seda isikut, kui asendusmaterjali alistumise vältimiseks. Hispaania keel on üks ausamaid selles osas. Nende keel kasutab sama verbi „te quiero“, mis tähendab mõlemat, nii „ma armastan sind“, kui ka „ma tahan sind“. Ego jaoks on armastamine ja tahtmine sama tähendusega. Tõelises armastuses puudub tahtmine, puudub iha omada või muuta partnerit. Ego valib kellegi välja ja muudab ta eriliseks. See isik varjutab alalise  rahulolematuse tunde, „ei ole piisavalt“ tunde, viha ja hirmu tunde, mis on kõik omavahel tihedalt seotud.  Need on inimolemusesse sügavalt sissejuurdunud  tunde tahud, mis on egost lahutamatud. 

Kui ego midagi välja valib ja ütleb: „ma armastan“ seda või toda, siis see on alateadvuslik katse peita või eemaldada sügavale peidetud tunded, mis alati egoga kaasas käivad: rahulolematus, õnnetu olemine, puuduolemine, mis on niivõrd meile omane. Veidi aega see illusioon töötab. Siis vältimatult, teatud punktis, see sinu poolt väljavalitud isik või keegi, kes on sinu silmis väga eriline, kukub läbi sinu valu, viha, rahulolematuse või õnnetu olemise peitmises. Siis kerkib pinnale tunne, mida on varjatud ja see projekteeritakse väljavalitud või eriliseks peetud inimesele. Sellele, keda sa pidasid oma „päästjaks“. Äkki muutub armastus vihkamiseks. Ego ei saa aru, et vihkamine on oma sisemise universaalse valu projektsioon, selle valu, mida sa tunned oma sisemuses. Ego usub, et see teine inimene põhjustab valu. Ei saa aru, et valu on universaalne tunne, mis näitab, et sa ei ole ühenduses oma sügavaima olemusega – ei ole üks iseendaga. 

Armastuse objekt on välja vahetatav nii, nagu on välja vahetatav ego tahtmise iga objekt. Mõned inimesed käivad läbi paljude suhete. Nad armuvad ja lakkavad armastamast palju kordi. Nad armastavad teatud inimest teatud aja, seni, kuni see enam ei toimi, sest mitte ükski inimene ei saa igavesti seda valu sinus peita.   

Ainult alistumine saab anda sulle selle, mida sa oled otsinud oma armastuse objektist.   Muidugi on see alateadvuslik protsess.   Sel hetkel, mil sa aktsepteerid täielikult selle mis on, miski sinus tuleb nähtavale, saab aru, et on oldud ego tahtmiste katte all. See on kaasasündinud, sisemine rahu, vaikus, elusolemine. See on tingimusteta sina ise olemine.   See on see, mida sa oma armastuse objektist otsinud oled. See oled sina ise. Kui see juhtub, siis on täiesti teistmoodi armastus, mis ei allu armastan/vihkan olukorrale. See ei vali välja ühte erilist asja või inimest. On absurdne isegi kasutada selle kohta sama sõna. Muidugi võib see juhtuda ka tavalises armastan/vihkan suhtes, aeg-ajalt sisened sa alistumise tasandile. Ajutiselt, hetkeks võib see juhtuda: sa koged sügavat universaalset armastust ja täielikku aktsepteerimist ja see võib mõnikord kiirena läbida isegi egokeskseid suhteid. Kui alistumine ei ole pidev, siis ta kaetakse taas ego vanade harjumuste vaibaga. Ma ei ütle, et sügav, tõeline armastus ei saa juhuslikult tavasuhetes olla. Kuid see on harv nähtus ja tavaliselt lühikese elueaga.

Mil iganes sa aktsepteerid seda mis on, siis midagi sügavamat ilmutab ennast. Nii võid sa sattuda kõige valulikuma dilemmani, sisemise või välimiseni, kõige valusama tunde või olukorrani ja kui sa nüüd aktsepteerid seda mis on, siis sa ületad selle, oled teisel pool. Isegi, kui tunned vihkamist, siis hetkel, kui lubad endal tunda just nii, siis sa ületad selle.   See võib ikka olemas olla, kuid äkki oled sa sügavamal ja see ei oma enam erilist tähtsust. 

Kogu fenomenaalne universum eksisteerib seetõttu, et on vastaspooluste pinge. Kuum ja külm, kasv ja närbumine, juurdevõtmine ja kaotamine, õnn ja ebaõnn. Vastandid on osa eksistentsist ja loomulikult osa igast suhtest. 

Kim Eng: Kas siis oleks õige öelda, et me mitte kunagi vastuolusid ei lahenda? 

Eckhart Tolle: Me ei lahenda vastuolusid vormi tasandil. Vastuolud saab ületada läbi alistumise. Siis oled sa ühenduses sügavama osaga endast seal, kus vastuolusid ei eksisteeri.  Need eksisteerivad ainult välisel tasandil. Ja praegusele hetkele alistumise või aktsepteerimise tasandil muutub ka see, kuidas vastuolud välisel tasandil avalduvad. Vastuolud ilmnevad siis palju leebemalt ja healoomulisemalt. 

Mida ebateadlikum sa oled, seda rohkem ennast vormiga samastad. Ebateadlikkuse olemus on järgnevas: vormiga samastumine, on see siis väline vorm (olukord, koht, sündmus või kogemus), mõttevorm või emotsioon. Mida rohkem vormiga samastutakse, seda vähem sa praeguse hetkega lepid, seda ekstreemsem, vägivaldsem või karmim on sinu kogemus vastandite ilmnemisel. Sellel planeedil on inimesi, kes elavad virtuaalselt põrgus ja teised samal planeedil, kes elavad suhteliselt rahulikku elu. Inimene, kelles on rahu, kogeb edasi vastandeid, kui palju healoomulisemas vormis, mitte ekstreemsusena, nagu seda enamik näeb.  Vastandeid endid ei saa eemaldada, aga võib väita, et kogu universum muutub millekski palju heatahtlikumaks. See ei ole enam nii ähvardav. Maailm ei tundu enam sellise vaenuliku paigana, nagu ego seda tajub. 

Kim Eng: Kui ärkamine või elamine valgustunud tasandil ei muuda asjade loomust, duaalsust, pinget vastaspooluste vahel, siis mida see ärganud tasand teeb?  Kas see mõjutab maailma või ainult selle isiku subjektiivset kogemust sellest maailmast?

Eckhart Tolle: Kui sa elad praeguse hetkega leppimises, siis midagi läbi sinu voolab duaalsuse maailma, mis ei ole sellest maailmast. 

Kim Eng: Kas see tegelikult muudab välist maailma?

Eckhart Tolle: Sisemine ja väline on lõppkokkuvõttes üks. Kui sa enam ei taju maailma hirmtavana - ei ole enam hirmu ja kui hirmu ei ole, siis sa mõtled, räägid ja tegutsed erinevalt. Armastus ja kaastunne kasvavad ja mõjutavad maailma.  Isegi, kui leiad ennast konfliktses olukorras, toimib rahu väljavool polaarsustele. Just siis peab miski muutuma.  On mõned õpetajad ja õpetused, mis ütlevad, et midagi ei muutu. See ei ole oluline. Midagi väga olulist muutub. See on miski, mis särab läbi vormi, üle vormi, igavene sära voolab läbi vormi sellesse vormide maailma. 

Kim Eng: Kas on õige öelda, et see on sinu „vastureaktsiooni“ puudumine, sinupoolne selle maailma vastandite aktsepteerimine, mis toob muutused sellesse, kuidas vastandid avalduvad?

Eckhart Tolle: Jah. Vastupidine jätkab toimimist, kuid see ei saa sinupoolset toidet. See, mida sa ütlesid, on väga oluline: „vastureaktsiooni puudumine“ tähendab, et vastanditele ei anta kütust.  Mis tähendab,   sa koged sageli vastandite kokkupõrget, näiteks konfliktsituatsiooni. Mitte ükski isik ega olukord ei ole loodud „vaenlaseks“. 

Kim Eng: Kas siis mitte reageerides vastandid muutuvad nõrgemaks, selle asemel, et muutuda tugevamaks. JA võib-olla on see viis, kuidas nad hakkavad lahustuma. 

Eckhart Tolle: See on õige. Sel viisil elamine on konfliktide maailma lõpu algus. 

Üks youtube video, mida on raske leida http://www.youtube.com/watch?v=6V5ZCaUSXFk, kus Kim Eng räägib enda ja Eckharti  teemal.

Väike kokkuvõte sellest: Oma suhetes Eckhartiga olen õppinud, et kõik minu ideed, mis mul olid sellest, missugune peaks suhe olema, suhe välja nägema, ei olnud see. Mul võttis kaua aega, et jälgida/vaadelda, aru saada. Mõnede aastate pärast sain aru, et ma ei ole olnud tõelises suhtes. Olin olnud suhtes ideega oma peas – ideega, milline peaks suhe olema. Ma ei kohtunud teisega, ma ei näinud teist nii nagu iseennast, oma olemust, ehk siis teise olemust. Kuid mul olid kõik need ootused, ideed, kujutlused selle nö suhte kohta.

Sa võid ainult näha seda oma päevastes tegemistes, saada aru, et teadvus ja vaikus ei ole mõtted, ideed. Ka suhe ei saa olla mõtetes, ideedes. Sisemine töö peab olema tehtud. Tuleb minna intellekti taha ja avastada. See avastamine tuleb sinu seest, sügavaimast teadmisest. Oh, ok – see mida ma näen, see mida ma teen – ma suhtlen teise inimolevusega, nii teadvusega, nii vaikusega, kui ka egoga.  Kui ma sellest aru sain ja see võttis mul kaua aega, et aru saada. Me tuleme erinevatest kultuuridest. Eckhart Saksa kultuuriruumist ja isegi, kui ma olen sündinud Kanadas, olen ma hiinlanna ja mind on mõjutanud Hiina kultuur. Me kõik oleme teatud tingimustest mõjutatud. Kõik see, et mina olen naine ja sina mees jne. See aeg, mil mina sündisin ja see aastakümme, kus sündis Eckhart, kõik see toob endaga kaasa teatud ootused. Esimest korda, kui ma senda tähele panin oli siis, kui me Eckhartiga olime koos ja ma mõtlesin, et minu teha on kogu see söögitegemise protsess. Ja pärast söömist see koristamine – see kõik oli minu tingitus. Ja, et tema ei teinud midagi. Ning ma taipasin, et see olukord, kus ta sündis – Euroopas; Saksamaal ja elades Hispaanias, tema ema ja kasuema tegid seda kõike ise. Nii, et Eckhartile oli kerge võtta seda loomulikuna – nii see ongi, naine teeb süüa, koristab. See on naiste asi. Ma muutusin rahutuks, Muudkui lõikusin neid aedvilju, puhastasin ja mõtlesin: „No miks tema midagi ei tee, ta peaks midagi tegema. Kas ma peaksin paluma. Ei ma ei pea paluma.“ Siis märkasin, et need on kõik minu peas keerlevad mõtted ja ootused. Ma võiksin ju lihtsalt öelda, et ma ei taha teha kogu seda söögitegemist. Ja ma ütlesingi. Eckhart ütles: „Oh, ok. Sa ei pea süüa tegema. Me läheme välja sööma.“ Mina imestasin: „Oh – ok. Me läheme välja.“ Sel ajal ma ei osanud kuidagi öelda, et lihtsalt aita mind. Ja nii ma ütlesin, et ok, läheme välja sööma, kuna niikuinii mulle eriti ei meeldinud süüa teha. Või vähemalt nii ma tol ajal arvasin. Niisiis, sõime väljas ja tegime seda päris palju, kuna reisides sõime ju ka alati väljas.  Aga ma hakkasin tundma ennast järjest rohkem ebatervena. Ja kui me saime omale toreda elamise, kus oli nii ilus ja suur köök, leidsin ennast järsku süüa tegemas. Ja mulle meeldis süüa teha, ma nautisin seda. Me soovisime olla kodus. Kuid nii me jõudsime tagasi selle vana stsenaariumi juurdeJ. Kuid sel korral olin ma valmis ennast kohe väljendama. „Mulle meeldiks, kui ma saaksin veidi abi!“ Eckhart ütles, et ok. Kuid mõned nädalad ja kuud möödusid. Ning ma pidin alati seda praegust abi paluma. Panin tähele, et kuskil hakkab lugu jälle keerlema: „Oh jumal küll, miks ma pean alati teda paluma, nagu oleks ta väike laps.  Väikesele lapsele tuleb ette öelda, mida teha. Miks ta ei võiks oma abi pakkuda? Jne“. Vau – see oligi minu ootus. Ma ootasin, et ta lihtsalt aitaks mind. Kuid, kui Eckhart on sündinud sellistes tingimustes, kus oodati, et abi tuleb küsida, siis ma võin sellest aru saada ja paluda tema abi.  Kogu see mure ja ängistus mõtteprotsessist seetõttu, et ma tahan, et ta käituks teisiti, kui ta tegelikult on. Ja nii ma palusingi, kui oli vaja, tema abi ja ta ütles: ok.

Nii et suhtes on sellised üldised asjad, igapäevaelu asjad. Palju küsitakse, et küll võib olla suurepärane olla suhtes valgustatud inimesega. Ja võib öelda, et vaikuse tasandil, on see absoluutselt suurepärane. Ma tunnen ennast nagu oleksin saabunud koju. Vaikuses me ei pea ütlema ühtegi sõna, vaid ainult tundma – vaikust. Kuid meil on ka igapäevaelu.  Sa vajad kedagi ja kui on suurepärane vaimne side, siis see on – vau, see on suurepärane. Inimesed ei pruugi midagi teada vaimsetest asjadest, kuid nad tunnetavad midagi, tunnevad armastust, sa tunned sidet ja mõtled, et tahaksid selle inimesega koos elada. Siin ongi tööpõld. Tuleb jätta palju ruumi, et  inimestel võiksid need tingitused olla.  Kuna need tingitused, need lihtsalt on – meil kõigil on. Kuid meie asi on olla teadlik sellest, milline see meie tingitus on, millised on ootused. Ja siis ka seda, millised on selle teise inimese tingimused.

Võttis hea mitu aastat aega, Eckhart ei küsinud kunagi midagi. Aru sain ma millestki siis, kui me ükskord olime Saksamaal. Läksin koos grupi inimestega õhtusöögile. Seal üks naine küsis minult: „Kas sinu vesi ei ole hea?“ Ma ütlesin, et jah, see on hea. Kuid siis üks minu sõber, kes on ka sakslane ja istus minu kõrval, ütles mulle: „Tead, tegelikult ta palus sinult klaasi vett!“  Ma imestasin ja mõtlesin: „Oo!  Aga ei, ta küsis kas vesi on hea.“ Sõber aga ütles: „Ei, see on viis, kuidas me küsime. Me ei küsi otse.“ Ja siis ma jahmusin: Oh jumal, Eckhart on minuga nii rääkinud aastaid. Ta on minult küsinud vett ja ma isegi ei teadnud seda.“ Ja siis – „ok, ma sain aru.“ See ongi üksteise tingituse õppimine. Nii, et kui meil on oma tingitus, ja ootused ning ideed, milline peaks suhe olema, siis ka teisel inimesel on oma tingitus ja ootused. See toimub nii kogu maailmas. Kõik need erinevad ideed. Näha ja õppida, millised on need ideed, need ootused, need tingimused, see kultuur. Just õppida, mitte nõuda. Lasta neil olla ja muutuda nagu sa ise seda teed. Ja kui ma jõudsin hotelli tagasi ja rääkisin sellest Eckhartile, siis ta ütles: „Jah, see on õige, nii see on.“ Ma arutlesin endamisi, et nüüd jah ma saan aru aga mis võis tema arvata kõik need aastad, näiteks, et ma olen isekas vms. Kuid Eckhart oli omakorda võimeline nägema seda tingitust ja andma ruumi. Andes üksteisele seda ruumi – ruumi lihtsalt olla ja vaadata, õppida, kuulata, olla tähelepanelik selles osas, kuidas me suhtleme. Ja on suurepärane, et meil on need kaks kultuuri: saksa ja hiina oma. Mis on oma olemuselt kaks väga vastandlikku kultuuri. Ja õppida neid tundma.

Tami Simon intervjuu Kim Engiga saates  Insights at the Edge.  Täismahus manuskripti saad lugeda http://www.soundstrue.com/podcast/transcripts/kim-eng.php?camefromhome=camefromhome

Kim ja mina räägime sellest, kuidas lahustada seda, mida Eckhart nimetab “valukehaks“ – kokkupressitud valu meie minevikust. See valukeha toimib Eckharti arvates teatud isemajandava olendina ja Kim räägib, kuidas valukeha võib vahel vabaneda läbi liikumise (Kimi töötuba „Presence Through Movement“) .  

Kim Eng:  Ma kasutan regulaarset istumismeditatsiooni – istudes padjaga jalad ristatud põrandal – ja ma ei tea, mis juhtub. Ükskord, ma lihtsalt istusin ja ma võisin tunda energiat enda sees. Mõtlesin – Ok, ma istun ennast sellest läbi – istumismeditatsioonis sa lihtsalt lubad asjadel/olukorral  olla. Ja ma ei suutnud. See lihtsalt pani mind liikuma. Täht-tähelt võttes – see energia liigutas mind.  

Miski ei peatanud seda. Leidsin ennast istudes liigutamas – väga, väga aeglaselt. Peaaegu tundsin seda, kui lahtikeerdumist.  Seejärel, järk-järgult, kui ma võtsin sisse istumismeditatsiooni poosi, peale 15 minutit – vahel läks ainult 5 minutit -  tõusis see taas minus – see energia – ja ma tahan jälle liikuda.   Varsti olen oma jalgadel ja ma lihtsalt liigun selle energiaga. See energia liigutab mind.   

Ühel teisel korral mediteerisin ja tegin jooga asanaid. See oli veel enne, kui ma teadsin, et see, mida ma tegema hakkasin oli Yin jooga.  Energia hoidis mind teatud poosis kas 15, vahel isegi 20 minutit. See lihtsalt hoidis mind teatud asendis. Ma sain aru, et see oli energia, mis vabanes selle poosi ajal minu kehast – minu liigeste ja sidekoe vahelt. Sa võid lihtsalt tunda energia vabanemist. 

TS: Üks asjadest, mis mind  alati väga huvitanud on jooga päritolu: tai chi ja qigong. Tuhanded aastad tagasi, kuidas nad need teatud poosid ja asanad – no kuidas nad need avastasid? Sinu jutu põhjal saan aru, et see ongi selline sinu enda intuitiivne tee teatud pooside leidmiseks.  Mida sinu intuitsioon ütleb nende tehnikate päritolu kohta?

KE: Ma usun, et originaal tuleneb vaikusest. Ma ei usu, et need on loonud meel.  Põhjus, miks ma seda arvan, et sama on juhtunud minuga. Mul ei olnud mingit ideed, kuidas teha tai chi´d. Ma teadsin joogat – olen joogat varasemalt teinud – kuid ma ei teadnud yin joogat. Usun, et see tuli vaikuse tasandilt ja vorm lihtsalt sündis – võib ka öelda, et see loodi. Mida mina aru sain on see, et vau! kui see tõuseb pinnale vaikusest, siis saab seda harjutust kasutada, et vaikusesse tagasi pöörduda. See ongi see. 

Jooga on ühendus jumalikuga. See on jooga tähendus. Sama on tai chi´ga. See ühendab energiaga, mis sina ise oled. Tehes neid harjutusi/asanaid, mis on sündinud vaikusest saad naasta vaikusesse. Kuid kasutades neid poose lihtsalt võimlemisena või füüsilise vormi täiustamiseks jääd ilma selle poosi sügavaimast olemusest – algallikast. 

Erinevusi tajud sa siis, kui mõistad enda üle kohut. Sa võrdled ennast iseendaga. Näiteks, kui ma olen mingis treening-grupis ja ütlen: „Oh, ma tegin seda eile paremini,“ või „Oh sa poiss, 2 nädalat tagasi sain ma paremad tulemused kui täna,“ või „see inimene seal on ennast tõesti ületanud.“ Sinu meel on siin mõtlemises. Sa võid mõelda, mida teha õhtusöögiks, või mis oli eile, või tulevikus, või mil iganes. On vaja praeguses hetkes olemise tunnetust – nii praeguses, et kõik ruumis lahustub ja sa oled üks oma hingamisega, üks oma kehas oleva energiaga ja aktsepteerid seda, kus sa praegusel hetkel oled – kuna iga päev on erinev, kui sa seda praktiseerid. 

On nii palju asju, mis võivad sel päeval juhtuda ja põhjustada kehas stressi, seega iga päev kulgeb erinevalt. Ühel päeval oled sa võimeline puudutama oma varbaid ja järgmisel päeval sa ei saa seda teha. Või me kahjustame ennast mingil moel. Olles kohal praeguses hetkes tähendab aktsepteerimist – leppimist sellisel tasandil, et ei soovi üldse midagi muuta.  See on tõeline aktsepteerimine – et sa soovid seda kogeda igavesti. Kuid miski ei ole igavene, kõik vormid muutuvad. Nad on ebapüsivad, tulevad ja lähevad. Ole lihtsalt sellega, mis parsjagu on – „Ok, täna suudan ma minna just niikaugele.“ 

Niisiis, ma olen mingis asendis ja ma puhkan selles asendis ja luban praegusel hetkel oma kehal avaneda ja aktsepteerin seda. Kui sa aktsepteerid, siis nagu algab avanemine kogu sinu energiaväljas ja kehas ning see viib sind sügavamale. Sama toimub tai chi´ga. On liigutused, millega sa võid laskuda kükki täiesti alla või sa liigutad ja tunned valu õlgades ning ei saa edasi liikuda.  Sel hetkel, just praegu, on mul õlgades valu. Mõnedel parematel päevadel, saan oma käsi painutada väga laialt. Teistel päevadel, ei saa. Sa pead sellega kaasa minema. Ütlema selle kohta lihtsalt „Oh, see on ok“. Järgi praeguse hetke energiat ilma igasuguse jõu kasutamiseta. Siin ei ole jõu kasutamist – ei tai chi´s, ei  yin yoga´s. On lihtsalt olemise kergus ja liikumine. 

TS: Mind huvitab, kas sul on mingi käima minemise poos – sageli inimestel võtab mõni asi palju rohkem aega, näiteks stressi korral või päeva lõpus.  
KE: Mul on mitmeid selliseid, kuna mõnel päeval toimib üks ja see üks, mis töötas eile,  järgmisel päeval enam ei toimi – proovime seega midagi muud. Esimesena ma proovin istumismeditatsiooni ja luban energial taas tõusta ja siis lihtsalt voolan selle energiaga kaasa. Mõnikord voolab see minust välja hääle kaudu. Ma liigun ja teen häält – mingit heli.   Ma armastan mingitel põhjustel seda. Mõnikord kõlab see nagu põlisindiaani hüüd või miski, mis hüüab või õnnistab. 

Kui aga leian, et ei suuda istuda ja energiavoogu saada, ja see ei ole mina, kes liigub, ma ei suuda rahuneda, siis ma hingan. Lasen ülearusel energial väljuda. Kasutan ka ühe ninasõõrmega hingamist. Hingan ühe ninasõõrme kaudu sisse (hoides samal ajal teist kinni) ja teise kaudu välja. See rahustab mu maha ja ma saan istuda ning kontakteeruda vaikusega. 

Energia, mis tõuseb on samuti seotud vaikusega, ma tunnen seda ja tunnen ka, et see on puhas elu energia – puhas eluvorm, mis tõuseb vaikusest. Vaikus on alati – arvestades tema ulatuslikkust – midagi, mida võib nimetada tühjuseks. Siin on jätkuvalt palju energiat ja potentsiaali, nii et mõlemad eksisteerivad. Nii yin, kui yang. Mõlemad on olemas. Vorm ja vormitus. Tõuseb puhtaim elu vorm ja loovus sünnib sellest. Ma usun, et see on seisund, milles maalikunstnikud maalivad ja heliloojad loovad oma muusikat. 

TS:  Sinu kogemus valgustumisel, mida sina tunned ja tajud oma sisemuses. On see midagi, mida peab pidevalt tuunima? 

KE: Ma usun, et see, mida koges Eckhart ja mida kogen mina, kui lähen läbi sügava liikumismeditatsiooni – kohalolek läbi liikumise. See on elus. Sa lihtsalt vibreerid sisemiselt. See ei ole ainult vibratsioon, vaid on ühendus. Mul on aisting, nagu see käsi oleks selle lille pikendus, mis on omakorda sinu pikendus, mis on omakorda selle ruumi pikendus.  Midagi ei ole üksteisest lahus – mitte miski. Ainult meel loob selle lahusoleku tunde, selle jagunemise. 

TS: Niisiis sisemine olemus on väga elav ja vibreeriv ja teatud tuksuv/pulseeriv kogemus sinu jaoks?
KE: Jah, jah.
TS: Ja kas sa saad -

KE: Ma soovin, et saaksin seda tunda kogu aeg (naerab). Kas ma saan seda nö tuunida stressis olles? Ei. Ma pean minema ja istuma ning olema kuskil vaikuses, et uuesti taastada kontakt. Kuid see on minu tegelikkus. Ma olen jätkuvalt teel. Ärkamine ei juhtu enamiku inimeste jaoks ühe ööga, nagu see toimus Eckhartiga. See on järk-järguline protsess.  Kuidas ma seda teen? Ma lähen enda sissepoole. Kuidas oleks seda parem kirjeldada? Ma pööran oma tähelepanu oma kehale. Vahel ma isegi ei pööra esimesena tähelepanu hingamisele – paljud inimesed mediteerides teevad just seda. Vahel ma teen seda, vahel on lihtsalt „Oh!“ Lihtsalt pöörad tähelepanu kehasse ja see on seal. Võib-olla sellepärast, et olen seda teinud juba piisavalt kaua, et ära tunda. Ma tean juba, milline see hetk on.

TS: Mulle meenub,  sa rääkisid ükskord, et kui olid loomas „presence through movement“ ja yin jooga asendeid ning veetsid nii järjest enam aega, siis sinu keha kattus lööbega ja mitte üks-kaks korda, vaid terve aasta!  

KE: Jah, see on tõsi. Esimest korda, kui see juhtus, siis ma ei saanud aru, milles on asi. Kõik, mida teadsin oli see, et ma ei saanud ennast aidata. Kuid mediteerides lõpetasin alati poosiga. Seega ma ei saanud seda lõpetada – see tähendab, et võinuks lõpetada, kui oleksin tahtnud – kuid olin juba sellises staadiumis, et „Ei, ma lähen sellest läbi. Ma jätkan.“ Ja ma jätkasin sellega ka lööbest läbi minemist.

TS: Oli see lööve kätel? Jalgadel? Tervel Kehal?
KE: Igal pool..
TS: Suured punnid? Väiksed punnid?  

KE: Mõnikord suured, mõnikord väikesed. Mõnikord vähe, mõnikord hästi palju.  Siis umbes kuu või paari pärast ütlesin Eckhartile: „Tead mis? Ma teen neid poose ja lõpetan meditatsiooniga ning iga kord seda tehes lõpetan lööbega.” Ja tema ütles: „Hästi, hmm. Kas tead mida? Sa muutud järjest enam teadlikuks, ärkad järjest enam ja võib-olla valukeha ei saa enam sinust nii palju kinni haarata.“ Niisiis see on reaktsioon. See on valukeha energia.  

Eckhart ütles: „Võib-olla on see vabanev valukeha energia.“ Kui ta seda oli öelnud – mõnikord, kui keegi sulle midagi ütleb, sa lihtsalt tead, et see on tõsi! Ja nüüd, kui ta seda ütles, teadsin ma kohe, et see ongi see. Teadsin, et see on tõsi. Ja ma lihtsalt jätkasin oma poosidega. Peale aastat probleem kadus. 

Minu kogemus sellest – ükskord, kui ma istusin meditatsioonis, hakkasin tundma valukeha  ülesse tõusmist. Ma istusin selles energias – valukeha energias – kuna sa võid seda tunda. Võid tunda ja mõnikord see põhjustab valu.  Valukehaks on kokkusurutud emotsionaalsed haavad. Iga emotsioon ja mõte on energia. Ja nagu me teame on energia – sarnane veega – näiteks keedame vett, see muutub auruks, kuid on jätkuvalt vesi. Oleme mõtted ja emotsioonid endas kokku pressinud, kuna konkreetsel hetkel me ei saanud nendega tegeleda. Neid hoitakse meie sees – rakkudes, kehades, mälestustes, meeles. Ühesõnaga nad on meis varjul. Ja võivad aktiveeruda. Nagu ütleb Eckhart: nad on meis vaikivas seisundis seni, kuni keegi ütleb midagi või sinu enda taju tunneb midagi ja valukeha aktiveerub.   

Kui see aktiveerus minus, siis ma istun sellega maha, kuna mõtlen: „Ma  kavatsen olla kohal koos sellega,“ – ja istun mediteerides ja energiat tunnetades, see on nagu suur energiapall.  Mediteerides vaatlen ma ka mõtteid, mis tekivad – seda „lugu“, mis on selle kogetava valuga seotud. See, mida ma nägin – see oleks nii nagu tuleks mingi mõte ja ma näen ennast seda mõtet uskuma jäävat. Niipea, kui ma seda mõtet uskuma jään, selle mõtte energia haagib ennast olemasoleva tunde energia külge. 

Äkki saingi ma aru – see on üks neist ahaa momentidest, kuna Eckhart räägib valukeha toitmisest – kuidas ma valukeha toidan.  Ma taipasin, et ah see siis ongi see valukeha toitmine, millest Eckhart räägib.  See oli nagu oma mõttega toitmine. Ma panin selle enda sees kasvama. Sellest aru saades tekkiski moment, kus ma suutsin mõtteid lihtsalt vaadata. Ma lubasin „lool“ endal omaette mängida, ilma et lisanuks mingeid osi või uskumusi. “Mis mõtted need minu poolt tajutava valukeha taga peituvad? Lihtsalt luba neil olla.“ Ma lihtsalt lubasin neil olla ja nad lahustusid minu sees. Energia vajus kokku. 

Mida mina näen  - see olukord võtab sinu üle võimust, kuna toimub looga, mõtetega, emotsiooniga  samastumine. Kui sa samastud sellega, siis ei ole vaikuse tunnetust. Sa usud, et see oled sina ja sa reageerid sellest punktist.  See valukeha   - see entiteet (Eckhart nimetab seda pigem entiteediks, kui olemuseks) – mis tegelikult on ego vorm, on reageerimise aste. See reageerib nii, nagu tal oleks omaenda meel. Ja see omakorda, kuna me toimime reageerimise tasandilt, valu tasandilt – varjutab  tegeliku reaalsuse.

Kui meid on näiteks lapsena ühe vanema poolt hüljatud ning me kasvame üles ja ei ole sellega leppinud ja pole ka kedagi, kes oleks meid sellest üle aidanud vms, siis hakkame märkama – et igas suhtes, mis meil on – oletame, et see oli isa, kes lahkus –  hakkame kartma, et  isik, kellega oleme koos praegu, jätab meid maha. See on nagu selle sama vana valu uuesti kogemine, kuna just nii me maailma näeme. See on meie filter. 

TS: Mida siis ette võtta, kui saad aru valukeha rünnakust või oled selle sees?

KE: Kui sa oled selle sees – oled ennast sinna kaotanud – siis oledki tõenäoliselt kaotanud. Seal ei ole enam teadlikkust. Minuga on see kunagi varem meie suhtes juhtunud. Mul oli valukeha rünnak. Eckhart püüdis aidata mul jääda praegusesse hetke, kuid ma ei suutnud. Ma lihtsalt ei suutnud. Ja Eckhart ütles, et sa pead nüüd endast auru välja laskma. Nii juhtuski. 

Mitte keegi ei ole kogu oma elu 100% valukeha mõju all. Meil on selguse hetki, mil me oleme sealt väljas.  Kui sa oled täielikult kadunud ja ei ole mingit märkigi teadvusest, siis tuleb aur endast välja lasta. Kuid siis, kui see on väljas ja sul hakkab  teadvus  tagasi tulema – siis on vaja veel ka endale andestada.  

Sageli tuleb tagasi meel ja tuleb tagasi ego ning seda koos häbi, süütunde või muu taolisega. Toimub midagi sarnast, et ego tuleb tagaukse kaudu sisse ja ütleb: „Oh vaata nüüd, sa oled kõik  ära rikkunud. Sa ei ole üldse teadlik. See, mis sa teed on ebapiisav.“ Me peame olema ärksad ja teadlikud sellest, et see on jälle meel. See on ego, kes tagauksest sisse hiilib.  Tule lihtsalt kehasse tagasi – tule tagasi vaikusesse, tunneta energiakeha ja tee seda, mis aitab sul olla rohkem kohal praeguses. 

Kui sa ei ole sellesse täielikult kadunud, siis sinus on veel veidi teadlikkust.  Kui valukeha hakkab tõusma, oled sellest teadlik. Mine meditatsiooni – sarnasesse, mida mina tegin ja lihtsalt vaatle seda, uuri seda ja tunne seda. 

Niisiis, see tuleb üles. Kui sa nüüd sellele hetkele vastu seisad, siis see jääb püsima. Kui sa suudad jätta endale ruumi ja lubad tundel olla, ilma reageerimata - ja mõtted tulevad ilma nendega samastumata ja ilma neile reageerimata, teades, et see on midagi, mis peab lihtsalt tulema ja minema või nagu film, mis kerib ise ennast lõpuni. See on sarnane sellega, et hoiad tagasi heeliumiga täidetud õhupalle. Sa hoiad neid all ja ühel päeval lihtsalt väsid neid hoidmast. Mingil hetkel hüppavad lihtsalt käest. Või nagu popkorn – terad peavad hüppama, et paisuda. Ja ka meil tuleb see vabastada, kuna meist enamiku jaoks ei toimu midagi üleöö. See on protsess.   

TS: Kuidas sa teed vahet, kas tegemist on valukehaga või on see lihtsalt emotsioon, mis on konkreetse olukorraga kaasas. See ei pea ju olema ilmtingimata valukeha, kui kurvastad millegi kaotuse pärast või vihastad, et keegi sulle ette sõidab?  

KE: Ei pea. Need on normaalsed emotsioonid, mida tuntakse teatud olukordades. Tavaliselt, kui midagi juhtub, siis on ainult energia ja emotsioon. Aga kui leiad ennast minemas mingi loo sisse nagu näiteks: „oh, ma ei oleks tohtinud seda teha,“ või „See ei oleks tohtinud juhtuda.“ Siis toimib „lugu“ ja selle energia ja emotsioon, mis kerib ja kerib ja kerib ning mässib sind täiesti sisse. Siis on tegemist tõenäoliselt vana emotsionaalse haavaga. Tavaliselt, kui sul on võimalik – kui sa oled kohal mingi uue asjaga – emotsiooniga, mis on uus – siis ei ole mingit valukeha juures. Sa tuled sel juhul kõige toime umbes 30 sekundi jooksul. Vahel mitte, vahel võtab veidi kauem aega aga see tuleb üles, sa tunned seda, võid vaadelda seda, näha, millele see osutab, mis on selle taga olev tarkus, mis sõnumi see sulle annab – ja juba ta ongi läinud. Kuid, kui see aktiveerib midagi või sa oled üle mõistuse vihane mingi väikese asja pärast, siis on selge, et aktiveerunud on valukeha ja midagi väga vana. 

TS: Sel ajal, kui sul oli lööve ja kui see kadus. Kas sealtmaalt on toimunud mingi areng valukehaga tegelemisel? Kuidas sa seda kirjeldad?   

KE: Paar aastat tagasi oleksin ma arvatavasti öelnud, et see lahustus ja lahustus lõplikult ning ei tulnud enam tagasi.  Kuid tasub meeles pidada midagi sarnast nagu ütles Ram Dass: „Kui sa arvad, et oled valgustunud, mine ja ela mingi aeg koos oma vanematega.“ Niisiis, kui sa arvad, et see on läinud, toob elu sulle midagi aktiveerivat, et näidata, kas pole midagi mitte alles jäänud. Ja see on tegelikult suur õnnistus, kui me oskame asju näha just selle nurga alt. Elu näitab sulle, kus veel on midagi hoiul, kus nö sinu/ego entiteet olemas on. Lihtsalt näitab sulle ja see on väga ilus. Midagi sarnast, et „Ok, tuleb veel tööd teha.“  

Ja kas see tegelikult ka töötab? Ma olen mõelnud, et kas see töötab või on see lihtsalt momendil juhtuv? Ma ei ole seotud valukehaga kogu aeg, keegi ei ole. Kuid selle üles tulles, saame me mõelda kas: “Ma tahan, et see oleks igaveseks läinud, ma ei taha, et see enam kunagi üles tuleks,“ ja sel juhul sa ei ole tõeliselt praeguses hetkes, kuna elad ikka veel minevikus ja elad ikka veel tulevikus. Kui sa aga lihtsalt vaatad seda nii: „Oh, see on siin. OK, see on see, millega mul tuleb tegeleda just praegu sel hetkel,“ siis on hästi ja sa liigud edasi. See lahkub ja sa lähed oma päevaga edasi. Seejärel võivad mööduda nädalad ja kuud ilma, et midagi üles tõuseks. Ja siis tuleb jälle. See on OK, järelikult tulebki jälle.   

Väljakutsed? Näiteks, ma pidin eelmisel aastal minema lühikeseks ajaks tagasi tööle äritegevusse, kuna tegime teatud muudatusi.  Kuigi ma võin seda teha, ei tee ma seda hästi.  

Tema eemaldus ärist. [Ta ütles,] “Mitte mingil juhul, ma ei saa seda teha. Ma ei taha seda teha.“ Sama minuga – ma ei tahtnud seda teha, kuid vahel paneb elu sind olukordadesse, kus kedagi teist ei ole ja sul tuleb seda teha. 

Ja see aktiveeris minus teatud asju lapsepõlvest, kuna siis, kui olin palju noorem  —ma pidin töötama. Meil oli pereettevõte. Olin sel ajal 12 aastane ja ma pidin tööd tegema. Selline oli minu elu. Et mitte pikalt jutustada, märgin lihtsalt, et selle vana olukorraga seoses tuli mitmeid asju üles. Sattudes tegema sarnast tööd, nagu kunagi meie pereäris, sain teada, et „Vau, mul on siin veel asju üles kerkimas.“ 

On kerge lihtsalt mediteerida või õpetada kohalolekut ja vaikust ja energiat aga siin on ikka midagi enamat ja see on minu igapäevaelu. Praegu ma olen suuteline praktiseerima vaikust ja valukeha vanade energiate lahustamist ning lihtsalt selles olemist. See tuleb üles ja ma saan siis tal minna lasta, mis on lihtsalt imeline võimalus. Kui seda olukorda ei oleks juhtunud, siis ma ei olekski teadnud, et see kraam on alles, on olemas. Aga on ilmne, et miski hoidis mind ikka tagasi. Olla täiesti vaba ja elada vabadena, mida me tõeliselt oleme, tuleb meil täielikult lasta kõigel minna – absoluutselt kõigel. Meil ei ole seotud millegagi. 

TS:  Sa oled öelnud, et kui valukeha aktiveerub, siis selle asemel, et öelda “Oh kirevase päralt, mul on ikka veel see näljane valukeha,” võiksime hoopis öelda, “Oh, miski minus on praegu valmis laskma sel minna, kuna olen sellest momendil teadlik.” Saaksime selle valukeha tulemise tagasi pöörata.

KE: Jah. Me saame selle tagasi pöörata. Me ei saa ka eales loota, et see on läinud, kuna me lihtsalt ei tea seda. Me lihtsalt ei tea.  Eckhart on sageli öelnud, et on palju vaimseid õpetajaid, kuid vahel tuleb ego tagasi. Ta saab aru, et ka temaga võib see juhtuda. Ta ei tea seda. Kuidas me saame seda teada? Kuidas saaksime teada, kui tühjad me tegelikult oleme? Kuna sellel – nimetame seda tasandiks, kuigi see ei ole tasand – teadvuse vaikuse tasandil – on tühjus ja selles tühjuses võib elu luua mis tahes vormi, mida vaid soovib.  

 

Söömiskihust

OSHO sulest: 

Mil iganes sa ei lase seksuaalenergial otse voolata, hakkavad tekkima sundmõtted toidust. Toit ja seks on vastandid; nad tasakaalustavad üksteist.  
Kui sinus on palju seksuaalsust, siis sinu huvi toidu vastu kaob. Kui sinus on palju mitteseksuaalsust, siis sinu huvi toidu vastu muutub maniakaalseks. Seega sa ei saa otseselt midagi toidu suhtes ette võtta ja kui püüad seda teha, oled kindlasti probleemides kõrvuni sees. Mõned päevad suudad loomulikult kenasti toimida, kuid siis on probleemid tagasi ja kättemaksu tund tulnud. Sa pead tööd tegema oma seksuaalenergiaga.     

Sina ja ülesöömine

Probleem tekib, kuna lapse esimeses kogemuses on armastus ja toit väga tugevalt seotud. Ta saab ema rinnast toitu ja ka armastust. Kui laps saab armastust, siis ta ei hooli piimast; ema peab teda keelitama. Kui laps ei saa armastust, siis ta ei soovi rinna juurest lahkuda, kuna kardab tuleviku pärast. Ta joob niipalju kui jaksab, kuna ta ei saa olla kindel, kuna ema taas kord kättesaadav on. Kui laps saab armastust, on ta kaitstud; teda ei häiri miski muu. Mil iganes ta vajab, on ema olemas; ta saab usaldada tema armastust. Kuid kui ema ei ole armastav ema, siis laps ei saa usaldada, ta peab jooma niipalju kui ta jaksab.   

Ta kaldub ülesöömisele. Kui laps ei saa armastust, siis ta hakkab huvi tundma toidu vastu. Kui ta saab armastust, siis ta ei ole toidust huvitatud – st ta huvitub toidust vaid keha vajaduste täitmiseks. 

Armastuse energia blokeerumine

See on see, mis sinuga juhtub: kuidagiviisi oled sa ennast oma armastuse energiast blokeerinud. See blokeerumine tõstab sinu huvi toidu vastu. Kui sa soovid seda muuta, pead sa liikuma rohkem armastuse poole. Armasta oma enda keha – alusta just siit; naudi oma enda keha. See on nii kaunis nähtus, selline suurepärane kingitus. Tantsi, laula, tunne ja puuduta oma keha. 

Probleem on selles, et kui sa ei armasta oma keha, siis sa ei luba ka kellelgi teisel oma keha armastada. On fakt, et inimene, kes püüaks sind armastada tundub sulle naeruväärsena, rumalana, tobedana. Kuna sa ei suuda armastada oma keha, siis mida teine peaks sinus nägema? Sina ei näe ju midagi! Vähemalt seni, kuni sa ei õpi nägema oma keha ilu, ei suuda sa aktsepteerida kellegi teise armastust. Seega armasta oma keha. 

Ja kui vähegi avanevad võimalused, et sa saad armastada, kallistada, kätt hoida, siis ära lase sel niisamaa mööduda. Sa võid üllatuda: kui sa hakkad armastuse poole liikuma, laheneb toiduprobleem automaatselt. Armastamine on suurepärane kogemus, toidu hullumiseni sissetoppimine aga haletsusväärne kogemus. Toit on ilus vaid siis, kui süüa seda kogustes, mida suudad omandada. Süües liiga palju, on see iiveldamaajav.  

Kunagi ei ole liiga palju

See on üks imeline asi armastuse juures; armastust ei ole kunagi liiga palju. Keegi ei saa armastada ekstreemsuseni; mitte keegi; selles ei ole midagi ekstreemset. Kui sa sööd, paned asju enda sisse; kui sa armastad, siis sa jagad, siis  sa annad. See on vabastav kogemus. Ja mida rohkem sa annad, seda rohkem energiat hakkab voolama. Sa muutud jõeks, sa ei ole enam seisev bassein. See on see, mida sa oled teinud; see on minu tunne sinu energia kohta: sa oled selle muutnud seisvaks basseiniks. 

Lõhkuge seinad maha! Sul on täiesti ilmselgelt puudu millestki nii kaunist nagu armastus ja ainult armastus saab tuua vabanemise kannatusest, mis tekib toiduga liialdamisest.   

 http://www.speakingtree.in/spiritual-articles/new-age/why-food-becomes-an-obsession