neljapäev, 25. juuli 2019

Marion Nestle: Mille järgi otsustada, kas toidu-uuring on hea või halb?




New Yorgi Ülikooli professor, toitumisteadlane Marion Nestle vastab küsimustele:
Küsimus:  Teid tsiteeritakse sageli, kui avaldate arvamust, et ei usu mõnda ajakirjanduses avaldatud uuringut. Ütlesite, et ei usu uuringut, mis väidab, et magustatud karastusjoogid põhjustavad rohkem südamerabandusi.  Mille järgi te otsustate, kas uuring on halb või hea?   

Vastus: Ma ei ole magustatud karastusjookide fänn. Need käivad minu põhimõtte – mitte midagi kunstlikku - vastu ja mulle ei meeldi kunstlike magustajate maitse.  
Ma olen alati skeptiline, kui tuleb välja uuring, mis väidab ühe toidu või isoleeritud toitaine kahjulikkkust või kasulikkust.  Sestap olen küsimärgi alla seadnud kõik viimati ilmunud uuringute tulemused nagu – kõrge fruktoosisisaldusega siirup (HFCS) tekitab rottidel rohkem kaalutõusu, kui sahharoos (lauasuhkur); tsink toidulisandina hoiab ära külmetushaiguseid ja granaatõunamahl on kõigist teistest puuviljadest tervislikum. 
  
Lugedes selliseid üksiku faktoriga uuringuid, tahan ma alati teada kolme asja: kas tulemus on bioloogiliselt usutav?  Kas uuringu käigus kontrolliti teisi toitumis-, käitumis- või elustiilitegureid, mis oleksid võinud tulemust mõjutada? Ja kes seda rahastas?    

Usaldusväärsus: Magustatud karastusjookide uuring kasutas inimestele täitmiseks saadetud küsimustikke, et saada teada, kui tihti inimesed limonaade  joovad. 9 aastat hiljem leiti, et inimestel, kes raporteerisid regulaarset magustatud karastusjookide tarbimist, oli 60% rohkem insulte ja südameatakke. Suhtarv oli veidi väiksem, kui uuriti vanust, sugu, rassi, suitsetamist, sportimist, alkoholi, päevast kaloraaži ja metaboolset sündroomi. 
Jättes kõrvale inimeste endi poolt raporteeritud toidu tarbimise ebausaldusväärsuse, tõstatab uuring ühe küsimuse. Kas uuring oli mõeldud uurima seost limonaadide ja südameatakkdie vahel või oli see uuringu juhuslik leid?    Inimestele saadetud küsimustik sisaldab sadu küsimusi nii dieedi, kui ka muude asjaolude kohta. Ja juhuslikult võivad mõned vastused tunduda asjakohased. Antud juhul tundub südamerabanduse risk olevat ülemäära kõrge selle kohta, mis pole varasemalt üldse riskifaktorina ära märgitud.  
Ma ei oska leida mõistlikku bioloogilist põhjust, miks limonaadid peaksid viima südamerabanduseni, välja arvatud juhul, kui need oleksid indikaatoriks teistele riskifaktoritele nagu ülekaal, kõrge vererõhk või liigne joomine.   Peaks olema uuring, mis keskendub just sellele küsimsuele ja siin peaks olema väga hea bioloogiline selgitus, et ma jääksin uskuma, et limonaadid põhjustavad rabandust.  


Usaldusväärsuse küsimus tõstatub ka HFCSi uuringus. Ja jälle – ma ei ole fruktoosisiirupi fänn – me oleksime kõik tervemad, kui tarbiksime suhkrut vähem – aga bioloogia vaatenurgast on HFCS ja tavaline lauasuhkur üsna ühesugused. Neis on sama kogus fruktoosi ja glükoosi, mõlemad seeduvad kiiresti ja neid metaboliseeritakse samamoodi.   Isegi keskmiselt tarbitud kogused on umbes samad. Ja kui limonaaditootjad asendavad HFCS sahharoosiga, siis ei ole küsimus tervises, vaid turunduses.  


Kontroll: tsingi ja külmetushaiguste vahelist seose kohta on tehtud meta-analüüs (varasemate, alates 1984 aastas, tehtud uuringute osas). 11 uuringut näitasid mingit kasu; 7 näitasid, et kasu ei ole. Kõik uuringud olid topelt pimeuuringud ja platseebo grupiga.   See tähendab, et pooltele osalejatele antakse võltstablett ning kumbki – ei osalejad ega uurijad ei tea, kellele mida anti.  
Samas on osade uuringute osalejad kaevanud kapsli sisu halva maitse üle, mis tähendab, et nad olid kapsli sisu maitsnud ja teadsid, mida nad võtavad. 
Ma olen seda varem kuulnud. 1970date alguspoolel tegid NIH (National Institutes of Health) teadlased uurignu C vitamiini ja külmetushaiguste kohta.  Nad said ca 300 NIH tööajat võtma C vitamiini või platseebot. Tegemist oli topelt pimeuuringuga st keegi ei teadnud, mida ta võtab. Tulemus oli väga ahvatlev – C vitamiini võtnud raporteerisid vähem külmetushaigusi, kui platseebogrupp. 
Paraku! Paljud osalejad loobusid enne uuringu lõppu. Kui neilt küsiti põhjust, siis nad tunnistasid, et proovisid kapsli sisu maitset. Teadlased tegid uuringule uue analüüsi. Bingo! Olenemata, kas võeti C vitamiini või platseebot – need, kes uskusid ennast võtvat C vitamiini, nemad raporteerisid kergemaid sümptomeid ja vähem külmetust.
Kui uuring ei ole täiesti pimeuuring, siis tsingiga saadud tulemused on küsimärgi all. Ma usun täiesti, et tsingilisandeid võtvad inimesed tunnevad ennast pärast paremini, kuid ei saa kindlalt öelda, kas see tuleb tsingist või platseebost. 



Rahastamine: Korporatiivsed huvid mõjutavad uuringu ülesehitust ja tõlgendamist. Parimad uuringud kontrollivad erinevaid faktoreid, mis võivad tulemusi mõjutada.  Ja ka sel juhul nõuavad tulemused interpretatsiooni. Interpretatsioon nõuab interpreteerijaid. Nemad aga toovad uuringusse kaasa oma eelarvamused. 
Ma mainisin granaatõuna mahla seetõttu, et üks selle suurimaid tootjaid sponsoreerib uuringuid saamaks toote kasulikkuse kohta endale sobivaid tulemusi. Ja muidugi on granaatõunad maitsvad, kuid antioksüdantide superlaod? Enamik puuvilju on seda. Granaatõuntes võib olla kõrge antioksüdantide aktiivsus, kuid võrreldes millega.  Uuringu marker seda ei maini. Sponsoreeritud uuring on turunduse, mitte tervise kohta. 
Toitumisalased uuringud on keerukad, väljakutseks on uuringu ülesehitus ja tulemuyste interpretatsioon. Toitumine on mõtleva inimese ala, mis nõuab hoolikat analüüsi igal sammul. Kui sa kuuled, et tulemused on liiga head, et olla tõde – siis reeglina nii ongi. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar