laupäev, 25. juuli 2020

Küsimärk - tooršokolaad ei tekita lastes hüperaktiivsust? Kas tõesti?


Reklaamist veidi enne. Reklaamis on reeglina selgesõnalised väited - näit. hinnatud hambaarstide poolt parimaks hambaharjaks või garanteeritud sileda väljanägemisega juuksed; kaudsed väited - näit. üks portsjon meie toodet annab sulle päevase kaaliumi normi (valgujoogipulbri ühes prortsjonis on 1 banaan, mis sisaldab kaaliumi); ja ülespuhutud väited - näiteks maailam kõige värskendavam õlu või universumi kõige parem kohv.

Mis puudutab meist neid, kes on tervisealaste väidete sihtmärk: siis kõige parem on meeles pidada, et tervisealased väited käsitlevad turustamist/müüki, mitte tervist.


Tegin tütrele (täiskasvanud) tooršokolaadi. Huvi pärast otsisin sõber Google kaudu, mis maksab tooršokolaadi tahvel. Minule pakkus Google esimese lehena Loodusepere artikli "Mis on tooršokolaad?" 
Siit tsiteerin "Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. Tooršokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust."

Ühelegi uuringule viidet ei ole. Ja kuna ma ise olen Eestis tooršokolaadi osas üks kõige suurema kogemusega inimesi, siis ma ütlen - Tooršokolaad ei põhjusta võibolla lastes hüperaktiivsust (sest selle kohta uuringuid polegi), kuid seda ei tee ka tavašokolaad, mida selles osas on uuritud  (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8747098/). AGA rohkem, kui 10 aasta jooksul on tehtud üsna palju šokolaadi puudutavaid uuringuid, mida on rahastanud nii rahvas, kui šokolaaditööstus. Kuid tõsiseltvõetavadi raporteid, et šokolaad oleks ravinud kardiovaskulaarseid haigusi, ei ole. Isegi väidetavalt meditsiinilise toorkakao flavanooliühendite perekonna tervislik kasu pole kaugeltki lõplikult tõendatud.   
Enamik šokolaadi rekalame viitab uuringutele, mille on rahastanud šokolaaditööstus ise ja varasemalt olen blogis tõlkinud segadusest ja uhketest väidetest šokolaadi tervislikkuse kohta siin https://paikesetoit.blogspot.com/2019/08/sokolaad-on-maitsev-aga-mitte-eriti.html

Kui aeg-ajalt jäävad silma kutsed  tooršokolaadi õhtutele - kus inimesed toorkakao tarbimisest ennast ülimalt-ülimalt stimuleerituna tunnevad, siis kas see võiks siis olla sobilik igapäevane tervislik maius lastele? Eip. 



Aga kordame üle: Toorkakao sisaldab üle 300 teadaoleva kemikaali ja päris mitmed neist on regulaarsel tarbimisel kahjulikud nii inimkehale kui  -meelele.  Mitmed aineid võib nimetada ka toksiinideks. Kõige tugevamad, kahjustavamad ja murettekitvamad neist on  teobromiin, teofülliin ja kofeiin. Neil kemikaalidel on laastav toime närvisüsteemile, seedetraktile, kardiovaskulaarsele süsteemile ja hormoonsüsteemile. Korrapärasel tarbimisel võivad need kemikaalid põhjustada depressiooni, närvilisust, unetust, seedehäireid, kroonilist väsimust, iiveldust, osteoporoosi, südamerütmihäireid jpm. Sealhulgas on need kemikaalid palju kordi tugevamad, kui rafineeritud tavašokolaadis. Kuumutamisel kaotavad nad teatud osa oma mõjust, kuid toores vormis on toime üsna tugev. 
Aflatoksiini,  seda teada-tuntud kantserogeeni, toodab teatud hallitusseen ja sellele on paljud inimesed väga tundlikud. Aflatoksiini on leitud kakaost suurtes kogustes – loomulikult ka maapähklitest ja pistaatsia pähklitest, teraviljadest: riisist, nisust, maisist. Oksaalhappe suure sisalduse tõttu pärsib kaltsiumi imendumist. 
Lisaks sellele stimuleerib toorkakao serotoniini, endofriinide ja dopaiini liigtootmist. Need kolm on väga olulised neurotransmitterid, mis reguleerivad käitumist, valu, und ja isu ning samuti sõltuvuslikke tsükleid.  Üles tõstetakse ka teised kemikaalid nagu fenüületüülamiin ja anandamiin. 


Serotoniin on meie loomulik antidepressant, dopamiin toodab õnnetunnet,  rahulolu ja samas ka tähelepanu- ja keskendumisvõimet, endorfiinid on loomulikud valuvaigistid. Me vajame neid neurotransmittereid ainult teatud loomulikus koguses ja naturaalsel moel – see aitab hoida meie füüsilist ja vaimset tervist tasakaalus. Suuremas koguses aga toodetakse liigse intensiivsusega naudingut, eufooriat, heaolu ja valude kadumist. Näiteks muutuvad inimesed sõltuvaks opioididest, kuna need tõstavad endorfiide taset; amfetamiinidest, kuna need tõstavad dopamiine ja alkoholist, kuna see tõstab dopamiini, endorfiini ja serotoniini.
Fenüületüülamiin on amfetamiin, mis stimuleerib dopamiini retseptoreid ja tõstab pulssi, veresuhkru taset, vererõhku ning ergutab. Seda kemikaali leidub loomulikul kujul meie ajus ning see vallandub meis, kui oleme armunud. Seetõttu ongi nii paljud inimesed sõltuvuses armumisest ja otsivad järjest uusi suhteid, et seda taset hoida.  Igaljuhul on selle kemikaali tase meie ajus loomulikult palju madalamal, kui seda on šokolaadis. 
Šokolaad igas oma vormis stimuleerib eufooriat, mis toob meid tema juurde aina tagasi. Suurtes kogustes toorkao on hallutsinogeen. 
Süües šokolaadi või toorkakaod on sama, mis juua klaas veini, suitsetada üks suur sigar, tõmmata riba kokaiini või süstida üks doos heroiini ja seda kõike ühel ajal. Kuna šokolaad stimuleerib kõiki korraga: endorfiine, dopamiine, serotoniini ja anandamiini. Pole ka ime, et kogu maailm armastab šokolaadi. 
Selle selgitusega ma ei tahagi öelda, et te ei võiks kunagi šokolaadi proovida. Kuid selle söömine peaks jääma erilisteks ja harvadeks kordadeks ning nii, et teie silmad on arukuses avatud. Ärgu sind ka hirmutagu suhkru või kakao võrdlused kokaiini/heroiiniga - sellest kirjutan varsti järgmises postituses pikemalt. Ärge muutuge lausreklaami ilustuste lihtsameelseteks uskujateks. Veidi kakaod või šokolaadi ei tee kellestki sõltlast.  Kasutage karobi (jaanikauna) jahu, et valmistada maiustusi lastele.
Kogemus näitab, et ei ole vahet, kas tegemist on orgaanilise töödeldud šokolaadi, tavalise tumeda šokolaadi või toorkakaoga – negatiivsed efektid on sarnased. Toorkakao osakaal retseptis peaks olema minimaalne – st mitte süüa seda puhtal kujul. 

Täiskasvanud võivad toorkakaoga õhtuid korraldada ja aeg-ajalt sellega maiustada. Ja see on ok, kuna iga asi, mida me suhu paneme  annab meile hea või halva tulemuse - oleneb kogusest. Ja ka tarbimise tihedusest.

Veel üks tsitaat Looduspere lehelt:
Tooršokolaadi valmistatakse üksnes puhastest, looduslikest töötlemata toorainetest. Tooršokolaadi valmistamisel ei kuumutata tooraineid mitte kunagi. Tooršokolaadi valmistamisel kasutatakse mitmesuguseid supertoiduaineid, nagu luukumi pulber, ksülitool, kookosõiesuhkur ja goji-marjad. Tänu nendele toorainetele sisaldab tooršokolaad lisaks hõrgule maitsele ka kontsentreeritud kujul kehale vajalikke toitaineid (vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid, antioksüdante jne), mis teeb sellest kõige tervislikuma maiuspala maailmas.

Ka see ei ole täpne. Tegemist siis nn ülespuhutud väitega. Tooršokolaad kohe kindlasti ei ole maailma tervislikem maius - seda on puuviljad ja marjad. Ka tooršokolaadi valmimisel tõuseb temperatuur sageli üle 45C. 

Mõiste “toorkakao” viitaks nagu kakaole sellisena, nagu ta looduses kasvab. Kuid tegelikkus on natuke keerulisem. Tarbijatele müüdav kakao, mis tahes kujul, on  töödeldud.

Nicaragua kakaotootja Gustavo Cerna ütleb, et toorkakao mõiste on segadust tekitav. „Toorkakao [termin] on ülehinnatud. Segadust on palju.” 

Mis see siis on?

Sellise kakao valmistamiseks, mida me tunneme šokolaadi koostisosana, oad fermenteeritakse. Need asetatakse traditsiooniliselt puidust kasti ja pakitakse banaanilehtedesse kuumuse püüdmiseks. Seened, bakterid ja muud mikroorganismid lõhustavad ubades suhkruid.

Fermenteerimine on loomulik protsess ja see toimub meie abita. Kuid kakaotööstuses kontrollitakse seda protsessi, et lisada ja muuta lõpptoote maitse-lõhnaomadusi.

Ehkki sõna "toores" tähendab lihtsalt kuumtöötlemata, peab tänapäevane toortoidu liikumine toortoitu terviklikuks, töötlemata toiduks, mida pole kuumutatud temperatuuril üle 48 ° C.

Robbie Stoutil, kes on üks Ritual Chocolate asutajatest, peab ilmselgeks, et töötlemise ajal ületab kakao nn "toortoidu" temperatuuri piiri. "Põhimõtteliselt on võimatu, et kakao maitseks nagu šokolaad, ilma et kääritamise, kuivatamise, röstimise või isegi jahvatamise ajal läheks temperatuur üle 118 ° F."



Greg D’Alessandre, Dandelion Chocolate'i  kaasasutaja, rõhutab, et sellistes toimingutes nagu lihvimine ja pressimine on kõrge temperatuur protseduuri hõõrdumise loomulik tagajärg. 

Kui kakaod hoitakse alla selle temperatuuri 118 ° F / 48 ° C, on tõenäoline, et tulemus ei ole meeldiv. Kakaos on palju tanniine, mis käärimise käigus lagunevad. Ilma selle protsessita jääks teile ülikibe toode, mida te ei sooviks šokolaadis süüa ega kasutada.

Sestap see, mida me toorkakaoks nimetame, on lihtsalt röstimata kakao.   

Greg on ka skeptiline selles osas, kuidas röstimata kakao on seotud toortoidu liikumisega. „Fermenteerimise protsessi üks eesmärke on seeme tappa. Kui olete seemned fermenteerinud, pole need enam elujõulised seemned. Te ei saa neid idandada. Kääritatud kakaoubades pole midagi toorest. ”

Fermenteerimise ajal soodustab kuumus bakterite kasvu. See protsess on taotluslik, kuna need mikroorganismid muudavad ubade maitse selliseks, mida me tunneme šokolaadimaitsena.

Traditsioonilise šokolaaditöötlemise käigus hävitatakse röstimisel enamik neist bakteritest ja kõik patogeenid, mis on vahepeal tekkinud. Kuid kas ilma kõrge röstimistemperatuurita riskime toorkakao puhul oma tervisega?

Juba ammu on aru saadud, et oad puhastatakse ja röstitakse tootmisettevõttes auruga. See tähendab, et kakaofarmides ei ole patogeenidega kokkupuute minimeerimiseks eriti hoolt kantud. Seega peaks šokolaaditootja eeldama, et saadud oad võivad sisaldada Salmonella, Listeria, E. Coli, Staphylococcus ja muid potentsiaalselt kahjulikke baktereid.





Emily Stone, üks Uncommon Cacao asutajaid, räägib kakaofarmi igapäevasest elust.

„Me lõhestame lahtisi puuvilju ja sööme neid toorelt … tutvume ja mõistame maitseid ning vilju ennast. Käärimis- ja kuivatamisprotsessis ei maitse me tegelikult ube, kuid tegeleme nendega kindlasti palju.

„Me tõmbame käärimisprotsessi ajal ube kokku, lõikame need füüsiliseks hindamiseks lahti… ja kuivatamise ajal raputame ube pidevalt, teeme ka lõiketehnikat lõikekatses… Ja siis oad sorteeritakse käsitsi. Siis jagatakse nad oma partiidesse ja pakitakse kottidesse eksportimiseks. ”

 Veel üks tsitaat Looduspere lehelt, mida tahaksin täpsustada:
"Peaaegu kõiki kaubandusvõrgus müüdavaid šokolaaditooteid (sh mõru šokolaadi) on tegelikult töödeldud kõrgetel kuumustel, mis vähendab märkimisväärselt šokolaadi toitainetesisaldust."

Antud juhul näitavad uuringud seda, et osad toitained muutuvad kuumutamisel meile kättesaadavamaks ja osad vähenevad. Küll aga kuumutamine vähendab stimulantide  mõju ja hävitab võimalikud pahapisilased. Kakao ega toorkakao ei ole toitainesisalduselt midagi erilist. Eriline on šokolaadi maitsete kombinatsioon ja tema mõju meie enesetundele - sellel ei ole midagi pistmist vitamiinide ja mineraalidega.  Mitte maailma tervislikum aga kindlasti üks maailma maitsvamaid (vähemalt mulle kindlasti). Ja maitsev ei tähenda automaatselt toitainerikkamat, pigem ei ole siin suurt seost.

Toor ei tähenda automaatselt alati tervislikumat. Ja mõned leiud viitavad sellele, et röstimine ei pruugi neid komponente hävitada ja võib isegi aidata kasulikel kergemini imenduda. Greg D’Alessandre juhatab Pennsylvania osariigi ülikooli uuringutele. Leiti, et kakaoubade röstimise temperatuuri ja kestusega manipuleerimine võib säilitada ja isegi tugevdada mõnede ühendite potentsi.

Ehk siis kõige tervislikumad kakaoad võivad olla hoopis röstitud. Ja olen lugenud ka, et ubade nn puffing ehk temperatuuri ja rõhuga töötlemine annab veelgi parema tulemuse.

Ma saan ka aru, et Looduspere lehel olev tooršokolaadi jutt ei olegi mõledud edasi andma tegelikke fakte, vaid see on puhtal kujul reklaam. Selline reklaam on iga kaupa müüva ettevõtte lehel. Aga ma võin siiski kommenteerida ja loota, et lapsevanemad leiavad aega fakte kaaluda. Toiduainete reklaam aga minu arvates võiks nn looduslikuma ja puhtama toote müügi juures ka olla puhtam ja naturaalsem ehk ausam. Sisuliselt ei olegi ju vale see lause, et tooršokolaad ei tekita hüperaktiivsust, kuid see edastatakse kontekstis, mis paneb arvama, et tavašokolaad seda tekitab. 
Tõenäoliselt ei saa mingit liiki šokolaadi lastest eemal hoida, sest lapsed teevad kõik, mida täiskasvanud ja selline see elu ongi. Oma heas ja halvas. 
Kuid paljude laste puhul tuleb hoolikalt ülestimuleerimist jälgida ja koguseid piirata. Nagu sa ei jooda väikesele lapsele kohvi, ei peaks tema menüüs olema ka tooršokolaad. Puuviljad, marjad, kuivatatud viljad on lastele palju tervislikum ja naturaalsem maius.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar