Neljapäev, 2. detsember 2021

Vadin vol 2 - emotsioonid, rituaalid ja minapilt



Veel leide Ethan Krossi raamatust „Vadin“:

Emotsionaalse valu protsess ajus sarnaneb füüsilise valu protsessiga.

Belgia Leuveni Ülikoolis uuris Philippe Verduyni distantseerumist igapäevaelus. Distantseerumine probleemses olukorras tähendab, et sa üritad vaadata seda eemalt – kas kõrvalseisja vaatenurgast või kujutad end kärbseks seinal, kes vaatab toimuvat. Leitigi, et distantseerumine ja asumine vaatleja positsioonile lühendas vihastava või kurvastava sündmuse põhjustatud meeleolulanguse kestust.

Samas distantseerumine küll kustutab vadina selle algusfaasis, kuid vähendab ka positiivseid tundmusi. Sestap positiivsete emotsioonide ja tunnete puhul distantseeruda ei ole vaja (võibolla kui siis ainult loteriivõidu puhul).

Huvitav oli see, et ühe uuringu kohaselt seoses tervisega eelistatakse millegi tegemisele sageli pigem mitte midagi tegemist. Mida see tähendab? Näiteks on raamatus kirjeldatud uuringut, kus vähki haigestunutele antud valik: kui te midagi ette ei võta, on suremise tõenäosus 10% ja kui lasete end ravida uudse ravimeetodiga, siis 5%. Võiks oletada, et enamik valib uudse ravimeetodi, kuid ca 40% valis mitte midagi tegemise. Ja kui inimestel paluti see otsus teha kellegi teise kohta, siis valis mitte midagi tegemise 31%.

Distantseerumise eksperimentidest romantiliste suhete ja peretülide puhul on raamatus kirjutatud pikemalt ja nagu arvata võib, olid tülid distantseerumise puhul  lühemad ja romantilised suhted ketsid kauem.



Kross kirjutab "mina" kõnest ja sellest, et oma emotsionaalse sisekõne ajal võiks ennast nimepidi nimetada. A la „Sille, miks sa täna lummetuisanud tee peale vihastasid?“  Või pöörata oma sisekõne kolmandasse isikusse – kasutada „mina“ asemel „tema“ või ka „sina“. Sellist varianti nimetatakse – distantseerunud sisekõneks.

Kross kirjeldab iseenda talumatuks muutunud vadinat, kui talle peale teleesinemist saadeti ananüüme ähvarduskiri. Üks asi, mis sellistel puhkudel aitab on kogemuste normaliseerimine. See tähendab, et aitab teadmine, et sinu probleem pole ainulaadne, vaid seda tuleb ette paljudel teistel ja see käib elu juurde.

Kui inimest tabavad lein, tagasilöögid töös, suhtekriisid, mured lastega vms, tunneb ta sageli end oma probleemidega üksi. Teistega rääkides ja kuuldes, et ka neil on sarnased probleemid, saame aru, et kuigi meil on raske, on sarnased mured ka teistel ja see toob kergendust. Kui teised neist muredest on üle saanud – saan ka mina.

Inimestel on loomupärane kalduvus oma mõtteid teistega jagada. Vadina puhul pakub sotsiaalmeedia selliseks jagamiseks tohutult võimalusi. Kuigi selline jagamine tundub enestunnet parandavat, siis tegelikult sotsiaalmeedias tunnete väljaelamine, kirjutamine, suhtlemine, meenutamine  ei mõju hästi.

Uuringu kohaselt ei muutunud inimeste, kes jagasid vahetult peale 11. septembri rünnakuid oma mõtteid ja tundeid, enesetunne paremaks. Vadinat oli hoopis rohkem ja just kõige jutukamatel  kõrgeim üldise distressi tase ja kõige halvem füüsiline tervis.

Populaarkultuuris on arusaam, et rääkimine parandab enesetunnet...“tugevad emotsioonid tuleb lasta välja nagu aur aurukatlast“.

Kuid see ei ole nii lihtne. Teised inimesed võivad olla hindamatuks abiks, et aidata vadinast vabaneda, kuid seda abi tuleb oskuslikult anda.



Stressireaktsioon kehas on reeglina võitle või põgene reaktsioon, kuid veel on ka nn hoolitsemise ehk sõbrunemise reaktsioon. Otsitakse teist inimest toetuse pärast. Stressi leevenduvad reaktsioonid tekivad, kui inimene saab rääkida – see rahuldab inimese üht põhivajadust – kuulamisvajadust.

Kuulamisvajadus on aga võrrandi üks pool. Rahuldatud peab saama ka kognitiivne pool. Ehk me vajame teatud konkreetset nõu või abi problemi lahendamiseks. Selleks ei piisa ainult hoolivast  kõrvast. Kui nüüd keegi, kes kuulab, annab ka praktilist nõu, siis on emotsioonidel võimalik jahtuda. Ja just seetõttu, et selline praktiline nõu jääb saamata, tekivadki emotsioonide jagamisel tagasilöögid. Vadin suureneb. Inimesed, kes meid kuulavad püüavad pakkuda heakskiitu ja armastust ja see võib lühiajaliselt kasulik olla. Kui inimene räägib oma emotsioonidest ja kuulaja ainult noogutab kaasa, siis elab rääkija uuesti needsamad emotsioonid läbi ja tekib taas sama sisekõne. Seda nimetatakse üheskoos rumineerimiseks (rumineerimist peetakse üldjuhul ebaadekvaatseks emotsioonide reguleerimise strateegiaks, kuivõrd see kipub, vastupidi soovitule, emotsionaalset ängi hoopis suurendama). Nii võib kaasanoogutaja ergutada kõnelejat veel rohkem sellest rääkima ja toetus muutub pisitasa õhutamiseks. Äng suureneb ja nõiaring võib kasvada, kuna kõigil on ju ometi head kavatsused.



Siis kirjutatakse päris palju looduse heast mõjust möllavale vadinale. Uuringud näitavad, et looduses viibimine vaigistab vadinat. Ja lohutussõnu pakub Kross ka neile, kes suurtes linnades kergelt loodusesse ei pääse: nimelt ka loodusfotode ja filmide vaatamine omab head mõju.

Rituaalid – selgub, et vadina vaigistamiseks on head ka rituaalid. Raamatus kirjeldatakse mitme tippsportlase võistluseelseid rituaale – tennisist Nadali rituaaliks oli: ID kaart näoga allapoole, veepudelid pingil ritta täpselt ühele joonele, enne servi juuste kohendamine. 


Raamatu lõpus tööriistade peatükis krjutab Kross: ostke amulett või hakake ebausklikuks  😏ja sooritage rituaale. Kusjuures rituaal ei täenda siis musta kassi ohverdamist, vaid rituaal on fikseeritud toimingute järjestus ja see tekitab korra- ja kontrollitunde, mis vadinale mõjub vaigistavalt.

Rituaalidega kirjutatakse palju ka platseebost, selle mõjust ja erinevatest uuringutest. St paltseebo mõjus ühele grupile isegi siis, kui neile ette öeldi:  „See on platseebo tablett aga kui te usute, siis see toimib.“

Võtted, mida Kross välja pakub on siis sellised, mida saab kasutada üksi, näiteks rääkige endaga distantsilt, kujutlege end sõbrale nõu andmas, pange oma mõtted ja tunded kirja jm.

Võtete hulka, millesse on kaasatud teised inimesed on eraldi vadina vastu abi pakkumise võtted ja võtted toetuse saamiseks vadina vastu. Saad teada, kuidas ise paremini vadisejat toetada ja kui vadin hulluks muutub, kuidas saaksid teised sind toetada.

Keskkonnaga seotud võtete hulka kuuluvad muuhulgas ka ümbruse korrastamine  ja hardust tekitavad elamused (mis on igaühel siis erinevad).

Kui huvi pakub, soovitan lugeda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar