esmaspäev, 17. oktoober 2022

Mis tappis lumekrabid?


KUIDAS KADUS MILJARD KRABI?

Twitteris kirjutas teadusajakirjanik ja ökoloog Specer Roberts pikemalt lahti lubekrabide kadumise müsteeriumi, mis polegi nii väga müstiline ja mida ei saa ka ainuüksi kliima süüks panna.Tööstuse seljataga on roosade prillidega tarbijaskond - terve meretäis ahnust, mis peab krabiliha viima igasse kui viimsesse poodi, kioskisse, restorani, üksikisiku kööki. Jäta need krabid söömata! Kuigi nüüd on vist juba hilja...

Lumekrabi (Chionoecetes opilio)

Uudised kõikjal kirjutavad: "miljard lumekrabi kadunud".

Kas see tundub teile kummaline? Sukeldume Beringi mere ökoloogiasse, okeanograafiasse ja geopoliitilisse ajalugkku.














Alustuseks teeme vahet Beringi meres kahel suurel, ärilisel eesmärgil ekspluateeritud ja nüüdseks pea nullini kahanenud, krabipopulatsioonil: lumekarbil  ja kuningkrabil. Nende käitumine ja elutsükkel on väga erinev. Erinevad on ka nende populatsioonide kokkuvarisemised. Alustame sellest, et räägime viimastest uudistest: lumekrabide kadumisest.


Kui talvel tekib merel jää, eraldub sool ning külm, tihe vesi vajub Beringi mandrilava põrandale, moodustades selle, mida mereökoloogid nimetavad „külmaks basseiniks”. See on koht, kus noored lumekrabid kasvavad üles rohke toiduga, paljude kiskjate jaoks liiga külmas vees… väheamalt nii oli see siiani.


Kuna planeet on muutunud soojemaks, on aina kahanev „külm bassein“ lükanud lumekrabid nö  vastu seina. Seal, kus kunagi oli ohutu, võivad röövloomad, näiteks tursk, leida tee soojenevasse vette ja noorkrabid hävitada. Tõendid näitavadki, et noored krabid on liikunud aina enam basseini põhja poole.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0967064520301284


„Külm bassein“ ühendab lumekrabikadumist kliimamuutustega. Kuid ärgem unustagem, et lisaks kõigile keskkonnateguritele on olemas veel tööstuslik püük. Mis rolli see mängib? Tuleme selle juurde tagasi.

https://www.seattletimes.com/seattle-news/valuable-crab-populations-crash-in-a-warming-bering-sea/?amp=1

Esiteks uurime ka seda teist: kuningkrabi. Kuningkrabisid oli kunagi Beringi meres sadu miljoneid, kuid populatsioon vähenes 80ndate alguses ega taastunudki enam, viimastel aastatel on neid vähem kui 10 miljonit.



Kes tappis kuningkrabi?


Lugu on hull. 1959. aastal kehtestas Jaapan traalimiskeelutsooni, mis kaitses kuningkrabide pesitsusterritooriumi Beringi meres. See projekt oli edukas. Saagid suurenesid. Kuid 1976. aastal muutus kõik, kui USA võttis vastu seaduse nimega Magnuson-Stevens Fishery Conservation and Management Act.

Magnusoni-Stevensi seadusega kodifitseeriti halduskontseptsioon, mida nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks saagiks, suunates reguleerivaid asutusi püüdlema maksimaalselt mereelustiku „kaevandamise“ (väljatõmbamise) poole. See kodifitseeris ka majandusvööndi kontseptsiooni, pikendades püügiala 200 miili — reservi annekteerimine.

Seejärel, 1980. aastal – keset külma sõda – ühendasid USA ja NSVL jõud reservala traalimiseks. Viie aasta jooksul kasvas kuningkrabide kaaspüük enam kui 600%. Kuningkrabi populatsioonid langesid drastiliselt.

https://apps-afsc.fisheries.noaa.gov/Publications/misc_pdf/DewMcConnRKC.pdf



USA NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) valetas aastakümneid maailmale krabidega juhtunu kohta. 2021. aastal astus välja vilepuhuja, öeldes:

"Juhid toetasid loomuliku suremuse lugu, sest teadsid, et see võib suunata fookuse ülepüügilt looduskatastroofile."

Vilepuhuja tunnistuse avaldanud valitsuse töötajate läbipaistvusrühma @PEERorg direktori sõnu tuleks käsitleda hiljutise lumekrabi kokkuvarisemise kontekstis, mida NOAA kirjeldas ja mida meedia kajastab praegu kui salapärast loodusnähtust:

https://peer.org/alaska-red-king-crab-dethroned-by-scientific-fraud/


Paljud on seostanud lumekrabi kokkuvarisemist merejää kliima kokkutõmbumisega. Kuid ei paista, et ainuüksi soe vesi krabisid tappis. Kas seda tegid röövkiskjad? Haigus?

https://nsidc.org/arcticseaicenews/2020/01/thats-a-wrap-a-look-back-at-2019-and-the-past-decade/



Või on võimalik, et kalatööstuse rolli taas alahinnatakse?

@GlobalFishWatchi koostatud geosaatja andmed näitavad, et kalalaevad kasutasid koheselt ära kahaneva merejää. Vasakul on talvine ja kevadine kalapüük 2013, tavalisema jääaasta ajal. Paremal on sama hooaeg 2020. aastal, merejää mõõnade ajal.

Global Fishing Map









Kui uurime laevade liikumist, ilmneb silmatorkav muster: arvukad laevad traalivad sadu tunde üle Beringi mere põhja-idaosa kriitilistel pesitsuskuudel piirkondades, kus lumekrabid võisid kunagi jää all varjuda.










Georuumilisi andmeid kinnitavad NOAAFisheriesi varude hinnangute andmed - lumekrabipüügi suremuse tohutut hüpet, mis on korrelatsioonis Beringi mere jää rekordiliselt madalate aastatega.

https://www.st.nmfs.noaa.gov/stocksmart?stockname=Snow%20crab%20-%20Bering%20Sea&stockid=10820



NOAA kinnitab meile, et traalimise kaaspüük on väike krabide kogusuremuse põhjustaja, kuid vaatlejate andmed alahindavad sageli kaasnevaid surmajuhtumeid, traali kaaspüük on vaid üks püügimõju suurenemise väljendus ja tuletage meelde – nad ütlesid kunagi sama kuningkrabi kohta.

Sarnaselt 80ndatele muutus kunagine kaitsealune elupaik kalapüügi alaks ja mõne aastaga kahanes populatsioonide arvukus  drastiliselt.

Kas me paneme krabiõnnetuse kliimale süüks või laseme vastutust kanda ka kalapüügitööstusel?

Kas kalatööstus kasutas lumekrabi jäävarjupaiga ründamiseks ära kliimamuutusi?



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar