Lugedes vol 4 ... Miks loodus meie püüded kaalu alandada nurjab?

 

Loen edasi Herman Ponzeri raamatut „Burn“ – kuidas ja kui palju me energiat kulutame ja kuidas liikumine meie kalorikulu mõjutab. 

Algus siin:

https://paikesetoit.blogspot.com/2021/04/lugedest-loomulikust-kalorite.html

https://paikesetoit.blogspot.com/2021/04/lugedes-vol-2-kiirem-ainevahetus-luhem.html

Ma mäletan kunagi varasemalt ülekaalu puudutavatest loengutest asjaolu, et meie võime rasvuda on evolutsiooniline võit. Ja mida rohkem trenni teeme, seda aeglasemaks ainevahetus kipub minema. Mida vähem sööme, seda aeglasemalt energia liigub. Mäletan, et mingil ajal toortoidul – hakkasin ma sööma vähem. Paljud on seda pidanud mingiks vaimseks tõusuks – sa ei vajagi nii palju toitu. Kuid pigem on siin asi selles, et kui sa sööd ühtesid ja samu asju, siis keha harjub nendega ja omamoodi ka tüdib, ja nii kogused vähenevad. Märkamatult väheneb ka kaloraaž. Ja toortoidul on siis lihtne süüa liiga vähe. Olen kuskilt artiklist ka lugenud sellise lähenemisega võimalust kaalust alla võtta – söö sarnaseid toite, paku väiksemat valikut. Ehk toit peaks olema meeldivalt maitsetu 😀

Siin raamatus on sellest kõigest kirjutatud nüüd õige põhjalikult. Allolevad tsitaadid on kõik siis raamatust „Burn“. ☝☝☝

Kui orangutanide ja teiste ahviliste energiakulu ja kulutamise kiirus olid kokku võetud, hakatakse analüüsima inimest. Mida näitab meie energiakulu inimese arengu kohta. Võrreldes ahvidega, on inimestel suuremad ajud ning väiksemad maksad ja soolestikud.

Keha organid vajavad erinevalt energiat ja nii on aju, maks ja soolestik kõige suuremad energiakulutajad. Iga grammike nende kudedest kulutab tonnide viisi kaloreid, kuna aju-maksa-soolestiku rakud on hästi aktiivsed. Varasemad uuringud on tulnud järeldusele, et meie aju on kasvanud suuremaks ja saanud seega rohkem energiat – väiksema maksa ja soolestiku arvelt.

Looduses on alati nappus – iga asi tuleb millegi arvelt. Sa ei saa kunagi kõike. Kui näiteks sa oled looduse poolt saanud suure jubeda pea koos hirmsate hammastega – siis tuleb see näiteks pisikeste esijäsemetega. Midagi türannosauruse laadis. Kuid vaadake kasvõi krokodilli.

Juba 1890 aastatel tulid teadlased välja ideega, et aju kasvu maksab kinni soolestiku suuruse vähenemine. Ja see idee on ikka ja jälle esile tõusnud. Antropoloog Katherine Milton (California Ülikool, Berkeley), kes on töötanud aastakümneid Kesk- ja Lõuna-Ameerika ahvilistega kirjutab, et lehesööjatel ahvidel on suurem soolestik ja väiksem aju, kui samas metsas elavatel puuviljatoidulistel ahvidel.

Ponzer arutleb, et kuigi looduse turuvõtted – ühte saad ja teist annad – on olulised, siis see ei seleta täielikult inimese unikaalsust. Võrreldes ahvidega kasvavad inimesed aeglasemalt ja elavad kauem, kui ükski ahv ning samas on meil võime paljuneda neist palju kiiremini. Samuti on meil väga energiat söövad ajud ja liikuv elustiil (kui me just pole jäänud teleri taha istuma). Seega võib selline areng mitmel suunal olla tänu kiirenenud ainevahetusele. Analüüsid, mis tulid kõikjalt üle riigi paiknevatest ahvide elupaigaks olevatest keskustest näitasid:

Bonobo

     „Avastasime, et kõigil neljal suurel ahviperekonnal (šimpansidel ja bonobodel, gorilladel, orangutanidel ja inimestel) on kindel igapäevane energiakulu. Inimesed olid kõige üleval, põletades umbes 20 protsenti rohkem kui šimpansid ja bonobod, umbes 40 protsenti rohkem kui gorillad ja umbes 60 protsenti rohkem kui orangutanid (arvutused on siin toodud pärast keha suuruse erinevuste arvestamist). Ka BMR (basal metabolic rate) erines samade proportsioonide poolest. Täpselt sama šokeerivad olid ka keha rasvaprotsendi erinevused. Meie uuringus olevatel inimestel oli kaks korda rohkem rasva (umbes 23–41 protsenti keharasva) kui teistel ahvidel (umbes 9–23 protsenti). Orangutanid olid kõige suurema rasvaprotsendiga, šimpansid ja bonobod olid eriti lahjad.“

Inimkeha rasvaprotsent ütleb meile, et see on arenenud käsikäes meie kiireneva ainevahetusega – pakkudes kaitset selle eest, kui satume aega-kohta, kus toitu napib. Nii, et see rasv, millest eriti dieedimaailm ja meie kõik tahame lahti saada – on arenenud meid toetama. Rasv on hea energiareservuaar. Kui  kiire ainevahetuse puhul ei tule toitu peale, siis meie keha mingi aja jooksul sureb.

„Energiakulud arenesid käsikäes tohutute muutustega toitumises ning toidu kättesaadavuse, valmistamise ja jagamise viisides. Kiirem ainevahetus soodustas rasva varundamise suurenenud võimekust. Täna seab meie arenenud ainevahetus piirid kõigele alates spordist ja ringiliikumisest kuni raseduse ja kasvuni. Ja loomulikult olid need põhimõttelised muutused selles, kuidas meie keha energiat põletab, meie suure aju ja ainulaadse eluloo arengus üliolulised. Jah, kompromissid olid olulised, kuid inimeseks tegi meid just meie arenenud ainevahetus.“

Need tähelepanekud viisid siis Pontzeri meeskonna uurima edasi erinevaid kogukondi ja inimesi. Ning Hadzad olid valikus just seetõttu, et nad on hetkel loodusele lähemal, kui ükski teine.

Mida siis suur Loodus meie kehade jaoks plaaninud on?

„Miljoneid aastaid kestnud evolutsioon ei kujundanud meie ainevahetusmootoreid selleks, et tagada mereranda sobiv bikiinikeha, hoida meid vormis või isegi ilmtingimata tervetena. Selle asemel on meie ainevahetus astunud Darwini direktiivi järgi, et tagada ellujäämine ja paljunemine. Selle asemel, et meid trimmida (nagu tugitooliinseneri ainevahetusmudel pakub), on meie kiirem ainevahetus viinud arenenud tendentsini varundada rohkem rasva kui ükski teine ahviline.“

Edasi hakkab raamat üksikasjalikumalt kirjeldama seda, kuidas meie ainevahetus reageerib muutustele dieedis ja liikumisharjumustes – püüdes meie pingutused juba eos nurjata.

Hadza laagris ühe varajase päikesetõusu ajal märkas uurimisgrupp  noori Hadza mehi tulemas tapetud antiloobiga ning  selgitasid, et nad ei jahtinud seda ise, vaid varastasid lõvidelt nende saagi. Pontzer märgib siinkohal, et kui meie vajadus toidu järgi on looduses niivõrd primaarne, et me oleme valmis minema ja paneme oma elu ohtu lõvikarja keskel, siis kuidas ma tänapäeval saaksime end hoida eemal külmkapist?

„Evolutsioonilisest vaatenurgast on täiesti hädavajalik, et tahame pöörata tähelepanu rasvumise ja ainevahetushaiguste vastu. Oleme arenenud maailmas ehitanud endale luksuslikud toidukeskkonnad - söögiaiad, kus vastupandamatuid toite on ülirohkelt ja nende saamiseks ei pea me sõrmegi liigutama. Kogu päeva liikumiseks arenenud kehad istuvad lõdvalt  mugavatel toolidel ja diivanitel, neelates maailma läbi heledate ekraanide nagu friikartulid kuumalambi all. Ja kogu see aeg inimohvrid kasvavad: ülekaalulisus, diabeet, südamehaigused, vähk, kognitiivne nõrgenemine - see kõik on tõusuteel ja iga neist on tihedalt seotud energia tarbimise ja põletamise viisiga.“

Ja siit läheb järgmine kord edasi inimese ainevahetuse ja makrotoitainete (rasvad, valgud, süsivesikud juurde...