Lugedes: termoregulatsioon ja Hadzade immuunsüsteem

 

Termoregulatsioon

Imetajad ja linnud on nii öelda soojaverelised. Me kulutame iga päev rohkem energiat, kui roomajad ja kalad ning teised külmaverelised loomad. Selline kiirem ainevahetus võimaldab meil kiiremini kasvada ja järglasi anda. Kuid siin on üks konks. Meid elus hoidev ainevahetuse süsteem oma keemiliste reaktsioonidega saab toimida ainult väga kitsas temperatuurivahemikus. Kui meie kehatemperatuur langeb või tõuseb mõned kraadid üle 37° C , võime surra.

Kuidas on välise keskkonna temperatuuriga? Kõigil lindudel ja imetajatel on termoneutraalne tsoon - teatud temperatuurivahemik, milles me ilma pingutusteta hästi toimime. Inimeste tsoonivahemik on 23,8 – 33,8° C.  See võib tunduda liiga kõrge (mõelge oma toasoojuse peale), kuid seda seetõttu, et me ei käi enam pidevalt ringi alasti. Sellise varustusega nagu: särk, püksid, kerge jakk – langeb tsoonitemperatuur 17,7 – 23,8° vahemikku. Umbes sellises vahemikus on meist enamikul kodusoojus.

Inimesed on meistrid loomaks enda ümber mugavaid mikrokeskkondi: kodus, tööl, autos jne. Veel reguleerib temperatuuri keharasv, mis samuti nihutab termoneutraalse tsooni temperatuuri. Ülekaaluga inimeste termoneutraalne vahemik on paar kraadi allpool, kui saledatel inimestel.

Kui meil hakkab külm, on kehal kaks viisi sooja saamiseks. Üks on  võimalus põletada üht teatud tüüpi rasva, mida nimetatakse pruuniks rasvaks ja mis moodustab meie rasvkoest õige väikese osa. Arktikas elavate inimeste BMR on 10% kõrgem, kui soojemas kliimas elavatel inimestel ja seda tänu pruuni rasva aktiivsusele.

Teine võimalus on  värisemine, mis on siis tahtmatud lihaste kokkutõmbed. Näiteks olles lühikeste pükste ja T särgi väel 18° C ruumis, võivad külmavärinad tõsta BMR  taset 25% (meist enamiku jaoks tähendab see 16 lisakalori kulumist tunnis). Ekstreemse külmaga võib värisemine tõsta BMR taset ca 3x ehk sellel on palju suurem mõju, kui pruuni rasva põletamisel.

Ka liigne kuum on inimesele liiast ja keha üritab temperatuuri jahutada higistamise teel. Me oleme kõige suuremad higistajad. Higistamise kalorikadu on vähe mõõdetud, tõenäoliselt on see väga väike. Olulisem on kuumaga jääda piisavalt niisutatuks.

Immuunsüsteem

Tänane päev on meile taaskord teravalt meelde tuletanud, et maailm on täis halbu patogeene. Samas kipub läänes elav inimene tänu kaasaegsele meditsiinile kergesti unustama, kui fataalsed võivad sellised haigused olla.

Kuidas on Hadzadega. Loodus võtab oma lõivu – kümnest kuni 15 aastasest lapsest sureb neli. Ka teistes kütt-korilaste ja põllumajandusega tegelevate tsivilisatsioonist eemalolevate kogukondade juures on see arv sama. Ehk siin läänes vingudes ravimite ja vaktsiinide üle, võiksime rääkida Hadza emadega.

Viirused, bakterid, parasiidid ootavad võimalust teha meie kehast kuum bordell. Väljaspool meie koduseinu – ilma vee ja kanalisatsioonita ning puhastusvahenditeta on haigestumine vältimatu.

Pontzer kirjutab: „Mul on töökaaslane, kes töötab Indoneesia vihmametsades, uurides orangutane ja giboneid. Teda on inspireerinud linnuvaatlejad, kes peavad arvestust kõikide linnuliikide üle, keda nad aastate jooksul näinud. Minu sõber peab arvestust „Life List“ – kõikide troopiliste haiguste üle, mida ta on põdenud. Ja see ei ole lühike nimekiri. On vältimatu, et hooaja lõppedes tagasi koju pöördudes tuleb tal võtta Flagyl (algloomade vastane rohi), kõigi nende pisilaste vastu, kes on tema kehas ülerahvastatud ühiselamu sisse seadnud. Selle ravimiga ei tohi tarbida alkoholi, mis sõbra arvates on see kõige hullem osa.“

Infektsioonile vastab keha sellega, et toodab igasugu molekule. Ühe uuringu kohaselt oli palavikuga võitlemise ajal keha BMR 8% kõrgem tavalisest.   Keha võime tekitada palavikku, et pahalastest lahti saada on väga vana imetajate võime.

Tsimaned

Michael Gurven, kes oma meeskonnaga töötab Boliivias Tsimane kogukonna juures on uurinud keha toimimist infektsiooni ajal ilma antiseptikuteta. Tsimaned elavad väikestes eraldiasuvates külades Amazonase vihmametsades. Nad kütivad ja tarbivad metsikuid taimi, kuid neil on ka väike põllumajandus – käsitsi haritakse maniokki, maisi, riisi ja toidubanaane (plantain). Nad elavad tsivilisatsioonile rohkem lähedal ja teeavd mõningaid täid raha saamiseks. Igapäevaelu seisneb liikumises metsades ja jõel, puutudes kokku kogu loodusrikkusega. Bakterid, viirused ja parasiidid on siin alati otsimas omale peremeest. Niisiis pole üllatav, et infektsioonide tase on kõrge. Parasiidinakkus (reeglina ussid) on tsimanede kogukonnas 70% igal aastaajal. Nende valgete vereliblede (infektsiooniga võitlevad rakud)  tase  on 10 korda kõrgem, kui USAs elaval inimesel keskmiselt. Selline immuunsüsteemi aktiivsus põletab rohkem kaloreid ja nende BMR on 350 kcal võrra kõrgem, kui lääneriikide elanikel.

Selline kõrge tase aga peegeldub laste kasvukõveras. Ehk iga asi tuleb millegi arvelt. Sam Urlacher, Duke Ülikooli doktorand, on aastaid töötanud Ecuadori Shuar kogukonnas. Shuar inimeste elu on väga sarnane Tsimanede omaga. Kütt-korilased, kes harivad ka maad. Ka Shuar inimeste infektsioonitase on kõrge. 5-12 aastaste laste BMR on ca 200 kcal võrra kõregm, kui läänes. 20% võrra kõrgem immunsüsteemi kaloraaž võtab lõivu kasvult. Uurimine leidis, et immuunoglobuliinide, antikehade ja teiste valkude arvu suurenemine veres põhjustas aeglasema kasvu, kui neil, kes olid palavikus. Tõenäoliselt on see ka üliaktiivne immuunsüsteem põhjuseks, miks Hadzade, Tsimanede ja Shuari inimesed on lühemat kasvu.

Kui ma siit nüüd kokku võtaks  - meie siin läänes oleme väga huvitatud immuunsüsteemi boostimisest ehk tugevdamisest. On ikka päris kindel, et me tahame, et see oleks nii tugev – et see oleks pidevalt vinnas ja ülivalmiduses. Kas me saame aru, et see nõuab lõivu – väiksema kasvu ja lühema elueaga? Hadzasid ja teiste looduslike kogukondade hulgas on üle 70 aastaseid vähe. Pensioniiga tuleks allapoole, kui meiegi sinnapoole püüdleme. Looduskogukondade juures on palju ka positiivset – aga neil oma ja meil oma. Kindlasti oleks tore teha vahetust – meie negatiivsed teie positiivsete vastu. Aga kahjuks, nii loodus ei toimi.

Ja taaskord tuleb meelde see, et immuunsüsteemi tahetakse hullult tugevdada igatsugu purgimaterjaliga aga hõisatakse samas - pole palavikku, hakkas palavik tekkima, kohe läks X purgist võetud pilli või tilgaga ära. Aga palavik on ju tugeva immuunsüsteemi tunnus? Et nagu toimus immuunsüsteemi nõrgenemine? 

Allikas: H. Pontzer "Burn" vt. eelmisi postitusi