esmaspäev, 19. oktoober 2009

kõrvitsasupp





Võtame koduaiast ka midagi:) ja kohe midagi suuremat. Näiteks kõrvitsa. Lõikame lahti, puhastame, seemned sööme kindlasti ära - eriti õlikõrvitsa omad. Seemnetes head rasvahapped, hunnikutega mineraale ja vitamiine. Värskes kõrvitsas seemned veel pehmed ja värsked, seega leotada ei ole vaja, lihtsalt sööme. Kui niisama ei maitse võib peaga supi sisse panna.
Kõrvitsasupp
1 tass sooja vett
2 tassitäit kõrvitsakuubikuid
pool porgandit tükeldatult
väike maapirn e. Jeruusalemma artišokk
meresoola
soovi korral pool avokaadot
mikserdada püreesupiks, maitseaineid oma maitse järgi. ma olen nende panemisega küllaltki tagasihoidlik, kuna lapsed ei ole neist vaimustatud. Ingverit ei taha nad üldse, küüslauku ka mitte.
et supp tuleks soojem ja soojendavam võib panna tükikese ingverit. Olen ka pannud suuremasse potti veidi vett, ajanud keema, tõstnud tulelt ära ja sõelaga poti kohale kõrvitsatükid auru sisse soojenema pannud. see on toortoidulistele lubatud:), kuna selline vähene kuumus ei aja toidus kuumust tapvaks. Ehk nagu meie aurusaunas, veidi võib olla, teeb naha ja olemise pehmeks aga ei tapa. Vett 2-3 liitrise poti kohta 1-2 cm ja sõel toetub ikka üles ääre peale, mitte vette. Aur teeb kõrvitsatükid soojaks ja koos sooja veega tuleb soe supp.
Lõbusama supi jaoks jätsin blenderisse natuke suppi järele ja lisasin peotäie riivitud peeti, mikserdasin ja kaunistasin supi südamega:)




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar