Kas me võiks süüa nagu ahvid?

Lugesin ühe karnivoori postitusest: "On aeg lõpetada selle teema ignoreerimine. Taimetoksiinid põhjustavad peaaegu kõiki terviseprobleeme, mida me täna kõikjal näeme. Allolev uuring näitab, et lektiinid põhjustavad hiirtel kohest depressiooni. Ärgake ometi üles. Me ei ole loodud sööma taimset toitu." !!!

No tõepoolest :) . Kas pole samas äravahetamiseni sarnane väljendusviis taimse toidu eestkõnelejatega - lihas peituvad toskiinid ... me ei ole määratud sööma loomset ... loomne toit tekitab kõiki tänaseid terviseprobleeme.  

Aga allolevad pealkirjad meedias võimaldasid süsivesikuvaese dieedi austajatel tõmmata võrdusmärk puuvilja ja kahjustava toidu vahele. Mis aga loomaaias tegelikult toimus, räägib zooloog Amy Plowman

"Monkeys banned from eating bananas at Devon zoo

Zookeepers say the stereotypical food actually makes monkeys more aggressive, rots their teeth and can lead to diabetes"

Ülevaatlikult etnobotaanik James Wongi artiklist:

Kui oled kunagi olnud haaratud või huvitatud online dieedisoovitustest, siis võibolla oled kuulnud väidet, et tänased puuviljad on niivõrd suhkrut täis ja seetõttu ei kõlba isegi loomaaia loomadele. Siinjuures võivad olla viited sellistele artiklitele nagu „Loomaaed lõpetas ahvidele banaanide andmise.

Väide, et puuviljad ei ole enam tervisliku dieedi osa – nii inimeste, kui loomade puhul – sai tuhandeid laike ja seda jagati süsivesikuvaese dieedi pooldajate poolt kõikjal maailmas. Kuid kas sel väitel ka teaduslikku tõepõhja on?

Botaanikuna tean ma palju banaanidest, kuid vähe ahvidest ja sestap otsustasin rääkida zooloogiga. 

Amy Plowman on Devonis asuva loomaia Paignton Zoo üks direktoritest ja on teinud vangistuses elavate ahviliste dieetide osas palju uurimustöid.  Ta leidis, et loomaaia ahvidele antakse sageli toitu, mis on üsna kaugel sellest, mida need loomad looduses söövad. Osades loomaaedades antakse ahvile toitu, mis väljendab pigem inimese toitumiseelistusi.   

Plowman märgib: “Me oleme kas siis teadlikult või mitteteadlikult oletanud, et inimtoit on sobilik ka ahvilistele.“ Mõnedes suurtes loomaaedades on ahvilistele, kes looduslikult toituvad peamiselt lehtedest, antud toiduks kana, mune, juustu, jogurtit, leiba ja nuudleid. Selline arusaam ahviliste toidusedelitst on „liikunud väga kaugele tegelikkusest“. 

Et luua ahvilistele võimalikult liigiomane toitumiskava, eemaldas Plowman kaloririkkad toidud nagu: liha, piima ja teraviljatoidud, vähendas puuviljade  ja kalorikkamate aedviljade kogust. Uus ahvide toit näeb ette lehtköögivilju ja värskeid puulehti ning kraanuleid.   

Juba üsna lühikese ajavahemiku jooksul nägi Plowman koos oma kolleegidega, et ahviliste tervis paranes märgatavalt.  Loomade kaal langes, paranes hammaste tervis ja toimus teatud paranemine käitumises. Press jagas seda entusiastlikult, keskendudes põhiliselt sellele, et ahvidele ei anta enam banaani. Kui ka teised loomaaiad selda kava järgima hakkaisd, tuli taolisi meedia pealkirju veelgi enam. 

Meedias mainiti harva, et sellist uut toitumisrežiimi kasutati näiteks Melbourne loomaaias punaste pandade puhul, kes looduses söövad peamiselt rohelisi lehti ja väga vähe puuvilju. Ja pandadele hakati andma bambust puuviljade asemel, kuid seda artiklis enam ära ei märgitud. 

“Seega tuleks meil ülaltoodut arvestades ära märkida : „inimesed ei ole loomaaia ahvid”

Need, kes seovad uue ahviliste dieedi head tulemused inimeste toitumisega, peaksid silmas pidama, et ahvide menüüst jäeti välja ka kõik liha ja piimatooted ning mindi üle 100% lehetoidule. Äärmiselt madala süsivesikusisaldsuega ja liharohke „karnivooride“ dieedi eestkõnelejad jagavad seega uuringut, mille tulemused on nende väidetele vastupidised. 

Mida arvab Plowman meedia ja süsivesikuvaese dieedi austajate tõlgendusest (jätta puuviljad inimtoidust välja) tema uurimuse kohta loomaaialoomade toitumise osas? "Ma polnud sellest teadlik ja see üllatas mind väga," ütleb ta. "Puu- ja lehtköögiviljade energiasisaldus on palju väiksem kui teised toidud, mida inimene tavajuhul palju tarbib ja  seega on need meie jaoks väga tervislikud, kuna suurem osa meist sööb liiga palju." 

Plowman rõhutab, et tema tööd loomaaia loomadega ei saa üle kanda inimestele ja tehtud dieedimuudatused asendasid suhkru ja tärkliserohked toidud seedimatu kiudainega, mitte rasva ega valguga. Tema sõnul on rohkesti tõendeid selle kohta, et üleminek tärkliselt rasvale ja valgule ei ole kindlasti hea asi.

Tõendite kohaselt on see õige. Mitmetes ammendavates ülevaadetes parimate teaduslike uuringute kohta, mis meil seni on, on puuviljade suurem tarbimine olnud järjepidevalt seotud inimeste rasvumise väiksema esinemissagedusega, samuti südame-veresoonkonna haiguste ja isegi teatud vähiliikide väiksema riskiga.    

Võimalik, et veel asjakohasem oleks märkida – kui mind või sind panna ainult lehtedest koosnevale dieedile, siis tuleks meil süüa rohkem kui 300 tassitäit hakitud rohelist salatit päevas. See ei oleks just eriti meeldiv. Meil oleks raskusi saada kätte päevaks vajalik kalorite hulk ja kiiresti tekiks ka toitaineline puudujääk. 

Me ei saa ahviliste vajadusi enda peale projitseerida. Selleks on vaja ignoreerida ühte väikest fakti, mida isegi mina botaanikuna võin kinnitada: inimesed pole loomaaia ahvid. Üsna šokeeriv, kas pole?