Terve vagiina ökosüsteem

Veidi J. Gunteri raamatust The Vagina Bible:

Vaginaalne ökosüsteem

Vagiina toodab 24 tunni jooksul tavapäraselt ca 1-3 ml eritist, kuid normaalseks loetakse ka kuni 4 ml eritist. 4 ml on kogus, mis teeb täielikult märjaks ühe pesukaitsme, 2 ml koguse puhul on pesukaitse osaliselt märg.

Minu enda töökogemus ja paljudelt teistelt kolleegidelt kuuldu kinnitab, et üha enam naisi usub ekslikult, et igasugune voolus tupest on ebanormaalne. Ma ei tea, kas see on seetõttu, et peavoolu (porno)filmitööstuses paistavad kõik olevat kuivad, et naised ei räägi sellest eriti palju, et üha enam naisi eemaldab oma häbekarvu ja voolus, mis tavapäraselt jääb karvadesse kinni, määrib nüüd pesu või et tervisetoodete letid apteekides on disainitud tervet niisket vagiinat „terveks tegema“.

Vaginaalne eritis koosneb: emakakaela nõrest, tupeavas paiknevatest näärmete (Bartholini ja Skene) närest, teatud substantse toodavad kasulikud bakterid, tupe pinnalt eraldunud rakud ja väike kogus transudaati (ekstravaskulaarne (sooneväline) madala valgusisaldusega kehavedelik (koevedelik).

Üks kõige enam tuntud vagiina bakter on Lactobacilluse (laktobatsill)  perekonna liikmed. Need on vagiinat kaitsvad head bakterid. Lactobacilli toodab piimhapet, mis hoiab vagiina pH 3,5 ja 4,5 vahel. Happeline keskkond ei lase kahjulikel bakteritel ja viirustel areneda. Laktobatsill toodab ka valke nimega bakteriotsiinid, mis tapavad või inhibeerivad patogeensete bakterite kasvu – neist võib mõelda, kui kodustest antibiootikumidest. Laktobatsill kinnitab end vagiina limaskesta rakkude külge ja takistab sellega teiste bakterite kinnitumist. Laktobatsill toodab ka vesinikperoksiidi, millel arvatakse olevat roll vagiina kaitsemehhanismides (kuigi see arvamus on oma populaarsuse kaotanud).

Laktobatsilli perekond on arvukas. Vagiinas kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L. iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Näiteks mina õppisin omal ajal, et L. Acidophilus on kõige levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris. Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse vagiina mikrobioomi paremini tundma õppida. Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki bakterit ja see domineerib 34% naiste vagiinades.

L. acidophilusel paistab olevat väike või isegi olematu roll. (Sille lisab, et eesti keeles  googeldamine näitab, et tooted (vagiinale) apteekides ja tervispoodides sisaldavad just acidophilust).

On viis erinevat vagiina bakterite kogukonda. Iga naise vagiinas on üks neist. Neljas kogukonnas domineerib laktobatsill (73% naistel), ülejäänud 27%on laktobatsilli vähem ning neil domineerib mitmete erinevate bakterite kooslus. Faktoreid, mis mõjutavad vagiina bakterite kooslust on palju ja tõenäoliselt on see keerukas geneetiliste ja keskkonna mõjurite kombinatsioon.

Valgetel ja aasia naistel domineerib vagiinas reeglina laktobatsilli perekond, ca 40% Aafrika- Ameerika ja Hispaania naiste vagiinades domineerib teiste bakterite kooslus (laktobatsilli on vähe). Mida rohkem laktobatsilli, seda happelisem on vagiina pH, seega naistel, kelle vagiinades laktobatsill ei domineeri, on vagiina ph 4,7-5,0 (jätkuvalt happeline).

See aga ei  tähenda, et 40% Aafrika-Ameerika ja Hispaania naiste vagiinas on ebatervislik bakteriaalne kooslus, lihtsalt see on omamoodi normaalne.

Vagiina pH tõuseb (st muutub aluselisemaks) mensese ajal, seda tänu verele. Veri seob endaga ka laktobatsilli, nii et selle bakteri arvukus väheneb. Sellega on selgitatav ka asjaolu, et mensese lõpus on naised kõige enam vastuvõtlikud infektsioonidele, kuna heade bakterite arvukus on vähenenud. Samas on veri ka bakteritele heaks kasvulavaks.

Vagiinas leidub rohkelt suhkrut glükogeeni vormis, et toita häid baktereid. Sellest saab lähemalt lugeda raamatu 7. peatükist.

Kas ma peaksin oma vagiina mikrobioomi analüüsi tegema?

Sellest, mis meile praegu mikrobioomi kohta teada on, siis analüüsi tegemisega on teatud probleemid. Esiteks on sinu mikrobioom üsna muutuv ja seda juba päevade lõikes. Erinevused on isegi ühe ja sama päeva hommikuse ja õhtuse mikrobioomi vahel. Ja selline üks konkreetse ajahetke pilt ei anna meile suurt midagi.