Tervisemüüjate ajaloost vol 1

 

Nädalavahetusel sain läbi loetud Gideon Burrows raamatu „This Book Won't Cure Your Cancer“.

Ma pikemalt siinkohal ei peatu, kuigi ta analüüsib võimalusi tavameditsiini ja alternatiivse poole omavahel suhtlemise võimalustele ja kuidas leida patsiendile kõige parem ja ausam viis haigusega toime tulla.

Burrows kirjutab ka surmast ja sellega kaasnevatest otsustest. Ta ei kritiseeri tänase meditsiini tegevuskava, mil hoitakse iga hinna eest elus – hoolimata kui halb on elukvaliteet – raskelt haiget inimest, kel tegelikult ei ole mingeid tervenemise võimalusi.

Mida tuleks teha, kui elu lõpp on vältimatu? Kas peaks jätkama invasiivse ja ebamugava raviga iga päeva ja nädala jooksul, mida saab kuidagi välja pigistada? Millal peaks valima palliatiivravile ülemineku? Kus on see piir, mis tuleb ületada?

Burrowsi sõnul ei soovinud ta oma haiguse süvenedes panna vastutust naise õlule. Ega ei meeldinud talle ka mõte, et arstid oleksid sunnitud teda elus hoidma, osutades ravi ravi pärast, et saada veidi kasutut lisaaega.

Selle tulemusena kirjutas Burrows selle, mida Ühendkuningriigis nimetatakse nn „Advanced Decision“. See on juriidiline dokument, mis kirjeldab ajavahemikku, milleni patsient lubab arstidel minna, et teda elus hoida. Arvestades seda, mida Burrows on siiani kirjutanud, ei ole üllatav, et eelistab mittesekkumist, kui lõpp on suhteliselt peatne. Burrows eelistab, et arstid ei pingutaks liigse aja nimel, kui tulemuseks on kehvem elukvaliteet.

Lõpus kirjutab Burrows: „Minu ajukasvaja lugu selleks korraks lõpeb. Minu füüsiline ja meditsiiniline elu on võtnud peaaegu etteaimatava mustri. Tunnen end mõni nädala tükk aega halvasti, pean palju magama,  ei saa kuidagi pead selgeks, paremal pool on pidev nõrkus ja krambid on tugevamad, mõjutavad mu kõnet ja on altid tekkima suvalisel ajal. Seejärel tunnen end paar nädalat suhteliselt normaalselt, olen vormis, seltskondlik ja õnnelik. Mul on iga päev palju lühiajalisi krambihooge – sagedamini kui halbadel nädalatel –, kuid need on väga kerged ja mööduvad peaaegu märkamatult. Ma hoolitsen oma laste eest. Ma sõidan palju jalgrattaga, mõnikord isegi võistlustel.  

Töötan kirjanikuna. Elu läheb edasi, kuigi vahepeal arvasin, et see on juba lõppenud. Olen 6 kuu klubi liige. Käin iga poole aasta tagant ajupilti tegemas ja iga kord tunnen endiselt, et see võib olla halbade uudiste päev. Ühel päeval see nii ka on, kuid praegu on see vaid järjekordne teade väga aeglasest kasvust. Iga päev võtan ikka peotäie ravimeid.

Olen nüüd leppinud tõsiasjaga, et mu krambid ei kao kunagi. Ma ei sõida enam kunagi autoga. Aga just selline see minu elu hetkel on ja nii see edasi läheb.“

Heitsin pilgu ka tema järgmistesse ajuvähki puudutavatesse raamatutesse. Esimesse „Brain Tumours: Living low grade (Facing Brain Cancer Book 1)“ on koondatud erinevate aeglase kasvuga ajukasvajate patsientide lood, samuti selgitatakse rohkem tavakeeles lahti sellega seotud raviprotseduurid, haigusnäitajad jms. 

Selle raamatu järg  „Glioblastoma - A guide for patients and loved ones: Your guide to glioblastoma and anaplastic astrocytoma brain tumours (Facing Brain Cancer Book 2)“, mis on ilmunud 2017, räägib juba glioblistoomi halvaloomulistest variantidest. Burrows märgib, et kuna tal endal on stabiilne aeglase kasvuga ajukasvaja, siis ta ei plaaninud kirjutada gliblastoomist. Kuid aeglase kasvuga ajukasvajate diagnoosiga inimeste, kellest ta kirjutas raamatu esimeses osas ning kellega tal kujunesid välja sõprussuhted, olukord aastate jooksul muutus. Aeglase kasvuga kasvajast saab ühel päeval halvaloomuline kiire kasvuga haigus. Ning ka Burrowsi enda kasvaja on ühel päeval muutumas. Seetõttu otsustas ta esimeses osas tutvustatud inimeste lugusid edasi rääkida ja ühtlasi ka selgitada glioblastoomiga patsientide võimalusi ja igapäevast elu.

Mulle raamat väga meeldis. See oli realistliku vaatega, aus ja hästi kirjutatud: hoolimata oma kohkumusest, paanikast ja halvast diagnoosist, ei kaota autor selget pilku vähiga seotud imerohtude ja imelugude maailmas.

Järgmiseks sattus silme ette Lydia Kang, MD ja ajaloolase/kirjaniku Nate Pedersen poolt kirjutatud raamatu "Quackery: A Brief History of the Worst Ways to Cure Everything". Ajalugu võib mõnikord olla veidi kuiv ja igav; kuid seda raamatut on kiidetud kui huvitavat ja oskuslikult kirja pandut. Autorid toovad välja mõned kõige vastikumad ja naeruväärsemad asjad, millega inimesed on end tervist taga ajades ravinud.  

Lydia Kang ja Nate Pedersen

Autorid juhivad tähelepanu sellele, et šarlatanlus on kui kummardus inimese eluiha uskumatule jõule. "Oleme ellujäämise nimel valmis sööma surnukehasid, laskma end töödelda keeva õliga ja taluma eksperimentaalset ravi, mis hõlmab liigses koguses kaane." Ja see sama tõuge on toonud kaasa uskumatuid uuendusi, nagu operatsioonianesteesia. Oluline on välja selgitada, mis töötab ja mis mitte. Petturlus kestab ja kindlasti on veel "hullemaid raviviise" tulemas.  Alates lihtsalt imelikust kuni täiesti ohtlikuni, on raamatus kümneid veidraid, haiglaselt hullumeelseid "ravimeetodeid" – mille on välja mõelnud nii arstid ja teadlased, kui spiritistid ja imerohumüüjad ja mis põhinesid nii teadmatusel, katse-eksitusel kui ka otsestel pettustel.

Quackery inglise keeles vastab tõenäoliselt šarlatanlusele eesti keeles. Seletav sõnaraamat ütleb, et quackery on enamjaolt tervisepettuse sünonüüm, pettuse või asjatundmatute meditsiinipraktikate propageerimine. Šarlatan on "petturlik või asjatundmatu meditsiinioskuste propageerija" või "isik, kes teeskleb professionaalselt või avalikult, et tal on oskused, teadmised, kvalifikatsioon või volitused, mida tal ei ole". Mõiste quack on kärbitud vorm arhailisest terminist quacksalver, hollandi keelest: kwakzalver on "salvimüüja". Keskajal tähendas termin quack "karjumist", kuna need müüsid turul oma kaupa kõva häälega karjudes.

Raamat on 500 lk paks, sisukorrast loen kokku 28 erinevat võimalust tervenemiseks sh elavhõbe, arseen, kuld, radoon, opiaadid, kokaiin, alkohol, tubakas, aadrilaskmine, külma vee protseduurid, klistiirid, kannibalism, paastumine, seks, elekter jpm.

Tundub põnev.