Stressiga
jõudsin hormoonsüsteemini ja kuna kohe tuleb Guyenet raamatus „Hungry Brain“ juttu
kortisoolist, siis ma otsisin vahepeal välja oma kronobioloogia materjalid ja
tulen korra veel tsirkaadiarütmide juurde tagasi ja tuletan seda teemat meelde:
Tsirkaadia rütmi üks aspektidest on paigutatud hüpotalamusesse. Hüpotalamus on aju reguleerimiskeskus, siin reguleeritakse hormoone, stressi, kehatemperatuuri, nälga jpt homeostaatilisi eluaspekte. Hüpotalamuses asub suprakiasmaatilises rakutuum (SCN), mis on siis kellmehanism, mis ütleb kõikidele teistele rütmidele meie kehas, kuna sisse ja kuna välja lülituda.
Näiteks on kortisool peamiseks
tsirkaadia rütmiks. Hommikuti on meil
kortisooli tase kõrge, see väheneb päeva edenedes ning on madalaim õhtul.
Seejärel on tase taas kõrge järgmisel hommikul. Samuti on melatoniin väga
rangelt kontrollitud hormoon ja seda vabastatakse kehas ainult pimeduse ajal.
Kui te lähete päeval voodisse, siis mealotniini ei vabane. Õhtul pimeduse
saabudes hakkab maelatoniini tase tõusma ja sellel on mitu ülesannet. Näiteks
kehatemperatuuri muutmine. Kui kehas hakatakse vabastama melatoniini, läheb
kehatemperatuur alla. See on üks põhjuseid, miks kehas magamise ajal
temperatuur langeb. Tsirkaadia rütmid samuti muutuvad kogu elu vältel, st
noored inimesed on sagedamini hommikuinimesed, teismelise eas liiguvad nad
ööinimesteks. Kuskil 22-23 eluaasta vahel ollaks kõige enam ööinimene. Vanemas
eas muutuvad inimesed taas hommikuinimesteks.
Reageering
(verevool lihastesse, higistamine, pulsi kiirenemine) stressoritele on
põhjustatud erinevatest faktoritest sümpaatilises närvisüsteemis ja kortisool mängib selles olulist rolli.
Kui aju võtab vastu hädaohu signaali, siis sinu hüpotalamus eritab
kortikotropiini vabastavat hormooni CRH. See omakorda stimuleerib ajuripatsit,
mis vabastab adrenokortikotroopse hormooni (ACTH), mis saadab neerupealsetele sõnumi,
et vajatakse rohkem kortisooli.
Kortisool on hormoon, mida kõige rohkem tuntaksegi keha vastusest stressile.
Kortisool, nagu paljud hormoonid,
mängib inimkehas paljusid erinevaid rolle. Kui
me oleme kroonilises stressis, siis kortisooli vabastatakse läbi kogu päeva
suuremates kogustes. Hommikuvalguse mõju vabastab ACTH ja sellega koos
vabaneb kortisool. Kortisool omakorda põhjustab ACTH tootmise lõpetamise ja see
annab meile algavaks päevaks suurema energialaengu. Kui inimesed on aga pidevas
stressis ja toodavad kogu päeva rohkem kortisooli, siis võib see põhjustada mõningate
toimivate reaktsiooniahelate lagunemise. St isegi, kui kortisooli tase on
kõrge, jätkub ACTH tootmine ja jätkuv kõrgem kortisooli tase põhjustab raskusi
magama jäämisel.
See
ei ole ainus stressi ja tsirkaadia rütmi vaheline seos. Kortisool mõjutab
tsirkaadia (kell)geene maksas ja neerupealiste rakkudes. Juhuslikel aegadel nende geenide pidev
käivitamine vastuseks stressile viib selleni, et keha ei tea kunagi, mis
täpselt kell on. See võib omakorda viia tsirkaadilise düsregulatsioonini ja
keha ei vabasta hormoone vajalikul ajal ärkveloleku-une tsüklis.
Psühholoogiline
stress ei ole samas ainus stressi liik, mis kortisooli vallandab. Inimkehas vallandub kortisool ka vastuseks füsiooogilisele stressile – sellisele,
mis tekib suurtes kõrgustes, ekstreemsel temperatuuril ja krooniliste haiguste
puhul. Kronobioloogia alased uuringud on
leidnud, et inimesed, kes saadetakse kosmosesse, kogevad sellist stressi ja
selle tulemuseks on tsirkaadiline düsregulatsioon. Lisaks neile on vahetustega tööd tegevad inimesed samuti
füsioloogilises stressis ja neil on kõrgem kortisooli tase.
Selline väga oluline hormoon – ühelt poolt stressihormoon ja teiselt poolt päeva reguleeriv ja tegutsemist toetav. Ikka sama vana asi – normkoguses hädavajalik, suures koguses hävitav.
Tulen
aju ja söömise juurde tagasi ning siin tuleb juttu tänapäevastest ravimitest, mis
sarnanevad väga kortisooliga ja aitavad immuunsüsteemi maha suruda – vajalik organite
transplantatsiooni korral, reumatoidartriidi puhul. Kui sellist rohtu võtta
suuremas koguses, siis tekib kõhupiirkonna rasvumine. Uuringutes on sellist
rohtu saavad mehed söönud päevas normist enam ca 1700 kcal.
Põhjus miks kortisool söömisele taolist
mõju avaldab, peitub taas kord lipostaadis. Hormoon leptiin ütleb
hüpotalamusele, kui palju rasvakude kehas on ja hüpotalamus kasutab seda
signaali toidu tarbimise ja energiakulu reguleerimiseks. Kui hüpotalamus muutub
leptiinisignaali suhtes resistentseks, suureneb rasvumine. Ja kortisool (ja
sarnased ühendid) tekitabki leptiini resitentsust. Kortisooli eemaldamine
näriliste süsteemist toob kaasa ülima leptiinitundlikkuse ja saleduse. Kuid kas
selliste ekstreemjuhtumite puhul toimiv ka tavainimese elus samamoodi on, ei
ole veel hetkel täpselt teada.
California
Ülikooli psühhiaatriaprofessor Elissa Epel leidis oma uuringus, et mõnedel
inimestel eritub suures koguses kortisooli, mõnedel mitte. Need, kel on rohkem
kortisooli, ka söövad rohkem. Madalama kortisoolitasemega osalejad sõid vähem.
Samuti on selgunud, et kortisool aitab keharasval tekkida kõhupiirkonda, mis
iseenesest on tervisele ohtlikum, kui muus piirkonnas paiknev rasvkude.
Kontrollimatul
stressil - näiteks kui sind on päev otsa kiusanud neli reesusmakaaki või siis ülemus 😏– on eriti tugev kortisooli tõstev toime. Stressisituatsiooni puhul, mida sa
saad ise suunata, on kortisooli taseme tõus väiksem.
Kuid on veel üks levinud stressiga ülesöömise põhjus – maitsev töödeldud toit teeb tuju lihtsalt paremaks.
Stress
ei muuda ainult söödava toidu kogust, vaid ka toidu liiki. Meid kisub stressi
ajal šokolaadi,
jäätise, krõpsude, juustuga makaronide, pitsa poole.
Füsioloogiaprofessor
Mary Dallmann jälgis stressiolukorras hiiri, kes said siis joogiks tavalist vett
või suhkruvett. Suhkruvee joojad olid stressiolukorras rahulikumad ja
stressivastus oli nõrgem. Sama toimus tavalise ja suure rasvasisaldusega toidu
puhul. Rasvase toiduga oli reaktsioon stressile nõrgem.
Mis siis toidus täpselt seda stressi leevendab: suhkur, rasv, kalorid või
preemiapunktid?
Neuroteadlane Yvonne Ulrich-Lai püstitas just
sellise küsimuse ja pakkus närilistele suhkruvett, sahhariiniga magustatud vett
(0 kalorit) või tavalist vett. Ja mõõtis nende reaktsiooni stressile. Ta
oletas, et kõige suurem toime saab olema suhkruveel, kui kaloririkkal
preemiatoidul, kuid sahhariin (magus maitse) toimis täpselt samamoodi, kui suhkur.
Hiljem
tegi Ulrich-Lai uuringuid ka seksiga ja möönis, et ka seks pärsib
stressireaktsiooni ja seda veidi paremini kui suhkur.
Praegu
uuritakse edasi seda suunda, et kui me saame stressile leevendust preemeriva
toimingu kaudu (toit, seks), siis võimalik, et me saame kasutada ka teisi meile
meeldivaid tegevusi (jooksmine, sõbraga kokku saamine, jooga, massaaž
jne), mis leevendavad stressi, kuid ei põhjusta selliseid probleeme tervisele.
Ja
sellega sai Guyenet raamat „Hungry Brain“ läbi. 🎉🎉🎉😉Teen esmaspäeval veel
kõigist 6 praktilisest soovitusest kokkuvõtte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar