Lugedes ainevahetusest (18): karnivooridest veganiteni - kui pikalt me midagi söönud oleme

 

Dunning-Kruger efekt

Eelmises postituses tuli juttu, et hüpotalamus juhib ja hoiab kindalt ohjes meie ainevahetust. Aga meie tänases keskkonnas on mitmeid asju, mis ajavad  hüpotalamuse segadusse  ja selle reaktsioon paneb meid sööma rohkem kaloreid, kui me kulutame. Siit kerkibki üles küsimus – kuidas erinevad meie tänased toidud nendest, mida meie keha on loodud sööma ja kuidas need toidud meie ülekaaluliseks teevad? Kui me läheksime tagasi oma esivanemate dieedi juurde, siis me kindlasti oleksime terved?

Siin on probleem selles, et ei ole võimalik päris kindlalt öelda, mida paleoliitikumi inimesed täpselt sõid. Antropoloogid ei taha välja käia mingeid absoluutseid tõdesid – seda  ka seetõttu, et mitte anda kütust juurde erinevate dieetide fanaatilistele esindajatele. Enamik neist, kes internetis kirjutavad:  „...kindlad allikad väidavad ... meie esivanemate dieet on...,“ teavad sellest teemast kõige vähem.

Selline nähtus, kus endas absoluutselt kindlad inimesed valjuhäälselt oma õigsust kuulutavad nimetatakse Dunning-Kruger efektiks.

1999 aastal tulid Cornelli psühholoogid David Dunnig ja Justin Kruger välja hüpoteesiga, miks ebakompetnentsed inimesed on nii tüütud: nende äärmine ebakompetentsus ei lase neil näha, kui ebakompetentsed nad on.   

Selle hüpoteesi testimiseks lasid nad üliõpilastel teha loogika, grammatika ja naljast arusaamise teste. Seejärel palusid neil ise ennast hinnata – arvata, kui hästi neil oli läinud. Nagu arvata võiski – need, kes teadsid kõige vähem, pidasid ennast ekspertideks.

Õppides pidevalt uusi asju, olen ebakompetentsuse künkal olnud palju kordi 😃, oluline on sinna mitte jääda ☝.

Tänastes tulistes vaidlustes dieetide ümber, paistab kõige enam tähelepanu äratavat see, kelle hääl kõige valjem. Paleo dieedi evangelistid omavad raudset veendumust ja kinnistunud vaateid inimloomuse ja evolutsiooni kohta: „Inimesed on sündinud liha sööma ja punkt.“ Nad promovad suure rasva- ja madala süsivsikusisaldusega dieete, mis viivad keha ketogeneesi (varasemad postitused) ja väidavad, et inimesed on söönud ainult piisoneid, mitte marju. Paleo toetajad – karnivoorid lükkavad tagasi iga väite vegetaarsete ja (hoidku jumal selle eest) vegan dieetide tervislikkusest, nimetades taimedel põhineva toitumise või rasva vähendamis nõuandeid soovitusi korporatiivseks propagandaks. Nende teooria järgi ei söö ükski endast lugupidav kütt-korilane tärkliselist, süsivesikurikast toitu ja absoluutselt välistatud on, et nad sööksid suhkrut.

Veganid võivad olla täpselt sama tüütud. H. Pontzer kirjutab, et kui ta elas Broolynis ja sõitis metrooga tööle, käis mööda rongi ülienergiline ja endast väljas naine, kes käis inimestel järgi ja jagas pamflette, mis selgitasid, kuidas inimene on loodud sööma taimi. „Vaadake meie hambaid,“ karjus ta, „liha mädaneb meie taimetoidulistes sooltes“. 

Jättes ekstreemsed esinejad välja (unusta ka populaarne aga mitte faktidel põhinev „Game Changers“), saab rahulikult uurida neid andmeid, mis on meil olemas. Selleks on kolm päris kindlat andmete kogumit:

Arheoloogilised ja fossiilide andmed

Täna tsivilisatsioonist eemalolevad kütt-korilaste kogukonnad

Inimgenoomi uurimine

Meeldib see või mitte, kõigist neist suundadest osutavad faktid sellele, et inimene on arenenud oportunistlikuks omnivooriks.

Kunagi ammu ei oleks see mulle kohe mitte meeldinud. Tõenäoliselt seetõttu, et on ju vaja süüa "naturaalselt". Nüüd ma võin öelda seda, et kui on valitud taimetoitlus – kas siis loomade ja keskkonna heaolu pärast või seetõttu, et selline toitumisviis annab hea enesetunde ja tervise – ei peaks oluline olema, kas inimene on minevikus söönud sõnnikut, piisoneid või kookospähkleid. Oluline on, kuidas sa ennast täna oma toitumisviisiga tunned. Probleem tekibki ainult juhul, kui sinu toitumisviis peab olema kõige õigem – ehk teistest parem. Iseenesest on suurepärane, et me oleme osanud rasketes tingimustes ellu jääda, seedides igasugu toitu. Ja et täna on inimesed võimelised olema terved väga erinevaid  toitumisviise esindades.

Arheoloogilised ja fossiilide andmed

 

Esimesel 4-5 miljonil aastal hominiidide arengus – näitab hammaste ehitus – on olnud tugevalt taimse toidu osakaal.

2-4 miljoni aasta tagune leid näitab väga suuri purihambaid  tihke emailiga, mis viitab juurikate söömisele. Kuid ei saa kindlalt öelda, kui suur oli juurikate osakaal. Kuigi meie tänanae armastus kartulite jt juurikate vastu näitab, et selline mugulaarmastus on meie liigile omane.

2,5 miljonit aastat tagasi näitavad väljakaevamiste uurimine, et dieet on liikumas kütt-korilaste menüü poole. Loomaluudelt on leitud kivitööriistade jäetud jälgi.

1,8 miljonit aastat tagasi Dmanisi (varasemad postitused) väljakaevamised ja uuringud näitavad, et söödi ka antiloope ja teisi loomi.

400 000 aastat tagasi söödi loomi regulaarselt. No ja nii ta edasi neandertaallasteni läheb. Nende  luudest on juba leitud  isotoopallkiri (loomade luudes, kes söövad teisi loomi, on suurenenud isotoop Lämmastik 15 tase, mis kontsentreerub toiduahelat pidi üles liikudes.) Loomade söömine tõi kaasa suurema kalorite arvu. Taandus vajadus nii suurte purihammaste ja soolestiku järele. Täna on meie seedesüsteem 40% võrra ja maks 10% võrra väiksem, kui vegetaarlastest ahvidel. Selline vähenemine vabastas ca 240 kcal, mille keha suunas aju suurenemisse ja muudesse süsteemidesse.

Siiski on siiani Paleo ringkondades levinud valearusaam, et meie esivanematest kütt-korilased pidasid ainult jahti. Asi on selles, et pinnasekihtides säiluvad luud ja küttimiseks vajalikud tööriistad palju kauem, kui taimne toit. Küttimiseks kasutati kivikilde, mis ei mädane ega kõdune. Samas võime ka praegu Hadzade juures näha, et vajalike juurikate kättesaamiseks vajatakse ainult terava otsaga puutokki. Nii et kuigi fossiilid ei näita taimse toidu leide, siis näitavad kõik märgid tänaste kütt-korilaste juures, et dieet on pikka aega olnud tasakaalus piisava taimse toiduga.

Praegune uusim tehnoloogia võimaldab uurida väljakaevatud kolpade hambakatu vahele jäänud toidutükikesi.  Leideni Ülikoolis on hoolikalt uuritud Euroopa ja Lähis Ida kolpade kivistunud hambakattu. Peaaegu kõikide uuritavate objektide puhul leiti terade ja tärkliste jääke. Nii et neandertaallased võisid olla suured kütid, kuid nad tasakaalustasid oma toitu süsivesikurikaste terade, tärkliserikaste juurte, puuviljade ja pähklitega. Seega oleksid meie esivanemad Paleoliitikumi ajast oleksid väga üllatunud, et tänase Paleo liikumise esindajad püüavad eitada tärklise ja teravilja osa nende dieedis.

Jordaaniast leitud 14400 aasta vanune leib

Isegi jahu ja leib on palju vanemad, kui senini arvatud. Jordaanias leiti väljakaevamistel iidne ahi, milles 14000 aasta vanused leivajäägid. Tuhandeid aastaid enne, kui väidetavalt algas põllumajandus.

On teada ka, et aborigeenide kogukonnad Austraalias  tegid metsikutest teradest leiba ammu enne seda, kui Eurooplased kultuurse teravilja sisse tõid.

Mis puudutab tsivilisatsioonist eemalolevaid kogukondi, siis nende dieedid sõltuvad suuresti sellest, mis laiuskraadil nad elavad. Võib leida nii lihakeskseid, kui taimekeskseid dieete ja kõike, mis mahub sinna vahele. Ühesõnaga on „naturaalne“ inimese dieet väga variatsioonirikas. Tõesti väga külmas kliimas  (50° ekvaatorist) süüakse väga palju liha. Samas on arktilises vöötmes sageli terve kogukond töötanud koos selle nimel, et saada kokku natukenegi taimset toitu. Näiteks on otsitud näriliste pesasid, kuna närilised koguvad omale taimevarusid. Miks arktilised grupid palju liha sõid? Sest muud ei olnud saadaval, söödi seda, mis on.

Seevastu tänased Hadza, Tsimane ja Shuar inimeste dieet koosneb 65% süsivesikutest (USAs on see alla 50%). Samuti on nende toit suhteliselt madala rasvasisaldusega, vähem kui 20% kaloritest tuleb rasvast. Kui jätta põhjakogukonnad välja, siis ei ole tõendeid ühestki suure rasvasisaldusega kütt-korilaste dieedist.

Tänane Paleoliikumine soovitab 30% valku, 20% süsivesikuid ja 50% rasva. Palju Paleo ja Keto dieedi eestkõnelejad lükkavad rasvaprotsenti veelgi suuremaks. Populaarne autor David Perlmutter kirjutab oma raamatus, ilma ühtegi tõendit esitamata, et meie esivanemate dieet sisaldas 75% rasva ja 5% süsivesikuid. Miks Paleo liikumine sellist asja väidab?

Põhjus on Murdock´i Atlases. 1990 algatas Paleo liikumise Colorado Ülikooli professor Loren Cordain, kes osundas kütt-korilaste puuduvatele südamehaigustele. Cordain ei olnud antropoloog, vaid spordifüsioloog. Sestap ta ei läinud kütt-korilaste dieete uurima. Selle asemel kasutas ta Murdock´i Atlases olnud kokkuvõtteid kütt-korilaste kohta. Nad lugesid sealt välja üsna meelevaldsed rasva, valgu ja süsivesiku protsendid ja järeldasid, et  kunagiste kütt-korilaste menüü koosnes 55% ulatuses loomsest toidust. Cordain kirjutas nendele andmetele ülipopulaarse raamatu The Paleo Diet ja liikumine oligi alguse saanud.

Murdocki andmetes oli mitmeid ebatäpsusi. Ta ei andnud oma kokkuvõtetes rasvade-valkude-süsivesikute kohta protsente, vaid dieedihinde 0-9 olenevalt sellest, palju erinevaid toite dieedis esines. Kuni 1900 aastateni ei arvestatud kütt-korilaste dieedist kirjutades naiste panusest. St kõik toit, mida koju tõid naised, jäeti arvestamata. Välja oli jäetud ka mesi, mis kütt-korilaste menüüst moodustab suure osa. 

Cordain omakorda võttis aritmeetilise keskmise, mitte ei arvestanud suuri erinevusi erinevate laiuskraadide elanike dieetide vahel. Kui võtta lihtsalt aritmeetiline keskmine ja selle põhjal järeldada, et see keskmine on ainus ja õige „naturaalne“ inimtoit, ülejäänud kõik põhjustavad haigusi, siis me võime ka öelda, et võttes keskmise inimeste kehapikkusest – on see ainus ja õige kehapikkus ja kõik ülejäänud pikkused on patoloogilised.

Pontzer märgib, et kõik kütt-korilaste kogukonnad alates suure lihasisaldusega dieetidest kuni suure taimetoidu sisaldusega dieetideni on ühtviisi terved. Inimesed saavad täna terved olla paljusid erinevaid dieete süües ja nii on see olnud ka minevikus. Ei ole olemas ühtset kindlat Paleo dieeti.

Doktor ja biokeemik Stephen Phinney, kes on madala süsivesikusisaldusega dieetide eestkõneleja toob sageli näiteks Aafrika masaid, Põhja Ameerika piisoniküttidest indiaanlasi (Plains Indians) ja Arktika inuiite. Need kogukonnad on samas Paleo kuvandi kõige kehvemad näited. Masaid on karjakasvatajad – mitte kütid. Ja nad on vana kogukond aga mitte nii vana. Arheoloogilised uuringud näitavad, et karjakasvatus tekkis vähem kui 10 000 aastat tagasi.  Aafrikas on seda olnud ca 6500 aastat. Sama käib piisoniküttidest indiaanlaste kohta ja arktika kogukonnad on veidi nooremad ca 8000 aastat. 2,5 miljoni aastase inimajaloo skaalal on nad vastsündinud.

Ja ka sellised väikesed kogukonnad, kes söövad vähese rasvasisladusega dieete – nagu Hadzad, Tsimaned, Shuarid jt – paistavad silma väga hea südame tervise poolest. Seda ka kogukonna vanimate liikmete hulgas.

Kolmest põhjusest kaks – arheoloogilised kaevamised ja fossiilid ning tänaste kütt-korilaste kogukondade uuringud näitavad, et inimesed on söönud seinast seina dieete. Aga mida näitab geneetika? Laktoosi lagundamine ja talumatus – kuidas ja millal on see inimkeha osaks saanud.

Masaid annavad võimaluse headeks geneetika uuringuteks. Karjakasvatajad tarbivad piima ja piim on ka masaide dieedi oluline osa. Suurem osa piima kaloritest tuleb piimasuhkrust – laktoosist.