Aju
on keeruline organ ja üritab omasoodu meid elus hoida. Ülekaalu vältimiseks on
vajalik, et koos tegutseksid kaks: ühiskond tervikuna ja meie indiviididena.
Ühiskondlikud
muutused on visad tulema, kuid seni saame ise teha kõike seda, mis võimalik.
Guyenet raamat „Hungry Brain“ on nüüd läbi käidud, aju omapärased
käitumisviisid välja toodud.
Mida
siis ise ära teha saab:
1. Paranda oma toidukeskkonda
Üks kõige mõjuvamaid abimehi on ka üks lihtsamaid. Vähenda oma kokkupuudet ülimaitsvate toitudega. Tee oma kodune keskkond korda. Jäta premeerivad toidud: väga maitsvad, suure rasva-suhkru-soola sisaldusega koju toomata. Kaloririkkad toidud pane silma alt ära – et need ei oleks kergesti nähtavad, möödaminnes kergesti kättesaadavad. Ära hoia külmikus jäätist.
Kui
sul on suur ülekaal, vähenda igasuguse toidu ja snäkkide asetamist nähtavatele
pindadele nii tööl kui ka kodus. Minimeeri kokkupuudet meediast voolava
toidureklaamiga.
Loo
barjääre enda ja toidu vahele. Apelsin on koorega ja sa pead apelsini söömiseks
veidi vaeva nägema. Sama käib pähklite kohta – kui kodus on koore sees pähklid,
siis neid sa ei söö nii palju. Kodus võiksidki hoida toite, mida on vaja
valmistada või küpsetada enne söömist – see garanteerib, et sa hakkad kokkama,
kui sul on tõesti kõht tühi.
Kujutagi
ette kööki, kus nähtaval kohal on ainult puuviljad ja koorega pähklid. Siin
puuduvad kaloririkkad toidud ja et midagi toekamat saada, tuleb hakata
küpsetama. Sama käib töö kohta – kui sa just ei tööta pagaritöökojas.
2. Majanda oma isu
Kui aju arvab, et sa oled näljas, siis ta urgitseb sinus seni, kuni sa alla annad. Ja aju on selles väga hea. Sestap on arukas anda ajule vihjeid, et sa ei ole näljane. Kõige parem viis selleks, on süüa toitu, mis on väga küllastav aga samas madala kaloraažiga. Sellised on toidud väiksema kaloritihedusega, kiudainerikkad ja/või valgurikkad ning keskmiselt maitsvad (meeldivalt maitsetu toit). Siia kuuluvad lihtsamad toidud, mida on vähe töödeldud: puuviljad, aedviljad, kartulid, täisteraviljad, läätsed-oad, muna, mereannid, värske liha. Leib on üsna kaloririkas, isegi kui see on täisterast, sestap võibolla on oma tärklised parem saada kartulist, maguskartulist, ubadest, kaerapudrust – eelista neid leivale. Ja valgest rafineeritud jahust kaloririkkad tooted tuleks kindlasti menüüst välja jätta (liiga maitsvad).
Pikemas
perspektiivis tuleks lipostaadil aidata ennast teatud kaalunumbriga mugavalt
tunda. Ja siinkohal ei ole veel täpselt teada, mis lipostaati rahuldab, kuid
see mida me teame – valguline toit ja kõrge preemiapunktiga toidu vältimine tal
rahulikuna püsida. Lisa valgulist toitu ja vähenda ülimaitsvaid toite.
Regulaarne füüsiline aktiivsus, korralik uni ja stressi majandamine toetavad
madalamat kaalupunkti – selle saavutamist ja säilitamist.
3. Hoia eemale toidupreemiatest
Aju hindab väga suure kaloritihedusega tooteid, milles kombineeritakse suhkur-rasv-tärklis-sool jm elemendid ning seab motivatsiooni just nende toitude liigsele söömisele. Selline motivatsioon on näljast eraldi – st isegi kui sa ei ole näljane, motiveerivad premeerivad toidud sind sööma. Jäätis, friikartulid, krõpsud, koogikesed, šokolaad, peekon – toidud, mis on palju premeerivamad, kui meie kaugete esivanemate lihtne toit ja viivad meid lihtsalt ülesöömiseni ning ebatervislike toitumisharjumusteni.
Kui
me sööme lihtsamaid, vähem töödeldud toite, siis need on jätkuvalt maitsvad,
kuid ei anna sellist intensiivset preemiat ja ei vii üle piiri. Puuviljad,
aedviljad, kartulid, täisteraviljad, läätsed-oad, muna, mereannid, värske liha.
Pähklid ei ole kõige parem dieeditoit, samas on vähem kaloritihedad, kui me
arvame, sest läbivad seedesüsteemi ilma, et me neist toitaineid kätte saaksime.
Valides soolamata pähkleid, peaks preemia olema normaalne.
Kindlasti
on inimestel erinevad toidud erinevad
preemiaga ja sestap igaüks saab ise oma motiveerivad toidud kindlaks teha ja
neid kodusesse keskkonda mitte tuua. Naudi neid aeg-ajalt.
Kui
oled suur magusasõber, proovi eine ajal süüa ka puuvilja, mis aitavad magusa
sensoor-spetsiifilisel küllastusel kergemini täituda ja ei nõua pärast nii
suurt portsu magustoitu.
Jälgi
harjumust tekitavate substantside: alkohol, kofeiin, teobromiin (šokolaad)
kogust oma menüüs. Need on väga premeerivad ja võivad sind tõugata tarbima
rohkem kaloreid, kui tegelikult vajad.
Lisanditega
kohvikokteilid võivad sisaldada 500 kcal ja üks alkoholiga kokteil 90-180 kcal,
sestap ei ole raske aru saada, kuidas joogid, mida me ei tarbi nälja pärast
meil kaalus juurde aitavad võtta. Vali
roheline tee või lihtne must kohv ja kui tarbid alkoholi, valid vähem
kaloririkas variant, nagu näiteks vein.
4. Uni olgu prioriteet
Uni
ei ole aja raiskamine. See on kogu keha aga eriti aju puhkuseks ja taastumiseks
hädavajalik. Uni on tasuta imerohi ja imearst ja üleüldse suur ime. Tuba olgu
täiesti pime, sinine valgus õhtuti ekraanidelt väljas. Kui sul on tõsisemad
unehäired, otsi abi spetsialistilt.
5. Liiguta oma keha
Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab isu ja kaalu kontrolli all hoida kahel viisil: esiteks tõstab kulutatavate kalorite arvu ja nii on raskem kaalus juurde võtta. Inimesed, kes regulaarselt liiguvad söövad küll rohkem aga reeglina mitte nii palju, et kaalus kasvada. Teiseks aitab regulaarne liikumine lipostaadil paremini hoida madalamat fiskeeritud kaalupunkti. Meie kaugetel esivanematel oli likkumise kohta sõna – ELU. Elu ongi liikumine ja liikumine on olnud inimesest lahutamatu ja nii on see meie sisse jätkuvalt programmeeritud. Kõik loeb: jalutamine, aiandus, rattasõit, jõutreening jne. Samas on väga hea kombineerida erinevaid liikumisi.
6. Majanda oma stressi
Mediteerida saab iga kaaluga
Ohuga
vastaseis on meie kehades arenenud meid maksimaalselt hästi kaitsma, kuid
tänases ühiskonnas võivad muutunud keskkonnatingimused stressi ja toidu
liikumisteid segi ajada. On viis punkti, millega saab asjad taas õigele joonele
suunata:
1)
Tee kindlaks kas sa oled või ei ole stressisööja. Kui oled, siis sa
tõenäoliselt oled seda ka juba taibanud.
2)
Tee kindalks stressorid – stressi tekitavad asjaolud. Kroonilised stressorid,
mis ei ole sinu kontrolli all: töö, raha, terviseprobleemid, pikaleveninud
hooldamine, sotsiaalse toe puudumine,
konflikt.
3)
püüa neid stressoreid pehmendada . Kas sa saad midagi parandada või vältida?
Kui ei, siis kas saad kontrollimatu stressori muuta kontrollitavaks: näiteks
rahaprobleemi korral, kas on võimalik koostada kava selle lahendamiseks;
terviseprobleemide korral panna paika konkreetsed sammud, mida astuda ja ette
võtta. Plaani tegemine ise annab sulle teatud kontrollitunde ja see omakorda
võib vähendada söömistungi. Hea viis stressi alandada on mediteerimine – õpi
see ära.
4)
Püüa oma stressitoidud asendada vähema kalorihulgaga variantide vastu. Või
helista söömise asemel hoopis sõbrale, paku endale muid meeldivaid tegevusi.
5)
Taaskord – eemalda kodust kõrge kaloraažiga, kõrge preemiapunktiga toidud.
Mida tuleb ette võtta ühiskondlikult, kui tahetakse, et rahvas oleks
tervem ja tervishoiule kuluks raha vähem. Guyenet kirjutab ... :
Jagada inimestele informatsiooni tervisliku toitumise kohta – siin on kahjuks
näha, et see ei mõjuta eriti inimeste söömist. Riiklikud toitumissoovitused on
igal pool pea ühesugused, kuid eriti toidukülluses elavad inimesed ei järgi
neid. Inimesed vajavad asjakohast infot, kuid sellest üksi jääb väheks.
Toidu
kalorisisaldus ja koostis on küll märgitud tootepakendile ja see on aidanud
survestada tootjaid kasutama vähem transrasvu, kuid inimeste toitumisharjumustele
pole sellel erilist mõju.
Mõju
võib aga avaldada nö vastuturundus (countermarketing),
milleks on teatud toodetele suunatud negatiivsed reklaamid, kus näidatakse
toote tarbimisest põhjustatud halba enesetunnet jms.
Selline
lähenemine on toiminud suitsetamise puhul. Negatiivsed reklaamid, hoiatused
suitsupakil, infoplakatid koos keeluga avalikus
kohas kasutamise kohta on toonud 70% suitsetamise vähenemise (võrreldes 1963
aastaga).
Toiduga
on teistmoodi selles osas, et suits ei ole eluks hädavajalik aga toit on.
Negatiivset reklaami saab suunata ainult ülekaalu tekitavale toidule aga mitte
ülejäänule. Ja siin on raske piiri tõmmata.
Veel
üks võimalus on teha premeeriva toidu pakend jms vähem ligitõmbavaks. Ja suur
mõjutaja on hind – me ostame rohkem, kui see on odav ja vähem, kui hind on
kõrge. Tehes ülekaalu soodustavad toidud kallimaks ja tervislikud toidud
odavamaks aitame parematele valikutele palju kaasa.
Taanis
maksustati kõrge küllastunud rasvaga tooted ja Mehhikos suhkruga magustatud
joogid. Toitutootjate suure surve tõttu kaotas Taani maksu juba aasta pärast
aga Mehhikos vähenes magustatud jookide tarbimine. Kaks aastat peale
kehtestamist on seegi sattunud suure surve alla. Limonaaditööstus näeb selle
nimel kõvasti vaeva.
Alternatiivne
võimalus on valitsuse poolsete toetuste ümberjagamine. USAs saavad lõviosa põllumajandustoetustest:
mais, soja ja nisu. Siit tulevad ka kõige enam ülekaalu panustavad tooted:
maisisiirup, sojaõli (USA kõige enam kasutatud rasvaine), rafineeritud jahu,
maisiõli, maisitärklis. Kuna nende toorainete hind on üliodav, siis neist
kombineeritakse tonnide kaupa ülimaitsvaid ja äärmiselt kaloririkkaid tooteid.
Ehk maksumaksja ise maksab selle eest,
et ülekaal oleks kerge tekkima.
Detroidis
on näiteks seadus, mis nõuab, et kiirtoidurestoranid peavad koolist olema
vähemalt 152m kaugusel. USA toidumaastiku arvestades on see muidugi suur
vahemaa. Samas annaks siin kindlasti midagi ära teha.
Ja
loomulikult on üks suur söömisele kaasa aitaja visuaalne reklaam. Tootjad
tunnevad reklaamipsühholoogiat hästi ja reklaamid on lihvitud täiuslikkuseni.
USAs on tootjate kokkulepe (CFBAI), et lastesaadete (kuni 12 aastastele
suunatud) ajal ei tohi näidata rasvumisele kaasaitavate ülipremeerivate toitude
reklaame.
On
kodanikualgatuste võimalus. 1970date alustas Nestle reklaamikampaaniat vähem
arenenud riikides, kutsude üles tarbima imikute piimasegu rinnapiima asemel,
kuigi nendes riikides olid piiratud võimalused puhastele veevarudele, mis
seadis paljude laste elu ohtu. Väga kasumlik kampaania laste kõrgema suremuse
arvel. Sellel reklaamile pandi piir ostjate boikoti ja rahvusvaheliste
regulatsioonidega.
Toitude
rasva või suhkrusisalduse vähendamine on samuti hea võimalus, kuid keskmine
tarbija ei pea siis toodet enam maitsvaks ning ostab muu margi. McDonalds on
teinud mitu katset – ülisuurte portsjonite vähendamine, puuviljade ja salatite
lisamine – kuid nende läbimüük vähenes. Ja teised firmad kasutasid selle augu
kohe ära.
Nii
kirjeldas Hardees reklaam oma 1400 kcal hiigelburgerit:
„See
on burger noortele näljastele poistele, kes soovivad tõeliselt suurt, maitsvat,
mahlast ja dekadentlikku burgerit. Loodan, et meie konkurendid reklaamivad
jätkuvalt oma tervislikke tooteid aga meie reklaamime jätkuvalt oma suuri
mahlaseid maitsvaid burgereid.“
Iseenesest
mind motiveerib juba see, kui ma tean turundustermineid, mille peal tootjad oma
toodet pakuvad – ja kuidas turumajandus ja reklaamindus oma sihtmärke seab.
Ja kõigele ülaltoodule ma tooks eraldi välja – ära mine poodi tühja
kõhuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar