esmaspäev, 13. november 2017

Toidupettuste kaasaeg vol. 1






















Lähen edasi toidupettuste teemaga, mida alustasin oktoobris ... Toiduvõltsimise ajalugu
East Anglia Ülikooli Food Fraud kursuselt tsitaate ja mõtisklusi...
Mis võiks tänapäeval olla teistmoodi? Kui palju me ise oleme erinevad sellest, kes me olime? On rohkem küllust ja rohkem töödeldud toiduainest, mis tegelikult võimaldab petta enam. Konkurents on meeletum kui kunagi varem ja see kõik survestab omakorda tootjaid. Oodates aina odavamat toodet, olen mina tarbijana see, kes soodustab ja nõuab pettust. Ülimat kvaliteeti ilma rahata. Mis maksab poes toit? Ja siit see tuleb: Hanuka mett müüakse rohkem, kui tootjamaalt välja viiakse, jahvatatud pipra hind on odavam, kui terapipra hind  jne, jne. 



Sageli kohtan arvamust, et ei saa osta poest värsket puu- ja aedvilja, kuna see on nii pritsitud. Samas aines, mis võib olla pulbrite, töödeldud toitude sees, on kaugelt rohkem kahtlane:). Värske toiduaine, mille tervikkuju on säilinud, on kasulik valik. Sa võid seda kodus töödelda milleks iganes: kuivatada ja jahvatada, koorida ja keeta, püreestada ja teha segusid. On ajamahukas, seega ebapopulaarne suund. Mulle meeldib :). Kardetakse õuna ja apelsini ja banaani ning ostetakse korvide kaupa purke, pudeleid, kotikesi pulbritega, mille päritolu ja tegelikku toimet just minu kehale ei teata. Kas saab olla kindel, et potsikukeses on kõik täpselt nii, nagu sildil kirjas - altpoolt võid lugeda, et päris sageli ei ole. Alati on võimalus, et ka värsket ainest on võltsitud st orgaaniline on kirjutatud sinna, kus tegemist tavapõllumajandusega. See on samas siiski kõige väiksem oht. 


Superfoodid on huvitavate nimedega pulbrid, mis palju "head" teevad :). Pulber on üldse üks selline tore asi, mis mind ei köida ehk ettevaatlikuks teeb. Omatehtud jah. Mingis pakendis, reeglina läbi netikaubanduse ebamäärastelt tootjatelt tulnud ei pruugi pakkuda kvaliteeti. Omal ajal peletas mind nende superfoodide pakikeste juurest ära artikkel, milles kirjutati David Wolfe äripartneri arreteerimisest. Kinni võeti ta seetõttu, et Lõuna Ameerikast toodavate superfoodide kastis oli kakao pulbri sees kokaiin :). See pani mind mõtisklema selle üle, et ka superfood ja ka toidulisand ja ka ravim purgikeses ise võib olla lihtsalt odavamate ainestega segatud, oma mõju kaotanud, puhas võltsing. 

Mis siis on toidupettus (food fraud) - NFU Food fraud report 2017 (2017 aasta toidupettuste raport UK põllumajandustootjate ühenduselt) defineerib toidupettust, kui mingis aine tootmise - turustamise tsüklis toimub tahtlik ja kavatsuslik toidu, selle koostisosade või/ja pakendi asendamine, lisamine, võltsimine, valeandmete esitamine. Siia kuuluvad ka majandusliku kasu eesmärgil tehtud valed või eksitavad avaldused-kinnitused-väited kauba suhtes.
On ka toidu kuritegevus (food crime ), mida defineeritakse kui tarbijaskonnale, ettevõttele või avalikule huvile kahjuliku toidu-joogi jõudmist kaubandusturule.
Toidupettusest saab toidu kuritegevus hetkel, mil sellise tegevuse ulatust ja potentsiaalset mõju loetakse tõsiseks (artikkel põhineb UK seadustel).

Sestap on toidupettuse maailm lai: kauba säilivuse kuupäeva muutmine, kauba pakendile sõnade "tervislik", "orgaaniline" jne lisamine, mõnede koostisosade märkimata jätmine jne, jne. sageli ei ole selle tulem eriti märgatav ega ohtlik. Kui mahukas võiks olla toidupettuste osa? 33% küsitletutest vastas, et usaldab tootjaid vähem, kui aastaid tagasi - info pettuste kohta liigub kiiremini ja paremini, kui eales varem.  NFU märgib oma raportis, et UK toiduainetööstus kaotab seetõttu 12 miljardit GBP aastas. Toidupettus mitte ainult ei määri ettevõtte nime, vaid tekitab ka korratuse turgudel, kuna ebaõiglane konkurents võib suruda ausad tootjad turult välja. Kuidas satub võltskaup toidukauba liikumise ahelasse - see toimub võltsitud või ebaõige dokumentatsiooni, jääkidele uute kuupäevade lisamisega ladudes, sageli müügimeeste (food brokers) ja internetikaubanduse kaudu. Inglise keeles on märksõnadega kerge jõuda riiklike institutsioonide vastavte lehtedeni, kus on lahterdatud tagasikutsutavad toidukaubad, pettused, selgitused. Eesti keeles on raske leida või meil ei ole nii hästi koondatud infot - ma üldiselt kahtlen, et meil oleks toidupettust vähem, kui UK-s. Eesti lehtedel edasi tagasi hüpeldes, leian, et meie toiduohutuse konverents on 30. novembril ja lehelt https://toiduteave.ee/toiduohutus/ on vaid üks rida: Siin hakkame avaldama erinevat teavet toiduohutuse valdkondades. Asi liigub :). Sellest hoolimata ...

Tarbija peab olema hästi informeeritud ja teadlik võimalikest petujuhtudest. Kuid see polegi nii lihtne. Ajakirjanduse rabavad pealkirjad, sageli ülepaisutatud või hoopis puuduliku info põhjal kirjutatud, ei anna tarbijale vajalikku teadlikkust. Oma osa hirmu külvamisele annavad sotsiaalmeedia vigurvändad, kes meisterdavad šokeerivaid valeteateid, mida tarbijad usinalt jagavad. Valesõnumid on jõudnud ka peavoolu meediasse ja omakorda andnud võimaluse väga ulatuslikult hirmu külvata.  Tulemuseks ei ole tarbija teadlikkuse tõstmine, vaid umbusaldus nii meedia, kui ka toidu tootja vastu. Selle kasutavad imeagaralt ära kõikvõimalike puhastavate, imettegevate aineste müüjad. Kuna valeuudiste teema on omakorda laiem, siis sellest, kuidas neid ära tunda, kirjutan eraldi mõnes järgnevas postituses.

Ma olen püüdnud järjest enam vältida hirmu külvamist ja mida enam ma olen õppinud ja kuulanud, seda vähem on hirmu selles osas, mida tavajuhul kardetakse. Ühiskonna tavaliikmena olen kartnud neid asju, mida teadlane peab naeruväärseks ja seda, mida teadlane kardab, ei oska üldse peljata.  Kui juba oskan eemaldada liigse müra uudistevoost ja võltsingud sotsiaalmeediast, siis jäävad järele sellised korralikud pettused, mille osas me saame ise palju ära teha - nii oma toidukorvi hoolikalt üle vaadates, kui ka oma mõtlemisvõimet kasutades :). 




Hetkel on nii, et koostööd teevad toidupettuste osas väga erinevad organisatsioonid. Ja ma ei tea, kuidas Eestis aga mujal ollakse ses osas üsna efektiivsed. Kuid suurem efektiivsuse tõus tuli alles 2012- 2013 aasta hobuseliha skaandaliga,(Ülal siis Euroopa kaardil näidatud, kuidas hobuseliha veiselihaks muutus). Arvatavalt kadus Euroopast ca 50 000 hobust toidupettuse skeemi, mis segas odavamat hobuseliha kallima veiseliha hulka. 2012 aastal avastati hobuseliha paljudest loomalihaga toitudest, mida turustasid paljud kauplusteketid. 2017 aastal mõisteti kahele ettevõtjale 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ja ühele ettevõtjale 18 kuu pikkune vangistus. Üks ettevõtjatest turustas hobuseliha, teised pakkisid selle koos loomalihaga ümber ja pakendasid, kui loomaliha. Siit sai alguse ka suurem ebakindlus ja eriti tarbija poolne kahtlemine talle müüdava kauba autentsuses. 

Võib alati külastada toiduohutuse organisatsioonide kodulehti, kus on toidukaupade tagasikutsumised kõik ilusti kirjas. Ma ise olen Eestis näinud vaid korra Rimis silti, et kutsutakse tagasi toidukaup... 
Mida siis viimati mujal ilmas on tagasi kutsutud:
1. 09. nov. 2017 korjatakse tagasi vasikalihast  hakkliha, põhjuseks: võimalik E. coli O157 bakteriga saastumine (Kanada)
2. 09. nov. 2017 Nestle kutsub tagasi 13 tonni toidupankadele viidud Hot Pockets tooteid (sea ja loomalihatooted), põhjuseks valesti märgitud koostisosad ja märkimata jäänud allergeenid (soja, piim, nisu, muna)
3. 08. nov. 2017 kutsutakse üle kogu maailma tagasi Iiri toorpiimast juust, Põhjuseks Listeeriabakter
4. 07. nov. 2017 kutsutakse tagasi orgaanilised külmutatud herned, positiivse Listeeriabakteri tõttu. (listeeria hävib kuumutamisel, kuid see võib kuumutamata osadelt sattuda kuumutatud toidu külge).
5. 06. nov. 2017 kutsutakse tagasi lõhe lõigud sidruni ja tilliga, põhjuseks saastumine Listeeria - saastumine ei ole lõhna ega maitse järgi tuntav, kuid haigestumine toimub sellest hoolimata.(Kanada)

Veel kutustakse tagasi lõhemarja - botulismiga saastumine; 14 tonni kana ja sealiha burritosid - Listeeria, külmutatud kanapulgad - stafülokokk ...
Enamjaolt on tegemist loomsete produktidega. Kuid saastuda võivad seega kõik. Tagasi on kutsutud nii tava kui mahetoodangut, eelpakitud salateid, valmislõigatud aedvilja pakendeid, konserve, - enamjaolt on tegu Listeeria, e.coli, salmonella ja konservide puhul Clostridium botulinum (botulismi tekitaja) , üks partii Mehhiko papaiasid salmonellaga saastumisest. 

Inglismaa toidupettuste uudiskirjas on juulis-septembris kutsutud tagasi 32 põhitoodet (ühe tootja tooted on ühe numbri all) - rohkem, kui pooled neist on tagasi võetud seetõttu, et pakendi infos puudusid teatud koostisosad, mis omakorda ohuks allergikutele. Palju on siin maiustusi: koogid, küpsised, rosinad šokolaadis, veel lihaga tooteid, tortilla krõpsud, kastmed, superhommikueine batoonid (seemned, pähklid, aprikoosid jne). 



Mitmed tootjad võtavad tagasi korraga mitu erinevat toodet, mis teeb nimekirja pikemaks. Ja siis bakteriaalne saastatus: kanatiivad, kanasalat, kalapirukas, sink ja 22 erinevat toodet (tabelis ühel real), peamiselt vorstid, ka taimetoidu vorstid, pudingud. Veel on füüsilise saastatusega tagasi kutsutud 13 pastatoodet klaasikildude sisalduse kahtlusega. Nelja sorti šokolaad on tagasi kutsutud plastikosade sisalduse kahtlusega. 15 erinevat toidulisandit kutsutakse tagasi (kookosvesi, vitamiinid, teesegud jm) salmonella saastatusega. Veel üks toidulisand - rauatabletid kutsutakse tagasi metallosakestega saastumise tõttu - see on juba kurbnaljakas, kui rauda hakatakse rauatükkidega sisse söötma -siis võiks ju panni lakkuda:). 
Selline kaunis Health Aid vegan tervisetoode kutsutakse tagasi autoriseerimata ärritusaine olemasolu tõttu:





















Ja tosinajagu loomseid ja taimseid pasteete kutsutakse tagasi botulismi tekitaja bakteri kahtluse tõttu. 

Pakendatud toortoidu puhul on arvatagi, et mida toorem, seda rohkem ohtu on. Toorpähkleid kutsutakse tagasi ka üsna tihedalt ja salmonella ja muu bakteriaalse saastatuse tõttu. Veel leian india pähklite (väikepakendid) tagasikutsumist klaasitükikeste sisalduse ohu tõttu. Kalekrõpsud (lehtkapsakrõpsud) kutsutakse tagasi, kuna pakendil pole märgitud india pähkli kasutamist. Tegemist nii mahe, kui tavatoodetega. 

Hinnatud golfiklubi restoranist leitakse A hepatiidiga töötaja, kes on kõvasti tööd vihtunud teha ja suutnud suure osa toitu nakatada. 
Kanada tuntuim toorpiima tootja pandi 60 päevaks vangi, kuna ei teinud koostööd kontrollijatega. Kas te aga paneksite seda pahaks tootjale, kes näeb toorpiima kasulikkust keedupiima ees? Aga samas, lugedes kõike eelnevat, kas te saate seda pahaks panna toiduametile, kes üritab võimalikult madalal hoida bakteriaalset saastumist, mis toores loomses toidus võib levida kulutulena. 
2008 aastal lahvatas suur piima saastatuse skandaal Hiinas, kus piim ja beebide piimapulber sisaldas melamiini. Arvatavaid kahjukannatajaid ca 300 000 inimest. Suurim USA piima saastatus tuli 1985 aastal Hillfarmi piimatööstusest, mis varustas pea kõiki ümberkaudseid poekette. Arvati, et piim saastus toorpiima sattumisest pastöriseeritud piima hulka. Tulemuseks üle 6000 salmonelloosi haigestunu. 

Pole paha, mis? Tundub mõttetu sebimine selle Listeeria või E.coli ümber? Tegelikult asja eest. 


Tuletame sedakord meelde halbu baktereid :). New York Ülikooli inimese mikrobioomi programmi juht professor Martin Blazeri (raamatu Missing Microbes autor), on mures koos teiste mikrobioomi uurijatega antibiootikumide kergekäelise kasutamise pärast.  Tema raamatust ja loengutest leian järgmist: 

Ilma mikroobideta, ei saa me hingata ega süüa. Ilma meieta läheb pea kõigil mikroobidel suurepäraselt.


Hoolimata sellest, et prokarüootidel puudub rakutuum, ei ole nad primitiivsed. Bakteri rakud on terviklikud iseseisvad olevused: nad suudavad hingata, liikuda, süüa, jääkaineid elimineerida, kaitsta end vaenlaste vastu ja loomulikult paljuneda. Bakteriaalne maailm on tohutu ja meie oleme selle kõrval kübeke tolmu. Erinevus E.coli ja Clostridium vahel on palju suurem, kui meie ja maisi vahel. Kui mõtleme viirustele, peame silmas inimestele muret valmistavat grippi, külmetushaigusi, herpest, HIV. Kuid suurem osa viirusi ründab peamiselt bakterite rakke, mitte loomseid rakke nagu meie omad. Viirused ja bakterid on omavahel sõda pidanud miljoneid aastaid ja üritanud üksteist üle kavaldada. On fakt, et bakteriaalsete haiguste puhul püütakse ravida viirusega, mis tapab bakteri.

Bakteriaalse maailma mitmekesisuse vähenemine inimkehas toob kaasa tervise halvenemise.





Kui me räägime džunglist, siis sealse ökosüsteemi jaoks on mitmekesisus kriitilise tähtsusega. Mitmekesisus hõlmab endast puid, liaane, põõsaid, õistaimi, sõnajalgu, vetikaid, linde, roomajaid, imetajaid, putukaid, seeni, ussikesi. Suur mitmekesisus pakub kaitset kõigile ökosüsteemi osadele, kuna nad moodustavad omavahel ainete ja jääkide käitlemise võrgustiku. (Mõelge sellele, kui soovite  oma kehas nii kardetud ussikesi tappa).

Kui 70 aastat tagasi eemaldati Yellowstoni Rahvuspargist hundid, siis kasvas plahvatuslikult põtrade arv. Järsku oli põtradel ohutu olla ja nad said igal pool käia ning maitsta pajusid, mis ääristasid jõe kaldaid. Laululindude ja kobraste – kes ehitasid oma pesi pajudele – arv vähenes. Kui jõed nõrgenesid, siis lahkusid piirkonnast veelinnud. Kui enam ei olnud huntide poolt tapetud korjuseid – vähenes kaarnate, kotkaste, harakate, karude arv. Rohkem põtru tõi läbi võitluse toidu pärast kaasa piisonite vähenemise. Koiotid tulid tagasi ja sõid ära hiired, keda osad linnud ja mägrad jahtisid. Ja nii edasi. Sama toimub inimese mikrobioomiga ja inimese tervisega, kui võtmeelemendid eemaldada.

Näiteks inimeste pikkus Maal võib erineda paar-kolm korda. Organismide erinevus tavapärases mikrobioomis võib aga kõikuda 10 miljonit korda. Bakterid, keda on soolestikus näiteks sada rakku võivad uue toidu ilmudes, paljuneda mõne päeva jooksul mitmeks miljardiks. Ja vastupidi.

Meie mikroobide puhul tekib küsimus: miks nad meid lihtsalt minema ei pühi. Miks meie neid talume? Darwinismi järgi sööb koer-koera. Kuidas meil on õnnestunud säilitada nii pikaajalised püsivad suhted? Tasuta lõunaid tegelikult ei ole. Me kohtame ettevõtlusmaastikul paljusid ellujäämisskeeme – maksupettusi, pangapettusi jne. Kuid, kui petturid alati võidaksid, siis laguneks kogu süsteem koost. Kui me näiteks kõik otsustaksime vedada oma kaabli kõrvalt ja mitte maksta tasulise TV eest. Me näeme koostööd kõikjal looduses: mesilased ja õied; mäletsejad ja nende seedebakterid, termiidid ja nende bakterid, kes aitavad neil seedida puitu – nad on koos eksisteerinud miljoneid aastaid. See näitab, et petturid ei võida alati. Seega on olukorrad, kus pettuse tagasilöök on niivõrd tugev, et seda ei ole mõtet kasutada. Ja selline koostöö toimub meie ja meie mikroobide vahel. Loodusliku valiku tulemusena on meil tegemist peremehega, kes annab pettuse eest tugevaid vastulööke ja mida suurem pettus, seda tugevam vastulöök. Kui peremees sureb, surevad kõik tema asukad. Kuulus matemaatik John Nash on kirjutanud, et toimib teatud koostöö fenomen, kus omavahel koostööd tegevad pooled on iseeneslikult valimas neid partnereid, kes ei peta. Ja kui toimub pettus on tulemus palju kehvem, kui koostööd tehes.

Patogeenid nagu rickettsia on mikroobid, kes teevad su haigeks. Nad toovad kaasa palaviku, külmavärinad, valu, mis hoiavad sind päevade kaupa voodis. Nad võivad su aeglaselt või kiiresti tappa. Sa võid olla sellise surijana üks tuhandetest. Me nimetame neid tavapäraselt pisikuteks ja 150 aastat oleme otsinud mooduseid, kuidas neid tappa – oleme selleks teinud kõik, mis võimalik. Viimased 70 aastat on meie sõda olnud eriti agressiivne ja antibiootikumid on päästnud miljoneid elusid. Kuid sõjal ei paista tulevat lõppu. Bakterid muteeruvad imelise kiirusega ja on välja arendanud resistentsuse enamiku meie kõige efektiivsemate antibiootikumide vastu.



Patogeenid on alati elanud koos meiega. Me kõik kanname enda soolestikus kaasas E.coli baktereid, kuid nad on meile täiesti kahjutud. Kuid 2011 aastal sõid inimesed Saksamaal saastunud idusid ja vähemalt kaks E.coli tüve muutsid oma geneetilist materjali, tootes äärmiselt virulentset organismi, mis nakatas rohkem kui 4000 inimest ja kahjustas neist rohkem kui 800 neerusid – osa pöördumatult ja tapsid 50 inimest.

KUID, vahel  põhjustavad patogeenid haigusi ja vahel mitte. Need bakterid on sinuga koos elanud juba väga kaua aega – nad on sind koloniseerinud, kuid mitte kahjustanud. Koloniseerimine tähendab, et see bakter elab sinus ja sinu pinnal ja ei tee sulle midagi halba.

Peggy Lilli, 56 aastane naine, 2 lapse ema. Õpetas meditsiiniõdesid, töötas mitme koha peal, oli aktiivne ja elujõuline inimene. 2010 aasta märtsi lõpus oli tal hambaarasti juures protseduur, mille käigus määrati talle antibiootikum clindamycin (klindamütsiin). Nädala lõpus tekkis kõhulahtisus. Kuna ta töötas ka lastega, jäi ta koju, arvates, et tegemist on kõhuviirusega. Kuid kõhulahtisus kestis edasi veel 4 päeva. Peale nädalavahetust võttis ühendust arstiga. Seejärel leppis ta teisipäevaks kokku kohtumise gastroenteroloogiga. Kuid teisipäeva hommikul oli ta arsti juurde minemiseks liiga nõrk, perekond helistas kiirabisse. Kui parameedikud saabusid oli ta juba peaaegu šokis. Haiglas avastas kolonoskoopia infektsiooni Clostridium difficile nimelise bakteri poolt. Seda bakterit leidub vähesel määral tervete inimeste soolestikus ja tavaliselt tegeleb ta oma asjadega. Kuid ta võib teha kohutavat kahju, kui tema võistlev bakter on antibiootikumide poolt minema pühitud. Ta levib nagu metsatulekahju ja pooldub iga 12 minuti järel. Ta võidab jämesooles enda kätte juhtpositsiooni tundidega ja ta toodab 2-3 toksiini, mille tulemusena jämesool muutub poorseks nagu röstsai. 


Kui sinu sool on terve, siis C.diff blokeeritakse teiste bakterite poolt. Kuid hambaraviks võetud antibiootikum hävitas tavabakterid ja tasakaalu. Peggy jämesoole poorsuse tõttu pääsesid fekaaliosakesed sinna, kus tavaliselt on bakterite vaba ala. Tekkis sepsis (potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik) ja kõrge palavik. Kusjuures tema sepsist raviti uuesti tugevate antibiootikumidega. Kuna sellest ei olnud abi, siis viidi ta operatsiooniruumi, et eemaldada suurem osa tema kahjustunud jämesoolest. Peggy suri haiglas 2 nädalat peale antibiootikumi võtmist ja nädal peale kõhulahtisuse algust. Enamik selliseid juhtumeid toimub haiglas, kuna just siin saab patsient intensiivselt antibiootikume. 2/3 C.diff vohamisega seotud juhtumitele ei ole paranemist.

Salmonella põhjustab haigust nii inimesel, kui ka hiirel. Kui võtame terve hiire, siis on vaja 100000 organismi, et hiirt nakatada. Kuid kui see hiir on eelnevalt saanud antibiootikume, vajab hiir haigestumiseks ainult 3 organismi. Ja see ei ole enam 10-20 kordne vahe, vaid 30000 kordne vahe...




Ja kui sa oled lugenud paikesetoit blogist ka Michael Pollani artiklit bakteritest, siis saab üsna selgeks, et bakterite kõrval kahvatuvad kõik väljamõeldud hirmulood a la aidsi nakatunud banaanid, parasiidid toidus või Coca-colas või inimeseliha  mõnes tootes jms.

Meie antibiootikumide (nii looduslike kui ka sünteetiliste) armastus viib kiiresti selleni, et meie mikrobioom on nõrk igasugusele toidus vohavale bakterile. Ja kui me enamjaolt kujutletavaid parasiite endas tapame, siis saavad hukka ka paljud teised organismid. Kaob ju ussike ikka antibiootilise ravimi tagajärjel. 

Kas on hirmus? Tegelikult ei ole, eriti kui sa õpid tundma oma teist poolt.




olen märganud, et hirm, kui selline omab minus teatud tasakaalu ja kui ma ühte asja enam ei karda, tuleb kuskilt varjust välja midagi uut. Olen ikka ja jälle oma hirmu vaadanud, kui inimest:) - hirm ei ole hea ega halb, ta lihtsalt on. Hirm on õpetajaks - ta õpetab julgust, ettevaatlikust ja seda, et ükski energia (sh siis ka hirmu energia) ei teki ega kao - see tuleb ja läheb, kui saab vabalt voolata. Sestap õpetab ta meile tasakaalus olemist, hirmu ei saa kaotada ega olematuks teha, teda saab tundma õppida ja vabaks lasta. Parasjagu hirmu aitab meil ellu jääda. Ülemäära hirmu või arutu julgus kahandab elu ühtemoodi. 

Igal juhul on toiduvõltsimine mahukas teema - ja edaspidi tuleb eraldi juttu veel oliiviõli võltsimisest ja kuidas ise selles toidupettuste maailmas toime tulla.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.