kolmapäev, 2. mai 2012

TERVIK - WHOLE


On tore, et Douglas Graham ikka olemas on:), kes märgib: Ei ole olemas toidulisandeid, mis taskaalustavad ebatervisliku toitumise – neid lihtsalt ei ole võimalik toota. Kui inimene sööb ja elab tervislikult, ei ole mingit vajadust lisandite järele. Sama käib ka puhastuste ja loputamiste kohta. Ebatervisliku elustiili ei puhasta ega loputa puhtaks mitte miski. Järgi tervislikku elustiili, ela loodusseaduste järgi ja sa ei vaja sooltepesu ega detoksprogramme. 
See, mida ravimitööstus (toidulisanditööstus) on saavutanud – see on imetlusväärne. Inimene ei usu enam endasse, ei usu lihtsusesse, ei usu oma looduslikku päritolu. Kui ma ütlen, et sa saad ilma lisanditeta elatud, siis tuleb vastuseks (paljudel juhtudel) – ei, ei ma ei saa; ma vajan B12; ma vajan D vitamiini; mul on kohe parem kui ma seda võtan; see aitab mind tõesti. Sõltuvus kunstlikust on tekitatud ja väga raske on inimesel seda sõltuvust endas selgelt näha. Kes Sa oled inimene? Inimene ei suuda lihtsust taas ausse tõsta – ta hakkab vastu, saab kurjaks, vaidleb kõvasti. Ja miks? Et hoida oma elus laborist tulnud pulbrit – mille maitset-lõhna ei ole tunda, mis inimtoidu moodi välja ei näe. Kuid ometi on keegi kuskil öelnud, et sa vajad seda. Kas tõesti sellest piisab. Proovi seda tabletti keelel sulatada, nautida maitset-lõhna. Tunneta seda tabletti-tilka-pulbrit. Ei ole vaja seda segada puuviljadega smuuti sisse, juua hulgaliselt vett peale ja alla neeata. Tunneta seda, mida sa sööd.

Ei suuda osa alistada tervikut. Inimene on tervik ja saab oma materjali tervikust. Lisand on osa, laboris toodetud mikroskoopiline osakene. Kas sa tõepoolest tead, et üks tuhandik grammi mingit kindlat keemilist valemit aitab sind. Mis annab sulle selle tõsikindla teadmise? Sa isegi ei näe nii väikest kogust. Keegi on sulle seda öelnud – kes? Enamjaolt ei tea sedagi. Sest päris allikani tagasi ei ole ju keegi viitsinud minna. Ma mõtlen selle allikani, kes esimesena ütles, et sa vajad nägematut-lõhnatut-maitsetut ainest. Tead sa kedagi, kes tegelikult teab, mida see mikroskoopiline aines tähendab ja kuidas toimib tegelikult ühes sellises suures katlas, kus pidevalt toimub tuhandeid reaktsioone. Inimorganismis. Mitte klaasalusel supermikroskoobi all. Inimese rakku tema elusas olekus teiste rakkude seas inimkehas ei ole kunagi keegi näinud. See on eelduste kogum. Aatom on oletus, loogiline järeldus. Aga sa ju ei näe seda. Eemaldu nendest eeldustest ja mõtle oma peaga, tunneta oma olemusega ja teadlikkus kasvab.
Märgitakse, et Maa on nii vaevatud, nii tühi ainetest. Aga täiesti tühi keemilin kunstlik substants pilli näol läheb alla küll? Maas on veel elu – puud-põõsad, rohi, lilled kasvavad. Neis kõigis on päike-tähed-vihm-tuuled. Seega on neis kõigis elu ise – see olulisim substants, mida inimene vajab. Ja just see tabletis puudub.
Keegi aga ütleb, et … Oo, jaa. Eks muidugi ütleb ja toodab ka. Tablett eraldab Inimese Maast ja otsekontaktist loodusega. Inimene, kes valib tableti rikub sideme elavaga. Surnud substantsi sisse süües ja seda oma usuga endas toetades kaotab palju oma teadlikkusest.
Hirm on meie probleem, meeletu hirm puudujäägi ees. Meil ei ole midagi puudu, looduses ei ole midagi puudu. Me saame kõike piisavalt…täiuslikkult. Elu Maal lõhnab, maitseb veel väga hästi. Tabletil puudub lõhn ja maitse (või on see kunstlik), see eemaldab meid tõest, mitte ei lähenda sellele.
Mina olen peale pikaaegset lugemist ja uurimist jõudnud sedapidi asjale ligi: Üksikelementidest (nagu raud või kaltsium või D vitamiin või B12) tuleb taanduda taas terviku juurde.

Jõudes lugemise ja uurimisega tervikust ükiskelementideni jõudsin ma punktini, kus tee tundus lõppevat. Kuid pisimast osakesest avanes uuesti tervik ja terviklikkus. Olge julged uurima edasi, tegema seda sammu tundmatusse ja proovima järgi. Üksikelemente ja ühendeid on sadu ja tuhandeid. Me teame neist käputäit. Üksikelementide juurde pidama jäämine ja nende pärast muretsemine on eksitav. See käib ka B12 kohta. Terviku juurde tagasi minnes st süües terviktoitu (whole food) siis üksikelemendi puudujääki ei teki. Kui kookospähkli asemel tarbitakse kookosrasva, kui oliivi asemel süüakse oliiviõli, kui kanepi asemel tarbitakse kanepiproteiini (valku), sojaoa asemel sojavalku, letsitiini, kui õuna asemel tarbitakse pektiini, kui greibi asemel hakatakse sööma greibiseemneid - siis tekib toitaineline puudujääk. Võib öelda ka, et tekib eraldumine tervikust. Aga täiesti vale on arvamine, et kui vereproov näitab mingi aine üle või alajääki siis on vaja juurde võtta lisandit. Iga element on täiesti kindlalt seotud otseselt veel 8 elemendiga, kaudsemalt 16 elemendiga ja võibolla veel paljude tundmatute elementidega. Ma võin oma praktika ja kollegidega vestlustest märkida, et ka need inimesed, kes armastavad toidulisandeid ja hoolsalt teevad vereproove ei saa toidulisanditest&preparaatidest soovitud efekti. Tasakaalustatust ei teki. Ma tean ise mitmeid inimesi, kes söövad enda arvates nö tervislikku toitu (head rasvad, loomne valk või siis sojavalk) ja kes võtavad juurde väga kalleid, väga nö kvaliteetseid, puhtaid toidulisandeid, kuid nende vereproovid on jätkuvalt korrast ära. Isegi kui kellegi vereproov näitab, et puudu on mõni element siis ei ole mingit lootust, et isoleeritud lisand selle vea parandab. See ei käi looduses niipidi. Terviklikkus on oluline ja kui väidame, et me ei suuda maha jätta töödeldud toitu või lisaainetega toite (kuna need maitsevad nii hästi) siis kahjuks toidulisandist ei ole abi. Aines mis annab lühiajalise kasu, annab kohe kindlasti pikemaaegse kahju.

 PhD Colin Campbell ütles Cornelli Ülikoolis ka, et terviklikku toitu süües saab kõik mida vaja ja see käib ka B12 kohta. Kui vereproovis (ja veri muudab oma koostist iga hetk) on mingi puudujääk siis kuidas puudujääk leitakse - sinu näitajat võrreldakse kas mingi suvalise keskmisega või keskmise rotinäitajaga (ka roti näitajad on siiani kasutusel). Kuskohast tuleb suvaline keskmine näit: keegi kusjuures ei tea seda. Kui näiteks kaltsiumi puhul: kui leitakse, et inimestel on luud nõrgad siis tõstetakse kaltsiumi normi!!! St et meil siin tõstetakse pidevalt kaltsiumi normi aga luud jäävad järjest nõrgemaks. Ja asjapulk, kes sellise normi taga on ei vaevu isegi mõtisklema - miks on vaja normi tõsta. Miks tänaseks D vitamiini norm on juba nii kõrgeks aetud, et Havai inimesed ei saa enam läbi. Üksikelementide tööstus on ülimalt tugev - aga sellest tuleb välja tulla. Teine asi on, et miks inimene vajab ja jätkuvalt otsib arsti heakskiitu? Ta teab rohkem, kui arst, ta loeb rohkem kui arst aga ikka läheb arsti juurde - võtab kaasa oma lapse ja tuleb kurvana tagsi - sest proov ei ole hea. Või hoopis vastupidi, proov on korras aga tervis mitte. Graham ütles Taanis, et tegeliku B12 norm on teadmata. Ja nii ongi. Igal inimesel on see erinev. Kui itaalia doonorid (segatoidulised) on B12 puudujäägis siis mida see näitab? Kui diabeetikud (enamik segatoidulised) on B12 puudujäägis, siis mida see näitab? Mitte midagi ei näita:). See näitab toidulisandi tööstuse tobedust, see näitab kuidas inimesi üksikute elementidega suisa hulluks aetakse ja lollitatakse. Kui proov näitab mingit puudujääki siis tegelikult tuleb midagi eemaldada. Näiteks hormoonid (hormoonravimid, rasestumisvastased vahendid) blokeerivad enamiku vitamiinide imendumist, kohv blokeerib, suhkur blokeerib, loomne valk blokeerib, suits blokeerib, alkohol blokeerib ja hirm blokeerib, mure blokeerib. Kui proov näitab puudujääki siis tuleb midagi vähemaks võtta, midagi eemaldada ja liikuda terviktoidu poole: lõhustamata, rasvaga üle kallamata, soolamata-suhkrustamata toitumise poole. On inimesi, kes toituvad aastaid ainult peotäiest riisist, mõnest salatiribast ja hooajaliset puuviljast - ja neil ei ole kunagi B12 puudujääki, üldse pole mingit puudujääki. St võibolla nende vereproov ühel kehval pilvisel päeval näitaks puudujääki mõnes üksikelemendis aga nad ei tee neid proove. Sest nad elavad 120-140 aastat vanaks ja nad on terved - nad ei ole sõltuvuses arsti heakskiidust.
Ja veel - inimesed ajavad taga mingit ideaali. Kõik proovid vastaku nö jumalikule keskmisele - see on väga asjatu vaev. Me ei ole ega saa kunagi olema keskmised. Me jääme alati erilisteks  ja hoopis erinevate koostistega. Elementide taskaal sõltub ilmast, mõtetest, olukorrast. St oodata, et elemendid oleksid kõik vastavuses keskmise segatoidulise inimese normidega - miks on seda vaja? Miks on vaja , et sa vastaksid keskmise lääne inimese mingile abstraktsele normile. Ja need normid ei ole normaalsed:), Cornelli Ülikoolis pidas loengut Jeff Novac - tema rääkis toidulisanditest, märkis, et ta küsis konkreetselt järele - kuidas on saadud vereproovis leitava elemendi norm. Ja talle ei antud seda infot, seda ei tea keegi. Vereproov inimesel, kes on terve võib kõikuda ju iga hetk. Kehas võib olla vajalik just praegu teha mingi konkreetne miljon rekatsiooni - on käsklus kohale tuua ja laiali jagada näiteks B12. Sel hetkel, kui vitamiin on teel sihtkohta - tehakse vereproov. Hurraa, veri näitab suurt hulka vitamiini. Tund aega hiljem on vitamiin laiali jagatud rakkudesse, ensüümidesse, kuhu iganes. Kui sel hetkel tehakse vereproov, siis kurb küll - teil avastatakse puudujääk. Päev hiljem on kehal taas vaja seda vitamiini - ja veres on taas suur hulk vitamiini. Aga teie enam proovi ei tee, te lähete just lisandit ostma. Süües lisandit sel hetkel kui keha seda ei vaja, süües sellist surnud substantsi, sundides keha reageerima - siis keha võtab selle lisandi ja viib selle kehast välja. Ja mida rohkem seda lisandit võtta, seda rohkem keha pingutab, et liigset välja viia. Ja see viibki selleni, et taas kord endal proovi tehes on veres jälle palju B12. Aga mida see seal teeb? Suundub eliminatsiooni ehk teda viiakse kehast välja. Veres olev analüüs ei näita mitte midagi sellest, mis toimub rakus, seedeprotsessis, imendumises, ega ka selles mis sinu uriinis on - lisandiuputus.
Inimene on looduse ära rikkunud ja loodus on inimese ära rikkunud. See tähendab, et me toimimegi nõrgalt ja jõuetult. Me koosneme loodusest, sellest mis seal on. Ja midagi ei ole teha, me oleme võrreldes esimeste inimestega tunduvalt nõrgemad oma mõttejõult, kehalt, terviselt. Aga seda nõrkust, mis tuleneb looduse rikutusest me ei paranda mitte kunagi toidulisnandiga. Me saame oma nõrkuse parandada loodust kaitstes, loodust hoides. Selline ongi loodusseadus. See mida sa loodusele teed, seda teed endale.
Vaatame korraks, kuidas toimib asi looduses. Ma olen jälginud nüüd aastaid. Teiegi olete sellest teadlikud. Mis juhtub taimega, kui teda pritsitakse väetise lisanditega, kunstlike väetistega. Loogiliselt võttes peaks see taim koosnema ainult neist pritsitavatest elementides. Aga ei koosne, ei ole olemas ilma kaaliumita banaani - ükskõik kuidas teda ka ei kasvatataks. Ja veel, kui porgandeid väetada, siis nad kasvavad suureks, mahlaseks. Kui taim kasvab ilma väetisteta siis ta kasvab väiksem. Aga kas ta on nõrgem. Ma olen istutanud puid, põõsaid, lilli, jm taimi. Mitte kunagi ei ole väetanud. Nad kasvavad aeglasemalt - jah. Nad ei kole alguses nii lopsakad - jah. Kuid nad on võrratult tugevad, ja kasvades on vastupidavad ilmastikule, umbrohule, putukatele jne. Kui kultuursele, paljaks kistud maal kasvavale taimele satub haigus või putukas, siis ta on nii nõrk, et hukkub väga kiiresti. Märgake seda, siin toimivad loodusseadused. Vaatake võilille, kes suudaks seda välja tõrjuda. Vaadake nõgest, maltsa. Ja vaadake seda õnnetud suurpõllu taime. Kes tegelikult on tugevam, tervem ja ka ilusam. Loodusseadused toimivad ka inimeste juures - alati, alati, alati. Taimede juures on lihtsalt seda kergem tähele panna ja mõista. Väetis - konsentreeritud väetis kas sinule või taimele mõjub õhtemoodi. Mis juhtub peale tihedat väetisesadu - maa hävib. Alguses tundub kõik ok, suurepärane. Taimed on väetisest paksud ja suured aga vedi aja pärast on Maa jõuetu ja viljatu. Nii mõjub laborist toodetud lisand ka inimesele. Alguses on kõik tore ja suurepärane: energiat tuleb ja sa jõuad teha seda, mida muidu ei teeks. Mõne aja pärast enam see e itoimi. Keha on kurnatum kui enne. Tervik on kõikuma löönud. Tervik hävib.
Mul on hea meel Colin Campbelli peatselt ilmuva uue raamatu Whole õle. Ma loodan sellest palju. Tervik - whole see on oluline. See toimib. Lisand ei toimi. Aga toimib see, kui sa jätad loomad söömata, kodukeemia kasutamata, prügi tootmata: niivõrd kuivõrd see võimalik on. Ja lood oma aia - puutumatu maatüki. Lisand on püüd kergemat teed kasutada. Mööda hiilida oma vastutusest looduse ees. Ja see ei saa toimida. Mitte eales. Sa võid oma vereproovi saada normile vastavaks - aga normile vastav vereproov ei anna sulle tervist. See kerge meelepete toimib vaid mõnda aega - see on teadmine, et oh ma tegin midagi oma tervise heaks - võtsin lisandit. Aga varsti on midagi jälle korrast ära. Näiteks mõni teine element, siis juba mitu tükki, siis läheb seel halvemaks. Tervik on oluline, üksikelement mitte.
Muretsemine üksikelemendi pärast annab üsna kiire tulemuse. Seda kindlasti. Võiks öelda, et B12 puudujääk on süptom nagu peavalugi. Aga see ei oleks täpne. Sest keha räägib sinuga valude ja heaolu tunde kaudu. Aga mitte üksikelemnetide puudujäägi kaudu. Kui midagi on kehas valesti, siis sul hakkab valutama või jääd haigeks. Ja nii on inimene loodud mõistma seda, mis tema kehas toimub. Kui inimene oleks loodud üksikelementidel toimima siis need kasvaksid ka puul-põõsal. Ja sestap ongi inimene suures segaduses - ta jookseb arsti juurde, kes ka mitte midagi ei tunne. Ta ei  tunne ju sinu valu aga tal on siis masin, mis ütleb kus on puudujääk. See on ikka hästi välja mõeldud. Masin on suurepärane - ja arst oskab kohe kirjutada retsepti: näe seda puudu, seda saab apteegist. Aga ta ei tunne sinu valu, sinu tundeid, meeleolusid. Üksikelementide teooria hoiab üleval masinatööstust, ravimitööstust ja arstitööstust. Inimesed on krooniliselt väsinud ja igaleühele on erinev tablett. Kõigi elementide puudujääkide nimistus on väsimus alati kirjas. Ja kõik ütlevad - oh mul on väsimus, mul on midagi puudu. Ei ole - midagi on üle. Keha ei suuda sellega toime tulla. Inimene ei võta aega maha, ei maga, teeb seda, mida te ei armasta, elab elu, mis talle ei meeldi. Aga ei julge seda muuta ja eelistab arsti juures kurta ja võtta omale kas ülireklaamitud või kallis toidulisand. Ei aita see tervikut. Mitte kunagi. 
Näiteks kuidas asi käib tavajuhul: "Mul on kaltsiumipuudus ja ma pean võtma kaltsiumi öeldakse: aga ma söön piimatooteid ja magusad koogid meeldivad mulle ka. Neist ma ei loobu - no kuulge midagi head peab ju elus olema. Ja näed võtsingi lisandit ja kohe hakkas parem..." St töödeldud toitu maha jätta ei soovita ja soovitakse ikka pigem võtta tablett. Rõõm saab olema lühiajaline. Jne, jne. Ja keha muutub üha kurnatumaks - nendest isoleeritud, sünteesitud konsentreeritud tablettidest + see toit, millest ma ei loobu. Saagem aru, et tabletid on ju konsentraadid - see on kehale piin, raskus, adrenaliini sunniviisiliselt pumpav aines.
Inimesel on olemas oma tervise mehanism - see on valu, haigus. Neid ei parandata teaduse laborisaavutustega.
Teatud sümptomid ei viita ainepuudusele, pigem sellele, et menüüs on midagi ülearust, mis ei sobi.  Üks aine ei ole kunagi puudu - ained ei ole looduses eraldi-üksikult ja eraldi-üksikult ei tasu neid ka võtta. Kui inimene jääb nõrgaks, hakkab ta otsima kunstlikke viise, kuidas tugevaks saada. Aga me pole tehtud püsivast ainest, vaid voolavatest mustritest, veekeeristest igavesti muutuvas jões...Kunstlikke aineid-isolaate hakkame sageli tarbima siis, kui me usume reklaami ja artiklitesse rohkem kui endasse.   Näiteks juustel on 6 kuulised tsüklid: 6kuud kasvavad ja 6 kuud puhkavad. Kui nüüd puhkeperioodil hakata juukseid mingite lisanditega tagant torkima siis võib tulemus pikema aja jooksul olla väga halb. Kui on mure, et on ainepuudus, siis kevadisel ajal on kõige parem võtta värsket naati, võilille, umbrohtu. Võilille lehekesed ei ole asjata dande lioni (lõvihambad). Või pressid veidi rohelist mahla kas vee või kurgimahlaga segatult ja jood. Isolaadid on stimulandid nad võivad anda kiire efekti lühemaks ajaks, kuid pikemas perspektiivis pead silmitsi seisma suuremate probleemidega. Päike on see, mis paneb tööle meie hormoonsüsteemi, mis omakorda paneb tööle kogu ülejäänud organismi. Igas rakus on päikese retseptorid: nagu väikesed kellad: on sadu hammasrattaid - suuri ja väikesi. Päikesevalgus paneb nad tööle. St väike hammasratas hakkab liikuma, kui ring täis siis hakkab liikuma järgmine ja siis järgmine ja varsti liigub kogu süsteem. Kui päikesevalgust ei ole siis D vitamiin ei imendu: ei isolaat - ei naturaalne. Kui soovida oma kehasse lisada pika talve jooksul tekkinud päikese-valguse puudust siis tasub seda teha sellega, mis päikese käes olnud!!! St mis on tekkinud päikesest. Ja mina ütlen, et see võililleleht, naadike, nurmenukk, paiselehe õis (väike päike), mis elab ja kasvab otsesest päikesevalgusest sisaldab seda ainest, mis on vajalik. See kolrofüll on tekkinud otseselt päikesest, see kuldkollane õis on päikest täis ja see annab sulle võtme sinu hormoonsüsteemi jaoks. Mitte pimedas laboris, kateldes aurutatud-tilgutatud keemiline ühend. Selline keemiline ühend kardab valgust, ta sureb selle käes ja inimene neelab seda õndsas usus, et see aitab pimedat aega üle elada. Kus on loogilisus, kus on side päikesega – mitte kuskil. Talvel on kuuse jt okkaliste okkad, mis on endasse klorofülli kogunud  ainult päikesest ja ometi-ometi!!! On nad terve talve rohelised!!! Suudavad olla. Ja ka inimene suudab vabalt talve üle elada. Ja miks mitte tarbida neid okkaid – need on head ja hapukad. Sa vähemalt näed neid, tunned maitset, tunned vormi-kuju-olemust. See, mis päikest endasse kogub annab sulle vajaliku aga mitte see, mis on karpi pakendatud ja peidetud.  Päikesevalgus on ainus võti inimese kehas. Ja üks keemiline valem:C27H44O (vitamiin D3) mis peaks olema hormoon - ei ole see mida keha probleemide korral vajab. Süsiniku-vesiniku-hapniku kombinatsioon ei ole lahendus. Vene teadlased on välja käinud variandi, et D vitamiin (pudelist) ilma päikeseta ei imendu. Järele mõeldes on see väga loogiline. Päikesevalgus on midagi sellist, mida ei ole võimalik väheste sõnadega ümber kirjutada. Ja see valgus toimib meile ka talvel st alles siis kui valgeks läheb hakkab kehas hormoonsüsteem korralikult tööle - ja lambivalgus ei aita. Ja ka üks tore keemiline isolaat ei ole kahjuks seda võimeline tegema. Ja kui hormoonsüsteem korralikult ei käi - siis ka ükski kunstlik hormoon ei ole suuteline mitte midagi tegema. Ainult platseebo teeb:) - usk tabletti. Keemiline isolaat, elutu aines - vesiniku-hapniku-süsinikku kombinatsioon ei ole elusas kehas toetava funktsiooniga vaid ainult sümptomeid peitva-mahasuruva toimega
6 päeva päikese käes toidab D vitamiiniga ära 49 päeva. D vitamiin (võib-olla hoopis ained, mida päike meis toodab)  talletatakse kehas. Kui kevad ja suvi ütleme maist-augustini 120 päeva siis see toidab ära 980 päeva! Kindlasti on vihmaseid päevi, ja tugevalt pilves päevi. Aga isegi sel juhul on meil täiesti piisavalt päikese abiga toodetud D vitamiini. Aga päike on kõige kiirem, kõige kvaliteetsem D vitamiini vaeguse taastaja.
Inimeste puudujääk on tekkinudki sellest, et süüakse liiga palju liiga töödeldud ja rammusat toitu ning viibtakse järjest rohkem ruumis sees. Kõik teevad ju tööd ruumis, televiisorit-arvutit vaadatakse toas: on hobid kinnises ruumis ja on töö kinnises ruumis, kõik on kinnises ruumis. Lapsed ei lähe enam välja vaid klõbistavad arvutite taga. Teine suur põhjus D vitamiini vaeguses on, et kasutatakse UV kaitsega kreeme, mis takistavad päikesel oma tööd tegemast, kantakse kogu aeg päikeseprille . Selle tõttu tekkinud D vitamiini ehk päikese defitsiiti ei kata ükski toidulisand ega kala. Meil on lisandeid väga palju, neid tarbitakse kogu maailmas väga palju, kuid defitsiit ei ole kadunud.
D vitamiini toidulisandid ei asenda päikest ja liikumist ja tervislikku elustiili
D vitamiini juurdemanustamine tuleb kõne alla juhul, kui on kindlaks tehtud defitsiit
Uuringud näitavad, et liigselt võetud lisandid aitavad kaasa nii südamehaiguste kui vähi tekkele
Uuringutes märgitakse, et D vitamiini lisand võib olla vajalik põhja pool elavatele inimestele. Mitte, et on vajalik.
Uuringud näitavad, et ilma põhjuseta st defitsiiti omamata tableti võtmine vallandab väga kahjustavad protsessid inimese kehas.
Tuleb kindlasti arutleda selle üle, miks järsku on ka kõik terved inimesed saanud haigeteks - ja kõik inimesed vajavad tablette? Hoolikalt lugeda uuringuid teadusajakirjades, kes avaldab, kes on tellinud, kuidas on uuring läbi viidud. Kuidas me siin põhja pool paljunenud varem ilma tablettideta oleme.
Dr. Clifford J. Rosen( a member of the panel and an osteoporosis expert at the Maine Medical Center Research Institute) märgib, et Ca ja D vitamiini lisadid ei ole vajalikud enamikule inimestele. Samal ajal on D vitamiini lisandi müük kasvanud plahvatuslikult - kõik teavad:), et  on puudujääk. Enamik inimesi ei võta seda testi tulemusel vaid seetõttu, et keegi tuttav võtab ja peab seda vajalikuks. Ajakirja The Nutrition Business Journal andmetel on D vitamiini lisandi müük kõike suurem ja kasvab kõige rohkem. Müük on kasvanud 82 % 2008 kuni 2009, ulatudes siis 430 miljoni dollarini. “Igaüks loodab, et D vitamiin on üks imerohi,” märgib Dr. Black "Kuid meie raport peaks seda hullust rahustama."14 liikmeline ekspertrühm Institute of Medicine- mis on siis Kanada ja USA valitsuste nõudel asutatud mittetulunduslik teadusasutus. See rühm võttis uurimise aluseks ligi 1000 avaldatud uurimust D vitamiini ja Ca kohta. Nende töö oli kindlaks teha, palju neid lisandeid võetakse, PALJU NEID TEGELIKULT VAJATAKSE   taskaalustatud tervise jaoks ja veel vaadati - kui palju on   palju. Ja välja tuli nii nagu alati - kuigi paljud laborid pidasid D vitamiini taset 30 nanogrammi defitsiidi piiriks, ei toetanud antud uurimisgrupp seda ja leidis, et see võib olla vabalt palju enam allpool, sama ka saadavate koguste kohta - mis ravimifirmade soovitustel küünib kuni 5000 rahvusvahelise ühikuni - uurimisgrupi sõnul aga on täiesti piisav kui 600 ühikut. Ja uurimisgrupp tõi välja, et kuigi toitudes ei ole piisavalt D vitamiini on siiski inimeste veres seda piisavalt ja liigne lisand ei ole vajalik.
Üksikelemendi juttu veel:) - kuidas me teame, et me just seda keemilist valemit ei ole saanud piisavalt. Õigem oleks öelda, et ma ei ole saanud päikest piisavalt ja seega on sadu keemilisi valemeid jäänud puudu. Kuidas neid asendada, kui päikest on vähe. D vitamiin ei ole päike ega ole ka oluline osa inimese tervikust. Sajad vitamiinid on komplektis olulised inimese tervikus. See on laboratoorne eeldus - et üks keemiline isolaat ühes hetkes on oluline. Kui see eeldus maha võtta siis me ei tea seda. Inimene räägib keemilisest mikroskoopilisest ainest - mida ta ei näe, ei tunne, nii, nagu see oleks kindel fakt. Siit probleemid algavadki.  Saab rääkida inimese puhul ainult sellest kas tal menüüs on palju rasva või vähe, palju värsket või vähe, aga mitte sellest kas meil on palju ühte keemilist ühendit või mitte. St inimene on hetkes muutuv - ükski valem ei jää samaks üheski hetkes. Võtame L. Kervran Pariisi Ülikoolist - Nobeli preemia laureaat oma tööga bioloogilisest transmutatsioonist: sobivas keskkonnas inimese kehas muutub kaltsium magneesiumiks ja naatrium kaaliumiks jne, jne. 5000lk teaduslikku tööd - see milleks keha on võimeline elusas keskkonnas elemente muutma - seda ei tea mitte keegi. Inimene ei pea ega ka ei vaja enda kinni panemist sellisele tasemele, mida ütleb vereproov. See ei ütle eriti paljut - see on nagu turuplats. Lähen pühapäeval turule ja see on tühi - järeldus, et selles linna toitu ei olegi - on ilmselgelt vale. Tasub tulla teisel päeval. Minnes kolmapäeval turule ei ole seal kala - järeldus, et selles linnas kala ei süüagi on ka kahtlane, sest tuleb välja et neljapäev on kalapäev. Ka vereproovi pilt tänaseks avastatud üksikute ühendite lõikes on selline kerge enesepettus. Mis toimub rakus - selle konkreetse inimese rakus - seda ei tea keegi. Keegi ei ole seal käinud – surnud inimesi lahatakse, surnud kudesid lahatakse, baktereid jälgitakse mikroskoobi all. Kuid see ei ole inimese sisekeskkond. Kõik põhineb ainult eeldustel – et see mis toimub isoleeritult, toimub ka suures keskkonnas. Ei toimu ja peaaegu igalühel on mõni kogemus sellest, kuidas miski, mis peab toimima, tegelikult ei toimi (või vastupidi). Elu, tegelik elu ei allu tehnikamaailma reeglitele. See käib loodusseadsutega käsikäes. Ei ole võimalik suurest kellasüsteemist välja võtta ühte hammasratast nii, et süsteem edasi töötaks. Ei ole võimalik, et see hammasratas mis välja võeti ka üksi edasi käib. Ja ei ole võimalik ühte hammasratast panna toimima kõigi maailma kellade tarbeks.
Inimene ei ole tehniline ja teda ei saa täiendada isolaatlisanditega nagu autot mutritega. Tehas toodab kapile riiuleid. On alusetu arvata, et need õhesugused riiulid sobivad absoluutselt kõikidele kappidele maailmas. Enamikule ei sobi. Inimene aga ei ole mitte kapp. Ta muutub pidevalt, uueneb-kasvab-liigub. Tervik-Whole on võtmeks. Otsi seda võtit, tõenäoliselt on see sul paelaga kaelas.
Aga probleemiks on, et on suur hirm astuda välja mugavustsoonist. Võtta täielik vastutus oma tervise eest.


Tegelikult ei ole see nii hull:). Ma olen vaadanud ja ma olen üht teist aru saanud:


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.