VESI vol 2

H₂O vedelikuna on meie elu vältimatuks eeltingimusteks. Üle 66% inimkehast moodustab vesi, voolab veres, asustab rakke ning voolab nende vahelises ruumis. Igal hetkel lahkub vesi kehast higi, uriini, roojamise või hingamise teel.  Vee asendamine on küll oluline, kuid liig või kergelt tekkida. On olemas selline diagnoos nagu fataalne vee üledoos. 

 

 2005 uuringus New England Journal of Medicine leidis, et 1/6 maratonijooksjatest on vähemal või rohkemal määral mingis hüponatreemia seisundis liigse veejomise tõttu.  

Lisan siia vahele, et ülejäänud on tõenäoliselt kuivamise ehk dehüdreerumise seisundis. Vaata alatimõlemat poolt - liigse kuivamise juurest jõuad liigse joomiseni.

Kui SINU MENÜÜ ON TÄIS KEEDETUD, KÜPSETATUD, TÖÖDELDUD TOITU  siis see on veeta toit. Leivas, keedukartulis, praelihas, kuivikleivas, kuivatatud puuviljas, pudrus, helvestes, hautises EI OLE VETT. Kohvis, limonaadis, alkoholis EI OLE VETT - kahjuks. Keha kulutab nende jookide kahjutuks tegemsieks rohkem vett, kui and sisaldavad. 

JA SEE, ET SA JOOD PUDELSIT KEEDETUD TOIDULE KÕRVALE ERALDATUD VETT EI OLE LAHENDUS. 

Kui sa soovid edasi tarbida putru ja leiba, juua kohvi ja alkoholi - SIIS VEEJOOMINE PUDELIST KÕRVALE EI OLE LAHENDUS. See kurnab pikapeale keha veel enam, sest kui meil on kahjulikke harjumusi, siis heade harjumuste suur kogus ei neutraliseeri suurt halba.  Halva juures pole vaja head tõsta. Vaid üleliigset halba on vaja vähendada ja siis olemasolev hea tasakaalustub iseenesest. 

Kui kasutada seda juurdevõtmise metoodikat ehk ma joon kohvi, et mürke välja viia joon liitri vett hiljem peale - see ei toimi pikalt. Kuna astud libedale teele - spiraalsele teele. Mingi aja pärast vajad sa rohkem - mälemat ja nii se tõus aina jätkub, kui enam ei suudeta kas endale sisse ajada või keha ei suuda vastu võtta.

Inimesele sobib puuvili - mis sisaldab 70-90% vett. Kui sa sööd päevas 1 kg keedetud küpsetatud toitu, kas siis õige veekogus oleks vähemalt 8 kg vett. Kuid see ei ole normaalne sisse juua - see EI OLE LOOMULIK. Ei küpsetatud toit ega pudelist, kraanist vee lõpmatus koguses joomine. Ka vee segamine mõne teise substantsiga ei ole lahendus, kui sinu menüü ei muutu. 

Üks asi on sport - kuid ka siin tuleb jälgida seda õhkõrna tasakaalu kuivamise ja liigse niiskumise vahel. 

Inimese neerud kontrollivad vee kogust, soolasid ja teisi lahuseid, mis lahkuvad kehast läbi vere filtreerimise. Kui inimene joob liiga palju vett lühikese ajavahemiku jooksul, siis neerud ei suuda oma tööd korralikult teha ja vere kogus nö paisub liigsest vee kogusest.  Vesi läheb piirkondadesse, kus soola või mõne muu lahustunud substantsi kontsentratsioon on suurem. Veel enam vesi lahkub verest ja liigub rakkudesse, mis paisuvad kui õhupallid, et seda liigset kogust mahutada.   

Paljudel rakkudel on paisumiseks piisavalt ruumi, kuna neil on elastsed koed ja membraanid – see käib rasva ja lihaste kohta, KUID EI KÄI NEURONITE KOHTA. Ajurakud nimelt on paigutatud väga tihedalt tugevasse ja jäika luisesse puuri ja nad peavad seda ruumi jagama vere ja tserebrospinaalvedelikuga - seletab Wolfgang Liedtke,  Duke ülikooli Meditsiini Keskuse kliiniline neuroteadlane. „Kolju sees on null ruum paisumiseks,“ märgib ta. 

 
Seega  AJUTURSE või PAISTETUS võivad olla katastroofilised. „Kiire ja raske hüponatreemia põhjustab vee sisenemise ajurakkudesse ja viib aju turseni, mis  avaldub krampide, kooma, hingamise seiskumise, ajutüve laienemise ja surmani, „ seletab M. Amin Arnaout, Massachusetts Peahaigla ja Harvardi Meditsiinikooli neuroloogiaosakonna juhataja.

Kuskohast on võtnud inimesed idee, et ajada endale sisse suurtes kogustes vett on tervislik? Mõned aastad tagasi  Heinz Valtin, Dartmouth Ülikooli Meditsiiniosakonna neeruspetsialist leidis, et üldtuntud soovitus juua 8 klaasi 220grammist klaasi vett peaks saama teadusliku kontrollimise objektiks.   Peale teadusliku kirjanduse läbivaatamist märkis Valtin, et mitte ükski teaduslik uuring  ei toeta 8klaasi (220g klaasi) vee normi (mõõdukas kliimas ja mõõduka liikumisega täiskasvanu juures).  On fakt, et juues NII PALJU VÕI ENAM „ võib olla kahjustav, nii hüponatreemia tekkimise kui ka toksiinide hulga suurenemisega kehas. Samuti põhjustab see inimestes süütunnet, kui nad ei joo piisavalt,“ kirjutab Valtin juba 2002 aastal ajakirjas  American Journal of Physiology—Regulatory, Integrative and Comparative Physiology.  Ja ka praegu aja möödudes kinnitab Valtin, et jätkuvalt EI OLE MITTE AINSATKI TEADUSLIKKU RAPORTIT (mis on nn peer-reviewed ehk teadusliku komisjoni jälgimise all), mis tõestaks vastupidist.“

Enamikul juhtudel ei ole veemürgituse puhul tegemist lihtsalt liigse joomisega – märgib Joseph Verbalis  Georgetown Ülikooli Meditsiini Keskuse juhataja ja ütleb: „Tavaliselt on see seotud hoopis liigse vedeliku ja suurenenud vasopressiini (nimetatakse ka antidiureetiliseks hormooniks) eritumise koostoimega. Hüpotalamuse poolt toodetav ja tagumise hüpofüüsi poolt vereringesse suunatud vasopressiin annab neerudele  korralduse vesi konserveerida. Selle hormooni eritumine suureneb füüsilise  stressi ajal  - näiteks maratonide- kuid paljudel juhtudel võib juhtuda sama st liigse joomisega hakkab keha vett konserveerima. 

Verbalis märgib veel: „Igal tunnil, suudavad terved neerud rahuolekus eritada 800 kuni 1,000 milliliitrit või   0.21 kuni 0.26 gallonit vett  nii saaks tervete neerudega stressivaba inimene juua vett tunnis 800 ja 1000 milliliitri vahel, ilma et tekiks tõusu kaalus st veekaalu tõusu. Kui see sama inimene jookseb maratoni, siis selle olukorra stress tõstab vasopreiini taset ja alandab neerude võimet vett vastu võtta. Sel juhul on neerude suutlikus ainult 100 milliliitrit tunnis. Sellistes rasketes tingimustes liigse vee ehk 800-1000 milliliitri joomine  viib koheselt veekaalu tõusule kehas – seda isegi juhul, kui on tegemist liigse higistamisega.“

Trenni ja võimlemise jala märgib Verbalis: „ Tuleb kindlasti vee joomine tasakaalustada higistamisega ja see kehtib ka spordijookide tarbimise korral – ka spordijoogid võivad liia korral kergesti põhjustada hüponatreemiat. Kui te higistate 500 milliliitrit tunnis, siis võite ka samapalju juua.“
Higistamise mõõtmine ei ole loomulikult kerge. Kuidas saaks maratonijooksja, või mõni teine trenni tegev inimene saada aru, kui palju vedelikku tarbida? Verbalise nõu selles osas on selge ja lihtne: „Seni kui oled terve ja varustatud janumõõdikuga enda sees, siis tuleb juua janu järgi. See on parim indikaator. Janubaromeeter inimese sees läheb korrast ära ravimite ja vanaduse mõjul. 

Üks koraldaja kirjutab: Paar aastat tagasi võtsin osa ülikooli tervisemoodulist, milles üliõpilased püüdsid muuta oma  valikuid tervislikemaks. Võimlemine, suitsetamisest loobumine jms olid enamlevinud võimalused, kuid üks naine – väga heas vormis, 40 aastane, ei tarbinud alkoholi, ei suitsetanud, taimetoitlane, jalutas 10 miili päevas. Tema kaal oli kehamassiindeksi normi piires, kuigi madalamas otsas. Peale vestlusi selgus, et ta joob limonaadi ja me ei leidnudki midagi muud talle soovitada, kui et ta vahetaks välja limonaadi vee vastu. Märgin, et limonaadi jõi see naine  liitrit päevas.  Nädal hiljem oli see naine õnnelik, vormis ja kaotas veidi kaalu. 2 nädalat hiljem kaotas ta veel kaalu … ja siis veel natuke. Kuu aja pärast hakkasin ma tema kaalu kaotamise pärast muretsema ja lisaks ei näinud ta enam hea välja, oli veidi uimane. Uurisin seda asja lähemalt ja selgus, et ta tarbib päevas 8-9 liitrit vett. Ta oli veejoomisest sõltuvuses. Töötasime selles suus, et sellest sõltuvusest vabaneda ja umbes kuu aja pärast oli ta jälle normaalne tema ise. 

Inimene on veekogustelt selline:

Kuskohast siis vesi meisse saab? Me sööme nii palju kuiva toitu. Hullult palju. 

Osa vett tuleb meisse nö rakuhingamise kaudu. Hapnik+glükoos= süsinikdioksiid + vesi (+energia) - kogu veest on see 10%, siis joomisega, siis söömisega.

Kaotame higiga 6%, 

roojamisega 6% ja me peame selle koguse kaotama, kuna muidu  ei moodustu väljaheide korralikult ja osa jääb sisse, 

Aurumisega 28%, oleneb millises keskkonnas me elame

uriiniga 60% ja see on ka ainus veekotus, mdia me saame kontrollida. 

http://faculty.stcc.edu/AandP/AP/AP2pages/Units24to26/urinary/waterbal.htm

Õhus on alati vett, me hingame seda endasse - hingame ka välja. 

Vesi peab meie elus olema allikana, merena, ookeanina, vihmana, puuviljas, aedviljas, lehes, õies. Täpselt nii nagu looduses on - ainult nii suudab meie keha sellega midagi teha. Ei kuidagi teisiti. Öelgu reklaam mida tahes, looduse vastu ei saa.

 

VESI - püha ja puutumatu? Segame ja muudame, kas aitab?

Eile helistab mulle ema ja räägib, et keegi tema tuttav joob ühte vett koralliga ja kas emagi ei sooviks tulla osa võtma ja osa ostma jne. Näita härjale punast rätti st räägi mulle pakutavatest töödeldud lisanditest ja toodetestJ, mis aitavad sul hoolimata oma elustiilist loodusele vastu hakata. Teisiti ma ei nimetaks seda – toidulisand ükskõik, mis kujul ja vormis, annab lubaduse, et sa võid elada hästi loodusseaduste vastu. Inimene ei soovi teada, mida ta looduses elades teeb, mida ta saaks muuta. Ta soovib toodet, mis teda rahustaks. Mis annaks tunde, et kõik on korras.

Kirjutasin vee kohta artiklit ja ei saa kohe kuidagi lühidalt hakkama. Üks inimene mainis, et head artiklid seal blogis, huvitavad – aga maru pikad, maksimum 75% jõuab läbi lugedaJ

No vot, olen alati pakse raamatuid armastanud ja õhukesed jutud ei köida üldseJ. Kuidas siis lühemalt anda edasi kogu seda suurt hulka infot? Ja seda ma mõtlesin, miks mõnedel väga headel inglisekeelsetel logidel või lehtedel on lühikesed sissekanded – ei jõua tänases ajas inimene enam pikka juttu lugeda…

Veel kergem on võtta toode, segada pulbrit vette ja loota, et sellega on kõik korras. Enda jaoks on kõik tehtud. Miljard reaktsiooni sekundis toimub ühes rakus, miljardites keharakkudes korraga. Kõik omavahel seotud ja teie ütlete, et võta üks toidulisand, üks siirup, üks mahl, üks pulbrijook ja asi vask!?

Kas on loomulik:

Tartu Ülikoolis õppimise ajal olin kaubandusliku eetika loengus – absoluutselt ei meeldinud mulle sel ajal (nii ammu) ja ega ma paljut mäletagi. Kuid väga hästi on mul meeles kui õpejõud märkis: „Lähen poodi ja müüja vaatab mind nagu madu lindu“. Kas olete märganud? Nagu madu lindu vaatavad osasid minu artikleid edasimüüjad, reklaamijad. OMA tootega samastumine on kohene ja täielik – viha katab musta linana arukuse ja selge silmavaate – toimub kohene rünnak. MINU TOODE – MINA OLEN SEE. Ja ongi kõik, enam ei ole võimalik aru saada ühestki teisest teooriast, ühestki teisest lähenemisest, ei ole arusaamist sellest, et kogu elu on pidevas muutumises, loodusseadused aga toimivad nagu alati ja neid ei saa purki panna, kuivatada, pastöriseerida, tabletiks suruda, mahlastada plastikusse – see on püüd elu sesima panna ja kõik seisev läheb hallitama.

Mul on olnud kiusatus hakata midagi tarbima – väidetava Dr Youngi pH teooria puhul näiteks. Cornelli õppejõude kuulates tekkis mul korra küsimus, miks nemad aluselist teooriat, mida Young propageerib üldse märkimisväärseks ei pea. Tuleb välja, kui põhjalikult uurida, et ei pidnud seetõttu, et see ei olegi märkimisväärne – ses osas mis puudutab keemiat ja biokeemiat. Seetõttu, et Young teadlane pole, tema kraadid on pisikesed ja tundmatud, tema töid ei ole kuskil teadusajakirjas avaldatud, tema raamatud on populistlikud ja veel enam ta läheb osadest keemia ja biokeemia alustest lihtsalt mööda – et sobiks müüa toodet. Mina ütlen, et ta läheb loodusseadusega vastuollu ja ta ei saa kestma jääda. Ta jaatab ühtesid, eitab teisi – kuna muidu ei saa müüa suurt hulka toodet.

SEE ARUSAAMINE, ET IGA TOODET MÜÜV TEHAS PEAB JAATAMA PAARI LOODUSSEADUST, ET PAISTA USUTAVANA JA EITAMA PALJUSID, ET TOODET MÜÜA.

Loodusseaduste tundmine annab näiteks sellise tulemuse:

Mitte tundmine sellise 

Kuna loodusseadus näeb ette, et IGA inimene saab ravida ennast täpselt nii terveks kui soovib, usub ja tahab – ja seda ka puhtalt 100% looduses hingates, toitudes, liikudes, elades.

Aga vee juure tagasi tulles: kui sa soovid midagi osta: toidulisandit, tabletti, seguõli, mahla, jooki – palun sa ei saa kuulata seda, mida räägib edasimüüja. Ta on juba see toode, ta on sellest mõjutatud, ta on juba välja õpetatud, ta on juba selle eest raha saanud. Kas võiksid sina - toote müüja - panna oma käe südamele ja öelda, et sa oled 100% kindel selles tootes, selles tootjas. Et sa tead täiesti kindlalt, et see on eksimatult õige ja täielik tõde? Oled kindel pseudoteadlases, terapeudis, arstis, ravitsejas, kes selle müügist kasu saab. Mida teed sa siis, kui kogemus ja praktika toob uue selguse – kuidas sa vaatad otsa neile inimestele, kellele sa toodet müünud oled. Sa oled uskunud ühte inimest, kellel on teooria ja kellel on TOODE.

Oled kindel, et see pole reklaam ja lollitamine? – sinna ju alati viib ravimite, rohtude, lisandite tee. Niipea kui piisavalt aega on möödas.  ALATI. Aspiriin, penitsilliin, paratsetamool, A vitamiin, C vitamiin, D vitamiin, rasestumisvastased tabletid – nende kahjulikkus on tõendatud mitmetes kordades, mitmete erinevate autorite poolt.

Aga äkki on uus leiutis parem. Kaua see mõjub? Kuidas mõjub? Veel üks meenutus ülikoolist: tiitrimeetria praktikum: keemialaboris saad sa töölaua kus tilkhaaval tilgutad ühte värvitut lahust teise seni, kuni lahuse värv ühest viimasest tilgast  värvitu vedeliku täiesti punaseks värvib. No on alles vanamees, mõtlesin üliõpilasena – keemidotsent hoidis vastustega märkmikku nii nina vastas, et üle õla üldse piiluda ei saanud – mis minu laua õige vastus on. Nii me seal tilgutasime: ühel korral läks 20 tilka ja 21 tilk muutis värvi, teisel korral 50 tilka, vahel 35 jne:

Loodusseadused on täheldatavad, jälgitavad – mitte mahaloetavad ja päheõpitavad. Mitte tabletiga reguleeritavad:

Kui sinu kehas on vähe oomega 3 ja palju oomega 6 – SIIS OOMEGA 3 JUURDEVÕTMINE EI OLE LAHENDUS. Lahenduseks on oomega 6 vähendamine. Loomuliku ja naturaalse inimtoidu läbi (naturaalne ja loomulik on muutmata, segamata, töötlemata, maitsestamata toit loodusest, mis on vastuvõetav ja maitsev sinule – mitte professorile, dotsendile, doktorile, terapeudile – SINULE ilma tiitlita Inimesele. Inimesel oma meeltega, oma kehaga. Kasuta, kasuta oma keha.

Kui sinu kehas on palju happeid – SIIS ALUSELISE VEE JOOMINE, ROHELISE PULBRI SISSEAJAMINE, SUPERFOODIDE SÖÖMINE EI OLE LAHENDUS. Lahenduseks on naturaalse, loomuliku, muutmata toidu osakaalu pidev suurendamine menüüs KOOS muu segu ja töödeldud ja maitsestatud toidu vähendamisega.

Kui sinu kehas on vähe rauda – SIIS RAUAPREPARAATIDE VÕTMINE EI OLE LAHENDUS – lahendus on naturaalse elustiili järgmine, liikumine, loomulik muutmata toit.

KUI SINU KEHAS ON MIDAGI PUUDU SIIS SELLE AINE KONSENTREERITUD JUURDEVÕTMINE EI AITA TASAKAALU TAASTADA. Keha taastub ise pisitasa, tasahilju, kui sa annad talla vabadust ja puhukust ega sunni teda kiirustama ja ei mürgita teda kontsentreeritud toitude, kontsentreeritud jookide, õlide, valkude, rasvad ja muu sellisega.

Kui sina elad korteris ja paned sinna õhupuhastaja siis see ei aita – mitte pikalt. Kui su kaev on mürgine siis igasse ämbrisse vastumürgi lisamine on pidev ja raske töö. Doseeri ja sega ja pea meeles – parem puhasta kaev.

Kui vesi on looduses neutraalne siis juues limonaadi mis on happeline – keha eab muutma selle neutraalseks. Kui sa jood aluselist vett st oled muutnud vett aluselisemaks siis keha peab selle muutma esmalt neutraalseks. See on mõlemal juhul kehale koormav. MÕLEMAL. Ebaloomulik sisend, mis jõuga püüab keha muuta kukub alati läbi – ALATI. Kui sinu 50 või sada tilka lõpuks ära on tikunud ja see viimae otsustav tilk tuleb, siis on väga raske anda kehale lõpukroheline tee – lasta tal ise ennast korda seda.

ME UNUSTAME, et keha ON ÄÄRMISELT INTELLIGENTNE. Ma kordan veel – maohape võib lahustada raudnaela. Võib. Kuid puuvilja seeme tuleb kakamisel välja muutmata kujul. Ja läheb idanema ja kasvama. See on mite keha suutmatus, vaid see on looduse ime. Me saame viljaliha, kuid seemne anname  loodusele tagasi. Meie loodus taastoodab end imelisel viisila ära topi oma aju ega ninaJ sinna „miljardi raku miljardisse reaktsiooni sekundis“ vahele. Sa ei hooma seda, ei suuda seda haarata ja mitte keegi inimestest ei suuda luua TOODET, mis loob keha tasakaalu – ta ainult rikub seda. Vahel võib-olla on seda vaja, et õratada keha uinunud kaitsemahhanismid. Keha ärkab ja hakkab aktiivselt söödavat imetoodet kehast välja viima ja muu hulgas võtab ka tervendamsie käsile.

Kursusel märgiti, et inimene kes on söönud 30 aasat liha ei ole suuteline ära tundma keha tegelik vajadusi. Ja seetõttu tuleb juua ka ilma januta? Kas tuleb?

Kas keha peale 30, 40, 50 ebaloomulikku elu suudab anda vastuse kohe? Aga proovime – mis tähendab keha tegelik vajadus: et ta sööb siis kui on NÄLG, joob siis kui on JANU, magab siis kui on UNI, puhkab siis kui on VÄSIMUS, nutab siis kui on KURB, naerab siis kui on LÕBUS jne

Kas saab keegi öelda, et keha 50 aastasel ei anna märku unest, väsimusest? Annab ju – aga me EIRAME SEDA. Me joome toodet, et mitte olla väsinud ja unine. Kas pole. Ka20 aastane saab signaal – maga. Ei, ta joob kohvi, tablette, alkoholi ja ON ÜLEVAL – ta allutab keha. Hurraa. Kauaks.

Ja mis puutub nälga – kuna sa viimati tundsid üldse kehalist nälga – ammu, ei teagi enam, mis on nälg. Miks sa siis sööd? Sellepärast, et tahaks midagi! Miks sa jood – aga öeldakse, et peab, on vaja! Mis mõttes - keha ei tunne oma vajadusi. Lihtne katse siin ja praegu – eemalda toidust kõik sool, rasv ja suhkur ning töötlemine. Keha tunneb oma vajadusi KOHE, sekundipealt. Me ei pakugi talle seda võimalust, me ei pakugi võimalust, et meil tekiks janu või nälg. Me  ei taha, me kardame iseendaga silmitsi jääda. Hirm kaotada naudingut elust on nii suur. Siit  tuleb tooršokolaad, seemnejuust. Me ei saa naudingut minema lasta, sest kes teab – milline elu siis on. Tjorven ütleb Astrid Lindgreni raamatus: „elu on üks hädaorg, ära surema peab kord“.

INIMKEHA on loodusega kooskõlas, kogu loodus on temaga ka:

aju rakk ja universum

Aga lisand, pulber - mis tahes allikast, kui on läbinud töötluse, jahvatamise, kuivatamise, purustamise, keemilise muutmise, on selline:

Töötab mingil moel ja, liigub mehaaniliselt nagu robot - jah. Tundub isegi mingit moodi mõtleb. Aga, mida sina elult soovid?

Aga võiks elada, see ei ole hirmus, see ei ole kohutav, see on suur vabanemine – ja sa saad palju naerda selle üle, mida inimene kardab. Mida inimene on valmis sisse sööma, et mitte seista endaga vastamisi. Et mitte kuulata oma keha. 

Ja nii see sissejuhatus pikaks läks. vesi ise järgmises postituses:)