neljapäev, 23. juuli 2015

MÜSTILINE JA MAAGILINE AED


Allolev kirjutis on katkend Päikesetoidu 12. juuli loengukonspektist "Maagiline ja müstiline AED"


Kunagi oli Maddoni aia kohal mets ja ainult Jumal otsustas, mis seal elab ja mis sureb. Vanad ja murdunud puud ajasid taas juured alla, kus aga oksakoht maad puudutas – ja üritasid jälle, lootes uuele elule. Keegi ei raadanud võsa, ei võtnud maha surnud puid, ei püganud võsusid, ei väetanud ega kastnud. Idanevad tammetõrud pidasid peaaegu lootusetut võitlust mädaniku, põua, metssigade, oravate ja tuhande teise taimehakatisega. See oli pikk lugu miljonist miljonist võitlusest elu ja surma peale.
Sajandeid olid sügisel langenud lehed katnud metsaaluse niiske multšiga, nii et kevad sai lehekõdu kaisus ärgata. Mikroskoobi all ja ilma selleta oli näha, et maapind on täis olevusi, kes tahavad niisamuti väga võita kui taimedki. Huumusrikka mulla peotäis pudenes sõrmede vahel kergesti laiali ja sellest kerkis rikkalikku, mõnusat ja tugevat lõhna, mis oli niisama hea kui seenesupil.
Ja kusagil alumistes kihtides oli varandusi, mis aasta aasta järel otsekui plaanitult pinnale tõusid, kutsumata ja märkamatult …“ (Prue Leith „Aednik“)

Sa kujutad ette, et tõerääkijaid peaks armastama aga tegelikult tekitab tõde kuulutav inimene teistes viha … Kas sa ei taipa, et inimesed ei taha tõde teada, nad ei suuda sellele näkku vaadata, seega pole tõenäoline, et nad selle mingis muus vormis vastu võtavad“. (C. Cookson „Puhas kui liilia“)

Porgand ja võilill


Millegipärast on inimene, kes näeb välja nagu võilillejuur hakanud uskuma mõtet, et ta peab välja nägema nagu porgand - selline suur, sile, ilusat värvi ja mahlane. Ta usub mõtet, mis ütleb – porgandil on õige väljanägemine, selline ümar ja „terve“. Kõik näitavad ju porgandi pilti ja on üldiselt teada, et terve inimene on just selline pakatav, ümar ja kaunis, maitselt magus. Edasi hakkab võilillejuur uskuma mõtet, et tal on midagi puudu. Selle jaoks on müügimaailm valmisJ. Oled kribu, kõver, auguline, kiitsakas (ehk äkki võib selle asendada inimese maailmas unetu, väsinud, jõuetu, liiga kõhna jt sõnadega). Vitamiinid ja mineraalid, valgud ja superfoodid (väetoidud), ravimtaimed ja imejoogid, „naturaalsed“ kosutajad. Või liitrite ja ämbrite kaupa vett – eriliselt puhast vett. Kui sa näed välja nagu võilillejuur – selline veidi kidur ja sopiline, kortsus ja ebamäärase kujuga, siis tuleks muuta sind porgandiks. Ja kõik mis on ju kidur ja kõhn ja sopiline – sellel on kindlasti midagi puudu? Aga kas on? 
Keda sina peaksid esmavaatlusel täiuslikuks ja kellele soovitaksid mõnd ainet võtta puudujäägi kõrvaldamiseks?
Tegelikult on võilillejuurel ju hoopis liiga palju. Siin on vitamiine ja mineraale niivõrd palju, et ta on nende rohkusest krimpsus ja maitseltki muutunud mõrkjaks. Aga ta võib jääda uskuma, et on puudu ja vajab midagi juurde. Juurde selleks, et saada ilusaks siledaks magusaks mahlaseks porgandiks. Ta võibki selleks saada. Tänapäeva lisandi, ravimi, ilumaailma teraapiat ei tasu alahinnata. See on võimalik. Me võime ka võilille tuua teistest taimedest vabasse mulda, rohida, väetada, poputada ja aina kasta.

Leht hakkab kasvama, juur jämeneb … hakkabki porgand tulema. Millise hinnaga? On seda vaja? Võilillejuur hakkab lahjenema, muutuma nõrgemaks ... eemaldub loodusest. Muutub sõltuvaks, kaitsetuks jne.

Populaarsed eneseabi raamatud ütlevad sulle – sa saad, kui sa väga-väga tahad. Kuid, kes tegelikult on oma olemuselt sitke, tugev, jõuline – porgand või võilill? Keda ei ole praktiliselt võimalik hävitada? Kes taastub ja tuleb alati-alati uuesti. See on võilill.
Kui porgand hakkab looduse poole liikuma, muutub ka tema tugevamaks, sitkemaks, vitamiinirohkemaks, kuid tema väljanägemine … Muutub sarnaseks võilillega. 


Seega sa saad tõepoolest, mida sa tahad. Tahad sa olla ilus ja sile või loodusega üks - sitke, jõuline  ja vastupidav? Niipea, kui inimene looduslikul vesisel, lahjal toidul saleneb ja saleneb vahel päris palju, siis ta usub, et tal on midagi puudu – kõik ümberringi on nii siledad ja kaunid ja ta arvab, et ta teeb valesti.  Kas teeb?

Sa soovid porgandina olla loodusega üks? Hakkad sinnapoole liikuma:

Hakkad kaotama suurust, värvi, kuju, ümarust ... mõtle enne, kui loodusega üheks saad:). 

Eha Metsallik näitas mulle hiljuti taas kord rabamändi ja tuletas meelde, et Eestis on ühte liik mänd ja rabas on ta vaevu paarimeetrine:
 

Soodsal pinnasel aga kasvavad suured võimsad männid:

Eha tuletas meelde, kui oluline on toit – pinnasest oleneb, kui kõrgeks ja jämedaks võib kasvada üks puu. See ongi nii. Kuid rabamänniks olev inimolend  hakkab uskuma, et tal on midagi puudu. Ta tahab saada suureks männiks. Kas tahab? Tegelikult mitte. 
Võimalik, et ta tahab hoopis elada ja tema elukeskkond on raba. Suur mänd, pilvedesse kõrguv puu ei elaks rabas kaua. See ei ole talle soodne keskkond. Sestap ei ole rabamännil midagi puudu, ta on oma keskkonnast saanud just selle, mida ta rabaeluks vajab. 

Õige suuruse, õige jämeduse, õige kuju. Me võime rabamänni viia vereproovi või mõne traditsioonilise või alternatiivse masina alla kereproovi ja tulemused annavad teada, et on puudu küll: rauast, B12, magneesiumist, kaltsiumist, headusest, armastusest jne. Ongi puudu. Võrreldes tavametsa männiga. Fakt on aga see, et nö tasakaalustatud normile vastav proov hävitab selle rabamänni. Talle ei ole vaja juurde imejooki ega ravimit. Mida kõike ei otsita ja osteta, et kidurust muuta priskuseks ja sileduseks. Ja kui vitamiinid ja superfoodid ei aita ning rabamänd jääb ikka kiduraks, siis ta on pahane. Ta on lausa vihane ja ütleb näiteks, et toortoit ei ole talle sobiv; et taimetoit ei ole talle piisav. Tegelikult on rabamänd oma keskkonnas kõige jõulisem just kidurana, kõverana ja nö „puudujäägis“. Elu on täis näiteid, mil „täiuslikke“ vitamiine tarbivad inimesed on ikka rahulolematud, ikka haiged, ikka õnnetud … ehk sellest kuidas suur ja uhke mänd rabas hätta jääb.

Kas linnakeskkond on sobiv just ümarale, priskele, siledale, magusale, lühikest elu elavale, loodusstiihiates mitte ellu jäävatele porganditele? Võimalik. Ma ei tea. Suurpõllul elab ainult porgand – elab selle arvel, et kõik teised tema ümber mürgitatakse. Ja ta on seal ellu jäänud. Kui me laseme looduse siia lahti, siis porgand hävib või kohaneb ja temast saab ellujääja – kuid sel juhul on ta metsik porgand - mõru, peene juurega nagu võilill. Linn suretab samuti ümbritsevat ja alati-alati kellegi teise arvel muutub sealne elanik siledamaks, priskemaks.  Ta jääb nii ellu. Ta suudab siin elada. Kui me laseme nüüd looduse siia lahti, siis …
... porgand võib siin mitte kasvada - üldse mitte ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.