E.coli jt pahad ning samas head bakterid

Söödud toitu mõjutab seedekulgla läbimise aeg. Mida lühem on see aeg, seda vähem toit roiskub ja seda vähem tekib autointoksikatsiooni (autointoksikatsioon on protsess, kui keha sõna otseses mõttes toodab endale ise mürke. Jämesooles tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mürgised ained). Läänesivilisatsiooni inimestel on toidu keskmine seedesüsteemi läbimise aeg 65-100 tundi. See on märk jämesoole limasest seisundist ja tähendab, et kuna kiht kihi haaval on jämesoole limastele seintele kogunenud toksiinid, on toidu sedekulgla läbimise aeg tunduvalt aeglustunud. Sellega aeglustub ka jääkide väljaheiteaeg, mis tegelikult peaks olema tunduvalt kiirem. Kiiresti mädanevad toidud nagu liha, kala, munad ja pastöriseeritud piimatooted toodavad samas ka aktiivselt ja rohkelt lima. Kuigi need toidud lähevad kiirelt mädanema ja oleks tarvis, et nad läbiksid keha kiiresti, on nad tegelikult soolestikus väga kaua aega tänu suuremale lima tootmisele ja pakkudes sellega ka head arenguvõimalust kõikvõimalikele bakteritele.


Roisubakterite (i.k. putrefactive bacteria) kõige levinum liik on Escherichia coli (E.coli).

Bernard Jensen märgib, et “E. coli´le meeldivad valgud hommiku-, lõuna-ja õhtusöögiks." Arvestades suurt valkude hulka keskmise lääne inimese toitumises on lihtne mõista, miks soolestiku mikrofloora tasakaal nii korrast ära on. Kõik "kolibakteri" bakterid toodavad soolestikus aluselist keskkonda ehk dekarboksüülivad organismi, kõrvaldades (n.ö. ära süües) aminohapetest lämmastiku ja luues amiine. Need mürgised ained, s.h. indool, skatool ja kadaveriin (eksisteerib laipades) on vastiku lõhnaga ja annavad iseloomuliku lõhna ka väljaheidetele. Samuti vabaneb soolestikus dekarboksüülimisprotsessi tulemusel süsihappegaas, mis ei ole samuti meeldiv, kuna tekitab nii valu kui ebameeldivat lõhna. Mõnedes raamatutes väidetakse, et jämesooles on aluseline keskkond ja seda tänu kolibakteri suurele hulgale. Tegelikult ei peaks see nii olema.

Terve jämesool on kergelt happeline. Väike kogus „halba” bakterit ja suurem kogus piimhappebakterit Lactobacteria acidophilus
võimaldavad jämesoolel toimida nii, et kõht käib läbi kaks kuni kolm korda päevas. Kui hapet tootvad bakterid on ülekaalus, takistavad nad tegelikult E. coli laadsete baktereid vohama hakkamast.

Lactobacteria ja roisubakterid on soolestikus mitmel moel vastasseisus. Lactobacteria bakterid toituvad süsivesikutest, samas kui roisubakterid toituvad valkudest. Roisubakterid ei kasva piimhappebakterite toodetud happelises keskkonnas kuigi hästi. Süües põhiliselt süsivesikuid, on vähesel määral tarvis süüa ka valku. Valgumetabolism (deamineerimine) neutraliseerib liigse happesuse Lactobacteria abil. Lactobacteria kiire kasv jällegi hoiab kolibakterite kasvu kontrolli all.

Happeline keskkond tekib jämesoolde üldjuhul pärast sündi. Ema rinnapiim annab lapsele olulise Bifidobacteria piimhappebakteri (teise tüvega happeid moodustavad piimhappebakterid), mida on tavaliselt leitud rinnanibu ümbert ja loodetavasti ka piimast. Loodetavasti seepärast, et tänapäevane loodusvastane elu on häid baktereid ema piimas tõsiselt vähendanud. Seega on rasedusaegne hoolikas toiduvalik on väga oluline. Rinnapiimatoidul olevatel imikutel on heaks terviseks kindlasti paremad võimalused, kuna nad saavad ka soolestiku jaoks vajaliku bakteritekogumi. Bifidobacteria on kõige tähtsam esimese viie eluaasta jooksul. Vanuses 5-7 aastat asenduvad bifidobakterid suuresti lactobacillus’ bakteritega. Kui laps on pudelitoidul, valitsevad soolestikus Lactobacillus acidophilus’ bakterid ja laps on sunnitud omaks võtma täiskasvanute soolestiku seisundi. Selle tagajärjel tekivad aga teatud probleemid - ekseem ja koolikud on eelkõige seotud pudelitoidul olevate imikutega. Kuna loomulik toitumine on hälbinud, hälbib ka väikelapse terviklik soolestiku mikrofloora ja alguse saab pikk tervishäirete rida. Nüüd, kus oleme selgitanud, kuidas säilitada soolestikus normaalset mikrofloorat, oleks hea teada, miks on see nii esmase tähtsusega. Oluline pole mitte tagada toidule vaid kiirem soolestiku läbimise aeg ja pakkuda seetõttu vähem võimalusi autointoksikatsiooniks - meie bakteriaalne floora on ka ise toitainete tootja. Tänu oma tegevusele mängib see olulist rolli B-vitamiinide sünteesis, eriti tiamiini (B1), riboflaviin (B2) ja nikotiinhape (B3) tootmises, samuti vähendades meie poolt söödava toidu kogust (vajame vähem, kuna imendumine ja tootmine on intensiivsem). On tõendeid, et seal sünteesitakse ka biotiini ja foolhapet, samuti B6-vitamiini (kuigi see pole veel kinnitust leidnud). Ka sünteesitakse seal K-vitamiini, mis vastutab vere hüübivuse eest. Nii et soolestiku terve mikrofloora on väga oluline ka mitmetes teistes aspektides.

Veel 1930ndatel peeti jämesoolt toksiliseks, seega põhimõtteliselt tarbetuks, organiks, mille puhul ei juhtu midagi kui ta eemaldada. Nüüdseks teame me muidugi, et meie kehas on vajalikud kõik organid, igal on täita oma oluline funktsioon ja jämesool ei ole siin mingi erand. Selle abil taastatakse keha veesisaldus, seedeprotsessi ajal toodetakse kehas iga 24 tunni jooksul 8200 ml sisemisi vedelikke.

Normaalne ja terve bakterite kogukond teenib meid hästi: nad mõjutavad toitainete imendumist, lagundavad toidujäägid, kontrollivad väljaheidete liikumist. E.coli tüüpi roisubakterite suure hulga korral imenduvad meie kehasse toksilised ained ja see ei mõjuta meid mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid ka energeetiliselt. Mõjutatud saab kogu meie eluenergia.
Antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid, steroidid ja kõik immunosupressiivsed narkootikumid on tegurid, mis panevad E.coli laadsed bakterid vohama. Kergelt happeline jämesool toetab aluselisust keha teistes kudedes ja vastupidi – aluseline, kolibaktereid täis jämesool toetab happelisuse tekkimist teistes kudedes.
Terve soolestiku mikrofloora jaoks on toitumisjuhised järgmised: süüa peamiselt süsivesikuid, vähe rasva ja valku, eriti viimaseid, sest see on toit E.coli bakteritele, mis mõjutavad happesuse taset käärsooles ja on ka väga suured limatootjad. Köögi-ja puuviljad ei tekita praktiliselt mingit lima - need on looduse puhtaimad toidud. Mitte tarbida pärmi, suhrut, piimatooteid, valget jahu, praetud toite, liha jne. Teed, kohvi ja šokolaadi tuleks vältida, sest nad on demineraliseeriva mõjuga.

Veel teistest allikatest, David Klein, PhD
...jämesool töötab bakteritega sümbiootiliselt. Soolestikus olevaid baktereid jagatakse kõige enam kaheks: tervislikud "head" bakterid (sh lactobacillus bifidus ja coli bakter) ning "halvad" bakterid (sh E.coli). Nö halbu baktereid on suures osas valesti mõistetud. Juba 19. sajandi keskpaigas selgitas bioloog Antoine Bechamp, et nö "halvad" bakterid on tegelikult "head" bakterid, mis on muteerunud suure koguse toksilise materjali olemasolul ja nö tegutsevad abistavana - süües ära tekkinud mürgised jäägid (ehk puhastades soolt toksiinidest). "Halbu" baktereid on alusetult süüdistatud haiguse põhjustamises. Iga juhul on kindel, et bakterid EI OLE haiguste põhjustajateks. Bakterid lihtsalt täidavad koristaja ja lagundaja funktsiooni nii kehas sees kui väljas (näit. nahapinnal). Nende inimeste soolestikus, kes elavad 100% naturaalse toidu dieedil (puu- ja aedviljad), on bakterite kogus minimaalne. Tavapärasel ameerikadieedil olevate inimeste soolestikus on 400 liiki erinevaid baktereid ja 60% väljaheitemassist võib koosneda bakteritest. Ameerikadieedil olevate inimeste jämesooles on baktereid rohkem kui kehas rakke ja nendest bakteritest suur osa on roidubakterid (i.k. putrefactive bacteria).

Seega on kolibakteri eesmärk suurepärane - püüda kehas taastada aluseline keskkond, süües toksilist materjali. Kui toksilist massi on liiga palju, väljub kolibakter soolestikust ja hakkab tegema oma tööd seal, kus toksiline materjal on. Seega, kui tappa baktereid antibiootikumiga, jääb alles toksiline materjal ja ravimiga lisandub nii mõndagi. Kui bakteril tekib võimalus, hakkab ta jälle vohama. Kui teda aga pidevalt tablettidega "ravitakse", siis mingi aja jooksul läheb asi üle piiri - vohamine kandub üle kogu keha ja bakter ei ole suuteline enam pika aja jooksul kogunenud toksilist materjali ära puhastama.


Kolibakter lihal - tumedam koht toorel lihal näitab, et sealt hakkab kolibakter usinasti paljunema