INIMENE ON MÜSTILINE MITTE STATISTILINE

Wednesday, August 31, 2011

Looduslikud maitse- ja lõhnained - mis need on

Võtan korraks teema uuesti üles - esiteks on mul uus raamat:), teiseks öeldakse, et kuidas ma väidan, et poejäätises on naftat ja kolmandaks jäädakse kinni sõnasse naturaalne või looduslik või orgaaniline. Naturaalne maitseaine sinu jogurtis võib olla toodetud loomalihast või munast või nisust:

Gary Reineccius, Minnesota Ülikooli  professor(department of food science and nutrition), märgib, et naturaalse ja kunstliku maitseained on IDENTSED kemikaalid, mille tootmise allikas on ERINEV. On fakt, ütleb professor, et "kunstlikud maitseained on lihtsamad oma koostiselt ja tegelikult ohtumad, sest ainult testi läbinud kosstisosad lubatakse kasutusse." 

“Teine erinevus,” ütleb Reineccius, “on hind. Looduslike maitseainete uurimused, nende koostise ja kemikaalide kindlakstegemiseks nõuab tootjalt suuri kulutusi ja need kulutused on märksa suuremad kunstlikest maitseainetest:"

Ärge nüüd mõelge, et soovitan pigem kunstlikke maitseaineid - ei mõlemad ei ole mõeldud inimese toiduks. Mõlemad on identsed seega mõlemad ei kõlba kuhugi. Mõlemad on kemikaalid ja läbinud lõhustamise, lahjendamise, täiendamise - tulemuseks kummaline substants, mis mõjub meie ajule ja kusjuures mitte hästi.
http://today.msnbc.msn.com/id/4676616/ns/today-food/t/food-qa-just-what-natural-flavoring/

FDA määratlus mõistele "looduslik maitseaine" on:

"Termin looduslik maitse / looduslik lõhn tähendab eeterlikku õli, õlivaikvärvi, essentsi või ektstrakti, valgu hüdrolüsaati, destillaati või mis tahes toodet röstimisest, kuumutamisest-või ensümolüüsisest (enzymolysis), mis sisaldab lõhna-maitseaineid, mille koostisosad on saadud vürtsidest, puuviljadest või puuviljamahlast, taime või köögiviljamahlast, söödavast pärmist, maitsetaimedest, puukoorest, pungadest, juurtest, lehtedest vms taimsest materjalist, lihast, mereandidest, linnulihast, munadest, piimatoodetest, või kääritatud toodetest, mille funktsioon toidus on maitse, mitte toiteväärtus. "

Kõlab isuäratavalt?:)
Nii näiteks tähendab see, et tõesti magus mustika maitse sinu jogurtis ilmselt on saadud valgu sünteesi tulemusena, aga mitte mustikast. See on suur probleem nende jaoks, kellel on tsöliaakia, sest sa sõna otseses mõttes  ei tea, millisest allikast maitse on saadud, ja millisel juhul on allikaks gluteen.
Ainus võimalus teada saada, kuskohast naturaalne e looduslik maitse on saadud on kui helistad toiduainete tootjale otse või kui see on märgitud konkreetselt sildile (ei ole veel kohanud). Kuid toiduainete tootjad ei taha eriti öelda, kuskohast nende loomuliku maitse tuleb, sest nad tahavad kaitsta oma retsepti ja vältida oma toodete dubleerimist. See aga on tõesti halb uudis neile, kellel on allergiad-talumatused-haigused teatud toidu suhtes.

Kuigi FDA on kohustanud, et iga toode, mis sisaldab nisu/gluteeni peab olema selgelt märgistatud siis ikkagi "looduslikud maitseained" ei  pea olema lahti kirjutatud ja neis võib olla ka saastunud osakesi või  derivaate kuskusist, Durum jahust, Graham jahust, rukki-või speltanisust. Ei ole absoluutselt mingit võimalust antud hetkel kontrollida, mida naturaalsed maitse- ja lõhnaained tegelikult sisaldavad. Ainus võimalus on  „naturaalsed maitse- ja lõhnaained” „looduslikud maitse- ja lõhnaained” tootemärgistusega asjad (see ei saa ju olla toit) oma toidukorvist välja jätta. Võimalik, et siis ka tootja huvitub sellest, mis tarbijat huvitab ja võib-olla siis märgitakse pakendile toodete õige sisaldus või lootkem veel paremat- sellised ained jäetakse toodetest välja.

Kui tegemist on maitseainega siis võib olla raske otsustada, milline on ohutu. Tänapäeval on loomulikud ja kunstlikud maitsed toodetud samas tehases. Seda peetakse ohutuks, kuid nii kunstlik ja loomulik maitse võib olla ohtlik, sõltuvalt sellest, millest nad on valmistatud. Ja parim on tegelikult vältida lõhna-maitseaineid üldse - nii loomulikku kui kunstlikku.
Enamik tehislike lõhnu on saadud naftast. Need võivad mõjutada RNA, kilpnääret ja ensüüme. Enamikku ei ole uuritud ohutuse või mürgistuse seisukohast. Nad kõik on sünteesitud kemikaalid, millel ei ole isegi ühist nime. Enamik kunstlikke maitseid tegelikult sisaldavad mitmeid keemilisi koostisosi, mitte ainult ühte. Paljud neist kemikaalidest on püsimatud. Naturaalsed maitseained on samuti kemikaalid, kahjuks.
FDA ei nõua tootjatelt nimekirja värvi või maitse lisandite koostisainete kohta, kui need on ohutud. Mõningad neist võivad põhjustada allergilisi reaktsioone talumatusega inimestel, ja neil inimestel on raske leida allergia põhjustajat või vältida konkreetseid aineid. Tavaliselt märgitaks sildile sünteetiline või looduslik maitseaine võiu lõhnaaine, ei mainita, millest see koosneb.
Mõned kunstlikud maitsed on ohutumad kui nende looduslikud kolleegid. Bensaldehüüd on mandli maitseaine, ja kui seda sünteesida mandlist tekib ka vesiniktsüaniid - surmav mürk. Kui segada nelgiõli ja amüülatsetaat siis tsüaniidi ei teki.

Vanilliin -kunstlik vanilje, võib põhjustada tugevaid allergilisi reaktsioone. See võib pärssida teatud maksaensüümide taset 50% võrra. Vanilliini allikad on paberivabrikud ja nafta tootmise jäätmed.

Amüülatsetaat on pirni ja banaani kunstlikes maitseainetes. Paljud kunstlikud maitsed on valmistatud kasutades amüülatsetaati. See võib põhjustada kesknärvisüsteemi depressiooni, seedehäired, valu rindkeres, peavalu, väsimust ja ärritada limaskesti. Jne, jne

Veel üks tore haige raamat MD Russell L. Blaylock „Excitotoxins. The taste that Kills” Ma olen päris alguses veel ja see on ca 300lk raamat ligii 500 teadusliku uuringu ja viitega. Blaylock märgib, et naturaalsetes ehk looduslikes maitseainetes on 12-40% MSG (monosdium glutamate). Nii et kui leiate poes mõne lastele meeldivaks tehtud toote, mis ei sisalda naturaalseid-kunstlikke maitseid-lõhnu. Kirjutage üles. Kui leiate kaks toodet -on põhjust pidutseda. Kui leiate kolm – olete äkki turule sattunud?Või mahepoodi?

Ja mõelgem veel - miks maitse on nii oluline? See on tegelikult kõige olulisem - sest kogu loomariik ja ka inimene otsib toitu maitse ja lõhna järgi. Maitse ja lõhnaga toome inimest sööma seda, mida ta looduses söögiks ei valiks. Eemaldage kasvõi oma köögist selline "looduslik" maitseaine nagu sool ja vaadake kui paljud toidud teile maitsevad. Siga tuhnib mugulaid ja koer püherdab mõne kõduhunniku peal ja lõvi närib verist liha - nad naudivad iga hetke sellest. Aga inimene neid konkreetseid tegevusi ei naudi mitte üks raas - inimest tõmbavad teised lõhnad ja maitsed. Millega lapsi poes peibutatakse - vaadake, lugege, jälgige, imestage:)

Sunday, August 28, 2011

Tänavune küllus

Sel aastal on mul emaga kahe peale täielik õunaküllus. Mulle meelidb:)


Mehhiko pisikurgid - hapukurk otse põõsast:)

 Esimest aastat proovisime ja eelmisel nädalal hakkasid lõpuks viljad paisuma ja valmima.
No täiesti hapukurgi maitsega, kurk mis kurk muidu - vahva, kui midagi jälle teises suuruses kasvab.
Ladina nime ma ei tea aga seemnepaki pildi leidsin netist küll http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/koogiviljaseemned/mehhiko-pisikurk-sandia

Monday, August 22, 2011

Veel üks puuviljad-aedviljadega katsetus

No nii ikka enne puuvilja teema täpsemaks lahkamiseks leidin veel midagi vahvat. Ma tõlkisin kiirelt veidi lühemana ära Steve Pavlina 30 päevse 80-10-10 toortoidu katsetuse. Kuna kogu uurimus, ille ta endaga läbi viis on ülipõhjalik- uriinianalüüs, vererõhu mõõtmised, veresuhkru mõõtmised, kaalugraafik, järeldused - siis on teil seda kindalst põnev lugeda. Panene allapoole lingi ka, kes inglise keeli täpsemalt tahab lugeda. Steve Pavlina ise 40 aastane mees - ja ei ole toitumisnõustaja:) ega sportlane vaid matemaatik-majandustegelane ja kirjutanud raamatuid  teemal: Targa inimese isiklik areng -Personal Development for Smart People

Tõlkisin siis kokkuvõtte 30 päevasest uuringust - jätsin mina vormi (nii et see kes allpool minana kirjutab on Pavlina ja ei teisendanud ka naelu ja faraday kraade). Nii läks kiiremini.

Kohandumine

Detox ehk puhastumine tundub kestvat umbes kaks nädalat. Sümptomid on halb hingeõhk, külmavärinad, peavalud, päevane unisus, vaimne udusus, keskendumishäired, madal libiido ning ebastabiilne yo-yo efekt minu erksuses ja emotsionaalses seisundis. Alles 14. päeval tunnen, et mul hakkas püsivalt hea sellel dieedil.


Vaimne kohanemine oli raskem kui füüsiline omaksvõtt. Isegi viimasel uuringu nädalal, oli mul ikka raske leppida, kui palju toitu ma pean iga päev sööma. Näiteks esimesel päeval uuringu sõin 8,5 naela (üks nael – ca 450g) toidu ja ma oli 2,8 naela kergem kui kaalusin ennast järgmisel hommikul. Selline asi võtab harjumiseks ikka tõesti aega.
Väljakutse
Ma leidsin, et selline katse või eneseuuringu on äärmiselt keeruline. See oli kõige raskem 30-päevane katse, mille ma olen kunagi teinud. Mõnes mõttes läks lihtsamaks pärast esimest nädalat, kui ma hakkasin harjuma toortoidu einetega ja sööma suuremates kogustes toitu, kuid siiski tundus, et vajan väga palju enesedistsipliini. Võimalik, et raskused tekkisid seetõttu, kuna üleminek oli nii järsk, selle asemel, et teha näiteks aastaid kestvaid järkjärgulisi muutusi.
Raw Food- Toortoit
Üldiselt mulle meeldis toortoidu dieet ja ei olnud liiga palju probleeme värske kvaliteetse toidu kättesaamsiega, hoolimata sellest, et see katsetoimus talvel. Ma märkasin, mu isu kommide-magustoitude järele langes tohutult, ja ma olin täiesti küllastunud ka magusatest puuviljadest. Isegi naastes keedetud toidu juurde pärast 30 päevast katsetust, polnud mul mingit soovi süüa midagi magusat peale puuviljade. Vahel ma tundsin ennast sel dieedil natuke ülekoormatud magusa poolest, kuid üldiselt ei olnud see halb. Märkasin ka, et kui ma sõin rohkem köögivilju, eriti sellerit, aitas see suurendada isu magusate puuviljade järele. Aedviljad tundusid puhastavat mu suu magusast.
Üks asi, mida ma tõesti nautisin selle dieediga on see, et ma avastasin uusi toiduaineid (millest ma kunagi varem ei olnud huvitatud , sh okra ja Aasia pirnid). Mulle hakkas meeldima lihtne roheline smuuti valmistatud banaanidest, spinatist ja veest. Ma kavatsen nautida neid toite pikemat aega.
Himud-isud
Isu keedetud toidu järele oli väga tugev mõnedel päevadel ja praktiliselt olematu teistel päevadel. Üldiselt ei olnud liiga raske toime tulla. Tavaliselt, kui ma sõin piisavas koguses toorest toitu ja sain piisavalt kaloreid, isud vähenesid. Isu oli tugevam, kui tundsin ennast liiga näljasena.
Ei soolale
Katse varasemas staadiumis olid mul mõned tugevad isud soolasemate toitude järele, kuid nad hajusid aja jooksul. Ma olin üllatunud, kui lihtne oli toituda ilma soola.
Ei toidulisanditele
Ma ei tarbinud toidulisandeid selle katse ajal absoluutselt. Ei pillidena, ei pulbritena vms. Ei superfoode.


Madala rasvasisaldusega
Madal rasvasisaldus, vähem kui 10% rasvast pärinevaid kaloreid, oli kõige raskem osa minu katsetuses. Mitu päeva ma tundsin, et ma ei ole küllastunud, kui ma ei lisa rohkem rasva toidukordadesse, nagu avokaadod, pähklid ja seemned. Kuid ma ei tundnud ennast hästi, kui ma sõin liiga palju rasva ühe söögikorra ajal.
Kui hakkasin uuringut läbi viima oli minu eesmärk hoida rasvast pärinevaid kaloreid 15% juures, kuid aja möödudes sain edukalt selle langetada alla 10%. Minu energia taset oli kohe stabiilsem kui ma rasva% allapoole sain.
Uuringu esimesel poolel sain ma keskmiselt 12,2% rasvast pärinevaid kaloreid. Uuringu teisel poolel, ma tarbisin keskmiselt 8,7% rasvast pärinevaid kaloreid. Rasva kalorite tarbimise alandamine muutus kergemaks kui uuring edenes.
Harjutused-liikumine
Uuringu ajal kogesin nii jõudu ja vastupidavuse suurenemist. Ma jätkasin kerge aeroobikalise ja jõutreeninguga ja kogesin tugevuse kasvu kõigis lihasrühmades. Märkasin mitmel korral, et aeroobika treening tundus lihtsam kui tavaliselt, sest mu süda lõi rahulikumalt-aeglasemalt.
Suurim edasiminek oli minu lihasvastupidavusega. 3. päeval olin võimeline tegema 27 kätekõverdust. 7. päevaks tegin kuni 31 ja 24päeval ma tegin 36 kätekõverdust, millega saavutasin parima tulemuse. Need olid 3 ainukest korda uuringu ajal, kui ma tegin kätekõverdusi, kusjuures ma ei teinud uurigu ajal üldse palju rinnalihaste treeningut. Minu jaoks kindlasti väga ebatavaline edenemine.
Lihaste vastupidavuse paranemine aitas mul kiiremini suurendada oma treeningu raskust. Suutsin tõsta raskusi ja suurendada üsna kiiresti juurdepandavaid raskusi. Alustades 2-3 raskusega, suutsin juba nädala jooksul lisada 7-10 raskust. Mis tõesti üllatas mind.
Ma ei mäleta et oleksin kogenud tõsisemat lihaste valulikkus selle uuringu ajal. Sageli on lihased olnud valulikud, kui ma hakkan tõstma suuremaid raskusi, kuid seekord polnud midagi. Samuti ei tundnud ma palju valu, kui jõudsin punkti, kus mu lihaste jõud oli maksimumini proovile pandud. See oli uus. Ma arvan, et see dieeti võib vähendada jääkainete kogunemist lihastesse, sest lihtsuhkruid pakkuv puhtaim keha kütus teeb võimalikuks maksimaalse treeningu.
Ma sain aru, miks see dieet on nii atraktiivne paljudele sportlastele. Minu puhul andis see selge arusaamise füüsilise tugevuse-jõudluse valdkonnas. Kindlasti tasub järgida seda dieeti võistlusspordi korral.


Kaalulangus
30 päeva jooksul kaotasin 8,0 naela, umbes 1,9 naela nädalas. Alustasin 186,0 naelasena ja lõpetasin 178,0 naelasena. Mu keha rasva% langes 1,8 protsendipunkti. 3. veebruari hommikul, ma kaalusin 174,0 naela. See täiendav kaalulangus järgset kaalulangus oli suuresti tingitud haigusest, mida kogesin pärast keedetud toidud söömist uuringu lõppedes ehk 31 päeval.


Siin on skeem, mis näitab minu kaalulangust päevade kaupa. Ma kaardistasin oma kaalu juba paar nädalat enne uuringut ja paar päeva hiljem samuti. Te näete, et enne kui ma hakkasin seda katset läbi viima, oli mu kaal suhteliselt stabiilne. Tegelikult on mu kaal püsinud väga lähedal 185 naelale kogu 2007 aastal. Ma ka ei teinud olulisi muudatusi oma rutiinses või korralise kehalises aktiivsuses uuringu ajal.



 Day 1- nooleke näitab minu kaalu uuringu esimesel päeval. 30. Päeva hiljem näitab nooleke minu lõpp kaalu katse lõppedes. Kahe päeva jooksul näitavad langust kaalus kogesin siis haigusest pärast tagasimekut keedetud toidule 31. päeval.


Päeva keskväärtused
Siin on minu igapäevase toitainete keskmine 30-päevase uuringu ajal:
2298 kalorit
29g rasva
532g süsivesikuid
40g valku
352mg naatriumi
86g kiudaineid
305g suhkrut
10% rasvast pärinevaid kaloreid
6% kaloreid valgust
84% kaloreid süsivesikutest


Enne seda uuringut sõin ma keskmiselt umbes 2000 kalorit päevas keedetud-küpsetatud vegan toitu, nii et ma tegelikult võtsin kaalust alla isegi kui mu kaloraaž kasvas 15% võrra.


Valk
See dieet on valgurikas. Ma sain keskmiselt 40g valku päevas, mis on enam kui piisav, et täita oma vajadusi. Ma arvestasin, et keskmiselt läheb vaja vähemalt 25g proteiini päevas, mis on selle dieediga küll väga lihtne saavutada - seda nii kaua kui ma tarbin piisavalt kaloreid. Kuna kõik valk tuli toorena siis denatureerunud küpsetatud valgu asemel selle biosaadavus peaks olema palju kõrgem kui keedetud toidust. Muide, kui sa tahad näha, mis juhtub valguga kuumutamisel, lõika veidi juukseid ja pane need leegi kohale. Keedetud valk muutub kleepuvaks massiks, mis ei seedu üldse. Elusatel taimsetel toitudel on pakkuda täisväärtuslikud valgud, mida vajame.


Kehatemperatuur
Mu keha temperatuur langes vaid veidi uuringu käigus. Minu keskmine kehatemperatuur esimesel uuringu nädalal oli 98,5 ° F. Teise nädala jooksul uuringu, see oli 98,2 ° F. Põhjus, miks ma otsustasin jälgida oma kehatemperatuuri oli, et ma lugesin, et pikaajalisel toortoitlasel võib olla oluliselt madalam keha temperatuur, nii et ma tahtsin näha, kas on muutusi esimese 30 päeva jooksul. Kuigi ma kogesin kerge langust kehatemperatuuris, ei olnud see eriti raske.


Vererõhk
Minu keskmine vererõhk esimese 5 päeva uuringus oli 131/76. Viimasel 5 päeva jooksul oli see 117/73. Nii et vererõhu langus oli 14 / 3. Minu madalaim rõhumõõt uuringus oli 110/65, mis oli 30. päeval.


Veresuhkur
Ma jälgisin oma veresuhkrut kasutades veresuhkru testimise seadet, sama liiki, mida diabeetikud võivad kasutada. Ei olnud mingit märgatavat muutust veresuhkru osas kogu uuringu kestel. Tegelikult, mu veresuhkru jäi uskumatult stabiilseks kogu uuringu ajal. Minu suurim veresuhkru näit oli 94, mis on endiselt keskmine- madal. Kõik, mis magusate puuviljade söömisega ka kaasnes – igal juhul ei olnud sellel mingit kahjulikku mõju veresuhkru tasemele.Isegi kui ma väga pingutasin ja sõin päevas 19 banaani – veresuhkru tase ei teinud mingeid hüppeid.


Aluselisus
Ma mõõtsin oma uriini pH mitu korda viimasel uuringu päeval ja kõik näidud olid vahemikus 7.4 ja 8.0 ehk väga aluselised. Uriini testimine ei ole võib-olla nii täpne kui vere testimine, kuid ma ei näe põhjust muretsemiseks, et see dieet on hapestumist põhjustav.


Energia
Pärast esimest kahte nädalat, minu füüsilise ja vaimse energia tase oli pidevalt stabiilne. Mulle ainult tundus, et tekkis probleeme, kui ma sõin liiga palju rasva või kui ma kombineerisin valesti toidud, kuid praktikas on neid probleeme võimalik vältida.


Mul olid mõned lühikesed purunenud eufooriad kogu uuringu kestel kuid mitte midagi mis oleks häirinud. Mul oli ka aeg-ajalt äärmuslike vaimse selguse lahvausi. Ma olen samas uudishimulik, mis võiks juhtuda, kui ma jätkaks söömist sel viisil veel paar kuud.


Kuiv nahk
Võibolla kõige hullem probleem, mida kogesin uuringu ajal oli kuiv nahk. Probleem jätkus kogu uuringu vältel. See jättis mulle tunne sügelev üle kogu mu keha aegadel, eriti kui hakkasin higistama. Kõige kuivem nahk oli minu kätel.
Sille komenteerib siia juurde: kuna juba küsitakse:). Tavajuhul läheb nahk just hästi ilusaks, kuivus kaob ära, nahk taastab oma loomuliku niiskuse. Taanis ma nägin samuti ühte naist ülikuiva nahaga - Graham märkis, et kui nahk läheb kuivaks puuviljade aedviljade juures, võib see olla soola ainevahetushäirete tulemus. Ja kui tegemist sellise häirega, ei pruugi naha seisund nii kiiresti taastuda.


Tagasi keedetud todu juurde
Kuigi naasmine keedetud toidu juurde ei ole tehniliselt uuringu osaks, siis kindlasti oli siin mind mõjutavaid momente. Hakkasin tundma ennast halvasti kohe varsti pärast minu esimest keedetud sööki ja asjad läksid ainult hullemaks. Järgmisel päeval olin palavikus 103 F ja tundsin ennast kohutavalt. Hakkasin sööma seejärel enamasti tooreid puu-ja aevilju, sest siis tunnen ennast palju paremini.




Loodan, et selline üksikasjalik kirjapandud uuring on teile kasulik ja hariv. Olen kindel, et mõnedel inimesetel on nüüd isegi rohkem küsimusi selle dieedi kohta, kuid parim võimalus saada oma vastused on proovida seda ise. Reaalse elu kasvu eksperimendid ei tooda sageli ainult must -valgeid tulemeid, kuid see pole põhjus miks neid mitte läbi viia. Isiklik areng on elukestev teekond, mitte sihtmärk


Update - 8. aprill 2008
Pärast naasmist keedetud vegan dieedile ja olles sellel kaks kuud, otsustasin ma minna 100% töötlemata toidule - jäädavalt. Siin on kaks blogi postitust selgitades minu põhjustest:
http://www.stevepavlina.com/blog/2008/02/raw-food-diet/

Tuesday, August 9, 2011

Toitaineline tasakaalutus

Enne kui puuviljadest täpsemalt juttu teha - toitaineline tasakaalutus




Cornellis toodi see mõiste peaaegu kõigi õppejõudude poolt sisse, seda tõi välja prof. Colin Cambpell, dr. MacDougall, PhD Doug Lisle, Dr Matt Ledermann. Toitaineline tasakaalutus seetõttu, et me oleme eemaldunud loodulikust elustiilist…et me oleme lasknud endale sisendada ebatäiuslikkuse tunde. See oli väga ilusti öeldud – kõigepealt oleme lasknud endale peale suruda hirmu ja teadmise, et me oleme ebatäiuslikud ja siis tulevad purgid-pudelid-tabletid seda ebatäiust kõrvaldama. See on ilus suur skeem ja äärmiselt hoolikalt kavandatud kampaania.Võtame ühe pikaajalise näite: 20 aastat tagasi öeldi meile, et määrige päikesekaitsekreemi peale, määrige peale. Ja kui kõik olid määrinud, öeldi 20 aastat hiljem – teil kõigil on nüüd D vitamiini defitsiit – kõik hakkame võtma D vitamiini lisandit. Ja mida kallimat, seda parem. Seejärel tuli kreemidest veel nahavähk jm nahahaigused ning ravimite tarbimine laieneb üha.
Tulge linna, tulge linna, linnas teeme tööd ja… lõpuks jõudsime sinna, kuidas selle salmiga oli, mäletate: „…kõndisid ringi, kandsid kingi pastelde asemel nad. Otsisid õnne avali silmi, õnn jäi neil leidmata…”.

Mingil hetkel ma ei saanud aru, mis mind selle meeletu vitamiini-mineraalainete topside pealetungiga valesti on. Miski nagu häiris. Ja tõepoolest – saage aru, vitamiinidest ja mineraalidest ei ole kellelgi puudus. Kaloritest on. Aga kaloreid ei saa tabletiga müüa. Kui üks nurmenuku leheke sisaldab päevase C vitamiini koguse… sa tead ju seda, kas pole. Palju neid avastatud vitamiine on…20 ringis, mineraalid, ühendvitamiinid. Mikrokogustes, tuhandikgrammid annavad vajamineva koguse. Vitamiine-mineraale on täis kõik elusad taimed, viljad, lehed, juured, okkad, urvad, koor, seemned. Ühes väikeses peotäies on kõik vitamiinid-mineraalid olemas. Kõik mida inimene vajab. Mine talvel välja, söö veidi kuuseokkaid või lepaurbasid. Ei ole sul vaja Alaska mustikat või macat või noni mahla. Võta kotist suvel korjatud ja kuivatatud rohelist või marju. Seal on kõik olemas. Mis puudu jääb – kalorid.  Igas artiklis mis surve all peale tuleb, igal purgil, pakendil on kirjas kui palju seal on vitamiine-mineraale. See on absurdne.Kohe 100% ja 200% ja ime et ei märgita, et 1000%. Päevane kogus ja pool päeva vajadusest ja nii palju mg. Ja iga potsiku, purgi ja karbiga saad sa aina enam juurde – seda on palju rohkem kui sa vajad. Ja arvata on, et meie väljaheited on juba üsna vitamiinirikkad. Kuhu mujale see liigne kogus panna, kui see saadetakse kohe välja ka. Ei ole need tervemad, kes purkidest lisa sisse võtavad; ei ole terved need kes üldse ei võta. Miks inimesed paastudes tervenevad, üldse mitte midagi süües. Keha saab ometi ülearuse kaelast visata ja edasi toimida. Kõiki vitamiine-mineraale süüakse iga päev sisse kordi – sadu kordi enam kui vaja läheb. Aga tablett ei anna kalorit, sa jooksed, sõidad, võimled, tantsid, tormad ühest kohast teise. Sa vajad kalorit. Jah, india joogid võivad elada peotäiest riisist. Nad mediteerivad enamuse päevast-ööst. Istudes paigal, ei vaja nad kaloreid – nad ei sahmi ringi. Metsasügavustes elavad imelised ei tormle metsikult ringi, vaikselt ja rahulikult saadavad oma aega mööda. Ei tea ma samas, et mõni praanatoiduline oleks sportlane või tantsija. Mida rohkem kulutad, seda rohkem vajad kaloreid. Kas sel juhul vajad ka rohkem vitamiine – mitte eriti. Süües toitu, mis oma olemuselt vitamiinirikas ja sööd sea rohkem, tuleb ka rohkem vitamiine. Sestap on meile tulnud ka üledooside mõisted – niipea kui vitamiini tuleb üledoosis, pöördub see keha vastu ja asub hävitama seda, mida enne üles ehitas. Võtke D vitamiini lisaks, meil pole päikest. Võtke aga, mida rohkem seda uhkem. Üledoosi pole, pole teada. Kas tõesti??? Miks siis mujal D vitamiini üledoos teada on? D vitamiini üledoos hakkab kehas hävitama neeru, maksa ja luukudet. Mis näitab üledoosi – päikese puhul näitab üledoosi punetav, valus nahk. Punetav või kõrbema läinud nahk näitab toksilist D vitamiini üledoosi taset. Sa oled sunnitud päikese käest ära minema. Mis näitab kunstlike D vitamiini dooside puhul üledoosi? Ei ole näitajat – ei ole looduslik valik ja looduslikku näitajat ei ole. Kui neerud, maks ja luud vaiskelt hakkavad häda tegema – võib olla nii üle kui aladoos.

Meil tuleb tagasi minna ikka üle 10000 aasta tagasi. 10000 aastat tagasi hakkasime aeglaselt, kuid kindlalt võtma menüüsse selliseid toite, mis meie liigile kohased ei ole. St võtsime menüüsse toite, mida toorelt süüa ei sünni. Ja kui evolutsioonilist arengut jälgida – siis niipea kui me võõra toidu ja küpsetamisega alustasime, nii me ka nõrgenema hakkasime. Miks viimasel ajal keha eriti kiire degeneratsioon on toimunud – viimase saja aasta jooksul oleme kolinud väljast sisse (loobunud päikesest, hirm on meil päikese ees), viimase saja aasta jooksul oleme eraldanud igast asjast rasva ja lisanud seda igale viimasele kui töödeldud toidule eraldi koos samuti eraldatud soola ja/või suhkruga. Oleme löönud tükkideks kõik loodusliku toidud – teinud nad mahlaks, jahuks, pudruks, isleeritud toitaineteks – seganud seejärel kokku, lisanud veel rasva ja suhkrut-soola, keetnud igaks juhuks läbi, veel igaks juhuks lisanud säilitusaineid jm kemikaale, mida kuhugi mujale ohtlik panna on, ja seejärel kuna see mögin ona kaotanud nii värvi kui maitse kui lõhna lisanud sellele tugevaid värve, maitseid ja lõhnu, pannud purki, kleepinud sildi peale ja riiulisse. See võib seal seista aastaid ja oodata oma korda, kui ta jõuab sinu seedesüsteemi, mis sellisest jubedusest hullub. Toitaineline tasakaalutus on inimese juures ajast, mil ta liigile omasest toitumisest taganes.

Meile on teada, et inimene toimis varasemalt troopilises soojas viljakas kliimas. Tema seedesüsteem, hambad, küüned, keha ehitus on disainitud sööma puuvilja ja pehmeid rohelisi lehti, õisi. Ja me ei ole seda unustanud. Võta lammas või talleke, võta suur kausitäis nisuorast, või kuhi teravilja, võta puuviljad – millise toidu värv, lõhn, maitse sind enda poole tõmbab eelkõige. Karvane loom elusa ja kepslevana? On sul hambaid-küüsi tema rebimiseks, isutab sind värske vere lõhn, on sul hambaid kõõluste närimiseks.

Kui sa oled veel Inimene, peaks see sul südame pahaks ajama! Meeldib sulle närida teri, kuivanud kõvu teri. Meeldib sulle neid süüa nii palju et kõht oleks täis. Meeldib sulle mäluda heina, mäluda kohe palju ja kaua ja iga päev. Või meeldib sulle puuviljade-marjade värv, lõhn, nende mahlasus ja maitse. Kui sa ise oled kaotanud sideme loodusega siis vaata väiksemaid lapsi, kuidas nad sirutavad värvilise ja magusa järgi käe. Selles keskkonnas - aias, mis ei ole muudetud purkide-karpide poeks. Jah, me oleme reisinud – lahkunud oma troopikast. Liikunud põhja, oleme kohanenud karmis külmas. Õppinud sööma, mida kätte saab. Kuid igatsus ja mälestus soojuse järele on jäänud. Me ehitame enda ümber soojad elamud, paneme selga soojad riided. Igatseme päikest ja lilli. Igatseme ka magusat ja mahlast toitu. Oleme püüdnud seda asendada – aretades magusad juurviljad, aretades neid järjest värvilisemaid – porgandid on juba vikerkaarevärvi ja järjest magusamad, mahlasemad. Oleme leidnud, et külmas kliimas on tore süüa loomi. Me oleme ka need oma menüüsse võtnud. Aga kunagisest vähesest tarbimisest on saanud terveid looma- ja taimeliike hävitav intensiivpõllumajandus. Me oleme loomad surunud julmadesse ja hävitavatesse tingimustesse. Me tapame loomade lapsed, et saada endale nende piim. Me tapame isased kitsetalled, et teha kitsepiimast suurtoode. Mis vahet on isase talle tapmisel või Spartas tüdruklapse kaljult allaviskamises. Inimese julmus on arenenud koos tema suutlikkusega. Loomi hävitades ei saa inimene kunagi olla terve, mitte kunagi.

Looma tappes, alandame looma. Looma alandades, ei saa inimene ennast ülendada – kirjutas Luule Viilma. Ja looma tappes inimene ennast ei ülenda vaid alandab. Alandab oma tervist, oma olemust, kogu Maad.

Kuid olles küll õppinud karmis kliimas toime tulema, sundinud keha kohanduma – on toitaineline tasakaalutus ometi tekkinud ja järjest süvenev. Sest tuues elevandi –tiigri-ahvi-mao siia loomaaeda – nad jäävad haigeks kui me ei anna neile liigile vastavat toitu. Ja me anname. Toome neile troopikast nende toitu. Õnnetuks jäävad nad sellegi poolest – inimene on ehitanud vanglad nii inimeste kui loomade jaoks.

Seega kui toitaineline tasakaalutus olemas – oleme ka sellest aru saanud ja hakanud otsima siis teed oma tervise säilitamiseks. Kuid oleme ikkagi lõpuks läbi kukkumas. Sest me alustame kuskilt keskelt, analüüside vastustest, laboratooriumide testide vastustest. Mida iganes ei näita sulle analüüsi vastus – see ei saa sulle kunagi näidata täiuslikku absoluutset tervist, kui sa oled unusatnud oma liigile vastava toitumise, liikumise, käitumise. Kui sa oled küpsetanud oma toitu – oled sa tasakaalutuses, kui sa sööd loomset oled sa tasakaalutuses, kui sa ei ole päikese käes oled tasakaalutuses, kui sa ei kasuta oma keha liikumiseks oled tasakaalutuses, kui sa sõdid teiste liikidega oled tasakaalutses, kui sa hävitad massiliselt teisi taimeliike-loomaliike oled tasakaalutuses.

Mida rohkem on riigis arste ja ravitsejaid ja selgeltnägijaid seda haigem ja tasakaalutum on rahvas. Sest tasakaalu püüab loodus igal juhul säilitada. Me kiitleme sellega,et meil on palju ravitsejaid? See on naeruväärne – sellega kiitleme, kui palju haigeid meil on. Ja kuidas me saame kiidelda ja uhked olla selle üle, mis igale inimesel antud on. Igas ühes on selgeltnägija, igas ühes on tervendaja, igasühes on arst. Leia ta üles, otsi endast, õpi tundma oma jõudu – selle asemel, et olla kindel – minu keha, minu vaimu, minu hinge teeb terveks KEEGI TEINE. Ei ole kedagi teist, kes saab sinu tasakaalutuse tervendada. Ei ole kedagi teist peale sinu. Sina oled oma tasakaalutuse tekitanud, sina – ainult sina saad selle eemaldada. Toit ei ravi sind, keha teeb seda. Toit annab kehale materjali, millega üles ehitada ja keha teeb sellest vastava ehitise.

Kui sa oled näiteks traktorist, kes suurt kümnetesse või sadadesse hektaritesse ulatuvat põldu pritsib pestitsiide-herbitsiidega. Siis varem või hiljem hakkab sind kimbutama haigus. Haigus tuleb sulle märku andma, et sa teed midagi valesti. Ja kui sina pritsid suurele maa alale vahendit, mis hävitab teisi taime- ja putukaliike, sunnib suurt maa ala kandma vaid ühte taimeliiki, mürgitab põhajavett – oled sina püüdnud loodust ümber teha, püüad Maad endale allutada jõuga. Hävitades Maad, vett, looduses olevaid liike – ei saa sinu tervis mitte kunagi olla tasakaalus. Sest sa hävitad tasakaalu. Ja kui sa siis lähed ravitseja juurde ja tema võtab sinu haiguse või valu ära. Siis on ta teinud suure vea, sest mingil hetkel on ta jõuga astunud sinu ja looduse vahelise jutuajamise vahele. Sa ei mõista oma haiguse põhjust ja jääd uuesti haigeks, ja võimalik et juba nii, et sa ei suuda mõista ega taibata, miks selline haigus sind külastab. Kui sa töötad suures kanalas, mis hävitab elu, siis ei pane sind tasakaalu mitte ükski purk vitamiine ja asjatu on joosta mööda spetsialiste ja vaadata oma analüüse – need ei tasakaalustugi – kuna siin Maa peal on kõik omavahel seotud. Sa võid olla sõjaväelane ja käia rahu valvamas, kuid sul on käes relv ja sa hävitad elu. Mitte asjata ei ole kõikidel uuritud sõduritel südameveresooned umbes – mitte ainult rasvasest toidust. Kui sul on saag käes ja hävitad metsa, puud – temalt küsimata, küsimata kas see on hädavajalik – oled sa tasakaalust väljas.

Nii et toitaineline tasakaalutus on loonud kõik need tuhanded dieedid, purgi-potsikud-karbikesed, sajad tuhanded spetsialistid, isoleeritud toitained. Ja ma pean ütlema, et kahjuks on need kõik õiged. Just nimelt, iga viimane kui dieet on õige. Ja, miks ma nii arvan. Toitaineline tasakaalutus ühe inimese puhul on nii individuaalne, kui veel olla annab. Keha püüab kohaneda, samas märku anda, samas säilitada ellujäämine ja taastootmine. Keha püüab kohutavalt ja see on imeline kuidas ta küll suudab. Ja see, mida sa teed, mõtled, sööd, hingad, jood, liigud jne ühesõnaga kuidas käitud, milline on sinu elustiil – kuivõrd on see esialgselt inimesele mõeldud stiililt hälbinud – selline on ka tasakaalutus. Tuhandeid erinevaid tasakaaltuse kombinatsioone. Süsteem muutub tasakaalutuks ja püüab tasakaalutust parandada. Ja siit hakavad erinevad arstid, teadlased leiutama tasakaalustavaid preparaate. Kuid kuna nad on mikroskoobis kinni, ei näe nad asja laiemas plaanis ehk uurides mikrosüsteemi, jätavad tähelepanuta makrosüsteemi.

Ja esialgu see aitabki – jah just nimelt – mingi vitamiin, mingi mineraal, mingi rasvhape, mingi oomega, mingi hormoon – püüame ühe tükikese puslet panna analüüsi tulemuste põhjal tervikpilti. Alguses tundub, et see õnnestub. Rõõm suur – tekib kohe terve koolkond. Tekib kohe terve tööstus, turule paisatakse niivõrd suur valik tabeltikesi, vedelikke, raamatuid just selle haiguse, korratuse, hälbe puhuks. Kuid… läheb aeg ja ikka tekivad haigusnähud, sünnivad haiged inimesed. Mingil hetkel tabletid enam ei mõju, keha tõrjub neid, tekivad autoimmuunhaigused, tekivad antikehad, mis hävitavad hoopis midagi muud. Tekib nõrkus, suutmatus-võimetus terve ja rõõmsana elada. Tasakaalutus on tagasi, tugevamana kui eales varem.  Nagu kaardimajake,


pruugib vaid aevastada:), ja lendab laiali. Toppides majakesele ainult ühte tükki korraga, on võimatu seda püsti seada - kuna tükke on laiali lennanud rohkem. Raske on ka maja uuesti ülesehitamine, kuid võimalik.



Pusle tükke, mida asendada on seega vaja veidi rohkem. Võtame tableti asemel kaks jne, jne. Ja jälle tuleb uus teadlane, uus spetsialist uue avastuse, uue purgiga, uue oomegakapsliga. Suur rõõm, tööstus peale, purke-pudeleid veidi rohkem ja ring otsast peale. Kuid alati on toode - iga korraga veidi looduslikum, veidi puhtam, veidi mahedam - kuid ikkagi on see ülimalt looduslik purgis, pudelis, tabletis, pulbrina. Aga loodus ei kasva puu otsas pudelina, pulbrina - saab eales tabeltt olla looduslik või mahe - läbinud kümneid masinaid, töötlusi. Kas masinad üldse on mahedad?  Kas mahejahu jahvatid, kuivatid, pakendajad, kombainid on mahedad?
Kuna me oma elustiili ei muuda, oma käitumist ei korrigeeri – oleme jätkuvat tasakaalutust loomas. Ja nii edasi kuni vaktsiine saab 100 ja vitamiine saab 100 ja mineraale saab 100 ja kapsleid saab 100 – siis püüame geene hakata ümber tegema. Aga algallika juurde ei lähe keegi tagasi. Ja geenide muutmine või sunniviisiline sisse- ja väljalülitamine toob kaasa veel raskemad tagajärjed – seda on lihtne ette näha. Maa ja looduse tasakaalu ei saa sunniviisiliselt muuta. Lihtsalt ei saa. See annab tulemuseks Maa hävimise ja Maa hoiab oma tasakaalu iga hinnaga. Ka keha hoiab – ja saadab hullunult märguandeid, mida meie siis tabelttidega alla surume. Või teiselt poolt läheme ravitseja juurde ja laseme teistmoodi maha suruda, valu eemaldada, võtta tinktuure, imejooke. Ka need ei aita – kui oled tasakaalust väljas. Ravitseja võib sind selles hetkes tasakaalu panna. Selles hetkes, kuid kuidas sa edasi toimid. Sööd edasi palju liha, suitsetad edasi, tarbid alkoholi, hävitad loodust, ostad Arieli pesupulbrit…no mida iganes. Tasakaalutus tuleb kohe uuesti. Looduse rütmid, keha tasakaal, Maa toimimine – seda kõike tuleb tähele panna. Ja sa suudad seda väga hästi. Sinus on palju lüliteid ja retsptoreid ja vastusmehhanisme, mis sulle teed näitavad. Sa tead väga hästi, mida teha aga ei usu või surud selle maha…

Ütled, et oled terve. Inimene ei teagi enam, mis on tervis. Kuidas on terve olla. Enamasti peetakse terviseks seda, kui suudetakse hommikul tõusta ja tööle minna, õhtul koju tulla. Süüa mida iganes, juua mida iganes. See ei ole tervis. Tervis on midagi enamat – rõõm, jõud, teadmine, tugevus, soov jagada, elu alalhoidmine. Ja seda kõike väga pikka aega. Joosta, hüpata ka 70 aastaselt, olla arukas ja suuta mõelda, vastu võtta uut ja suutlikkus vanal minna lasta – see on tervis ja terve kehas terve vaim:). Ja kuidas sa leiad oma tasakaalu, kes pakub õiget dieeti. Kas pole neid mitte liiga palju. Eks sa vaata, keda kuulad. Mida soovid saavutada. Soovid olla ühiskonnas aktsepteeritud, lugupeetud, massi poolt õlale patsutatav - siis korv kätte ja järgid..eestlane on grillirahvas, mis-kes eestlane veel on: Ma olen Eesti ja ma olen alkohoolik, eestlaste hulgas on nii palju südamehaigeid, et tundub nagu oleks sõda, Eestis on Aidsi haigestunud arvult teisel kohal Euroopas, Eestis on koolivägivald teisel kohal jne, jne, jne (need on erinevate spetsialistide poolt lausutud laused). Või vaatad, kui terve on see inimene kes räägib - pakub sulle erinevaid variante. Kas ta ise järgib seda elustiili, millest kõneleb. Kuidas see talle mõjub, kuidas on kogu komplekt – vaim ja keha ja hing. Proovi järele.

Tekib siis küsimus – kas me pole kõik erinevad inimesed. Kas meil pole erinevad veregrupid, mis määravad meid lihatoidulisteks, kas ayurveda või hiina meditsiini tüüp ei tee meist küpsetatud toidu sööjaid? Aga kas sa leiad loodusest imetajate liike, kelle individuaalsed liikmed söövad liigist erinevalt, kuna neil on erinev veregrupp või sünnikuu? Kujutad sa ette „kapha” karu, kes sööb rohkem kui „pitta” karu. Või kiire oksüdeerija ahvi, kes väldib banaane, kuna need on liiga kõrge suhkrusisaldusega. Kas üks lehm jookseb liha järele, kuna ta veregrupp on teine – kütt lehm näiteks. Inimesed on küll erinevad aga see ei tähenda,et inimene kui liik peaks sööma erinevate liikide toitu. Loodus on loonud igale liigile oma toidulaua ja see on sellele liigile ideaalne. Ei ole inimene erand. Ta on osake loodusest – jah me oleme püüdnud seda eirata, muuta ja allutada. Aga tulemus ei ole just hea. Haiguste statistika, meie mornid näod tänaval on vastuseks sellele.

Kui ma rääkisin PhD Doug Lisle poolt välja toodud evolutsioonilist tõmmet ja dopamiini tootmisega seonduvat. Ja alustasin lauset:” Ja siis te lähete poodi ja teid tõmbab koheselt-automaatselt… ning kuulajaskonnast ütles hääl selgelt:…kõige odavama toidu poole:). Nii ta tundub olevat

Tegelikult odavamat ja kallimat ei ole. Kõik maksab ühe palju. Kõik siin elus maksab ühepalju, nii poes kui mujal. Hetkeline odavus toob hilisemad suurenenud kulud. Kui ma vaatan poes olevate lettide jagunemise% ja võtan alkoholi leti, suitsude läbimüügi, terviseleti purgid vitamiinidega siis ma ei näe et kokkuvõttes tuleb värske ja isegi mahe toit kallis. Tavainimese eelisostukorv allahinnatud ja täiesti toiteväärtuseta vorstist, margariinist, valgest jahust toodete, valge suhkruga sisaldab väga sageli nii alkoholi, suitse, vitamiine, ravimeid. Kogu see alkoholikogus viiakse poest pidevalt kaasa, me oleme ju uhked oma õlle ja viinatööstuse heade majandustulemuste üle. Hoides kokku toidu pealt on võimalus kaasa võtta alkohol jm lisandid, mis omakorda tekitavad vajaduse ravimite ja muude turgutite-ergutite järele. Tundub, et juba kuu plaanis pannakse stimulantide-ergutite-ravimite alla üsna suur summa.

Puuviljadele ja nendega seotud müütidele pühendame eraldi kirjutise. Järjejutt läheb edasi:) ja siis tuleb retsepte ja toite ikka ka. Süüa on jätkuvalt palju:)



Friday, August 5, 2011

Kaalu langus, ülekaal, kaalu stabiliseerimine toortoidul

Hakkangi varsti otsi kokku tõmbama - nüüd tulevad kõigutamisele minu enda müüdid. Mingid kindlad laused, millest ma olen lihtsalt kinni hoidnud ja arvanud, et need on õiged - näiteks inimese mao maht on 2 peotäit ja rohkem ei ole vaja süüa, rohkem pole ette nähtud:). Noh vaatame siis, saeme seda oksa millel toortoidulised praegu kindlalt istuvad:) ja mugavalt tunnevad...


Grahamil on üsna hästi mõistetav selgitus ka kehakaalu langemise-tõusu ja stabiliseerimise kohta. Toon selle siia ära. Ma ütlen ka seda, et nii see kui ka allpool olevad sissekanded ei ole ainult Grahami jutt, siin-seal on ka Cornelli meeskonna, jt allikate infot.

Arvestades meie meeletut rasva ülesöömist, mis küll tänapäeval hakkab transrasvade poolest küll langema – samas tõuseb nö „heade rasvade” tarbimine meeletult. Kõik otsivad ja söövad omale sisse head rasva. Tulemus ei muutu kuigivõrd. Hoolimata asajolust, et inimese kehast on 70% vesi, püütakse head rasva tarbida peaaegu 70% oma toidust. Ja see õnnestub ka:)

Keharasva soovituslikud %

Graham toob meeste sportliku/terve keharasva % 3-9% ja naistel 13-19% (lääne ühiskond peab tavapäraseks tervet meest 8-25% keharasvaga ja naist 21-36% keharasvaga). Grahami jaoks on mehed alates 15% ja naised alates 25% ebaterved. Naiste puhul hoiatab Graham, et kui naiste rasva% kehas langeb alla 10%, siis võib tekkida raskusi rasestumisega, lapse kandmisega, imetamisega, hormoonsüsteemiga – liiga palju lihast ei ole naistele naiseksolemisele hea.

Meie tahked koed luustik, lihased sisaldavad vett rohkem kui rasv.Kudede kõrge veesisaldus teeb neist hea elektrijuhi ja seega on võimalik hästi mõõta keha rasva%.

Kaal võib keha rasva kaotades tõusta vee arvelt. Keha rasva kaotamine tähendab sageli ka kaalukaotust aga mitte alati. Keha kaal võib tõusta lihasmassi kaalu suurenemisel või kehas oleva veekoguse suurenemisel. Ja vee kogusega võime kaalust hoopis enam juurde võtta, kuna vesi kaalub koguseliselt rohkem kui rasv. Kui te hakkate kaotam oma keha rasva ja lisate oma toidule kasvõi veidi soola on vee kinnijäämine kehas kindlustatud. Ja kaalu kaotus ei ole üldse suur. Kuna keha vajab vett, et lahjendada kehas soola toksilisust.

On võimalik, et lihasmass kasvab rohkem kui kaotatakse rasva, kuid see ei ole tavaline. Tavapärase treenimisega kasvab lihasmass kindlalt kuid aeglaselt.

Me saame olla „liiga kõhnad”, olles samaaegselt liigselt rasvased.

Väga saledad inimesed sageli arvavad (ja teisedki nende ümber), et nende luudel pole grammigi rasva. See on üsna suur eksitus. Peaaegu iga väga sale klient, kes Grahamil on olnud – igalühel on tulnud rasva kaotada.

JA just seetõtt kaotavad palju saledad inimesed toortoidule üle minnes väga tugevalt kaalu. Ja nad ei soovi seda. Ja paljudel juhtudel tuntakse hirmu, et kaotatakse lihasmassi…Kuid tegelikult näitab see, kui suur on ka saledate inimeste keharasva%.

Graham toob näiteks ühe tippmodelli, kes väga saledana ja kaalu kaotades tuli tema juurde. Modell rääkis, et teeb kõik, mida Graham ütleb, kui see aitab tal säilitada tema nooruslikku kena välimust ja seega modellikarjääri. Nad mõõtsid tema keharasva % ja see oli 29%. 10% rohkem kui Graham naistele soovitab. Modell oli üsna šokeeritud, kuna ta arvas, et tema rasva% on palju väiksem. Nii, et see mida modell tegema pidi – oli lihasmassi suurendamine ja samas ikka veel rasva% vähendamine. Ja siit ta tuleb – lihas kasvab ainult ja ainult võimeldes-liikudes-treenides ja mitte ükski toit Maa peal ei anna teile niisama ilusaid, sitkeid, elastseid lihaseid. Ei ole nii, et söön õhtul mangosid ja järgmisel hommikul tõusen elastsete lihastega mängeldes voodist ja peegli ette. Kui toit vormiks lihaseid, leiaksime atleedid köögist aga mitte spordisaalist. Seetõttu on rasvamassi kaotamisel väga oluline liikumine – muidu võite kaotada koos rasvaga väga palju kaalu. Ja see suur kaalukaotus on märgiks sellele, kui ebatervislik ja rasvarohke on meie toit olnud.

Anoreksia on teine nähtus – kuna seal ei süüa kaloreid täis siis jäädakse peale rasvakaotust haigeks ja siis hakkavad kahjustuma muud koed.

Aga tavajuhul sinu kaalulangus on seotud rasva kaoga. Ja saledus ei ole märk sellest, et sinu kehas rasv puudub. Saledad püüavad kaalu languse korral süüa rohkem kaloririkast toitu ja esmajärjekorras just rasvaseid toite – mis siis võib küll keha rasv% tõsta aga tervis jälle näitab langus%. Jooga, pilates, aeroobika, jõutreening, erinevate lihasgruppidele toonuse andmine – see peatab kaalu languse+ muidugi piisvalt kaloreid.

Graham märkis, et kui saledad inimesed kaotavad liigselt 80/10/10 toitumisega palju kaalu ja nad on enda vastu äärmiselt ausad, siis nad märgivad alati „ Ma arvasin, et minu lihasmass on suurem”.

Toortoiduga, mis on rikas süsivesikute poolest ja ei sisalda soola – hakkab kaduma ka liigne veekaal. Keha ei vaja nii palju vett, kuna ei ole vaja lahjendada toksiine.

Igal pool räägitakse, et meie inimesed on kuivanud (dehüdreerunud) ja vajavad rohkelt vett 8-12 klaasi päevas. Meie, inimesed, kes me oleme pandud ühte klassi anthropoididega (šimpansid, orangutangid jms) ja me ka sarnaneme nendega oma närvisüsteemi jne, jne poolest. Samas on nemad jäänud sööma põhiliselt puuvilju ja lisaks lehti, õisi, võrseid. Ja kui me toome nad siia loomaaeda – anname neile ikka nende toitu s.o puuvilju. Mitte ei haka neile valmistama kartuliputru hakklihaga. Vot ja need inimahvikesed oma kodukeskkonnas vett EI JOO. Nad võivad seda teha kui on vaja aga tavapäraselt nad ei joo. Nad söövad palju puuvilju, mis on väga veerikkad- elusa-struktureeritud vee rikkad. Ja soolaga segatud vett, soola ei söö ka mitte. Ja nad elavad soojas kliimas, ronivad puude otsas, hüppavad, kiiguvad. Kilo-kilole võttes on nad 5x tugevamad kui inimene. Gorilla on kilo-kilole pannes maailma tugevaim loom. Ahvid ei tee midagi, mis neid liigselt jooma ajaks. Ja kuigi nad ronivad ja hüppavad – veedavad nad enamuse päevast varjus ja puhkavad keskkpäeval. Inimene seda ei tee. Ja söövad madala rasvasusega vee-süsivesikurikast dieeti. Boutenko on samuti kirjutanud palju šimpanside dieedist.

Keha kuivusest annab märku tumekollane uriin, sageli sademega-hägune. Urineerid päevas vähem kui 6 korda. 8-12 x on tervislik märk. Ja kuivuse märgiks on ka see, kui uriinikogus, mis väljub on napp.

Keha kuivust tekitab:

Suurenenud toksiinide arv kehas – ja kehas on kahte tüüpi toksiinid. Ühed need mida me siise sööme-hingame jms ehk eksogeensed toksiinid (exogenous)ja toksiinid, mida keha rakud oma elutegevuse ja keemiliste reaktsioonide tulemusena toodavad ehk endogeensed (endogenous) toksiinid. Ärge seega arvake, et keha saab olla toksiinide vaba – Cornelli kursusel me rääkisime ka seda – kehas toodetavate valkude, aminohapete, ensüümide, hormoonide tulemusel tekivad alati jääkained, vabad radikaalid. Kui meie stressi tase tõuseb – tõuseb ka keha rakkude poolt toodetavate toksiinide kogus – sest meie stress on keha stress. Ja kui füüsiline koormus on väga suur – toodab rakk rohkem toksiine – seetõttu on soovitav juua enne treeningut, treeningu ajal ja peale treeningut – et toksiine lahjendada ja väljutada.

Vähenenud vee tarbimine

Keedetud-küpsetatud toit on veevaba. Laske leib, keedukartul, peekon, keedumuna läbi mahlaautomaadi ja vaadake mis välja tuleb. Õli vett ei sisalda. Seetõttu kui sa paned 200c ahju potikese veega - kaob see sealt õige ruttu. Keedu kartul kaalub vähem kui toores – vesi kaob kartulist. Meie looduslik ja inimesele disainitud värske veerohke küpsetamata toit moodustab meie toidulaual väga väikese koguse. Ja seetõttu – kuna me sööme veevaba küpsetatud toitu – soovitavad spetsialistid juua meil klaaside kaupa vett. Ja kui me sellest inimesele mitteloodud toidust haigeks jääme, siis soovitavad puuvilju vältida.

Kiire veekaotus: kuum päike, tuul, treeningud, kõrgus (lennuk on esirinnas mis kuivatab) aitavad veel kiirelt kehast kaduda. Kui oleme toksiinirohked, siis see tekitab tõsiseid probleeme. Ja jälle tuleb meil palju juua, et liiga suur toksiinide tase ei põhjustaks meie kokkukukkumist. Olete jooksnud tugevalt higistades – ja teil hakkab halb – toksiinid kontsentreeruvad ja veesisaldus väheneb.

Minnes üle tavatoidult värskele, väherasvaselt toidule tekib üks probleem: me ei oska süüa piisavalt palju. Kui võtta üks pitsa – suur pannipitsa, mis annab 350cal. Üks viil on keksmiselt 6 suutäit ja see teeb et 1 suutäis on ca 60cal. Sama arvu kaloreid annab üks pea lehtsalatit. Kui 4 lõiku pitsat annab sulle täiskõhutunde ja sama kogus lehtsalatit täidab sind samuti, siis on veel üks probleem. Pitsa annab sulle palju kaloreid oma koguse kohta, sest sisaldab palju kaloreid. Aga lehtsalat on peaaegu kaloriteta. Ja kui võtta kalorite arv, mida saab ampsust pitsast tuleb süüa 6 pead lehtsalatit ja 4 viilu pitsa kohta on vaja sama kalori arvu jaoks süüa 24 saltipead!

Ja siit tuleneb pH toitumise ja mitte ainult selle dieedi paradoks: roheline annab nii vähe kaloreid – aga ei maksa ennast eksitada. Kui me liigume ja elame nii nagu elame vajame me kaloreid. Süüa 24 salatipead on väga raske, kui mitte võimatu – ja sestap on tootja tulnud heale mõttele. Teha roheline pulbriks (korjata, kuivatada, jahvatada, purki panna) ja lisada uuesti vette ja juua see sisse. Ja isegi sel juhul (kuna tegemist on inimkehale ebaloomuliku toitumisega) hakkab kaal tugevalt langema – sest rasva siin ei ole. Siis me sellisele dieedile toome rasva juurde või anname nõu süüa soola, mis hoiab inimese kehas vee kinni. Ja nii säilitame rohelise joogi peal kaalu. Graham märgib, et vesi lahjendab aga ei puhasta ega tee tetoksit – keha teeb seda. Kui me ka võimleme ja hakkame tegema tugevat trenni – jah meie lihasmass hakkab kasvama – kuid tugev trenn vajab rohkem kaloreid ja lihtsuhruid – kui anname ainult rohelist, siis jääb midagi puudu. Toitaineline tasakaalutus on selle nimi. Ja kui inimesele tehakse selgeks, et ta vajab lisavett (ja veel lisatilkadega), soolaga, vitamiinipulbritega siis see dieet ei ole inimese loomulik dieet ja varem või hiljem hakkab see põhjustama probleeme.

Kuidas siis puuviljad-aedviljade söömist alustada

Meie magu on (peaks olema) väga elastne. Ja unustagem jutud, et magu on 2 peotäiejagu suur (minu üks suurimaid müüte, milles ma ise kinni olen olnud) ja rohkem ei olegi vaja. Magu on elastne – ja oma olemuselt venib ja tõmbub kokku. Kui toit läbib teda kiirelt. Me sööme kas liiga vähe liiga rasvast toitu ja meie magu on ja jääbki väike või sööme sellist rasvast, rasket toitu nii palju, mis jääb makku kauaks seisma, et magu venib välja ja elastsus kaob.

Kui jälgida meie kalleid sugulasi ahvide hulgas – nad söövad väga palju toitu. Ka teised loomad: saarmas sööb iga päev koguseliselt toitu 30% oma kehakaalust, lõvi sööb korraga 80 naela liha (ca 40 kilo).

 Capushin ahv (väga pisike, õlal istuv ahvike) sööb korraga 4-5 ja rohkem banaani. Kilo-kilole võib inimene süüa 9 kilo värsket veerohket puuvilja võrreldes šimpanside-gorilladega. Wolfe tõi selle koguse oma raamatus välja aga jättis täpsustamata – et ahvid, kes söövad toortoitu ei söö rasvaseid toite – vaid sellises koguses tarbivad nad puuvilju ja rohelisi lehti. Ükski neist ei söö kakaoube-pähkleid. Jah!:)

Ja kuna me teame, et maorakud vahetuvad ca 30 päevaga – siis me saame oma mao taastada…hea uudis:)

Sestap kui alustada puuviljadega toitumist, tuleb suurendada koguseid. Sest 70-90% vett puuviljadest läbib inimese ruttu. Algul võib jagada puuvilju 4 toidukorra peale, mingi aja jooksul läheb see 3 ja veel hiljem võib minna ka kahe peale. Sa lased mao elastsusel taastuda ja suudad korraga süüa palju puuvilja.

Ja Taanlased, kes on meiega samas kliimavöötmes on pikema praktikaga ja neid oli huvitav kuulata. Sestap Taanlased rääkisid meile kõik, kes toortoidu ja puuviljadega algul ebaõnnestumisi kogesid, et nad ei julgenud süüa palju puuvilja. Siit ka Jacobi koduleht 30 banaani päevas. Vabalt võib süüa 30-40 banaani päevas. Jacob rääkis, et alguses kui inimesed hakkavad seda toitumist enda jaoks proovima – soovitavad nad koguseid ekstra suurendada . st võtta 4000cal ja meeste osas isegi kuni 6000cal puuvilju alguses. Kuna rasvarohke toit_ õlid, jäätised, šokolaadid annab 4000kalorit, pähklid 2500 kalorit ja me oleme seda nii ülesöönud, et puhastumine-üleminek-taastumine võtab aega. Jacob rääkis ka, et vee kaalu tõus on samuti võimalik – üks ülekaaluline naine võttis esimese 6 kuuga juurde puuviljatoidul 10-20 kg. Ja ta oli juba ülekaalus. See tähendab, et tema kehas oli palju toksiine, palju soola, mis hoidis vett kinni. JA alles seejärel hakkas ta kaalust alla võtma ja läks normaalkaalu. Igal inimesel oma lugu.

Ma olin Taanis ühel hommikul söögilauas ühe Hollandist pärit abielupaariga – nemad ei olnud veel puuvilja toitumist varem proovinu. Ja ütlesid, et neil on juba sellest festivali 3 päevast detoksnähud. Mees oli väga pikka kasvu ja tal oli tõsine kilpnäärme haigus. Tema lugu oli selline – kilpnääre ei funktsioneerinud ja arst pani talle 2 ravimit: hommikul aktiveeris kilpnääret, ja õhtul surus maha. Kilpnääre jäi ikka haigemaks ja seejärel ütles arst, et nüüd annavad nad talle radioaktiivset joodi, mis kilnäärme nö tapab ja ülejäänud elu elab ta tugevate ravimite najal. Mees jäi mornilt vait ja naine lisas, et siis kaotasgi mees usu arstidesse. Mehel oli probleem ka ühe silmaga, see oli hoopis teistmoodi ja vaatas teistmoodi (mitte kõõrdsilmsus). Mees märkis, et kuigi tal tundub olevat selle puuviljatoidul detoksinähud on tema silm nende päevadega läinud palju paremaks. Hollandi paar läks Grahamiga koos Costa Rica paastulagrisse. Loodan, et mees saab terveks.

Suure puuviljakoguse söömise eesmärk ei ole mitte teha kõhule haiget vaid leebelt julgustada oma seedesüsteemi taastama oma elastsust. Ja ei ole vaja korraga alustada kilode kaupa kui sa ei suuda. Parim on üks toidukord korraga. Ja kui sedagi ei jõua, siis iga toidukorra eel süüa nii palju puuvilja kui jõuad ja seejärel söö muud toitu. Proovi järgi, mis sulle sobib.


230grammi toitu annab kaloreid alljärgnevalt:
lehtsalat 39 kalorit (keskmine rooma salati pea)
kurk 27 kalorit
tomat 41 kalorit (kaks keskmist)
virsik 89 kalorit (2 keskmist)
õun 109 kalorit (2 väikest)
mango 147 kalorit (1 keskmine)
banaan 202 kalorit (kaks keskmist)
avokaado 362 kalorit (1 suur)
indi pähkel 1254 kalorit (1,7 tassi)
päevalille seemned 1293 kalorit (1,5 tassi)
mandlid 1318 kalorit (1,7 tassi või ca 200 pähklit)
kreeka pähkel 1483 kalorit (2 tassi või ca 57 pähklit)

Wednesday, August 3, 2011

Maratonijooksja Michael Arnsteini lugu

Ma toon siia vahele ühe sportlase loo, kes jookseb palju - väga palju. Tema lugu ise küsimustele vastatuna on väga pikk, ma tõmbasin veid kokkupoole, kes inglise keeles loeb - saab kodulehelt täismahtu lugeda. Selle mehe koduleht on siin http://www.thefruitarian.com/index.php/about
ja tema spordipäevik võistlustega on siin http://www.thefruitarian.com/index.php/race-results-prs/ - ta on heas vormis:) vaatan, et 21. augustil 2010 jooksis ta 100 miili maratoni ja järgmise maratoni päevad hiljem 24. augustil võitis...
Ta vastab päris paljudele küsimustele, mis inimestel tekivad igal pool sellise madala rasvasusega toortoidu puhul...




Räägi meile endast: vanus, kus sa elad, oma töö, oma pere, jne?

Minu nimi on Michael Arnstein. Olen sündinud jaanuaril 1977; ma olen 32 aastat vana. Ma olen abielus ja mul on 3 last vanuses 9, 8 ja 4. Ma elan ja töötan (tarkvara firma) New Yorgis.

Kirjeldage oma teekonda Fruitarianismini (puuviljatoitluseni). Räägi meile, milliseid muid toitumise viise oled proovinud, kuidas sa õppisid, kuidas tuli veganism ja nüüd Fruitarian.
Ma kasvasin üles kodus, sõin mida pidasin paremaks, see oli siis keskmine SAD (Standard American Diet - tavapärane ameerika dieet). Mu ema idee tervisliku toitumise alalt oli midagi sellist:
Hommikusöök: 2% piima (mitte täispiim) ja kõik teraviljad, kus suhkur ei olnud märgitud toote etiketil 1. koostisosaks.

Lõunasöök: maapähklivõi ja tuunikala (koos majoneesiga muidugi), porgandi pulgad, ja võibolla šokolaad küpsised.

Õhtusöök: lambakarree, pikkpoiss või praetud kala, aurutatud brokkoli (võiga), kartulipüree (rohkem võid). Kiirtoit oli nädalavahetuste preemiaks ja limonaad oli midagi mis kuulus pidude&ürituste juurde.
Kasvueas olin lihav, kuid mitte ülekaaluline laps. Ma külastasin tavaliselt arsti kurguhaiguste vms viirushaiguste korral. Haigused külastasid mind paar korda kuus. Ma kasvasin üles võttes kõiki ravimeid, mida sai leida apteegist alates külmetus ja kurgu siirupitest kuni antibiootikumideni. Ma arvasin, et see on normaalne.
Mul olid vanem vend ja õde, kes hakkasid tüürima rohkem tervislikuma toitumise poole, kui nad hakkasid keskkoolis spordiga tegelema. Minul hakkas tekkima püüd süüa rohkem tervislikumalt, kui astusin keskkooli s.o. 15. eluaastast. Tervislikuma toitumise all on siin silmas peetud loobumist punasest lihast ja kõikidest praetud toitudest. Nii et minu reis tevisliku toitumise poole algas siis, kui olin 15..
Aastate jooksul hakkasin loobuma järjest enam rohkem ebatervislikest toitudest, kuna ma õppisin rohkem toitumisest ja toitumisest, mis puudutab sportlik treeningut ja jõudlust. Ma olin konkurentsivõimeline jooksja kogu keskkooli aja ja auhinnalistel kohtadel viimasel keskkooli aastal. Sel ajal pidasin ennast rangeks taimetoitlaseks, süües peamiselt keedetud madala rasvasisaldusega taimi ja teravilju.

Ma olin uhke enda üle, et järgisin niivõrd ranget dieeti noores eas. Ma arvasin, et ma sõin väga tervislikult, samuti tundus mulle, et olin väga teadlik mitteloomse toitumise eetilistest aspektidest.
Kui ma olin 20dates eluaastates, hakkasin kõrvaldama toiduaineid oma menüüst iga aastase uusaastalubadusega. Igal 1. Jaanuaril jätsin mõne toiduaine oma menüüst välja.
Kala, juust, piim / koor, munad ja munast valmistatud tooted, kõik praetud toidud. Selleks ajaks olin 26 aastat vana, ma olin väga range vegan.

Varsti mul ei olnud enam midagi, millest loobuda 1. jaanuaril ... nii ma arvasin.
28 aastat vana - Ma proovisin traditsioonilist "toortoidu" lähenemist, peamiselt siis väga kõrge rasvasisaldusega dieeti pähkli või, koormate avokaadode ja igasuguseid "tooreste" kreekeritega. Sõin seda dieeti umbes kaheksa nädalat aga lõpuks ma tundsin ennast sellise söögiga väga raskelt ja väsinult. Minu jooksja omadused ei paranenud hoolimata sellest, et ma sel ajal kaotasin paar kilo kehakaalu.

Varsti pärast toortoidu katset, ma otsustasin proovida Atkinsi dieet, kuid mitte liha valgul põhinevat, pigem ma sõin taimse valgu segusid või vadaku valku pulbreid - ja sõin neid palju! Kaotasin nii palju kaalu - süües valku kahel kolmest toidukorrast iga päev. Kuigi mu kehakaal oluliselt langes, olin kõrge valgusisaldusega dieedil kimpus oma jooksmise ja kergejõustikuga ja tegelikult hakkas kasvama stress sääreluu murrust, mis segas jooksmist peaaegu aasta. Nii et ma loobusin ka madala kalorsusega Atkinsi stiilis dieedist.

Hiljem läksin tagasi oma madala rasvasisaldusega keedetud vegan dieedile, süües palju suppe, ube ja teravilju. (Kui te olete tuttav dieediga, mida Dr Fuhrman kirjeldab oma raamatus „Eat to live”, siis teate kuidas oma põhiliselt oma 20dates eluaastates sõin). Selle aja jooksul, ma jätkasin jooksmise ja triatloni treeningutega, kuid ma ei saavutanud paremaid tulemusi, kuigi minu toitumine oli vaheldusrikas ja range. Ma jätkasin lugemist - palju raamatuid toitumise ja sportlike võimete arendamise kohta.Olin kindel, et ma tean kõike, mis on teada tervisliku toitumise ja tervise kohta üldse.
Siis vahetult enne uut aastat, detsembris 2007, luges mu naine raamatut toortoidu kohta. Ta soovitas mul lugeda uut raamatut, 80/10/10, mida ma olin varasemalt eemale heitnud, kui juba minu poolt proovitud toortoidu dieediraamatu. Ma ütlesin naisele, et kõrge rasvasisaldusega tooraine ei tööta üldse. Ta hüüatas, et see pole tavaline toores toit, et see on madala rasvasisaldusega puu-ja köögiviljadega toitumine. Ja naise jätkuval pealekäimisel võtsin raamatu ja kavatsesin lugeda paar esimest peatükki.

48 tundi hiljem ma lõpetasin raamatu lugemise ja mõtlesin, et see kõik - töötlemata puu-ja köögiviljade toitumine on hullumeelne, aga ma võin ju proovida seda nädalakese. Hakkasin sööma tonnide ja tonnide viisi puuvilju ja ma armusin ... mu elu pole kunagi olnud enam samasugune. See oli tegelikult üks kõige suurem pöördepunktide mu elus.

Mis see on, mis puuviljatoitumises sulle meeldib?
Veganism on loogiline valik. Aga Fruitarianism on tervislikum kujul veganism. On lugematul arvul kaslikke punkte nii inimesele, kes sööb puuvilju kui ka maailmale, kus me elame

Miks te nimetate end Fruitarianiks, mis on tingimused seda tüüpi toitumisel?
Seal on palju erinevaid termineid, mis on seotud seda tüüpi söömisegs mida ma nimetan Fruitarianismiks. Mõned populaarsed terminid, mida kasutatakse on:
Natural Hügieeniline Dieet, lima-vähem Dieet, LFRV (väherasvased toorained Vegan) 80/10/10 Diet, Raw-Foodist, Frugivore Diet, tooraine vegan dieet, Paleo Dieet ja palju muud.
Ma söön umbes 90% oma kaloreid puuviljadest. Ülejäänud 10-15% on aedviljad, töötlemata muidugi. Ma ei söö pähkleid või seemneid peaaegu kunagi ning sel põhjusel ma lihtsalt ei leia parimat määratlust oma toitumise jaoks kui Fruitarianism. Mida kauem ma söön sel viisil ikka rohkem ja rohkem lihtsalt puuvilja – tundub, et kui ma ka söön ainult puuvilja, on mul jätkuvalt optimaalne tervis.
Kui kaua olete sel viisil söönud?
Ma alustasin kohe 2008 aastal "madala rasvasisaldusega toortaimetoidu dieediga pärast raamatu 80 / 10 / 10 lugemist. Olen üha enam ja enam pühendunud. Minu toitumine on isegi lähemal '955 ehk 90% süsivesikuid, 5% valku, 5% rasva - põhimõtteliselt ma ei söö eraldi rasvu, sest nad ei pane mind ennast hästi tundma.

Kas te annate meile näite oma igapäevasest dieedist ja elustiilist?
Olen endiselt väga motiveeritud oma sportlikust tegevusest, nii et mu päev on aluseks kogu mu treeningule. Kui ma teen hommikul trenni, siis minu igapäevane toit on umbes selline: üles ärgates, ma joon 2 liitrit vett. Siis ma mahlastan kahe suure klaasi jagu värskeid orgaanilisi apelsine. Ma alustan treeningut. Pärast trenni, ma söön tavaliselt üht tüüpi värsket, küpset, hooajalist puuvilja terve ülejäänud päev, kuni õhtusöögini välja. Levinumad puuviljad on apelsinid, banaanid, melonid, või õunad. Õhtusöögiks on tavaliselt suur salat rooma salatist, tomatitest, kurkidest ja punane või kollane paprikast. Salatikaste on tavaliselt blenderdatud apelsinist. Hilisõhtul suupiste on viinamarjad, mango või mõnda muud eksootilisemad / hooajalised puuviljad.

Kuidas süüa madala rasvasisaldusega Fruitarian dieeti ja võrrelda seda kõrge rasvasisaldusega toortoiduga? Kuidas vaadata kahte erinevalt?

Nagu sportlane ma tunnen ennast paremini ja suudan rohkem, kui ma säilitan madala rasvasisaldusega dieedi. Kui ma söön rohkem kui pool avokaadot õhtul enne treeningut, tunnen ennast unise ja raskena järgmisel hommikul. Minu nägu on nähtavalt õline. See ei ole psühholoogiline reaktsioon, tuean ka seda; märkan reaalsete füüsiliste seisundite vahet ikka ja jälle. Mida vähem eraldatud rasva ma söön, seda parem minu arvates nii minu meeleselgusele ja minu igapäevasele sportlikule tegevusele.

Kas Teil on kunagi isusid keedetud toiduainete või gourmet kõrge rasvasisaldusega toortoidu järele?
Enne Fruitarian dieeti, veetsin aastaid ja aastaid on jojo efektiga maadeldes. Kui ma hoidsin toitumises lihtsalt keedetud või toortoidu, millele järgnes liigsöömine vegan küpsised, jäätis, pizza, sõõrikud, gourmet praetud vegan toitu ja muud kergesti sõltuvust tekitavad töödeldud toidud. Tõusude ja languste jojo reaktsioon andis järgneval päeval väga kehvas seisukorra ja õpetas mulle väärtuslikke õppetunde.
Paljuski vaatan sõltuvust süüa töödeldud toitu kui reaalse elu narkomaaniat. Ma aeg-ajalt ihkaldan neid sõltuvust toite, kui ma näen neid või tunnen lõhna, aga ma kohe ja elavalt tuletan meelde kuidas neid toite tehakse ja kuidas nad mulle mõjuvad.
Ma olen emotsionaalselt lahutanud ennast toitude söömisest, mis ei tee mulle head ja ei ole hea mu tervisele. Ma vaatan keedetud töödeldud toitude söömist samamoodi kui vaatan suitsetamist või narkootikume. Minu meelest ei ole vahet. Ma olin haige ja olen väsinud olemast haige ja väsinud. Minu tervis on minu kõige kallim kingitus.

Millised on mõned eelised, mida olete kogenud üleminnes Fruitarian toitumisele?
Võib üles lugeda lõputult kasutegureid Fruitarian toitumisega, ja ma jätkuvalt märkan kogu aeg uusi. Mõned kõige kiireminitekkinud punktid, mida ma märkasin esimestel nädalatel olid järgmised:
Keha lõhn: mul sõna otseses mõttes ei ole lõhna. Minu riided on päeva lõpuks lõhnatud.
Nahk/ karvad: Ma märkasin, et mu nahk ja juuksed ei olnud õlised, mu nahk ei olnud kuiv.
Keharasv: Ma kaotasin olulise keha rasva esimestel nädalatel, kuid mu energia tase oli väga kõrge.
Nägemine: Minu silmade nägemine oli teravam,
Lima: Mul ei olnud mingit lima minu kurgus või ninas, minu hingamisteed olid väga avatud.
Seedimine: ma ei olnud kunagi väsinud pärast suurt toidukorda (puuviljadest), nagu ma alati kogenud, kui süüa keedetud toitu.
Kõrva vaha: Ma märkasin, et kui ma puhastasin oma kõrvu peale dušši, peaaegu mingit vaha enam ei olnud.
Lõhn: Mu haistmismeel paranes. Keedetud toit lõhnab väga tugevalt.
Maitse: Märkasin paremat maitsemeelt; olin tundlikum väikestest erinevustest sama liiki viljade puhul.
Küüned: Minu küüned muutusid väga puhtaks ja uuteks
Haigus: Kui minu lapsed ja abikaasa põdesid viiruseid- nohu, ma ei märganud ühtegi külmetushaiguse sümptomit, mida ma ootasin.
Eliminatsioon: WC külastust on kiire, tõhus ja sujuv.
Treeningud: Ma peaaegu kohe nägin paranemist oma jooskmise tõhususes; Ma jooksin kiiremini.
Higistamine: Minu higi ei lõhna. Kui higi läheb minu silmadess, siis see ei põleta, samuti ei ole maitset.
Lihtsus: Vaimselt vabastasin suure osa oma päevast, mis tavaliselt oli pühendatud söögi planeerimisele.
Vaimne selgus: ma märkasin, et ma ei unele enam püstijalu ja mul ei ole töö ajal udu ajus.
Positiivne suhtumine: Ma märkasin, et minu isiksus ja meeleolu muutus väga stabiilseks.

Olulisemad muudatused jätkuvad mu tervise-ja sportlike võimete osas.

Kuidas on teie Fruitarian dieeti muutnud viisi, kuidas pere sööb?
Kui mu naine ja mina abiellusime, olid meil mõlemal mõned isiklikud taotlused teineteisele. Üks minu omadest oli, et me kunagi ei luba loomade liha või kiir / rämpstoitu meie majja. Meil on olnud need vastastikused kokkulepped kehtivad alates abiellumise päevast, seega lisada rohkem värsket toorest puu-ja köögivilju ei olnud suur muutus. Me lihtsalt ostsime vähem teravilja ja töödeldud vegan toitu.
Minu naine ja lapsed proovivad anda oma parima, et süüa dieeti, mis on puuviljade väga suure osakaaluga, kuid nad söövad ka keedetud köögivilju ning teravilju. Meie lapsed on väga teadlikud, et nad võivad teha valikuid, mida nad söövad, ja tuua isale palju rõõmu, kui nad valivad banaani riisiküpsise asemel

Kirjeldage oma praegust sportlikku treeningut
Minu toitumine on aluseks minu tervisele, kuid seal on nii palju teisi väga olulisi muutujaid, et saavutada optimaalne tervis ja olla hästi sportlik.Teised asi, mis minu arvates on toitumise kõrval äärmiselt olulised, on piisavalt magamine, vaimse stressi vähesus, liikumise / paindlikkuse tasakaal, et mitte ala või üle treenida.
Nagu konkurentsivõimeline võistlusjooksja, ma treenin erinevalt erinevatel aastaaegadel erinevate ürituste jaoks, näiteks 5k/10k, pool-maraton, maraton, ultra maraton, ja triatlonid. Minu toitumine kõigub peamiselt kalori koguste osas, mida tarbin. Kui ma treenin rohkem, ma söön rohkem. On peaaegu võimatu süüa liiga palju Fruitarian dieedil; tuleb süüa kuni keha loomulikult käsib teil lõpetada

Kas sa leiad end tihti leidmas müüte või ebatäpsusi Fruitarian dieedi kohta?
Mul on olnud mõned vereanalüüsid, sellest perioodist, kui ma toitun puuviljadest. Ma peaaegu kartsin, et minu B12 või raua tase on liiga madal ja / või minu rasvhapete tase/suhe ei ole optimaalne. Kuid mu analüüsid on kõik olnud suurepärased. Mul ei ole probleeme ühegi minu vereanalüüsi tulemusega. Minu veri on "optimaalne" kõikides valdkondades.
Olin mures, kui mul tekkis stress luumurruga, kui ma nägin oma kehakaalu kiiret langus. Kuid isegi väga kõrge jooksutreening nädalas (üle 150 miili nädalas) ei ole toonud mulle vigastusi või haigusi. See on lihtsalt hämmastav tõend, et see dieet on optimaalne.

Millisena sa kujutad ette, on tuleviku vegan kergejõustik?
Olen tellinud/lugenud palju spordi / tervise ajakirju üle 20 aasta ja ma näen järjest rohkem ja rohkem artikleid, mis soovitavad suurendada meie tooreste puu-ja köögiviljade tarbimist. Ma arvan, et järjest rohkem tõsiseid sportlased liigub toitumisele, mis koosneb peamiselt toortoidust, kui nad on teevad tõsiselt trenni.

Kuna järjest rohkem sportlasi näeb, et pillid, pulbrid ja ravijoogid tõesti ei tööta, nad leiavad, et Emakese Looduse toit on parim valik optimaalse jõudluse jaoks. Ei ole muud valikut. Paljud ettevõtted, kes müüvad pakendatud toitu tulevad jätkuvalt turule uute imedega. Samas tervise-meelsed tipptasemel sportlased järjest enam toovad avalikkuse ette oma toitumise (nagu ma olen samuti püüdnud teha).

Hüperaktiivsus, diabeet, krooniline väsimus - ühe ühise nimetajaga RASV

Puuviljad ja veresuhkur ja rasv


Ekslik arvamus, et puuviljad põhjustavad veresuhkru probleeme, on viinud selleni, et püütakse eemalduda puuviljadest, eriti magusatest puuviljadest. Öeldakse, et kõrge veresuhkur viib Candida vohamisele, kroonilisele väsimusele, hüper ja hüpoglükeemiani, diabeedini ja muude erinevate seisundite ja haigusteni, isegi vähini. „Liiga palju” suhkrut on loomulikult sulle halb, kuid on peaaegu võimatu saada liiga palju suhkrut puuviljadest. Puuviljad ei põhjusta kõrget veresuhkrut – see ei ole nii lihtne.

See on natuke intrigeeriv ja midagi sellist, kui sulle öeldakse, et osteoporoosi probleem ei ole kaltsiumis. Kusjuures see on ka õige, sest ainult kaltsiumiga tugevaid luid ei saa…ja puuvili üksi veresuhkrut ei tõsta. Kui sa sööd suures osas puuvilju seal hulgas ka väga magusaid puuvilju – siis kõrget veresuhkrut ei teki – JUHUL kui sa ei söö rasvaseid toite. Kui keha süsteemid ei ole ülelaaditud liigsest rasvast, siis suhkur isegi „kõrge glükeemilise indeksiga” puuviljadest imendub kiirelt ja kergelt verre ja verest rakkudesse.

Glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus ( GL).

Glükeemiline indeks näitab kui kiiresti nad lagunevad seedesüsteemis ja kui kiirelt need suhkrud imenduvad verre. Ehk indeks näitab kui kiiresti muutub toidus olev suhkur veresuhkruks. Lisaks GI’le on kasutusele võetud mõiste glükeemiline koormus (GK), mis arvestab toiduportsjoni mõju veresuhkrule ja seejuures ka insuliini tootmisele.

GL : 1-10 on madal,11-19 on keskmine ja üle 20 kõrge:

Seega kõrge veesisaldusega puuviljadel, on madal glükeemiline koormus. Banaani GI on 52 (võrrelduna puhta glükoosiga mis on siis 100). Kuid kuna banaani veesisaldus on 75% on GL ainult 12 (52x24g süsivesikuid/100=12; baseerub 118g banaanil). On oluline süüa just puuvilja, mitte mahla, kuna puuvilja pehme kiudaine takistab suhkrul liiga kiirelt imendumast.

Rasv, mitte suhkur põhjustab veresuhkru probleeme. Toortoidu vennaskond kasutab suures koguses pähkleid, seemneid, avokaadosid, oliive, kookost jt kõrge rasvasisaldusega toite. Kõrge rasvasisaldusega dieedi puhul – olgu see siis küpsetatud või toores – hakkavad inimesed varem või hiljem kogema toitainete puudust, energia nappust, hormonaalset tasakaalutust, suurenenud isusid, meeleolu tõuse-langusi… kõik käib üles-alla ja koos sellega ka veresuhkur. Mehanismi, mis veresuhkru taset üles-alla kergitab on äärmiselt lihtne.

SUHKRU TEEKOND LÄBI KEHA

Et muutuda kütuseks meie keha rakkudele, läbib suhkur kolm etappi:

1. Suhkur alustab oma reisi seedesüsteemis, kui me oleme ta toiduga sisse söönud

2. Suhkrud läbivad peensoole seina vereringesse

3. Suhkrud liiguvad pehmelt ja kergelt verest meie rakkudesse. See juhtub väga kiiresti – mõnede minutite jooksul.

Kui me sööme rasvarohket dieeti, jääb suhkur teise etappi kinni ja keha teeb ületunde – vahel isegi ennast liigselt koormates kuni haiguseni välja, et suhkur saaks verest välja. Kui suhkur vereringest välja ei saa, jääb sinna toppama – hakkab veresuhkrutase tõusma ja siit siis tulemas Candida, väsimus, diabeet jms.

Kes Cornelli materjale kuulamas käis nägi ka pilte, kuidas rasv meie veresoonte seintele kinnistub ja kiht kihilt ennast seal kasvatab ja endoteelirakud kinni mätsib. Ja see on meil ju nii levinud – Eestis on südamehaigeid väga-väga-väga palju. Kõik sellest, et veresooned on ummistunud tiheda –tugeva rasvakihi alla. Ja veel mõelge selle üle – miks me oma nahkjalatseid kreemiga, vahaga viksime – rasvaga kokku määrime – et vett peaksid! Kui rannas nahk kreemiga kokku tehakse ja veest väljatulles veerevad veetilgad kreemiselt nahalt maha. Oled kuulnud õliriidest, õlipaberist – mida kasutatakse vee kaitseks. Õli-rasv paneb poorid kinni ja pikaks ajaks.

Aga edasi:

Mis juhtub siis rasva olemasolul meie veresoontes, et suhkur sinna kinni jääb. Sellel on tegemist meie pankreasega. Meie aju kontrollimisel ja juhtimisel on pankreas vastutav sellise hormooni nagu insuliin tootmise eest. Insuliin veab suhkrumolekuli läbi veresoone seina insuliini retseptorite rakkudevahelisse (interstitial) vedelikku ja jätkab suhkru transporti läbi raku membraani raku sisse.

Rasv mängib meie kehas olulist rolli – kaitseb närvirakke, hoiab kehatemperatuuri, takistab liigse vee kadu läbi naha. Kuid LIIGNE rasv vereringes toob kaasa endaga üsnagi negatiivsed tagajärjed. Kui me sööme rasvaseid toite, siis rasvad ladestuvad õhukese kihina veresoonte seintele, kattes kinni rakkude insuliini-retseptorite avad jms. Võtab terve päeva aega, et see kiht keha poolt korrastatakse ja normaalne ainevahetus taastub. Seega takistab rasv suhkru liikumist veres. Suhkur kuhjub verre, ta ei saa sealt rakku. Tulemuseks kõrgenenud veresuhkur, ja kütuseta jäänud rakud.

Mis me siis teeme – võtame tabletti, et veresuhkru tase langeks? Kui me ei võta tabletti aga sööme rasvast toitu edasi, siis tuleb loodus meile appi Candidakese näol. Candida tuleb ja hakkab liigset veresuhkrut ära sööma. Ja mida rohkem seda on seda suuremaks Candida kasvab. Ja kui suhkur on otsas siis Candida tõmbab otsad kokku ja muutub imepisikeseks paiks lapseks, kes jääb valvama meie toitumisharjumuste üle. Aga, mida me teeme, kui leiame Candida vohamas. Õige! Võtame tabletti! Et Candida välja suretada. Aga rasvast sööme edasi. Mis siis saab? Võtma hakkame varsti õige mitut tabletti – sest veresuhkur ikka tõuseb ja Candidat on ikka vaja.

120g liha tõstab veresuhkrut sama palju kui 120g suhkrut (Diabets Care 7, 1984:465)

Juust ja liha tõstavad insuliini taset rohkem kui kõrge süsivesikurikkad makaronid (American Jurnal of Nutrition 50, 1997:1264)

Burger lihalõigu, 3 juustuviiluga mõjutab insuliini taset rohkem kui 2 tassi keedetud makarone (American Jurnal of Nutrition 50, 1997:1264)

Tufts University poolt tehtud uuringus, mida esitleti 2003 aastal Ameerika Südame Assotsiatsiooni kokkusaamisel: võrreldi 4 erinevat dieeti: kaalujälgijad, Atkinis dieet, Zone dieet ja Ornishi programm. Ornishi madala rasvasusega taimetoit oli ainus, mis näitas oluliselt väiksemat insuliini – kuigi nii Zone ja Atkinsi vähendatud süsivesiku dieedid oleksid loogiliselt võttes pidanud seda tegema.

Aga need verepildid?

Tõsi ta on, et teatud totiumisspetsialistid annavad oma loenguid ja teevad teie verest pilte ning jutustavad, kui halvad on puuviljad. Kuidas seda ümber lükata?:). Tõestus on ju meie silmade ees - näeme seda otse läbi tohutute mikroskoopide – näeme ennast õnneute, pilviste, seeni ja mikroobe täis olevate olenditena. Kõnelejate järeldus on selge – toortoitlastele on puuviljad veresuhkru probleemide põhjustajaks. Kuid astugem paar minutit tagasi ja vaadakem neisse toortoidu kokaraamatutesse, uudiskirjadesse ja nendele veebilehtedele, mis soovitavad puuvilju vältida – pungil täis ülirasvaseid retsepte. Pähklid, seemned, avokaadod sisaldavad rasva üle 75% kaloritest. Õlid on 100% rasv. Ja toortoitlased kusjuures ei söö neid toiduaineid mitte vähe. Nii et kui sinu veri on rasvast pungil, ei ole puuviljasuhkrul väljapääsu.

Aga ajastamine – kui süüa neid asju erineval ajal? Suhkrud läbivad oma teekonna seedesüsteemis väga kiiresti. Niipea kui magus puuvili on sisenenud sinu suhu, hakkavad teatud suhkrud kohe imenduma sinu keelel. Maos võtab puuvilja suhkrute läbilaskmine ainult mõned minutid ja suhkrud pääsevad peensoolde, kus nad kiiresti imenduvad vereringesse. Kõik on nii kiire, sest inimene on disainitud puuviljadele – puuviljad on VALMISTOIT. Kas pole? Valmistoit tekitab pildikese mõnest supipurgist riiulil, pitsast karbis. Aga looduse poolt valminud valmistoit on etem elusale looduse poolt loodud inimesele. Niisiis vereringest nagu juba märgitud läheb suhkur rakku. Rasvad nõuavad palju rohkem aega – kuskil 12 -24 tunni vahel, et jõuda oma eesmärgini s.o. rakku. Maos töödeldakse rasvu pikemalt ja see nõuab maolt paari tunni jagu aega. Peensoolest imendatakse nad lümfisüsteemi, kus nad on kõige pikemalt kinni enne kui jõuavad vereringesse. Rasvarohke dieedi puhul on seega veres alati liigne kogus rasva ja teha puuvilja ning rasvase toidu söömiseks paaritunnist ajavahet – see ei ole küllaldane. Ja mõlemat pidi: kas me siis sööme puuvilju või ei söö neid rasvarohke dieedi korral – mõlemal korral tekivad meil probleemid ja toitaineline tasakaalutus.

Kuidas saab puuviljade tarbimine olla seotud kroonilise väsimusega? See tundus kummaline, kuna puuvili on teada-tuntud energiatoit. Uurides lähemalt kroonilise väsimuse olemust, saab mõni asi selgemaks. Kui pankrease funktsioneerimine on loid ja see juhtub kui pankreas on väsinud või ülekoormatud, siis neerupealised hakkavad olukorda „päästma”. Neerupealised toodavad hormooni epinefriin (epinephrine-adrenaliin), mis stimuleerib pankrease funktsioneerimist ja efektiivselt tõstab insuliini tootmist. Ja kui toit on rasvarohke siis on kõrge lipiidide (rasvade) tase veres mitmeid tunde. Kui vererasva tase tõuseb, siis pankrease funktsioneerimise „normaaltasemest” jääb väheks, et puhastada veri suhkrust ehk viia suhkur verest rakku. Ja kui me sööme rasvarohket dieeti küllalt pikka aega, hakkab pankreas hulluma – ta ei jõua toota küllalt insuliini, et tasakaalustada veresuhkrut. Pankreas muudkui püüab ja toodab insuliini juurde aga sellest hoolimata ei saa suhkur verest minema, kuna kõik need retseptorid ja augukesed veresoonte seintes on rasva täis. Suhtugem suure lugupidamisega oma pankrease ja neerupealiste töösse! Andkem neile puhkust – ja mitte kord aastas paastudes. Nad väärivad enam. Imelised organid imelises kehas. Ja niipea kui siis see veresuhkru tase hakkab hüppama järjest suureneva insuliinikoguse all üles-alla. Hakkab ka meie meeleolu hüppama üles-alla. Adrenaliin, mida toodavad neerupealised paneb meid sellesse võitle –või põgene olukorda, hoiab meid pinges ja väsimus ongi sellest pidevast pingelisest seisundist olemas. Kunagi oli adrenaliin vajalik, et ületada mäge või ujuda üle jõe. Tänapäeva maailmas tundub, et meil on see võitle-või põgene seisund igapäevane ja isegi igatunnine – iga kord kui sõidad autoga linnas - on see kohal.

Meist on saanud „adrenaliini sõltlased”, oleme sõltuvuses stimulatsioonist. Stimulante pidevalt süües vajame varsti järgmist – muidu me ei toimi, muidu stress ja väsimus surub maha. Šokkide najal raputame oma neerupealseid hullumiseni. Hommikul äratuskell, siis hommikukohv, siis lehtede pealkirjad, ekstreemsed saated televiisoris, filmid, spordivõistlused, „tõsielu sarjad”,, restoranilõunad – kõik need on stimulandid – need šokeerivad meie närvisüsteemi, loovad olukorra suurema adrenaliini tootmiseks. Ja et päevast veel küll ei ole, on vastu ööd õhtused uudised kogu oma surmajuhtumite, avariide, tulekahjudega ja õudusfilmid. Adrenaliini toodetakse, et me ennast päästakse sellest kõigest.

Ja sellise meeletu surve all on meie neerupealsed peaaegu täiesti lakanud funktsioneerimast. Ja see neerupealiste funktsioneerimise puudulikkus ongi defineeritud kui „krooniline väsimus”.

Aga lapsed ja hüperaktiivsus?

Adrenaliini tootmine üleliias on seotud sellise nähtusega, mis toimub täanapäeval laste sünnipäevapidudel. Nad saavad süüa äärmiselt kontsentreeritud magusat – palju suhkrut-kommi, kooki, limonaadi jne. ja varsti tormavad nad metsikutena ringi, täiesti kontrollimatutena, peaaegu meeletutena. Miks see juhtub lastega aga mitte täiskasvanutega? Mida meie sööme sünnipäevadel, ons suurtel pulma- või peolaudadel mõni värske toit?

Vastus on kahjuks väga lihtne. Väikesed lapsed ei joo kohvi, ei suitseta sigarette, ei kasuta äratuskelli, ei vaata hilisõhtuseid uudiseid. Elu on neile huvitav, täiuslik ja mitte kunagi igav. Neil on suurem vitaalsus kui täiskasvanutel, kuna nende neerupealised on veel võimelised töötama korralikult. Seda isegi juhul, kui nad on rasvarohkel dieedil. Nüüd kui lapsed saavad sünnipäevapeol kätte ekstra annuse suhkrut (ja loomulikult mitte puuvilja näol –vaid ikka kookide-küpsiste –kommide-jäätiste näol koos ekstra rasvakogusega), hakkabki toimima sama ahelreaktsioon pankrease-neerupealiste-adrenaliini juurdetootmisega, mis ülevalpool kirjeldatud. Kuna laste neerupealised on korras, tuleb rohkelt adrenaliini ja lapsed hulluvad.

Ja ma lisan siia vahele, et on juba palju lapsi, kes enam ei hullu – mis tähendab et juba väga noorelt on neerupealised alla andnud. Nii et hüperaktiivsus lapsel peale tublit magusalaadungit annab tunnistust veel funktsioneerivast organist. Ja süüdistada ei saa lapsi, kui nad metsikult jooksevad ja hüppavad, ei saa süüdistada ka suhkrut ega adrenaliini. Lapsed madala rasvasusega totiumisel ei ole näidanud samasugust kontrollimatut käitumist, isegi kui nad söövad palju suhkrut. Rohkem kui suhkur on rasv selle hüperaktiivsuse taga.

Rasva ja diabeedi vaheline side on juba ammu-ammu teadlaste poolt üles märgitud ning seda teatakse meditsiinis hästi: vastutustundega meditsiinis.

Avastati see juba 1920 aastatel:

1920 – dr E.P. Joslin kuulsast Joslini Diabeedi Keskusest Bostonis tõi välja oma kahtlused kõrge rasva, kõrge kolesterooli rikka dieedi seostest diabeedi arenguga(Ann Clin Med 1927, 5:1061)

1936 – dr I.M. Rabinowitch Kanadast esitles 1000 juhtumit esinedes Diabeetikute Assotsiatsioonis Bostonis. Ta tõestas oma juhtumite baasil, et peamine inhibiitoriks (takisti) veresuhkru metabolismis on liiga palju rasva veres (www.sciencenews.org/articles/20010915/timeline.asp )

1959 – Journal of the American Medical Association samuti tõi välja rasva tarbimise ja diabeedi vahelised seosed (Am J Med 1959; 27:196-211)

1979 – American Journal of Clinical Nutrition märkis „Meditsiinilised uuringud kinnitavad, et üle 50% 2 tüübi diabeetikutest võivad elimineerida diabeedi riski ja loobuda ravimitest 3 nädalaga, kui võtavad omaks madala rasvasusega taiemtoidu dieedi ja liiguvad regulaarselt. (Am J Clin Nutr 1979; 32:2312-21)

1998 – Duke Ülikooli Meditsiinikeskuse uuringutega raporteeriti, et 2 tüübi diabeet on täiesti tervendatav hiirtel, kui vähendada rasvasisaldust

Pritkini keskus on hiljem ravinud edukalt diabeetikuid ja Cornellis toodi välja samuti palju uuringuid juba inimestega, kes on oma ravimeid 1 tüübi diabeedi korral vähendanud või 2 tüübi diabeedi korral täiesti ravimitest lahti saanud.

Nii, et puuvili ei põhjusta diabeeti ega veresuhkru kõikumist – rasvarohke toit teeb seda. Kui eemaldate rasva oma menüüst, stabiliseerub veresuhkur ja seda teeb ka pankreas. Kui arst teile ütleb, et teil on diabeet ja see on teil nüüd elu lõpuni ning lisab – aha jaa te ei saa süüa puuvilju siis see ei tundu kompententse arstina ja sel juhul ei ole arst „tervendaja elukutse”.

Dr Graham märgib, et ta on töötanud diabeetikutega üle 30 aasta – ja ta on loomulikult juhendanud igaühte individuaalselt, sest igal on oma haiguslugu. Kuid kõigil juhtumitel, ilma erandita on madala rasvasusega dieet, mis on rohke puuvilja tarbimisel aidanud stabiliseerida veresuhkrut. Mitte üks neist patsientidest ei ole haigestunud veel enam ja ta ei ole näinud ühtegi negatiivset tagasilööki puuviljade tõttu.

Loomulikult peale puuviljade tõstavad veresuhkrut edukalt komplekssüsivesikud (nii toorelt kui keedetult) ja need toidud on glükeemilise koormuse tabeli tipus (glükeemiline koormus keedukartuli on 26, banaanil 12, kuss-kussil 23, ananassil 7, spagetidel 20, õunal 6, täisteraleival 9, maasikatel 1)

Puuviljad ja triglütseriidid

Inimesed mõtlevad, et triglütseriidide (teatud liiki vere rasv) tase tõuseb, kui tõuseb veresuhkru tase, mis siis tõuseb kui süüakse puuvilju. Nüüd on arusaadav, et süües valminud puuvilja tõuseb veresuhkur ainult siis kui süüakse palju rasva. Seega on kõrge puuvilja, madala rasvasisaldusega toit väga kasulik ka triglütseriidide tasemele.

Puuvili ja happelisus


Vaadakem seda aluse-happe tasakaalu veel. Enamik meie keha vedelikke ja rakke nõuavad neutraalset või kergelt aluselist keskkonda. Ajus on üks piirkond, mis nõuab happelist keskkonda ja liigne aluselisus hakkab seal seepi valmistama. Aga ikkagi enamik kehast vajab kergelt aluselist elu. Nüüd on siin vastuolu kõigi Dr Youngi järgijate ja nende vahel, kes märgivad, et puuviljad on aluselised. Näiteks http://www.rense.com/1.mpicons/acidalka.htm

Arvamus, et puuviljad tekitavad happelisust, on üsna pealiskaudne. Mida kauemaks jääb puuvili seedimisse seisma ja rasva taha ootama, seda happelisemaks olukord muutub. Ka liha on aluseline enne tarbimist, kuid kuna ta nõuab seedimiselt väga palju aega siis tulemus on ikka väga hapu, lausa kääriv. Kui inimene sööb terivslikku, lihtsat toitu, siis see läbib seedesüsteemi kiirelt mõnede tundidega. Raskesti seeditav toit võtab seedesüsteemis aega kuni 24 tundi ja kauemgi. Ja kui vaatame ülekaalu kohapealt – siis mõned todud ei seedugi lõplikult vaid jäävad kihtidena meie jalgadele-puusadele-õlgadele ootama aega, ehk ootama kuni me anname oma kehale aega see kõik kokku võtta ja välja uhada.

Kui inimene sööb rasket totiu, rasvarohket toitu lõunaks, siis see on seedesüsteemis ka hommikul. Kui hommikusöögiks süüakse nüüd puuvilja – on happeline kõht kindlustatud. Ja happelisuses loomulikult süüdistatakse puuvilja.

Puuviljad ei sisalda oma olemuselt midagi happelist. Seal on orgaanilised happed seda küll, C vitamiin on ka põhiosas hape aga kehas ta on ääretult kasulik.

Te võite vaielda hullumiseni ja öelda, et Youngi teooriat miski ei kõiguta ja võite mind oma tuttavate nimekirjast maha tõmmata:). Mul nii palju häid tuttavaid Youngi jälgivate seas:). Aga uks tuleb alati lahti jätta ja uut ehk võib olla ka vana vastu võtta. Küsimused, millele vastust otsid - saavad vastuse ja võibolla mitte eriti meeldiva - alguses tundub nii...

Kas puuviljad toidavad vähirakke? Nagu kõik teised rakud, tarbivad ka vähirakud loomulikult oma toiduks glükoosi. Kuid ei ole võimalik jätta nälga vähirakud, jätmata seejuures nälga meie aju, südame, maksa, neerurakke. Vähirakud elavad anaeroobses (hapnikuta) keskkonnas, mis tähendab, et hapnikku on seal väga vähe. (See, et vähirakud hapnikurikkas keskkonnas surevad – see töö on saanud Nobeli preemia). Süües rasvarikast toitu alaneb hapniku tase veres ja kudedes, luues suurepärase keskkonna vähirakkude arenguks. Süües palju kuumutamata puu- ja aedvilja, mis on rikas süsivesikute ja vee poolest – hapniku tase tõuseb ja seega väheneb võimalus vähirakkude tekkeks.

Mulle on alati jäänud Youngi teooria juures kripeldama see puuviljade küsimus. Ma olin vaimustunud Youngist, kui ta märkis, et kui inimene maal kaua aega tagasi elas ei söönud ta liha, ta ei küttinud – ei jooksnud paljakäsi loomade järele. Väga õige aga tal ei olnud ka soolakotti õlal, ega pudelikest õliga ega nisuorase jaoks sirpi. Ta ei mäletsenud terve päeva aasal. Kui inimene elas oma esimesi samme Maal oli tema koduks soe puuviljade rikas aed. JA see mälestus on meiega siiani kaasas. Sest ka antropoloogid kinnitavad, et meie soolestik on disainitud mitte rohelise vee vaid mahlaste viljade, õite, roheliste lehtede jaoks. JA meie lähimad sugulased:) - šimpansid, orangutangid söövad sellist toitu veel praegugi. Ja kui me nad meie loomaaeda toome – anname neile ikka seda toitu, mida nad on söönud oma kodus. Ja koos puuviljade mahatõmbamisega on Young toonud koheselt toitainelise tasakaalutuse, sest miks muidu on vaja asendustooteid – ioniseeritud vett, vitamiine, orasepulbreid ja toredas koguses rasva. Ja miks – sest kui me sööme ainult rohelist siis varsti hakkab kaal väga langema. Sest mäletsejad söövad kogu aeg. Aga meie ei saa süüa terve päev, kuigi paljud pingutavad aluselisuse nimel – joovad liitrite kaupa rohelist vett! See on esialgu puhastuseks väga hea, läbi paastu väga hea. Kuid,  kuna see ei anna üldse kaloreid, siis tekib varsti probleem. Kalorid on vaja kätte saada – kui me elame aktiivset elu. Ja siis tuuakse rohelise kõrvale rasv. Ja kuna me looduse poolt loodu – kõige vitamiinirikkama toidugrupi kõrvale heidame siis vajame loomulikult purgist lisa. Kas tõesti kaob igasugune võimalus kujutada ette, milline võis olla inimese valik kunagi ammu. Lastel on see alles. Ta valib rinnapiima – magusa, magusa. JA kui see aeg ümber on, siis valib ta iga kell aiast puuvilja-marja kui orasheina. Roheline on väga aluseline aga rohelisega ei saa kaotada kehast seda happelisust, mis tekib sinna linnakeskkonnast, televiisori vaatamisest, hirmust, vihast, ahnusest. Mitte ükski aluseline vesi ega oras ei võta seda laadi happelisust ära. Loodus ja loomine ei ole loonud puuvilju inimesele kahjustavaks, meie harjumused ja kunstlikud toitumisviisid on seda teinud. Ei ole loomulik vett mingite tilkadega aluseliseks teha – loomulik struktuuriline vesi on puuviljades 70-90%. Ja palju on inimeses vett? Samapalju. Me oleme puuviljadega koos tulnud ja igasugune eemaldumine neist, igasugune kunstliku väljundi – pulbrite, pillide, tilkade, rafineeritud või töödeldud toitude lisamine menüüsse hapustab keha igal juhul. Mis sina Sille hakkad nüüd Youngi kritiseerima? Youngil on tiitlid ja kraadid. Vaat minul ei ole:), aga Colin Cambpellil on küll. Dr Grahamil on vähe tiitleid, kuid ta on ise väga hea näide ja tema sportlased on ka väga tugevad ning terved. Nad peaksid olema happeid täis ja võimetud – aga nad ei ole. Ja ei Graham ei Colin Campbell EI MÜÜ ühtegi TOODET, et sa oleksid terve. Nende järgi ei ole vaja midagi peale tervikliku lõhkumata mitmekesise taimetoidu. Graham on toore peale, Cambpellil küpsetatud teravilja –uba ka. Ja nii Cambpell kui Graham märkisid, et toortoit ei ole saanud teadlaste armee äramärkimist vaid just väljanaermist seetõttu, et toit on nii rasvarohke. Sest rasvarohke dieet põhjustab probleeme nii küpsetatud kui toore toidu puhul.

Sisemaa hiinlased, keda Cambpell 30 aastat uuris – nende rasva osakaal toidukaloritest on 14%, valgu osakaal kaloritest 10% ja süsivesikut 76%. Loomse toidu osakaal 0,8%

Hunzad –
tarbivad valku 10%, rasva 17%, süsivesikut 73% - ja Hunzad ei näri seega aasta otsa aprikoosi seemneid:)- nad söövad aprikoose. JA veidi seemneid. Aga meil ostetakse kilodega seemneid. Elustiil on oluline, kogu komplekt, mitte üks seeme sealt.Loomse toidu osakaal 1%

Vilcabamba rahvas – valku 11%, rasva 15%, süsivesikut 74%, loomse toidu osakaal 1%

Rasva % arvestatakse %-na kaloritest. Kuna 1g rasva annab 9cal ja 1g valk/süsivesikut 4cal siis 1 g rasva kohta tuleb poole rohkem kaloreid kui muu kohta, sestap jääb tunne, et koguseliselt võtame rasva vähe aga tegelikult lõpptulemus kehale on suur rasva osakaal. Näiteks:

Täispiim sisaldab 50% rasva (100g piima annab 60cal: 100g piima sisaldab 88,3 g vett; 0,7 g tuhka, 4,5g süsivesikut/x4 =18 süsivesikukalorit; 3,2 g valku/x4= 13 valgukalorit;3,3g rasva/x9 =30 rasvakalorit – 60 kalorist 30 rasvaklorit teeb 50%)
2% piim sisladab 35% rasva
1% piim sisaldab 20% rasva
Viinerid ja vorstid sisaldavad 70-85% rasva
Loomaribi 65-80% rasva
Friteeritud kartulid 45% rasva
Kana nahaga 36-63% rasva
Õunakook küpsetatud 40% rasva
Mõõkkala grillitud 30% rasva
Kanarind nahata 20% rasva
Šokolaadiküpsised 45% rasva
Pähklid ja seemned 60-90% rasva
Avokaado 75% rasva


Ja vaatame meie küpsetisi-kuivatisi:)
Linaseemne kuivikud – 58% rasva
Päevalilleseemned-linaseemned pooleks kreekerid- 66% rasva
Aedvilja leivad kuivatatud – 10 osa aedvilja, 2 osa linaseemneid – 49% rasva
Nisujahust küpsetatud kuivikud 38% rasva
Kookos kuivatatud 82% rasva
Kookospiim 87% rasva


Salat „Tervislik”
1 väike salatipea 15% rasva
3 tomatit 9% rasva
1 kurk 6% rasva
Segame kokku 150 calorit ja keskmine rasv 9% - väga hea!
Aga lisame 2 spl oliiviõli 100% rasv (240cal)
2 spl sidrunimahla 0% rasva
Segame kokku ja 397 kalorit on salat ja salatikaste kokku ning salti rasvasus on 64%. See on põhjuseks, miks Dr Esselstyn südamehaigetel võtab välja kõik rasva. Et veresooned saaksid ometi kord puhtaks.

Iga puuvili ja roheline libleke sisaldab rasva oma loomulikus olekus. Lisades sinna pudelist-pakist-purgist juurde läheb asi tasakaalust välja.

Järjejutt läheb nii pikaks, et varsti enam keegi lugema ei hakka. Jätame …, et mõtelmisruumi ka oleks

Välismaisest ja mahepuuviljast ja kohalikust toidust tuleb järgmine järjejutt – jääge kuuldele:).