reede, 9. märts 2018

Nägemisest dr. David R. Hawkinsi silmade läbi

Taaskord üks tõlge, mida ei ole varasemalt blogis avaldanud. 
Dr Hawkinsi haigustest on lähemalt kirjutatud varasemalt: 


Psühhiaater ja arst D. Hawkins kirjeldab oma raamatus "Letting Go" oma nägemise taastumist: Ühel õhtul, kui ma pidasin loengut, küsis üks kuulaja:
 Doktor, kui te olete ennast terveks ravinud kõigist neist hädadest, siis miks ometi, te kannate veel prille? Kas nägemist siis ei saa sama meetodiga parandada?“ 

Hawkins vastas: „Noh, ma ei ole kunagi mõelnud, et prillide kandmine on haigus. Olen sellest mõelnud, kui anatoomilis-struktuurilisest defektist. Kuid nüüd, mil te seda mainite, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks silmanägemine ei võiks paraneda.“ Bifokaalid (eriklaasidega prillid) said eest võetud ja pandud mantlitaskusse. Nägemine oli selleks ajaks just nii halb, et trifokaalsed prillid (3 fookuspunktiga läätsed lähedale, kaugele ja vahepeale vaatamiseks) olid välja kirjutatud ja tellitud. Lahkudes peale õhtust loengut oli minus juba teadmine, et see olukord paraneb ise, kui on küllaldaselt usku ja usaldust. Sõites autoga koju ilma prillideta, oli nähtav laialivalguv. Tempo oli aeglane. Samas oli kindel sisemine teadmine: 
ET ME NÄEME ALATI SEDA, MIDA VAJA NÄHA, KUID EI OLE VÕIMELISED NÄGEMA SEDA, MIDA TAHAME NÄHA. 

Järgmise 6 nädala jooksul sai palju läbi uuritud ja õpitud sellest, mis toimub meie igapäevase tavalise nägemise taga. See on terve müriaad tunnetest, mis varieeruvad uudishimust võistlemiseni ja erootilisest huvist intellektuaalse kõdini. Ainult 5% meie nägemisest on absoluutselt vajalik, et maailmas hakkama saada. Ilmnes isevärki fenomen; ainult seda mida oli vaja näha, ma nägin. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine, televiisori vaatamine või kinno minemine oli võimatu. Sai selgeks, kui suures osas on nägemine eskapistlik (eskapism – vaimse ümbersuunamise abil „põgenemine“ /escape/ ebameeldivatest või banaalsetest igapäevaelu aspektidest). 

Tänaval oli olukord sama, mis Mr. Magoo puhul (Mr Magoo lühinägelik multifilmitegelane, kes sattus kogu aeg koomilistesse situatsioonidesse). Ikka ja jälle toimus seesama müstiline fenomen. Niipea, kui oli eluliselt tähtis midagi näha, siis see sai nähtud. Kuristik tuli nähtavaks just siis, kui seda oli vaja näha. Oli palju tegemist murega ja pideva hirmu ajal alistumist olemasolevale. Lõpuks, 6 nädala möödudes, tundus hirm olevat tühjaks jooksnud. Selle asemel oli sügav alistumine. „Ma näen ainult seda, mida ma luban endal näha.“ Seejärel sügav sisemise vaikuse ja rahu tunnetus ning üksolemise tunne sellega, mis iganes universumi käima paneb. Ja selles punktis, täiesti äkitselt tuli kogu nägemine tagasi ja tuli tagasi perfektselt. See, mida enne selgelt lugeda või vaadata ei näinud, oli nüüd kristallselge: teemärgid, peenike trükikiri hämarikus, ruumis olevad objektid detailides nii lähedalt, kui ka kaugelt vaadates. Järgmises silmatestis uute juhilubade saamiseks, ütles kontroll, et nägemine on suurepärane ja prillid ei ole vajalikud. Seda ei olnud varasemalt mitte kunagi juhtunud. Rääkides sama lugu kõikjal oma loengutes, proovisid paljud sama tehnikat. 


Prillid võeti eest ja väga huvitav oli see, et kõigil neil läks 6 nädalat. Üks neist pani aga prillid ette tagasi. Küsisin, miks? Abikaasa olevat nii harjunud tema prillidega, et ilma prillideta tunduvat mees võõras ja mitteomane. Seega lasi ta raamidesse panna 0 klaasid ja kandis neid. Meel on see, mis näeb, mitte silmamunad. Oli üks juhtum naisega, kes jäi pimedaks üsna ruttu peale sündimist. Oli mõlema silmamuna raske väärareng. Kuulates loengut silmanägemise paranemisest, otsustas ta kasutada letting go (alistumine praegusele hetkele) tehnikat. Ta hakkas 2 päevaga tundma silmanägemise taastumist. Ta ütles mulle: „Ma tean, et teil on õigus. Ma tean, et inimene võib näha läbi meele, kuna just see on minuga juhtunud. Ma näen ja ma näen läbi oma meele!“ Et aru saada, kuidas kõik need tervenemised saavad toimuda – mõnesid neist võib vabalt nimetada imelisteks – tuleb meil uuesti läbi vaadata palju mõtteid, mis meil on kehas toimuvate protsesside kohta, tervenemismehhanismide kohta ja kuidas meditsiiniline ravi tekitab tulemusi. Siin antud juhul avastati, et isetervendav jõud on seespool, mis aktiveeritakse jätkuva alistumisega. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.