Räägime kollageenist - kui head asja saab liiga palju.

Kõigi nende kursuste jooksul, mida ma kilode viisi olen läbinud, olen muutunud järjest skeptilisemaks heade asjade suhtes ja rahulikumaks halbade asjade suhtes :). Ja eks enamik lektoreid ülikoolides olid samuti parajad skeptikud iga hea asja osas, mida müüdi ja mis terveks pidi tegema. 

Jätkuvalt leian McGilli Ülikooli OSS lehelt lahedaid artikleid, kus lahatakse üsna palju toitumist ja kõikvõimalikke lubadusi, mida lisandimüüjad välja käivad.

Kollageen jõudis minuni juba tükk aega tagasi - kõigepealt helistas üks sõbranna ja küsis kollageeni kohta. Ma vastasin, mida oskasin, et taimetoitlane leiab oma kollageeni, nagu ka kõik teised valgud  taimedest ja süldi söömisel alla neelatav seakollageen ei saa jooksujalu minna ja asetuda inimkollageeni kohale.

 2 nädala pärast helistas järgmine küsija ja veidi aja pärast kolmas. Ma ei tea, kus on see kollageeni küsimus üles tõstetud aga tõenäoliselt müüb keegi kuskil kollageeni lisandeid ja on teinud sellest olulise küsimuse, mis infost vaevatud pead segi püüab ajada.  

Ja kes suudab kaua vastu panna kiusatusele saada jälle rohkem head asja :). Kuid tulebki välja, et probleem ei ole ehitusmaterjalis, vaid protsessis. Me võime kuhjata majaehituse kive tonnide kaupa, kuid kui ehitajad ei tööta ja ehitusprotsess seisab, siis olgu kive palju tahes - nendest ei ole kasu. Pigem muutub majaehituse plats suureks materjali prügimäeks.

Tõlkisin OSS lehelt Emily Shore, B.A  lühikese aga ülevaatliku artikli kollageeni lisandist. E.Shore kirjutab:

Olin väheke üllatunud, kui mõni aeg tagasi minu sõber mulle märkis, et võiksin hakata oma hommikusmuutisse kollageeni lisama. Minu antenn keris ennnast otsekohe püstiasendisse. See kõlas pettuse moodi. Otsustasin teha veidi uurimistööd ja teada saada, millist kasu arvavad inimesed saavat, kui nad lisavad kollageeni toidule.   

Kuigi kollageeni lisamine toidule ja joogile naha "uuendamiseks" oleks üsna tähelepanuväärne idee, ei ole see väide midagi muud kui kaval turundusnipp. Kollageen on oluline luudes, sidekoes, kõhredes ja nahas leiduv struktuurne valk, mida peetakse dünaamiliseks valguks, mis tähendab, et seda toodetakse ja lagundatakse vahetpidamata. Kuid nagu iga valgu puhul, läbib toormaterjal aminohapeteks lagundamise protsessi, millest rakud, nimega fibroplastid sõlmivad pikad valguahelad.  Vajalikud aminohapped tulevad toidust, põhiliselt valkudest. Seedimise käigus need valgud lagundatakse aminohapeteks, mida alles siis saab kasutada meie kehaomaste valkude ehituseks.  

Vananedes kollageeni tootmine aeglustub ja kollageeni kaotus muutub märgatavamaks just naha pinnal tekkivate kortsude tõttu. Siin tekibki nüüd  kiusatus haarata kollageeni lisandi järele.   Kui kortsud on kollageeni kadumisest, miks siis mitte asendada see lisandiga? Suurepärane idee müügimehele, kuid üsna vilets teadusele. Miks siis?

Esiteks, kui toimub vananemine, siis kollageeni vähenemist ei põhjusta toidus olevate aminohapete vähesus. Me sööme küllaldaselt valku, et oma keha vajalike aminohapetega varustada. See mis toimub, on kollegeeni ülesehitavate keemiliste reaktsioonide aeglustumine. 

Teiseks, idee, et kollageeni lisamine dieedile aitab tasa teha kollageeni kaotust nahas on ebaõige. Nagu iga teine valk, lagundatakse kollageen seedeprotsessis kas üksikuteks aminohapeteks või lühikese ahelaga aminohapete ühenditeks nn peptiidideks. Ja need kõik lähevad aminohapete kogumisse (amino acid pool), mida keha vajab, et sünteesida vajalikke valke.   Seega ei ole absoluutselt oluline, kas need aminohapped on pärit kollageenist või sojast. Kui kohvitassile lisatakse ütleme 200 mg kollageeni, siis naha kogu kollageeni sisalduse seisukohalt on see kogus absoluutselt ebaoluline.   Närides kanatiiba või seakonti, saab palju enam, kuigi sisemine hääl ütleb mulle, et need kes lisavad kollageeni oma trennijärgsele smuutile, ei haara sealiha järele.   

Ainus asi, mida veel saab öelda, et on mõningaid tõendeid, et kollageeni söömine tõstab kehas kollageeni tootmist. Seda seetõttu, et keha lollitatakse – koos toiduga tulev kollageenilisand, mis on lagundatud peptiidideks ja voolab vereringes, paneb keha uskuma, et lagunenud on keha enda kollageen ja seetõttu keha annab signaali uue kollageeni tootmiseks.  Ja see on ka ainus põhjus, mis kollageeni lisandi turundust üleval hoiab. Kahjuks on nii, et meil tuleks aru saada statistilise olulisuse ja praktilise tähtsuse erinevusest (minu kolleeg Ada McVean on täpsustanud statistilist ja kliinilist tähtsust BioSil puudutavas artiklis). Antud juhul – jah, keha toodab rohkem kollageeni. Kuid uurides, kas tekib mingisugune praktiline erinevus – st kortsude kadumine ja naha värskenemine – siis ei , vahet pole. Praktiline tähendus on null.

Kuid on mõningane statistiline ja praktiline tähtsus reumatoidartriidi e. autoimmuunhaiguse puhul, kus immuunsüsteem vaatab kõhre, kui võõrainet ja seega ründab, põhjustades põletikku, turset ja valu. Mõned väikesed uuringud on näidanud, et mõne kuu jooksul suukaudselt manustatud kana kollageeni spetsiifiline vorm võib põhjustada sümptomite paranemist. Pakutakse selgituseks, et see „õpetab” immuunsüsteemi taluma kollageeni, takistades sellega rünnakut. Loomulikult on  toidulisanditootjad need uuringud kokku otsinud ja kasutusele võtnud mitmesuguseid kollageenilisandeid, mis on väidetavalt efektiivsed artriidi, samuti vananemisega seotud kollageeni kaoga seotud valude vähenemisel. Kuigi tõendid on enamasti täiesti mõttetud, ei ole selliste toidulisandite andmisel mingit kahju, kui tegemist on liigeste valu ja põletikuga.

Ma saan küll aru sellest, mis ahvatleb sirutama käe kollageenilisandite järele, kuid kui ma päeva lõpus ei näe ei enda ega oma sõbra nahal tulenevat mingit muutust, eelistan siiski seda raha hoida oma rahakotis.

Keha lollitamine on üsna moes - nii üritatakse kaalust alla saada süües valgurohket toitu, sest keha kulutab väga palju energiat valkude lagundamsieks ja sellest glükoosi tootmiseks. Kaalust võibolla kaobki veidi, kuid koormus, mille me kehale paneme hakkab ennast kindlasti mingi hetk kuskil mujal tunda andma.

Ja kui keha ka laseb end lollitada kollageenilisandist ja toodab mingi aeg valku juurde - siis see on lühiajaline protsess, mis kaua ei kesta. Sestap ka sellealased uuringud on lühiajalised. 

Kollageeni valk ise nagu kõik valgud on suured ja keerulised ja krussis aminohapete ahelad.

Pildil COL4A1 (Collagen alpha-1(IV) chain (COL4A1). Kollageeni on vähemalt 16 eri liiki, kuid enamiku kehas olevast kollageenist on kolme liiki.

Valke sisaldavad kõik toiduained (iga raku põhikoostisosaks on valk, on sel siis taimne või loomne päritolu). Kuid toitu süües tuleb kehal kõik need sadadest aminohapetest koosnevad valgud lagundada, kuna meie soolestik suuri ja mahukaid ühendeid läbi ei lase. Sestap teevad ensüümid oma töö ja kõigepealt laguneb valk peptiidideks (Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 2–10 aminohappest koosnevate ahelate kohta. Pikemaid peptiide nimetatakse polüpeptiidideks).

Kuna ka suuremad peptiidid on keha jaoks üsna hiiglaslikud, aitavad erinevad ensüümid ka need väiksemaks teha ja soole seinast saavad läbi päris pisikesed: üksikud või paarist aminohappest koosnevad ühendid.

Aminohapped on siis ise sellised:

Aminohapped lähevad esialgu basseini J ehk aminohapete kogumisse

Siit tuleb mängu jälle see HEA, mis võib muutuda halvaks, kui teda on liiga palju.

Aminohapete kogumist lähevad aminohapped välja mitmesse eri suunda:

Hoolimata sellest, kui palju sa päevas oma kehasse üritad kollageeni vm valku toppida – on kohad juba ette välja müüdud J. Kui tuleb enam, siis tagasi küll reeglina ei saadeta J aga rasva juurde saab küll. Rasv omakorda sidekoele hästi ei mõju ja kuigi lükkab naha laiemaks seega ka kortsuvabamaks – ei ole see päris tervislik kortsude silumise viis.

Kollageeni on kehas väga palju – arvestades meie sidekoe hulka ning sestap on keha kollageeni põhiaminohappeid (glütsiin 33%, proliin/hüdroksüproliin  30%) ise tootmas st miski pole jäetud juhuse hooleksJ.

Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest. Glütsiin kuulub asendatavate aminohapete hulka, kuna inimesed suudavad seda toota seriinist, mida omakorda toodetakse glükolüüsi vaheproduktist 3-fosfoglütseraadist. Seda aminohapet on igas toidus – mida kontsentreeritum toit on, seda rohkem teda on st loomses toidus liiga palju J, taimses valgulises toidus piisavalt. Puuviljades ja aedviljades vastavalt valgu sisaldusele. Õunas näiteks 20mg.  

Seriin, millest glütsiin toodetakse on omakorda samuti inimkehas endas toodetav aminohape st  ei ole asendamatu aminohape.

Nutriondata näitab taimse toidu kõige suuremaid glütsiini sisaldusi:

Vesikress, toores Glycine: 2037mg 

Spinat, külmutatud, hakitud või lehed, töötlemata Glycine: 1524mg

Seemned, seesami jahu, madala rasvasisaldusega Glycine: 2062mg 

Seemned, päevalille seemne jahu, vähendatud rasvasusega Glycine: 1892mg

Proliin on asendatav aminohape, seda toodetakse aminohappest glutamiinhape, mis samuti on kehas ise toodetav ehk ei ole asendamatu aminohape.

Kogu kollageeni valgu aminohappeline koostis imetaja nahas:

Aminohape	Abundance in mammal skin (residues/1000)
Glycine	329
Proline	126
Alanine	109
Hydroxyproline	95
Glutamic acid	74
Arginine	49
Aspartic acid	47
Serine	36
Lysine	29
Leucine	24
Valine	22
Threonine	19
Phenylalanine	13
Isoleucine	11
Hydroxylysine	6
Methionine	6
Histidine	5
Tyrosine	3
Cysteine	1
Tryptophan	0

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui sinu söödav toit annab vajaliku kaloraazi, siis on võimatu jääda  ka täistaimetoidul valgupuudusesse. Kui sa ei ole valgupuuduses, siis on sul piisavalt aminohappeid. Kui sul on piisavalt aminohappeid, siis on sul piisavalt kollageeni :). 

Kui sa ei liiguta ennast piisavalt, ei maga piisvalt, ei hoia ennast piisavalt - siis hoolimata kollageeni hulgast väheneb keha reaktsioonide kiirus ja efektiivsus, ning ilmnevad vananemise ja kulumise märgid. Lisandid saavad anda vaid veidi piitsa väsinud hobusele.

Samas saab kortsudele läheneda mitmeti :)