D vitamiin ja Alzheimer – vanker hobuse ees või hobune vankri ees?

Suurem osa kanadalasi ei saa D vitamiini lisandist kasu, kuna neil ei ole D vitamiini puudujääki. 68% kanadalaste D vitamiini tase on normis - st  50 nmol/L või enam.

Dr Christopher Labose artikkel McGilli Ülikooli OSS lehelt: On olemas päris head tõendid selle kohta, et regulaarne füüsiline aktiivsus aitab hoiduda dementsusest, kuid üldiselt  on keeruline selles suhtes liiga kindel olla, kuna rohkem liikuvad  inimesed on üleüldiselt tervemad. Rohke puu- ja köögivilja tarbimist peetakse samuti kasulikuks, ehkki ühe toidu või mineraalaine propageerimine on  lähemal väljamõeldisele, kui teadusele. Kuigi see ei ole veel täpselt teada, on osutunud kasulikuks oma südame-veresoonkonna riskifaktorite, näiteks kõrge vererõhu, kontrollimine. Ja tõenäoliselt on kasulik ka püsida vaimselt aktiivsena.

Samas on ka raske pikka aega säilitada regulaarset liikumist ja tervislikku toitumist meie muutuva elustiili juures. Üks väike tablett või ravim, mis hoiaks ära kognitiivse languse oleks paljude jaoks Jumalikuks kingituseks.

Kahjuks ei ole antioksüdantide, oomega-3, gingko, uuringud erilist edu toonud. Üks potentsiaalsetest päästjatest, mis ikka ja jälle meediasse jõuab, on D-vitamiin.

Huvi D-vitamiini ja Alzheimeri tõve seoste vastu keskendub tavaliselt sellistele artiklitele, nagu see siin ajakirjas Neurology. Selles uuringus leiti seos madala D-vitamiini taseme ja Alzheimeri tõve vahel. Kahjuks, kui meediaväljaanded ja inimesed seda loevad, siis nad teevad automaatselt kaks oletust.

Esiteks - Alzheimeri tõve põhjustas madal D-vitamiini tase ja 

teiseks, et D-vitamiini lisandit võttes saab seda muuta.

Kui see oleks tõsi, siis meil oleks odav ja lihtne viis kardetud haiguse ennetamiseks. Kahjuks on veel üks võimalik seletus: vastupidine põhjuslikkus.

Vastupidisest ehk pöördpõhjuslikkusest (reverse causality) saame mõelda, kui vankri hobuse ette rakendamisest. Kõik uuringud uurivad seoseid, mis tähendab, et kui teil on grupp inimesi, kellel on X, ja te näete ka, et paljudel neist on Y.  Kui X-ga inimestel on Y tõenäolisem, võiksite endale öelda, et X põhjustab Y-t. Kuid täpselt samaväärne on öelda, et Y põhjustab X-i. Reeglina on selge, mis mida põhjustab. Üsna selge on, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, mitte kopsuvähk ei pane sind rohkem suitsetama. Siin oleneb ajastusest ja kuna suitsetamine oli enne, peab see olema ka põhjus ja kopsuvähk, mis tekkis hiljem,  selle tagajärg.

Kuid alati ei ole olukord nii selge. Näiteks New England Journal of Medicine'is avaldatud uuring näitas seost diabeedi ja kõhunäärmevähi vahel. Juhuslik lugeja võib siit järeldada, et diabeet põhjustab kõhunäärmevähki. Päris paljud veebilehed väidavad samuti, et nii see on. Kuid see ei ole nii. Sellest uuringust tõe leidmine eeldab arusaamist, et uuringualustel oli diabeet välja arenenud alles hiljuti ja kõhunäärmevähk oli neil enne diabeeti. Seejärel hävitas vähk kõhunäärme insuliini tootvad rakud. Seetõttu ei olnud tegemist diabeediga, mis põhjustas kõhunäärmevähki, vaid kõhunäärmevähiga, mis põhjustas diabeeti. 

Eksimine põhjuslikkuse järjekorras on üks osa protopaatilisest eelarvamusest. Teaduskirjanduses on selle kohta arvukalt näiteid. Näiteks oletatav rinnaga toitmise ja aeglase kasvu vaheline seotus peegeldas tegelikult tõsiasja, et haigemaid imikuid toideti pikemat aega. Seega väiksem kasv andis tõuke  rohkem rinnaga toitmiseks, mitte vastupidi.

Tuleme aga tagasi D-vitamiini ja Alzheimeri tõve juurde. Mõelge sellele probleemile nüüd pöördpõhjuslikkuse seisukohast. Kas D-vitamiin põhjustab Alzheimeri tõbe? Või juhtub hoopis nii - Alzheimeri tõvega inimesed muutuvad vähem liikuvaks, vähem iseseisvaks ja sotsiaalselt isoleeritumaks. Nad käivad vähem väljas. Vähem väljas olles on nad vähem päikesepaiste käes ja sellest tulenevalt langeb nende D-vitamiini tase. Seega, kui võtate hunniku Alzheimeri tõbe põdevaid inimesi, on tõenäoline, et nende D-vitamiini tase on madal. Kuid D-vitamiin pole põhjus, vaid tagajärg.  

Küsimus, mida enamik inimesi tõesti küsida soovib: „Kas D-vitamiini toidulisandite võtmine hoiab ära Alzheimeri tõve?”

See on kaheldav. Esiteks mõned uuringud ei ole leidnud seost D-vitamiini ja Alzheimeri tõve vahel. Samuti on madalat D-vitamiini taset seostatud nii südamehaiguste kui ka vähiga, kuid ulatuslikud uuringud pole näidanud, et D-vitamiini lisandist oleks kasu. Suurem osa uuringutest on vaatlusliku iseloomuga ja dementsuse teemal on vaid üks uuring - naiste tervise algatuse uuringu post-hoc analüüs. Ei leitud mingit  kasu.

Lõpuks, isegi kui me oletame, et seos on olemas, on oluline märkida, et enamikule kanadalastele ei oleks D-vitamiini lisandist kasu, kuna nende tase EI OLE madal. Vaatamata paljude inimeste arvamusele on 68% kanadalastest kõrge D-vitamiini tase (22% on madal ja 10% on tõepoolest puudulik) ning täiendava D-vitamiini võtmine oleks kasutu. 

Nagu ütles Thomas Huxley: "See on teaduse suur tragöödia: ilusa teooria tapmine koleda  fakti poolt."